RIIGIÕIGUSRahvas

HALDUSÕIGUSRahvastikuõigus

Teksti suurus:

Euroopa Liidu kodaniku seadus (lühend - ELKS)

Euroopa Liidu kodaniku seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RT I 2006, 26, 191

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.05.2006 otsus nr 1020

Euroopa Liidu kodaniku seadus

Vastu võetud 17.05.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala ja seaduse kohaldamine

 (1) Käesolev seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku (edaspidi Euroopa Liidu kodanik) ning nende perekonnaliikmete suhtes.

 (3) Käesolevat seadust ei kohaldata rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel Eestis viibiva Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Eestis viibimise, elamise ja töötamise seaduslikud alused

 (1) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on viibimisõigus.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis elamise seaduslikuks aluseks on elamisõigus.

 (3) Perekonnaliikmel on keelatud Eestis elada, kui tal ei ole elamisõigust Eestis.

 (4) Eestis töötamiseks ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks peab perekonnaliikmel olema elamisõigus.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige

 (1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks (edaspidi perekonnaliige) käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes ei ole Euroopa Liidu ega Eesti kodanik ja kes on:
 1) Euroopa Liidu kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
 2) Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
 3) Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata isik, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et Euroopa Liidu kodanik teda isiklikult hooldab.

 (2) Ülalpeetavaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.

 (3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse rahva ja eluruumide loenduse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.

§ 4. Vastsündinud laps

  Vastsündinud lapseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse alla üheaastast last.

§ 5. Püsiv elamine Eestis

 (1) Püsivaks Eestis elamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse Euroopa Liidu kodaniku või perekonnaliikme Eestis elamist vähemalt 183 päeva aastas. Nimetatud tähtaega arvestatakse elamisõiguse tekkimisest või elamisõiguse omandamisest arvates.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud püsiva Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis on seotud:
 1) kohustusliku ajateenistuse täitmisega või
 2) raseduse, sünnituse, raske haiguse, õpingute, tööalase koolituse või lähetusega ja mis ei ületa ühte järjestikust aastat.

§ 6. Töötamine ja tööandja

 (1) Töötamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse teenuse osutamist töölepingu või muu teenuse osutamise lepingu alusel, mille eest makstakse tasu.

 (2) Tööandjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut või asutust, kes on sõlminud isikuga töö- või muu teenuse osutamise lepingu või kellega ollakse teenistussuhtes.

2. peatükk VIIBIMISÕIGUS 

1. jagu Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigus 

§ 7. Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigus

 (1) Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel.

 (2) Euroopa Liidu kodanik peab hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.

§ 8. Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse piiramine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigust Eestis võib piirata, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist.

 (2) Kui Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigust piiratakse, ei lubata tal Eestisse siseneda.

 (3) Viibimisõiguse piiramise otsustab siseminister või tema volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus, politseiasutus või Kaitsepolitseiamet.

§ 9. Lahkumisettekirjutuse tegemine Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse piiramise korral

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb Eestis viibivale Euroopa Liidu kodanikule, kelle viibimisõigust piiratakse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Kui viibimisõigust piiratakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

2. jagu Perekonnaliikme viibimisõigus 

§ 10. Perekonnaliikme viibimisõigus

 (1) Perekonnaliikmel on õigus koos Euroopa Liidu kodanikuga Eestis viibida kehtiva reisidokumendi alusel kuni kolm kuud Eestisse sisenemise päevast arvates.

 (2) Eestisse sisenemiseks peab perekonnaliikmel olema kehtiv reisidokument ja viisa. Viisat ei pea olema perekonnaliikmel:
 1) kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse antud elamiskaart või
 2) kes on selle riigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud viisanõudest loobumise kokkuleppe või kelle puhul on Eesti viisanõudest ühepoolselt loobunud.

 (3) Perekonnaliikmel on keelatud Eestis viibida, kui tal ei ole viibimisõigust või muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

 (4) Eestis viibimisõiguse alusel viibiv perekonnaliige peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates taotlema tähtajalist elamisõigust või lahkuma Eestist enne nimetatud tähtaja möödumist, kui ta ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse saamiseks.

 (5) Tähtajalise elamisõiguse taotluse esitanud perekonnaliikme Eestis viibimine on seaduslik kuni tema tähtajalise elamisõiguse taotluse menetluse lõppemiseni.

 (6) Eestis viibimisõiguse alusel viibival perekonnaliikmel on keelatud Eestis töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.

§ 11. Perekonnaliikme viibimisõiguse piiramine

 (1) Perekonnaliikme viibimisõigust Eestis võib piirata, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist.

 (2) Kui perekonnaliikme viibimisõigust piiratakse, ei lubata tal Eestisse siseneda.

