Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Eelarve

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

2021. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 09.12.2020
RT I, 17.12.2020, 11
jõustumine 01.01.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.   Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuhandetes eurodes)

§ 2.   Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

  (1)  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1)  seaduse § 5 lõike 2¹ punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 569 eurot kalendrikuus;
  2)  seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
  3)  seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
  4)  seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 142,25-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 220 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 142,26 kuni 284,50 eurot korral 135 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 284,51 kuni 569 eurot korral 75 eurot õppekuus;
  5)  seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus.

  (2)  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 77¹ lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 978,75 eurot.

  (3)  Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 584 eurot kalendrikuus.

  (4)  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kalendrikuus.

  (5)  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1)  seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
  2)  seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot;
  3)  seaduse § 23¹ lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise tasu ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga aastas;
  4)  seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär 9,42 eurot;
  5)  seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
  6)  seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.

  (6)  Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1) seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 1966 eurot kalendrikuus, alates 2021. aasta 1. aprillist 2067 eurot kalendrikuus;
[RT I, 03.12.2021, 22 - jõust. 04.12.2021]
  2)  seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 251 eurot kalendrikuus ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 251 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 295 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;
  3)  seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kalendrikuus;
  4)  seaduse § 139³ lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionitoetust, 636 eurot kalendrikuus ja pensionitoetuse suurus 115 eurot aastas.

  (7)  Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev määr kalendrikuus on 584 eurot.

  (8)  Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1)  seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2021. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 211 000 000 eurot;
  2)  seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
  3)  seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse ”Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu”, mille omanik on The Phoebus Foundation (Antwerpen, Belgia), vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood 2021. aasta aprillist augustini.

  (9)  Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1)  seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 8 183 000 000 eurot;
  2)  seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 1 536 000 000 eurot;
  3)  seaduse § 61 lõike 4² alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot.

  (10)  Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmääraks, millest alates välisleping peab olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

  (1)  Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T	– tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k	– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);
(AK – AT) * k	– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;
ÜK	– kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse aastail 2018–2025);
Cn	– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega täiskasvanud isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2020. aasta 10. novembri seisuga;
Pn	– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;
Hn	– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 75 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 8,2-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3;
	– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu ja munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;
TM	– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks, sealhulgas 2018. aastal korrutatuna 11,96-ga ja jagatuna 11,86-ga ning 2019. aastal korrutatuna 11,96-ga ja jagatuna 11,93-ga;
MMARVEST	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa ja 2,0 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2020. aastal eurodes, millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates 2021. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastused;
KK	– kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal;
VT	– püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus;
Veetee	– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites;
D	– arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;
VElanik	– püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;
E	– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta;
F	– arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest;
HK	– enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav hüvitis;
HISIK	– enne 1993. aasta 1. jaanuari hoolekandeasutusse elama asunud isikute arv Sotsiaalministeeriumi andmetel;
HM	– hüvitise määr isiku kohta.

  (2)  Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetus, antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.

  (3)  Riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, huvihariduse ja huvitegevuse toetus, koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus, kohalike teede hoiu toetus, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus, asendus- ja järelhooldusteenuse toetus, matusetoetus, toimetulekutoetuse maksmise hüvitis ja rahvastikutoimingute hüvitis.

  (4)  Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
  1)  toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 5,39 eurot;
  2)  sündide registreerimise kulude hüvitis 11,75 eurot;
  3)  surmade registreerimise kulude hüvitis 7,12 eurot;
  4)  andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 5,87 eurot;
  5)  Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmise kulude hüvitis 3,2 eurot;
  6)  isaduse vormistamise kulude hüvitis 11,75 eurot;
  7)  abielu vormistamise kulude hüvitis 44,85 eurot;
  8)  lahutuse vormistamise kulude hüvitis 32,39 eurot;
  9)  nime muutmise vormistamise kulude hüvitis 25,63 eurot;
  10)  soo muutmise vormistamise kulude hüvitis 8,54 eurot;
  11)  vaimulike juhendamise kulude hüvitis 21,36 eurot;
  12)  mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamise, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamise, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamise ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemise ja parandamise kulude hüvitis 12,81 eurot.

  (5)  Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 4.   Riigieelarve liigendamise täpsusaste

  2021. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes.

§ 5.   Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine

  Valdkonna eest vastutav minister võib riigieelarve vahendite efektiivsemaks kasutamiseks muuta liigendust kulude ja investeeringute vahel, kui sellega ei muudeta vahendite riigieelarvega määratud kasutamise otstarvet. Tegevuspõhise eelarve puhul peab vahendite liigenduse muutmine olema lisaks kooskõlas riigieelarve seaduse § 56 lõikega 2¹.

§ 6.   Sõltumatute institutsioonide eelarved

  (1) Käesoleva seaduse § 1 1. osas toodud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse eelarve 728 460 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 132 424 eurot ja Riigi Valimisteenistuse eelarve 1 206 080 eurot, millele lisandub eraldis kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldamiseks ja läbiviimiseks summas 20 000 eurot.
[RT I, 03.12.2021, 22 - jõust. 04.12.2021]

  (2)  Käesoleva seaduse § 1 6. osa 7. jaos toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala transpordi programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab Ohutusjuurdluse Keskuse eelarve 151 000 eurot.

  (3)  Käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jaos toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 503 471 eurot.

§ 7.   Kaitsekulu

  Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 645 400 000 eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele 2 protsendi ulatuses SKP-st ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid.

§ 8.   Tulude laekumise korralduse erisus

  Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.

§ 9.   Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

  Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
  1)  2021. aastal -18,4 miljonit eurot;
  2)  2022. aastal -15,2 miljonit eurot;
  3)  2023. aastal -7,9 miljonit eurot;
  4)  2024. aastal -2,2 miljonit eurot.

§ 10.   Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine

  Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni.