Konkurentsiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 10.05.2006
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22. mai 2006. a otsusega nr 1016 |
I. Konkurentsiseaduses (RT I 2001, 56, 332; 2004, 56, 401) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt
või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate
või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil
otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda
õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite
koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2)
kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.»
§ 2. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Kokkuleppe, tegevuse ja otsuse lubatavus
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata
kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis:
1) aitab parandada
kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või
majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel
saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
2) ei kehtesta
kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust
vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
3)
ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust
vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu
olulise osa suhtes.
(2) Käesolevast paragrahvist tulenevaid tingimusi kasutav ettevõtja on kohustatud tõendama, et lõike 1 kõik tingimused on täidetud.»
§ 3. Paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg ning millele ei ole § 7 alusel antud üldist luba, on tühine, välja arvatud §-dele 5 ja 6 vastav kokkulepe ja otsus.»
§ 4. Seaduse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;».
§ 6. Seaduse 5. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«5. peatükk
KOONDUMISE KONTROLLIMINE
§ 19. Koondumine
(1) Koondumine on:
1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate
ühinemine äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate
osade ühendamine;
2) ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine
teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3)
ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või
tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4)
füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle
valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa
või mitme ettevõtja või nende osade üle;
5) mitme
füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle
valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või
tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle.
(2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühiselt uue ettevõtja moodustamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.
(3) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav käive kaubaturul.
(4) Koondumiseks ei loeta:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena;
2)
kui krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja kas enda
või teiste isikute nimel omandab edasimüümise eesmärgil ajutiselt teise
ettevõtja väärtpabereid tingimusel, et ta ei kasuta nende
väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud
ettevõtja käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite
või ettevõtja või tema osa müügi ettevalmistamisel, ning nende
väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite
omandamisest arvates;
3) kui valitseva mõju omandab vastavate
volitustega isik kooskõlas seadustega, mis käsitlevad likvideerimist,
sundlõpetamist, maksejõuetust või muid samalaadseid menetlusi;
4)
kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud toiminguid
teevad ettevõtjad, kelle äritegevuse ainus eesmärk on omandada ja
vallata osalusi teistes ettevõtjates investeeringu väärtuse säilitamise
eesmärgil, tingimusel, et osalusega seotud hääleõigust kasutatakse
eelkõige küsimustes, mis puudutavad selliste ettevõtjate juht- ja
järelevalveorganite liikmete määramist, mitte selleks, et otseselt või
kaudselt mõjutada nende ettevõtjate käitumist, mis mõjutab konkurentsi.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud müük ei ole ühe aasta jooksul mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võimalik, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja oma otsusega pikendada seda tähtaega isiku põhjendatud taotluse alusel.
§ 20. Koondumise osalised
Koondumise osaline on:
1) ühinev ettevõtja või ettevõtja, kelle osa
ühendatakse;
2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab
valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende
osade üle;
3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt
omandavad valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja
või nende osade üle;
4) ettevõtja, kelle üle või kelle osa
üle omandatakse valitsev mõju.
§ 21. Koondumise kontrollimise kohaldamine
(1) Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 100 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 30 miljonit krooni.
(2) Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22), välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab koondumise vastavalt nimetatud määruse artiklile 9 menetlemiseks Konkurentsiametile.
§ 22. Koondumisele hinnangu andmine
(1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja
arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri
ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1)
koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu
ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi
või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3) kaupade
nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
(2) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 2
nimetatud koondumise eesmärgiks või tagajärjeks on ettevõtjate käitumise
kooskõlastamine, mis mõjutab või võib mõjutada konkurentsi, hinnatakse
sellise käitumise vastavust ka § 4 lõikes 1 ja § 6 lõikes 1 sätestatud
tingimustele. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse:
1) kas
kaks või enam ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjat jätkavad olulisel
määral tegevust ühise ettevõtjaga samal kaubaturul või sellele
kaubaturule eelneval või järgneval või muul sellega seotud kaubaturul;
2)
kas käitumise kooskõlastamine, mis on ühise ettevõtja moodustamise
otsene tagajärg, annab ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjatele
võimaluse kõrvaldada konkurents kaubaturul või selle olulisel osal.