 (3) Viibimisõiguse piiramise otsustab siseminister või tema volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus, politseiasutus või Kaitsepolitseiamet.

§ 12. Lahkumisettekirjutuse tegemine perekonnaliikme viibimisõiguse piiramise ja seadusliku aluseta Eestis viibimise korral

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras lahkumisettekirjutuse Eestis viibivale perekonnaliikmele:
 1) kelle viibimisõigust piiratakse või
 2) kes on Eestis viibinud üle kolme kuu Eestisse sisenemise päevast arvates ega ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse saamiseks ja kellel puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Kui viibimisõigust piiratakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

3. peatükk TÄHTAJALINE ELAMISÕIGUS 

1. jagu Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus 

§ 13. Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus

 (1) Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.

 (2) Viie aasta möödudes pikeneb tähtajalise elamisõiguse tähtaeg automaatselt viieks aastaks, kui Euroopa Liidu kodaniku elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus ei ole lõppenud või seda ei ole lõpetatud.

 (3) Elukoha registreerimisel väljastatakse Euroopa Liidu kodanikule tema soovil vastav tõend.

§ 14. Isikutunnistuse taotlemine

 (1) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse Eestis, peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul elukoha Eestis registreerimise päevast arvates isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud korras.

 (2) Isikutunnistus tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust.

§ 15. Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse lõppemine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus lõpeb:
 1) kui tal ei ole registreeritud elukohta Eestis,
 2) alalise elamisõiguse omandamisel,
 3) talle Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel,
 4) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisel või
 5) tema surma või surnuks tunnistamise korral.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõppemisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.

§ 16. Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse lõpetamine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsusega.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.

 (4) Tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel lakkab Euroopa Liidu kodanik olemast Eesti rahvastikuregistri objekt.

§ 17. Lahkumisettekirjutuse tegemine Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb Euroopa Liidu kodanikule, kelle tähtajaline elamisõigus lõpetatakse, lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Kui elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

2. jagu Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus 

§ 18. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus

 (1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus Eestis, kui tema puhul on täidetud tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused.

 (2) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsusega.

 (3) Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust Eestis pikendatakse, kui tema puhul on jätkuvalt täidetud tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused.

§ 19. Tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg

 (1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks.

 (2) Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks korraga.

§ 20. Tähtajalise elamisõiguse andmise eeldused

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab tähtajalise elamisõiguse perekonnaliikmele eeldusel, et:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis,
 2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik või
 3) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, õpib Eestis ning tal on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab tähtajalise elamisõiguse perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, eeldusel, et vanemal on tähtajaline elamisõigus Eestis.

 (3) Eestis õppimiseks loetakse õppimist Eesti põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis, osalemist nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel või täienduskoolitusel, Eesti ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus- või uurimistöö tegemist, osalemist rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal Eestis.

§ 21. Tähtajalise elamisõiguse andmise eelduste erisused

  Eestis tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikku loetakse jätkuvalt Eestis töötavaks isikuks või füüsilisest isikust ettevõtjaks järgmistel juhtudel:
 1) ajutise töövõimetuse ajal, kui ta ei saa haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töötada,
 2) töötuna arvel oleku ajal, kui ta on võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda, kui ta on töötanud Eestis üle ühe aasta,
 3) kuue kuu jooksul töötuna arvele võtmise päevast arvates, kui ta on võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda, kui ta on lõpetanud alla aastase töölepingu või jäänud töötuks esimese kaheteistkümne kuu jooksul või
 4) tööalasel koolitusel osalemise ajal, kui ta ei ole töötu ning koolitus on seotud eelneva töö või tegevusega.

§ 22. Tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, vastab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 sätestatud eeldusele;
 2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, on Eestis elamisõigus;
 3) tähtajalise elamisõiguse taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele;
 4) perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise aluseid.

 (2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul antakse tähtajaline elamisõigus ainult abikaasale ja ülalpeetavale lapsele.

 (3) Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, antakse tähtajaline elamisõigus tema vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks.

§ 23. Elukoha registreerimise kohustus

  Perekonnaliige, kellele Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on andnud tähtajalise elamisõiguse Eestis, peab registreerima elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse saamise päevast arvates.

§ 24. Tähtajalise elamisõiguse taotlemine

 (1) Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse saamiseks esitama vormikohase taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile või Eesti välisesindusele, kes edastab selle menetlemiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.

 (2) Tähtajalist elamisõigust taotlev perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamiseks ilmuma Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.

 (3) Eestis viibiv perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitama kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates.

 (4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab Eestis viibivale perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema tähtajalise elamisõiguse taotlus on Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetluses.

