Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine

Vastu võetud 23.05.2006 nr 180

«Muinsuskaitseseaduse» § 12 lõigete 1 ja 3 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» §-dele 4 ja 5 käsin:

1. Tunnistada kunstimälestisteks:

Jrk nr	Nimetus	Maakond	Omavalitsusüksus	Asukoht
1	Kirsturaami kate, 1939. a	Harju maakond	Keila linn	Keila kirik
2	Kirsturaami kate, A. Nessel, 1922. a	Harju maakond	Raasiku vald	Harju-Jaani kirik
3	Altarilina (1930. aastad)	Järva maakond	Järva-Jaani vald	Järva-Jaani kirik
4	Altarilina, 20. saj algus	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
5	Altarikatete komplekt (altarilina, altariaia ääre kate), M. Busch, 20. saj algus	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
6	Altari ja kantslikatete komplekt (antependium, kantsli puldi kate, kantsli ääre kate, koorirõdu puldi kate), 1930. aastate lõpp	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
7	Põrandavaip, 1937. või 1938. a	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
8	Altari ja kantslikatete komplekt (antependium, altaripiibli puldi kate, kantsli puldi kate, kantsli ääre kate, koorirõdu puldi kate, karikakate), 1930. aastate lõpp	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
9	Altari ja kantslikatete komplekt (antependium, altaripiibli puldi kate, kantsli puldi kate, kantsli ääre kate, koorirõdu puldi kate), 19. saj lõpp – 20. saj algus	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
10	Altari ja kantslikatete komplekt (antependium, kantsli puldi kate, kantsli ääre kate, koorirõdu puldi kate, puldikate), 1904. a, annetanud C. von Uexküll	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
11	Karikakate, 20. saj I pool	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
12	Karikakate, 20. saj algus	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
13	Kate, 20. saj algus	Rapla maakond	Vigala vald	Vigala kirik
14	Kantsli puldi kate, 20. saj algus	Võru maakond	Lasva vald	Pindi kirik
15	Altari- ja kantslikatete komplekt (antependium, kantsli puldi kate), Ed. Drossi töökoda, 19. saj lõpp – 20. saj algus	Võru maakond	Lasva vald	Pindi kirik
16	Armulauariistade kate, Ed. Drossi töökoda, 19. saj lõpp – 20. saj algus	Võru maakond	Lasva vald	Pindi kirik
17	Kantsli puldi kate, Ed. Drossi töökoda, 19. saj lõpp – 20. saj algus	Võru maakond	Vastseliina vald	Vastseliina kirik

2. Tunnistada tehnikamälestiseks Harju maakonnas Tallinna linnas Kopli 23 asuv Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild. Kehtestada mälestisele kaitsevöönd vastavalt kaardile, millega saab tutvuda Muinsuskaitseametis.

3. Tunnistada arhitektuurimälestiseks Hiiu maakonnas:

Jrk nr	Nimetus	Omavalitsusüksus	Asukoht
1	Kärdla reservelektrijaama peahoone koos sisseseadega	Kärdla	Vabaduse 2
2	Kärdla reservelektrijaama korsten	Kärdla	Vabaduse 2
3	Kärdla reservelektrijaama väravahoone	Kärdla	Vabaduse 2
4	Kärdla reservelektrijaama direktori auto varjualune	Kärdla	Vabaduse 2

Kehtestada alapunktides 1–4 nimetatud mälestistele ühine kaitsevöönd alljärgnevate kultuuriministri 24. märtsi 1999. a määrusega nr 12 (RTL 1999, 63, 843) ajaloomälestiseks ja 10. septembri 1999. a määrusega nr 20 (RTL 1999, 129, 1797) arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoonete ning kalmistuga:

Jrk nr	Nimetus	Reg nr	Omavalitsusüksus	Asukoht
1	Kärdla hiiurootslaste kalmistu	22289	Kärdla linn	Rannapark
2	Kalevivabriku elamu Vabrikuväljak 2	23579	Kärdla linn	Vabrikuväljak 2
3	Kalevivabriku elamu Vabrikuväljak 2a	23580	Kärdla linn	Vabrikuväljak 2a
4	Kalevivabriku elamu Vabrikuväljak 4	23581	Kärdla linn	Vabrikuväljak 4
5	Kalevivabriku elamu kelder Vabrikuväljak 4	23582	Kärdla linn	Vabrikuväljak 4
6	Kalevivabriku elamu Vabrikuväljak 6	23583	Kärdla linn	Vabrikuväljak 6
7	Kalevivabriku elamu kelder Vabrikuväljak 6	23584	Kärdla linn	Vabrikuväljak 6
8	Kalevivabriku «Pikk maja» Vabrikuväljak 8	23585	Kärdla linn	Vabrikuväljak 8
9	Kalevivabriku «Pika maja» kelder Vabrikuväljak 8	23586	Kärdla linn	Vabrikuväljak 8

Kaitsevööndi kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.

4. Lõpetada kunstimälestiste «Karikas, 1920–1930. aastad» (reg nr 3595), «Vaagen, 20. saj I pool» (reg nr 3596), «Vaagen, 20. saj» (reg nr 3598), «Kann, 20. saj» (reg nr 3599), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27), mälestiseks olemine, sest asjad on hävinud ja nende piisavalt autentsena taastamine ei ole võimalik.

5. Lõpetada arhitektuurimälestise «Puitvilla Welm fassaadid ja ehitusmaht» (reg nr 27080, Lehe 1, Pärnu linn, Pärnu maakond), mis on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 12. detsembri 2003. a käskkirjaga nr 196 (RTL 2003, 128, 2087), mälestiseks olemine, sest asja tehniline seisund on halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustab asja autentsuse kadumise.

6. Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnangutega ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teataja Lisas, esitades kaebuse halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras.

Minister Raivo PALMARU