Teksti suurus:

Lõhkematerjalilao projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.06.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:12.08.2012
Avaldamismärge:RTL 2006, 45, 794

Lõhkematerjalilao projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded

Vastu võetud 24.05.2006 nr 49

Määrus kehtestatakse «Lõhkematerjaliseaduse» § 36 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus sätestab lõhkematerjalilao projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded.

 (2) Käesolevas määruses sätestatud nõuded kehtivad pürotehniliste toodete laole ja hoiutingimustele «Lõhkematerjaliseaduse» §-st 56 tulenevaid erisusi arvestades.

§ 2.  Lõhkematerjalilao projekt

 (1) Lõhkematerjalilao projekt peab vastama «Ehitusseaduses» ehitise projektile esitatavatele nõuetele. Lõhkematerjalilao projekt peab kajastama käesolevas määruses esitatud nõuete täitmiseks vajalikke asjaolusid.

 (2) Lao üldmahutavus, hoidlate mahutavus, arv ja hoidlatevahelised kaugused või allmaaladudes kambrite ja niššidevaheliste tervikute mõõtmed peavad olema põhjendatud arvutustega. Vastavatel arvutustel tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 «Lõhkematerjalitehasele ja lõhkematerjalitehase projektile esitatavad nõuded» §-s 4 sätestatut.

§ 3.  Pealmaalaole esitatavad nõuded

  Pealmaaladu peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) territooriumil on vajadusel veeäravoolukraavid;
 2) teed on läbitavad;
 3) hoidlate paigutus tagab neile vaba juurdepääsu ja juurdesõidu;
 4) ladu on piiratud taraga, välistamaks kõrvaliste isikute sattumist lao territooriumile;
 5) tara kaugus lähimast hoidlast peab olema vähemalt 20 meetrit;
 6) piirdetara on tehtud kas okastraadist, puidust, tellistest, kividest või metallist kõrgusega vähemalt kaks meetrit. Puidust, tellistest, kividest või metallist tara puhul peab selle ülaosas olema vähemalt 0,5 meetri kõrgune neljarealine okastraat;
 7) tarale asetatakse hoiatusmärgid selliselt, et lõhkematerjalilao territooriumile ka juhuslikult lähenevale isikule oleksid need selgelt nähtavad.

§ 4.  Pealmaalao territoorium

 (1) Lao territoorium ja seda ümbritsev kaitsetsoon peab olema hooldatud. Kuivanud rohi ja muu kergesti süttiv tuleb koristada.

 (2) Lao territooriumil võivad olla järgmised ehitised:
 1) lõhkeainete ja lõhkamisvahendite hoidlad;
 2) lõhkematerjali kastide lahtipakkimise hoone;
 3) valvetornid;
 4) valvekoerte kuudid;
 5) laboratoorium ja polügoon;
 6) tuletõrjevahendite hoidla;
 7) veehoidla;
 8) tooraine ja -materjali laod.

§ 5.  Hoidla

 (1) Hoidla peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) põrandad on siledad ja tasased;
 2) musta püssirohu hoidmisel on põrand kaetud antistaatilise materjaliga;
 3) hoidlasse sissepääsu ja hoidla kaugeima punkti vahemaa peab võimaldama ohutu väljapääsu hoidlast;
 4) hoidla ventilatsioon ei tohi ohustada lõhkematerjali;
 5) hoidlad peavad olema tulekindlast materjalist;
 6) külmumist kartvate lõhkematerjalide hoidmiseks tuleb vajadusel hoidla varustada vee-, õhk- või elektriküttega. Lõhkematerjali ei või hoida küttekehale lähemal kui 1 meeter;
 7) õhu temperatuur hoidlas ei tohi ületada hoitavale lõhkematerjalile kehtestatud ohutut temperatuuri vahemikku. Õhu temperatuuri tuleb laos jälgida;
 8) õhu suhteline niiskus hoidlas ei tohi ületada hoitavale lõhkematerjalile kehtestatud ohutut suhtelise niiskuse vahemikku. Õhu suhtelist niiskust tuleb laos jälgida.

 (2) Elektridetonaatorite hoidla ei tohi asuda elektromagnetiliste mõjutuste ohualas. Hoidla metallkonstruktsioonid tuleb maandada.

 (3) Sissepääs lõhkematerjali hoidlasse peab olema varustatud selgestiloetavate ohu- ja teabemärkidega.