§ 25. Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab perekonnaliikmele, kes on saanud Eestis tähtajalise elamisõiguse, isikutunnistuse, mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument.

 (2) Isikutunnistus antakse tähtajalise elamisõiguse kehtivusajaks.

§ 26. Tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumine

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse andmisest, kui:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldustele,
 2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde ta soovib elama asuda, ei ole Eestis elamisõigust,
 3) tähtajalise elamisõiguse taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele,
 4) on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või
 5) perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, tähtajalise elamisõiguse andmisest, kui tema vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud õiguste kuritarvitamise ja pettusena käsitatakse muu hulgas:
 1) fiktiivse abielu sõlmimist,
 2) Euroopa Liidu kodaniku poolt Eestis elamisõiguse omandamist eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada elamisõigust Eestis,
 3) võltsitud dokumentide esitamist või
 4) valeandmete esitamist.

§ 27. Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise korral

 (1) Tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumisel teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Eestis viibivale perekonnaliikmele lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. Lahkumisettekirjutuse võib teha tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise otsuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Kui tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldutakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

§ 28. Tähtajalise elamisõiguse pikendamise tingimused

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet pikendab perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, vastab käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele;
 2) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on jätkuvalt Eestis elamisõigus;
 3) perekonnaliikmel on jätkuvalt tähtajaline elamisõigus Eestis;
 4) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele;
 5) perekonnaliikme elukoht on registreeritud Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras;
 6) perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise aluseid.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet pikendab tähtajalist elamisõigust perekonnaliikme vastsündinud lapsel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, tema vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks.

§ 29. Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemine ja isikutunnistus

 (1) Perekonnaliige peab vormikohase tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametile vähemalt üks kuu enne tähtajalise elamisõiguse lõppemist või lahkuma Eestist kahe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisest arvates.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui tähtajaline elamisõigus on lõppenud.

 (3) Tähtajalise elamisõiguse pikendamisel annab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet perekonnaliikmele isikutunnistuse, mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument.

§ 30. Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse pikendamata jätmise korral

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb perekonnaliikmele, kelle tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg on lõppenud ja kes ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse pikendamiseks ega ole lahkunud Eestist kahe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist ja kellel puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks, lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud perekonnaliikme Eestis viibimine on seaduslik kuni tema tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse menetluse lõppemiseni.

§ 31. Tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumine

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest, kui:
 1) Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei ole Eestis elamisõigust,
 2) on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või
 3) perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keelduda, kui:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele,
 2) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või
 3) perekonnaliige ei ela püsivalt Eestis.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele, tähtajalise elamisõiguse pikendamisest, kui tema vanema tähtajalist elamisõigust ei pikendata või vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis.

§ 32. Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise korral

 (1) Tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumisel teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Eestis viibivale perekonnaliikmele lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. Lahkumisettekirjutuse võib teha tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise otsuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikmel on muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

 (3) Kui tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldutakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

§ 33. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõppemine

 (1) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus lõpeb:
 1) tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisel,
 2) alalise elamisõiguse omandamisel,
 3) talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel,
 4) kui Euroopa Liidu kodanikul, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei ole Eestis elamisõigust,
 5) kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või
 6) tema surma või surnuks tunnistamise korral.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme isikutunnistuse kehtetuks.

§ 34. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõpetamine

 (1) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eesti lõpetatakse:
 1) perekonnaliikme sooviavalduse alusel,
 2) kui on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või
 3) kui perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust.

 (2) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis võidakse lõpetada, kui:
 1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti, ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud eeldusele või
 2) perekonnaliige ei ela püsivalt Eestis.

 (3) Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsusega.

 (4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel perekonnaliikme isikutunnistuse kehtetuks.

§ 35. Lahkumiskohustus ja lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse lõppemise ja lõpetamise korral

 (1) Perekonnaliige peab Eestist lahkuma kahe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse lõppemise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikmel on muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb perekonnaliikmele, kelle tähtajaline elamisõigus lõpeb või lõpetatakse, lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (3) Lahkumisettekirjutus tähtajalise elamisõiguse lõppemise korral kuulub sundtäitmisele 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (4) Lahkumisettekirjutus tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (5) Kui tähtajaline elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

3. jagu Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõppemise erisused 

§ 36. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku surma korral

 (1) Euroopa Liidu kodaniku surma korral lõpeb perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis, välja arvatud juhul, kui nimetatud perekonnaliige on Eestis elanud tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta enne Euroopa Liidu kodaniku surma ning:
 1) ta töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis,
 2) tal on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik või
 3) ta on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku perekonnaliige.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku surma korral on perekonnaliikmel õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud alusel.