(3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
(4) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja keelab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondumise lõike 3 alusel või kui koondumine ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
§ 23. Koondumise osaliste käive
(1) Koondumise osalise käive on koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade müügitulu, mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendile.
(2) Koondumise osalise käive Eestis saadakse kaupade müügist Eesti territooriumil asuvale ostjale.
(3) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse
järgmiste tulude summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
1)
intressitulu;
2) tulu finantsinvesteeringutelt;
3) teenustasutulu;
4)
tulu finantstehingutelt;
5) muud põhitegevusega seotud tulud.
(4) Krediidi- ja finantseerimisasutuse käive Eestis hõlmab sissetulekuid, mis on teenitud Eestis asutatud krediidi- ja finantseerimisasutuse ning välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutuse Eesti filiaali poolt.
(5) Kindlustusandja käibeks loetakse tema majandusaasta brutopreemiad, mis sisaldavad nii kindlustusandja enda kui ka tema nimel sõlmitud kindlustuslepingute alusel saadud ja saadavaid kindlustuspreemiaid, sealhulgas edasikindlustuspreemiaid, ning millest on maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt.
§ 24. Käibe arvutamine
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe
arvutamisel liidetakse kokku järgmiste ettevõtjate käive:
1)
koondumise osaline;
2) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle koondumise
osaline omab valitsevat mõju;
3) ettevõtja või ettevõtjad, kes
omab või kes omavad koondumise osalise üle valitsevat mõju;
4)
ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud
ettevõtja omab valitsevat mõju;
5) ettevõtja või
ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud
ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju.
(2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.
(3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing tehti.
(4) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud viisil, võetakse käibe arvutamisel arvesse ühiselt uut ettevõtjat moodustavate ettevõtjate käibed.
(5) Koondumise osalise käive ei sisalda kaupade müüki ettevõtjate vahel, kes kuuluvad ühte kontserni.
(6) Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja osade üle valitseva mõju omandamist samade füüsiliste isikute või ettevõtjate poolt kahe või enama tehingu teel kaheaastase ajavahemiku jooksul, loetakse need tehingud üheks ja samaks koondumiseks, mille toimumise ajaks loetakse viimase tehingu toimumise kuupäev. Sellise koondumise korral võetakse nende osade, mille üle valitsev mõju omandatakse, käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mis olid eelneva kahe aasta jooksul vastavate tehingute esemeks, kuid vastavate osade käivet ei võeta samaaegselt arvesse valitsevat mõju omandavate füüsiliste isikute või ettevõtjate käibe arvutamisel.
(7) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.
(8) Käibe arvutamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Määruses sätestatakse käibe arvutamise kord, kusjuures eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib ette näha erinevaid metoodikaid.
§ 25. Koondumisest teatamine
(1) Kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile
enne koondumise jõustumist, arvestades käesoleva seaduse §-des 26 ja 27
sätestatud tähtaegu, ning pärast:
1) ühinemislepingu
sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu
tegemist;
2) valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu
tegemist;
3) ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu
toimingu tegemist;
4) väärtpaberite avaliku pakkumise
väljakuulutamist.
(2) Kavandatavast käesoleva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel, et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine.
(3) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1
alusel:
1) ettevõtjad ühiselt, kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud
ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad
ühendatakse;
2) ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe
ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3)
ettevõtjad ühiselt, kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju
ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4)
füüsiline isik, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa
või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui ta eelnevalt juba omab
vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju;
5)
füüsilised isikud ühiselt, kes omandavad ühise valitseva mõju ühe
ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui nad
eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju.
(4) Krediidiasutused, finantseerimisasutused ja kindlustusandjad teatavad koondumisest pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.
(5) Enne koondumisest teatamist tuleb tasuda riigilõiv koondumise teate menetlemise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras.