 (4) Lõhkematerjali ladustamisel tuleb tagada lõhkematerjali tootja poolt määratud õhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse tingimused. Kui lõhkematerjali tootja ei ole nimetatud tingimusi määratlenud, on lõhkematerjali ladustamiseks soovitatavad õhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse tingimused esitatud tabelis 1:

Tabel 1

Lõhkematerjal Hea, temp °C Hea, niiskus η % Rahuldav, temp °C Rahuldav, niiskus η %
Mittehügroskoopsed lõhkeained –10 – +25 mitte üle 75 –15 – +30 mitte üle 80
Ammooniumnitraatsed lõhkeained –10 – +25 55–65 –14 – +30 50–70
Lõhkematerjal, mille konstruktsioonis on elektridetaile +10 – +20 40–60 +5 – +25 mitte üle 65
Kapseldetonaatorid, tongid, padrunid –10 – +20 mitte üle 70 –15 – +25 mitte üle 75
Elektri- ja shokktorudetonaatorid –5 – +20 55–70 –10 – +25 50–75
Süüte, detoneer- ja hõõgnöörid –10 – +20 60–75 –15 – +25 55–75
Pürotehnilised vahendid ja püssirohi –10 – +15 60–65 –15 – +25 50–70
Elektrokeemiliselt aktiveeritav lõhkematerjal –5 – +5 55–65 –10 – +20 mitte üle 70

§ 6.  Vallid

 (1) Kui kaugus lõhkematerjalilao hoidlate vahel või hoidlast väljaspool lõhkematerjalilao territooriumi oleva ehitiseni on väiksem kui ohuala, tuleb nende vahele rajada vallid.

 (2) Vallid võivad olla plastilisest või puistmaterjalist. Põleva materjali (näiteks turvas, saepuru) kasutamine on keelatud.

 (3) Vall on vähemalt 0,5 meetrit hoidla kõrgeimast kohast kõrgem. Valli harja laius on vähemalt 1,0 meeter. Valli aluse laius määratakse sõltuvalt kasutatava ainese loomulikust varikaldenurgast. Valli alus peab olema hoone seinast vähemalt 1 meetri kaugusel, võimaldades ohutut juurdepääsu laole.

§ 7.  Valgustus

 (1) Kui lõhkematerjalilaos käideldakse lõhkematerjale ka pimedal ajal või puuduvad piisavad valgusavad peab lõhkematerjalilaos olema alaline valgustus. Elektrivõrgust toidetavate kandelampide kasutamine on keelatud.

 (2) Elektriseadmete paigaldus peab hoidlas olema tolmukindel vähemalt IP 56 või sellega võrdväärsete nõuete kohane. Samuti võib valgustid paigaldada väljapoole hoidlat, akna kohale.

 (3) Elektrijuhtmed tuleb kaitsta mehaanilise vigastumise eest, paigaldades need plast või metall torudesse.

§ 8.  Tuleohutus

 (1) Lõhkematerjalilaos tuleb nähtavale kohale paigutada tuletõrjevahendid ja tuletõrjevahendite kasutamis- ja tööliste tegutsemisjuhendid tulekahju korral.

 (2) Lahtise tule tegemine ja suitsetamine on lõhkematerjalilao territooriumil keelatud. Lõhkematerjalilao territooriumile ei tohi tuua muid süüte- ja suitsetamisvahendeid.

§ 9.  Ajutine pealmaa lõhkematerjaliladu

  Ajutiseks pealmaa lõhkematerjalilaoks olev konteinerhoidla või seif peab olema tulepüsiv vähemalt 30 minutit.

§ 10.  Lõhkematerjali allmaaladu ja hoiupunkt

 (1) Allmaatingimustes võib lõhkematerjali hoida selleks kohandatud kaeveõõnes. Lõhkematerjali plahvatus ühes neist ei tohi esile kutsuda plahvatust teises hoidlas.

 (2) Lõhkematerjali allmaaladu koosneb hoidlatest, mis asuvad kambrites, niššides ja kaeveõõntes lõhkematerjali hoidmiseks, ning abikambritest. Abikambrite hulka kuuluvad:
 1) süüturite valmistamise kamber;
 2) lõhkematerjali väljastamise kamber;
 3) elektrijaotusseadmete kamber.

 (3) Ühes hoidlas võib hoida projektile vastavat kogust lõhkematerjale.

 (4) Hoiupunktides kasutatavad konteinerhoidlad peavad olema tulepüsivad.

§ 11.  Allmaalao asukoht

 (1) Lõhkematerjali allmaaladu peab vastama «Kaevandamisseaduses» allmaakaeveõõne suhtes kehtivatele nõuetele, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

 (2) Lõhkematerjali allmaalao asukoht peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) kaugus lao lähimast punktist šahtiõue kaeveõõnteni ja teiste kambriteni või tuulutusseadmeni, mille seiskumine toob kaasa ohu jätta kaevandus või selle osa värske õhuta, peab vastama projektile;
 2) laol peab olema vähemalt kaks väljapääsu.