 (3) Euroopa Liidu kodaniku surma korral on Euroopa Liidu kodaniku lapsel, kes elab Eestis ja on kantud õppimise eesmärgil õppeasutuse nimekirja, ning vanemal, kes teda kasvatab, Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni.

 (4) Euroopa Liidu kodaniku surma korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades selles paragrahvis toodud erisusi.

§ 37. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõpetamise ja lõppemise korral

 (1) Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise korral käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel või tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral käesoleva seaduse § 16 lõike 1 alusel on Euroopa Liidu kodaniku lapsel, kes elab Eestis ja on kantud õppimise eesmärgil õppeasutuse nimekirja, ning vanemal, kes teda kasvatab, Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise või lõpetamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades selles paragrahvis toodud erisusi.

§ 38. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral

 (1) Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral lõpeb abikaasa tähtajaline elamisõigus Eestis, välja arvatud juhul, kui:
 1) enne abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist on abielu kestnud vähemalt kolm aastat, sealhulgas üks aasta ühiselt Eestis tähtajalise elamisõiguse kasutamise ajal,
 2) kohtuotsuse või abikaasade kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal Euroopa Liidu kodaniku lapse hooldusõigus,
 3) kohtuotsuse või abikaasade kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal õigus alaealise lapsega suhelda tingimusel, et kohtuotsuse kohaselt peab suhtlemine toimuma Eestis või
 4) tähtajalise elamisõiguse kasutamise võimaldamist õigustavad erilised asjaolud, näiteks nimetatud abikaasa langemine koduvägivalla ohvriks abielu ajal.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele peab abikaasa:
 1) töötama või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või
 2) omama enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja olema ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik.

 (3) Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral ei lõpe abikaasa ülalpeetava lapse või tema ülalpeetava vanema tähtajaline elamisõigus, kui abikaasa vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

 (4) Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel, arvestades selles paragrahvis toodud erisusi.

§ 39. Tingimustele vastavus perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse erisuste korral

  Kui perekonnaliige ei vasta tähtajalise elamisõiguse kehtivuse ajal selles jaos sätestatud tingimustele, võib tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada.

4. peatükk ALALINE ELAMISÕIGUS 

1. jagu Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus 

§ 40. Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus

 (1) Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele.

 (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega on Euroopa Liidu kodanikul õigus alalisele elamisõigusele, kui ta:
 1) on töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka ja Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased kolm aastat järjest,
 2) on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise püsiva töövõimetuse tõttu,
 3) elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu või
 4) elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kolm aastat järjest ja on asunud tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid elab Eestis ja pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.

 (3) Eestis alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku vastsündinud lapsel on õigus alalisele elamisõigusele.

 (4) Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik on Eesti alaline elanik.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötamise aja hulka arvestatakse Euroopa Liidu kodanikust mitteolenevatel põhjustel töötuks olemise aega.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud elamise ja töötamise perioodi ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud elamise perioodi nõuet ei kohaldata, kui Euroopa Liidu kodanik on abielus Eesti kodanikuga.

§ 41. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimine ja alalist elamisõigust tõendav dokument

 (1) Euroopa Liidu kodanik peab registreerima oma alalise elamisõiguse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis.

 (2) Euroopa Liidu kodanik peab vormikohase alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kontrollib Euroopa Liidu kodanikul alalise elamisõiguse olemasolu ning annab selle olemasolu korral Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse, mis on tema alalist elamisõigust tõendav dokument.

§ 42. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõppemine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus lõpeb:
 1) talle Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel,
 2) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisel või
 3) tema surma või surnuks tunnistamise korral.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.

§ 43. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõpetamine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse:
 1) Euroopa Liidu kodaniku sooviavalduse alusel,
 2) kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest või
 3) kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsusega.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab alalise elamisõiguse lõpetamisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks.

§ 44. Lahkumisettekirjutuse tegemine Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõpetamise korral

 (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb Euroopa Liidu kodanikule, kelle alaline elamisõigus lõpetatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 3 alusel, lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (3) Kui alaline elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

2. jagu Perekonnaliikme alaline elamisõigus 

§ 45. Perekonnaliikme alaline elamisõigus

 (1) Perekonnaliikmel, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele.

 (2) Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele samal ajal Euroopa Liidu kodanikuga, kui Euroopa Liidu kodanikul tekib õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse § 40 lõike 2 alusel.

 (3) Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku surma korral, kui:
 1) Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning oli surma hetkel elanud elamisõiguse alusel Eestis püsivalt vähemalt kaks aastat või
 2) Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning tema surma põhjustas tööõnnetus või kutsehaigus.