§ 26. Koondumise teade
(1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles
peavad sisalduma:
1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas
ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala;
2) koondumise
kirjeldus;
3) andmed iga koondumise osalise eelmise majandusaasta
käibe kohta;
4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni
kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
5)
andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste
turuosade, peamiste konkurentide, ostjate ja nende turuosade ning
kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
6)
teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
7) andmed
ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
8)
koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud
konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkuse
kohta;
9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid
esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud kohustuste
osas;
10) nimekiri teiste riikide konkurentsiküsimustega tegelevate
organite kohta, kellele on koondumisest teatatud või kavatsetakse
teatada.
(2) Koondumise teate võib Konkurentsiametile esitada lühendatud kujul,
jättes käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetest täpsustamata
punktis 5 nõutud lisateabe kaubaturgude kohta, kui on täidetud üks
järgmistest tingimustest:
1) koondumise osaline ja temaga
samasse kontserni kuuluv ettevõtja ei tegutse ühel ja samal kaubaturul
teise koondumise osalise või temaga samasse kontserni kuuluva
ettevõtjaga (puudub kaubaturgude horisontaalne kattuvus) või kaubaturul,
mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb teine koondumise
osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja (puudub
kaubaturgude vertikaalne seotus);
2) vähemalt kaks koondumise osalist
või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad ühel ja
samal kaubaturul ning koondumise järel ei ole nende ühine turuosa suurem
kui 15 protsenti või üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse
kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad kaubaturul, mis eelneb või
järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või
temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kui mõne koondumise
osalise individuaalne turuosa või koondumise osaliste ühine turuosa ei
ületa 25 protsenti;
3) koondumise osalised moodustavad ühiselt
uue ettevõtja käesoleva seaduse § 19 lõike 2 tähenduses, kes ei tegutse
ega kavatse tegutseda Eestis;
4) koondumise osaline omandab valitseva
mõju ettevõtja üle, kelle üle tal on juba koos teise ettevõtjaga ühine
valitsev mõju.
(3) Koondumise teatele lisatakse järgmised dokumendid või nende
kinnitatud ärakirjad:
1) registriväljavõtted teiste riikide
registritesse kantud koondumise osaliste kohta;
2) dokumendid, mille
alusel koondumine jõustatakse;
3) koondumise osaliste
koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded;
4) teate esitaja
volitusi tõendav dokument;
5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
6)
analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated ja muud dokumendid, et hinnata
või analüüsida koondumist seoses turuosade, konkurentsitingimuste, müügi
võimaliku kasvu või laienemisega muudele turgudele või üldiste
turutingimustega;
7) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.
(4) Teatel peavad olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.
(5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, määrab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.
(8) Kui koondumise osalised ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, loetakse teade mitteesitatuks.
(9) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.
(10) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.
§ 27. Koondumise menetlemine
(1) Koondumise teate esitamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul
Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja:
1) teeb
koondumiseks loa andmise otsuse, kui kontrollitava koondumise korral ei
esine käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
2)
teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva
seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine
kontrollitava koondumise korral;
3) teeb otsuse, kui tegemist ei ole
koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või
koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt;
4) lõpetab menetluse
otsusega, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.
(2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiameti peadirektor või
tema asetäitja nelja kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates
ühe järgmistest otsustest:
1) annab koondumiseks loa, kui
kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse § 22 lõigetes
3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
2) keelab koondumise, kui kontrollitava
koondumise korral esinevad käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4
nimetatud asjaolud;
3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised
loobuvad koondumisest.
(3) Konkurentsi kahjustamise vältimiseks võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja anda koondumiseks loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused.
(4) Koondumise osalise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja muuta koondumiseks loa andmise otsuses sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmise tingimusi või tunnistada need kehtetuks, kui olukord koondumisega mõjutatud kaubaturul on oluliselt muutunud või kui esineb muu mõjuv põhjus.
(5) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest.