 (3) Lõhkematerjalilao hoidlad ja kaeveõõned tuleb toestada vastavalt projektile.

§ 12.  Detonatsiooni edasiandmise ohutu kauguse määramine

 (1) Maapinnal asuvate üksikute lõhkematerjali hoidlate või konteinerite vahel peab olema kaugus, mis võimaliku avarii korral välistab detonatsiooni edasikandumise ühest hoidlast (konteinerist) teisele.

 (2) Ohutuks kauguseks naaberhoidlate või konteinerite vahel tuleb võtta detonatsiooni edasikandumise järgi arvutatud kaugustest suurim, kuid see kaugus ei tohi olla väiksem, kui on ette nähtud tuleohutuse nõuetes.

 (3) Kaugus (rd), mille puhul on välditud detonatsiooni edasikandumine ühelt hoidlalt (konteinerilt) teisele, arvutatakse järgmise valemi abil:

kus:

Kd – võrdetegur, mis sõltub lõhkematerjali liigist ja paigutusest, väärtus võetakse tabelist 1;
Q – lõhkematerjali mass ühes hoidlas või konteineris, kg;
D – naaberhoidlas (-konteineris) oleva lõhkematerjalikoguse vähim mõõde (laius või kahekordne kõrgus), m.

 (4) Tabeli 2 kasutamisel tuleb lähtuda järgnevast:
 1) pinnasesse süvistatud lõhkematerjali mass vastab vallidega ümbritsetud lõhkematerjali hoidlale;
 2) lahtine lõhkematerjali mass, mis on asetatud maapinnale, vastab lõhkematerjali hoidmisele kergetes ehitistes ja konteinerites.

 (5) Ohutu kaugus määratakse iga hoidla või konteineri jaoks eraldi, kusjuures ohutuks kauguseks naaberhoidlate (konteinerite) vahel valitakse suurim arvutatud kaugus.

 (6) Kui passiivne lõhkematerjali mass koosneb mitmest eri liiki lõhkematerjalist (hoidlad, milles hoitakse eri liiki lõhkematerjale), võetakse ohutu kauguse arvutusel aluseks suurima tundlikkusega lõhkematerjali Kd.

 (7) Ohutu kauguse määramisel üksikust detonaatorihoidlast (konteinerist) lõhkematerjali hoidla või konteinerini võetakse alati aktiivseks lõhkematerjali massiks detonaatorid ja arvutuseks kasutatakse valemit:

kus: nd on detonaatorite hulk, tk.

(8) Ohutud kaugused üksikute vallideta detonaatorihoidlate vahel arvutatakse järgmise valemi abil:

(9) Kui hoidlas hoitakse lõhkamisvahendeid, siis võrdsustatakse detoneeriva nööri kogus ja detonaatorite hulk lõhkeainega vastavalt neis oleva lõhkeaine netomassile.

Tabel 2

Teguri Kd väärtused detonatsiooni edasiandmise ohutu kauguse arvutamiseks

Aktiivne lõhkematerjali mass

Passiivne lõhkematerjali mass

Lõhkematerjali tüüp

Paigutus

Detonatsiooni-
kiirusega 2000–4999 m/s lõhkeaine

Detonatsiooni-
kiirusega üle 5000 m/s lõhkeaine

Detonaatorid

lahtine süvistatud lahtine süvistatud lahtine süvistatud

Detonatsioonikiirusega 2000–4999 m/s lõhkeaine

lahtine 0,65 0,40 0,90 0,65 0,65 0,40
süvistatud 0,40 0,25 0,06 0,40 0,40 0,25

Detonatsioonikiirusega üle 5000 m/s lõhkeaine

lahtine 1,30 0,80 1,80 1,30 1,30 0,80
süvistatud 0,80 0,50 1,30 0,80 0,80 0,50

Detonaatorid

lahtine 0,35 0,20 0,60 0,40 0,35 0,20
süvistatud 0,20 0,15 0,40 0,30 0,20 0,15

§ 13.  Piksekaitse

  Lõhkematerjaliladu peab olema kaitstud välgu otsetabamuse, samuti välgu elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni eest.

§ 14.  Määruse muutmine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 «Lõhkematerjalitehasele ja lõhkematerjalitehase projektile esitatavad nõuded» (RTL 2005, 63, 909) § 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

Minister Edgar SAVISAAR

Kantsler Marika PRISKE

/otsingu_soovitused.json