 (4) Eestis alalise elamisõigusega perekonnaliikme vastsündinud lapsel, sõltumata tema kodakondsusest, on õigus alalisele elamisõigusele.

 (5) Alalise elamisõigusega perekonnaliige on Eesti alaline elanik.

 (6) Perekonnaliikmel ei ole õigust alalisele elamisõigusele, kui ta tähtajaline elamisõigus on lõppenud või see on lõpetatud või kui ta ei ole Eestis elanud püsivalt viis aastat järjest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 46. Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimine ja alalist elamisõigust tõendav dokument

 (1) Perekonnaliige peab registreerima oma alalise elamisõiguse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis.

 (2) Perekonnaliige peab vormikohase alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametile vähemalt üks kuu enne isikutunnistuse kehtivusaja lõppemist.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kontrollib perekonnaliikmel alalise elamisõiguse olemasolu ja annab selle olemasolu korral perekonnaliikmele isikutunnistuse, mis on alalist elamisõigust tõendav dokument.

§ 47. Perekonnaliikme alalise elamisõiguse lõppemine

 (1) Perekonnaliikme alaline elamisõigus lõpeb:
 1) talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel või
 2) tema surma või surnuks tunnistamise korral.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme isikutunnistuse kehtetuks.

§ 48. Perekonnaliikme alalise elamisõiguse lõpetamine

 (1) Perekonnaliikme alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse:
 1) perekonnaliikme sooviavalduse alusel,
 2) kui perekonnaliige on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest,
 3) kui on põhjendatud alust arvata, et perekonnaliige ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või
 4) kui perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis elamisõigust.

 (2) Perekonnaliikme alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsusega.

 (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab alalise elamisõiguse lõpetamisel perekonnaliikme isikutunnistuse kehtetuks.

§ 49. Lahkumiskohustus ja lahkumisettekirjutuse tegemine alalise elamisõiguse lõpetamise korral

 (1) Perekonnaliige peab Eestist lahkuma kahe kuu jooksul alalise elamisõiguse lõpetamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikmel on muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

 (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teeb perekonnaliikmele, kelle alaline elamisõigus lõpetatakse, lahkumisettekirjutuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

 (3) Lahkumisettekirjutus alalise elamisõiguse lõpetamise korral kuulub sundtäitmisele 30. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

 (4) Kui alaline elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule, kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele.

5. peatükk ELAMISÕIGUSE ANDMISE KORRALDAMINE 

§ 50. Tähtajalise elamisõiguse taotluse vorm

  Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse ning tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse vormi kehtestab siseminister määrusega .

§ 51. Alalise elamisõiguse registreerimise taotluse vorm

  Alalise elamisõiguse registreerimise taotluse vormi kehtestab siseminister määrusega .

§ 52. Elamisõiguse andmise korraldamine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise korra ning tähtajalise elamisõiguse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (2) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõigusega seotud andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud riiklikus elamis- ja töölubade registris .

6. peatükk TEAVITAMISKOHUSTUS JA KONTROLLI TEOSTAMINE 

§ 53. Teavitamiskohustus

 (1) Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik peab Kodakondsus- ja Migratsiooniametit teavitama järgmistest asjaoludest:
 1) elamisõiguse omandamisest teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
 2) pikemast kui 183 päeva aastas kestvast ajutisest Eestist eemalviibimisest, mis on seotud kohustusliku ajateenistuse täitmise, raseduse, sünnituse, raske haiguse, õpingute, tööalase koolituse või lähetusega;
 3) Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisest;
 4) abielu lahutamisest või kehtetuks tunnistamisest, kui see on registreeritud väljaspool Eestit ning Euroopa Liidu kodaniku abikaasal on elamisõigus Eestis;
 5) töötuks jäämisest;
 6) pensionile jäämisest;
 7) püsivast töövõimetusest.

 (2) Eestis elamisõigusega perekonnaliige peab Kodakondsus- ja Migratsiooniametit teavitama järgmistest asjaoludest:
 1) elamisõiguse omandamisest teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
 2) käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele mittevastavusest;
 3) pikemast kui 183 päeva aastas kestvast ajutisest Eestist eemalviibimisest, mis on seotud kohustusliku ajateenistuse täitmise, raseduse, sünnituse, raske haiguse, õpingute, tööalase koolituse või lähetusega;
 4) Euroopa Liidu kodakondsuse omandamisest;
 5) Euroopa Liidu kodaniku surmast, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit.

 (3) Euroopa Liidu kodaniku abikaasa peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Kodakondsus- ja Migratsiooniametit teavitama abielu lahutamisest või kehtetuks tunnistamisest, kui see on registreeritud väljaspool Eestit.