(6) Koondumist, mis kuulub kontrollimisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 21, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei keela läbi viimast
väärtpaberite avalikku pakkumist või seeriatena tehingute tegemist
väärtpaberitega, sealhulgas selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad
teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, mille
kaudu omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 tähenduses
erinevatelt müüjatelt, tingimusel, et:
1)
Konkurentsiametile teatatakse koondumisest vastavalt käesoleva seaduse
§-le 25 viivitamata;
2) väärtpaberite omandaja ei kasuta
omandatud väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teeb seda üksnes
eesmärgiga säilitada investeeringute väärtus.
(8) Koondumise osaliste põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kehtestatud nõuetest ning anda loa toimingute tegemiseks. Taotluse läbivaatamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse taotletud toimingute tegemise mõju ühele või mitmele koondumise osalisele või kolmandale osapoolele ning koondumisest konkurentsile tekkivat ohtu. Loa andmisel võib Konkurentsiamet koondumise osalistele panna toimingute tegemisega seotud kohustusi.
(9) Käesolev paragrahv ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust, kaasa arvatud selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, tehtavaid tehinguid, välja arvatud juhul, kui ostja ja müüja teadsid või oleksid pidanud teadma, et tehing tehti käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut rikkudes.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul selgub, et koondumise teates on puudused, teavitab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja sellest koondumise teate esitajat kirjalikult. Lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(11) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja määratud tähtaja jooksul vajalikku või täiendavat teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni teabe või materjalide esitamiseni.
(12) Koondumise teate saamise ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatav teadaanne sisaldab koondumise osaliste nimesid ja ärinimesid, elu- või asukohariike ja koondumise viisi viitega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 vastavale punktile.
(13) Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest arvates esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.
§ 28. Selgituskohustus ja suuline ärakuulamine
(1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud, teatatakse sellest viivitamata koondumise osalistele kirjalikult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne täiendava menetluse tähtaja lõppemist. Teates märgitakse tähtaeg vastuväidete esitamiseks või ettepaneku tegemiseks § 27 lõikes 3 sätestatud kohustuste võtmiseks.
(2) Koondumise osalised peavad piisava põhjalikkusega kirjeldama endale võetavaid kohustusi, et Konkurentsiametil oleks võimalik hinnata võetavate kohustuste sobivust konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul.
(3) Kui võetavad kohustused Konkurentsiameti hinnangul ei ole sobivad konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul ja koondumise osalised ei ole nõus võetavaid kohustusi muutma või koondumise osalised ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teinud ettepanekut kohustuste võtmise kohta, keelab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja koondumise, lähtudes käesoleva seaduse § 22 lõikest 3.
(4) Koondumise osalised on kohustatud teavitama Konkurentsiametit võetud kohustuste täitmisest 10 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse täitmist või pärast koondumiseks loa andmise otsuses viidatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist.
(5) Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil vähemalt 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.
§ 29. Koondumise kehtetus
(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse
koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
1)
koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või
mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
2)
koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise
otsuses määratud tähtaegu, muid tingimusi või kohustusi.
(2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.»
§ 7. Paragrahvi 57 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks;».
§ 8. Paragrahvi 62 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
«4) jõustas koondumise, mis kuulub
kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1
punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud
koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud
loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistanud
kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi või ei täitnud § 28
lõikest 4 tulenevat teavitamise kohustust;».
§ 9. Paragrahvi 63 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori, tema asetäitja või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.
(2) Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte.
(3) Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja ärisaladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsiameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal-, tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks.»
§ 10. Paragrahvi 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artiklites 20 ja 21 ning EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiameti peadirektor, tema asetäitja või nende volitatud isik.»
II. § 11. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150;
2005, 68, 528) § 29 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
«31)
Konkurentsiametile ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise,
ettevõtjatevaheliste kokkulepete, kooskõlastatud tegevuse, ettevõtjate
ühenduste otsuste ja koondumise menetlemisega seotud
konkurentsijärelevalve teostamiseks.»
III. § 12. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 19, 148) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14720 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 30 000 krooni.»;
2) paragrahv 14721 tunnistatakse kehtetuks.
IV. § 13. Äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 2006, 7, 42) § 400 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb konkurentsiseadusest;».
V. § 14. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. juulil.
Riigikogu esimees Toomas VAREK |