 (4) Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige peavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavitamiskohustuse täitma kolme kuu jooksul sündmuse toimumisest arvates.

§ 54. Kontrolli teostamine

 (1) Perekonnaliige peab tõendama tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise aluseks olevale eeldusele ja tingimustele vastavust.

 (2) Kodakondsus- ja migratsiooniametnik võib põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige täidavad selles seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi ega ole kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust.

 (3) Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige peavad talle elamisõiguse andmise ja kasutamisega seotud asjaolude selgitamisel tegema koostööd Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga ning esitama tema valduses olevad dokumendid ja muud tõendid, mis on tähtsad elamisõiguse omandamise ja kasutamisega seotud asjaolude selgitamisel.

 (4) Euroopa Liidu kodaniku majutamisele majutusettevõttes kohaldatakse turismiseaduse nõudeid. Majutusettevõte peab esitama majutatud isiku andmetega külastajakaardi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Kaitsepolitseiameti, piirivalveasutuse või siseministri määratud politseiasutuse nõudmisel teavet nõudnud asutusele.

 (5) Tööandja on kohustatud perekonnaliikme töötamise võimaldamisel kontrollima tema isikutunnistuse olemasolu.

7. peatükk VASTUTUS 

§ 55. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme seadusliku aluseta Eestis viibimine ja elamine

  Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme seadusliku aluseta Eestis viibimise või elamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 56. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme seadusliku aluseta Eestis töötamine

  Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme seadusliku aluseta Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 57. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele seadusliku aluseta Eestis töötamise võimaldamine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele seadusliku aluseta Eestis töötamise võimaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 58. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 55–57 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 55–57 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) politseiprefektuur;
 2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

 (3) Paragrahvis 55 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 59. Üleminekusätted

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse tähtajalise elamisloaga Euroopa Liidu kodanik tähtajalise elamisõiguse omandanuks. Elamisõiguse tähtajaks on tähtajalise elamisloa kehtivusaeg. Nimetatud tähtajalise elamisõiguse kehtivust ei mõjuta Eestis registreeritud elukoha olemasolu.

 (2) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse pikaajalise elaniku elamisloaga Euroopa Liidu kodanik alalise elamisõiguse omandanuks.

 (3) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse tähtajalise elamisloaga perekonnaliige tähtajalise elamisõiguse omandanuks. Elamisõiguse tähtajaks on tähtajalise elamisloa kehtivusaeg.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud elamisloa taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul Euroopa Liidu kodanikule elamisloa andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ja tema elamisõiguse andmed kantakse isikutunnistusele.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul perekonnaliikmele elamisloa andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja tema elamisõiguse andmed kantakse isikutunnistusele.

 (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme elamisloa alusel Eestis elamise periood arvestatakse alalise elamisõiguse saamiseks nõutava perioodi hulka.

§ 60. Avaliku koosoleku seaduse muutmine

  Avaliku koosoleku seaduses (RT I 1997, 30, 472; 2006; 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane.»;
 2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «pikaajalise elaniku elamisluba» sõnadega «või Eestis alalist elamisõigust».

§ 61. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

  Eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 2006, 21, 159) § 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

  « 31) vähemalt 18-aastane välismaalane, kes elab Eestis elamisõiguse alusel Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud korras;».

§ 62. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

  Isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2006, 12, 79) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viibival (elaval) välismaalasel peab olema isikutunnistus.»;
 2) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:« 3) elamisõiguse alusel püsivalt Eestis elavale välismaalasele.»;
 3) paragrahvi 19 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (11) Eesti kodanikul, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on lubatud Eesti riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada kehtiva isikutunnistusega.»;
 4) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:« (1) Eesti kodanikule, elamisõiguse alusel püsivalt Eestis elavale välismaalasele ning välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.»;
 5) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse»;
 6) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «elamisluba» sõnadega «või elamisõigus Eestis»;
 7) paragrahvi 28 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse».

§ 63. Kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmine

  Kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 2006, 21, 159) § 81 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «pikaajalise elaniku elamisluba» sõnadega «või alaline elamisõigus».

§ 64. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine

  Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (RT I 2002, 36, 220; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või alalise elamisõiguse»;
 2) paragrahvi 24 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või alalise elamisõiguse».

§ 65. Lennundusseaduse muutmine

  Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 18 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «pikaajalise elaniku elamisluba» sõnadega «või alaline elamisõigus»;
 2) paragrahvi 232 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «välismaalane» sõnadega «või Eestis elamisõigusega välismaalane».

§ 66. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

  Lõhkematerjaliseaduses (RT I 2004, 25, 170; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik või pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane;»;
 2) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «pikaajalise elaniku elamisloa» sõnadega «või alalise elamisõiguse».

§ 67. Ohvriabi seaduse muutmine

  Ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3; 2006, 21, 159) § 9 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse».

§ 68. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2005, 71, 544) § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt käesoleva seaduse sätetele.»

§ 69. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

  Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada Eesti rahvastikuregistri objekti peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine.»;
 2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Rahvastikuregistri objektiks on Eesti kodanik, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane.»;
 3) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:« 61) olemasolu korral välisriigi isikukood;»;
 4) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna «tööloa» sõnadega «või elamisõiguse»;
 5) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) välisriigis elava või välisriigist saabunud rahvastikuregistri objektiks oleva isiku puhul riigi nimi, haldusüksus ja elukoha aadress (aadressi andmete olemasolu korral);»;
 6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) elamisloa või elamisõiguse taotleja kohta;»;
 7) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Elamisloa või elamisõiguse taotleja andmed on:
 1) elamisloa või elamisõiguse taotleja elukoha aadress välisriigis;
 2) elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlusse võtmise aeg;
 3) otsus elamisloa või elamisõiguse andmisest keeldumise kohta;
 4) elamisloa või elamisõiguse taotleja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–7, 9 ja 10 sätestatud andmed.»;
 8) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:« 131) elamisõiguse andmise, pikendamise ja selle lõpetamise ning elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise otsus;»;
 9) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 15 ja 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 15) elamisloa või elamisõiguse andmete muutmise aluseks olevad dokumendid;»

« 27) isikukoodi andmise taotlus isikukoodi andmiseks isikule, kes ei ole rahvastikuregistri objekt ega elamisloa või elamisõiguse taotleja.»;
 10) paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «elamisluba» sõnadega «või elamisõigus.»;
 11) paragrahvi 33 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse»;
 12) paragrahvi 37 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemisel kantakse andmed rahvastikuregistri arhiivi koos objekti staatuse lõppemist käsitlevate andmetega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alusel kantakse rahvastikuregistri arhiivi andmed selle kohta, millistel põhjustel ja kelle vea tõttu oli isik rahvastikuregistrisse ekslikult arvele võetud.»;
 13) paragrahvi 42 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse»;
 14) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:« (71) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik esitab käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatule.»;
 15) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Isikukood moodustatakse vastsündinule, leidlapsele, elamisloa või elamisõiguse taotlejale, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis, isikukoodita Eesti kodanikule ja isikule, kelle kohta koostatakse perekonnaseisuakt.»

§ 70. Ravikindlustuse seaduse muutmine

  Ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2005, 71, 546) § 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.»

§ 71. Relvaseaduse muutmine

  Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2006, 21, 162) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 30 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu «kellel on Eesti elamisluba» sõnadega «või kes elab Eestis elamisõiguse alusel»;
 2) paragrahvi 34 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (81) Tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõigusega välismaalasele antava relvaloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise korral tunnistatakse relvaluba kehtetuks.»

§ 72. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 21, 161) § 1711 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 1711. Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ning alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine

  Tähtajalise elamisõiguse taotluse või tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.»

§ 73. Riigipiiri seaduse muutmine

  Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 2006, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:« (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 nimetatud isiku suhtes, kui nimetatud isikul on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antud elamiskaart.»;
 2) paragrahvi 111 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (11) Eesti kodanikul, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on lubatud riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistusega.»;
 3) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa, elamisloa või elamisõiguse andmed, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti või Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokumenti, kui välismaalane esitab riigipiiri ületamisel lisaks nimetatud dokumendile ka Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistuse.»;
 4) paragrahvi 111 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, peab Eestisse saabudes olema kehtiv ja Välisministeeriumi poolt tunnustatud reisidokument ning Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks.»;
 5) paragrahvi 112 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse sisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa või elamisõiguse andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisakohustus, elamisloa või elamisõiguse omandamise kohustus, ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealisel on kehtiv Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikutunnistus ja see esitatakse koos saatja reisidokumendiga riigipiiri ületamisel.»

§ 74. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

  Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2005, 65, 497) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel;»;
 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:« 3) tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.»;
 3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «tähtajalise elamisloaga» sõnadega «või tähtajalise elamisõiguse alusel».

§ 75. Riikliku matusetoetuse seaduse muutmine

  Riikliku matusetoetuse seaduses (RT I 2000, 86, 549; 2006, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Riiklik matusetoetus (edaspidi matusetoetus) on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eestis registreeritud surma korral ja Eesti alalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava välismaalase või välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud isiku või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud isiku väljaspool Eestit registreeritud surma korral.»;
 2) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
 3) välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud isik;».

§ 76. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

  Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.»;
 2) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;
 2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
 3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt üks aasta enne surma;».

§ 77. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

  Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2006, 2, 3) § 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel;».

§ 78. Surma põhjuse tuvastamise seadus

  Surma põhjuse tuvastamise seaduses (RT I 2005, 24, 179; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse»;
 2) paragrahvi 32 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «elamisluba» sõnadega «või alalist elamisõigust».

§ 79. Turismiseaduse muutmine

  Turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2005, 24, 181) § 24 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse».

§ 80. Turvaseaduse muutmine

  Turvaseaduses (RT I 2003, 68, 461; 2006, 21, 162) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «Eestis pikaajalise elaniku elamisloa» sõnadega «või alalise elamisõiguse»;
 2) paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Turvatöötajana võib töötada vähemalt 19-aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid.»

§ 81. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

  Tööturuteenuse ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430; 2006, 2, 3) § 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel».

§ 82. Vanemahüvitise seaduse muutmine

  Vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549; 2005, 39, 308) § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Hüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel (edaspidi Eesti elanik). Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.»

§ 83. Vangistusseaduse muutmine

  Vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 2006, 12, 79) § 75 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (5) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse.»

§ 84. Välismaalaste seaduse muutmine

  Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2006, 21, 159) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «viibimise» sõnadega «ja elamise»;
 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:« (22) Käesoleva seaduse neljandat peatükki kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikme suhtes.

 (23) Käesolevas seaduses sätestatud välismaalase Eestisse kutsuja regulatsiooni kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes.»;
 3) paragrahvi 1016 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «elamisluba» sõnadega «või elamisõigust»;
 4) paragrahvi 1017 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «elamisloa» sõnadega «või elamisõiguse».

§ 85. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 lõike 11 lause lõppu täiendatakse sõnadega:«, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi.»;
 2) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:« § 11. Välismaalane

Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik.»;
 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.»;
 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning nende perekonnaliikmetele tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud tähtajal.»;
 5) paragrahvi 11 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (31) Välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba või elamisõigust andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks või kelle elamisõigus lõpetatakse, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.»;
 6) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul loetakse ettekirjutus välismaalasele kätte toimetatuks seoses elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuse teatavaks tegemisega.»;
 7) paragrahvi 14 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna «elamisluba» sõnadega «või elamisõigust»;
 8) paragrahvi 28 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (31) Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel tunnistatakse välismaalase elamisluba või viisa kehtetuks või lõpetatakse välismaalase elamisõigus.»;
 9) paragrahvi 281 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase suhtes, kellel on elamisluba või kes on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige.»;
 10) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:« § 291. Sissesõidukeelu kohaldamise erisused

 (1) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et nimetatud isiku Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist, olles nakatunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratletud haigusesse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes ei või kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab avalikku korda, kui nimetatud isik on elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viimased kümme aastat järjest või kui ta on alaealine ja sissesõidukeelu kohaldamine ei ole alaealise huvides põhjendatud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes ei või kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab teiste isikute tervist, olles nakatunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratletud haigusesse, kui nimetatud isik on Eestis viibinud kauem kui kolm kuud.

 (4) Kui Eestis elamisõiguse alusel elava Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmetega seotud asjaolud nõuavad nimetatud isiku viivitamatut Eestist väljasaatmist, kohaldatakse nimetatud isiku suhtes sissesõidukeeldu.»;
 11) paragrahvi 301 lõiked 1, 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Sissesõidukeelu kohaldamisel ja sellest tulenevalt viibimisaluse kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel ei pea andma välismaalasele võimalust vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.

 (2) Kui välismaalane viibib Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ja tal on Eestis registreeritud elukoht, antakse talle võimalus vastuväidete esitamiseks sissesõidukeelu kohaldamise korral ja elamisloa kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel.»

  « (4) Sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel viibiva välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeoleku tagamise vajadusega.»;
 12) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid:
 1) välismaalase Eestis seadusliku viibimise kestus;
 2) välismaalase vanus;
 3) välismaalase terviseseisund;
 4) välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist;
 5) sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;
 6) välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon;
 7) välismaalase sidemed päritoluriigiga;
 8) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;
 9) muud asjassepuutuvad kaalutlused.»

§ 86. Euroopa Liidu kodaniku seaduse kehtetuks tunnistamine

  Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I 2002, 102, 599; 2005, 54, 430) tunnistatakse kehtetuks.

§ 87. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. augustil.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punkt 1 ja § 73 punkt 1 jõustuvad Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga.

Riigikogu esimees Toomas VAREK


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (ELT L 158, 30.04.2004, lk 77–123).