Aegviidu, Ida-Harju, Keila, Kose, Lääne-Harju, Maapaju, Nahe, Nissi, Padise, Paldiski, Põhja-Kõrvemaa, Rae, Siniallika ja Vääna jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine
Vastu võetud 31.05.2006 nr 38
Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel.
§ 1. Aegviidu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Aegviidu jahipiirkonna pindala on 6260 hektarit.
(2) Aegviidu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Aegviidu jahipiirkonna piir läheb Paunküla metskonna kvartali RK155 läänesihi ja Tallinna–Tapa raudtee ristumiskohast mööda Tallinna–Tapa raudteed Mustajõe–Aegviidu teeni, jätkudes mööda Mustajõe–Aegviidu teed Jõemäe teeni; teeristist mööda Jõemäe teed Piirisihini ning mööda Piirisihti Pihlaka kraavini; edasi mööda Pihlaka kraavi Pihlaka kinnistu lõunapiirini; seejärel mööda Pihlaka kinnistu lõunapiiri Pihlaka sihini ning mööda Pihlaka sihti Aegviidu–Pillapalu teeni; sealt mööda Aegviidu–Pillapalu teed Prokuröri sihini, jätkudes mööda Prokuröri sihti Kalvi sihini ning mööda Kalvi sihti Kaskede ojani; siitpeale mööda Kaskede oja Aegviidu metskonna kvartali AE293 läänesihini; edasi mööda Aegviidu metskonna kvartali AE293 lääne-, lõuna- ja idasihti Aegviidu metskonna kvartali AE008 lõunasihini, jätkudes mööda kvartali AE008 lõunasihti Klaaspurgi teeni ning mööda Klaaspurgi teed Jägala–Aegviidu maanteeni; teeristist mööda Jägala–Aegviidu maanteed Verioja sihini ning mööda Verioja sihti Verioja ojani, jätkudes mööda Verioja oja Tallinna Tehnikaülikooli Spordibaasi kinnistu idapiirini; siis mööda Tallinna Tehnikaülikooli Spordibaasi kinnistu idapiiri Linajärve sihini, jätkudes mööda Linajärve sihti Reismani sihini; seejärel mööda Reismani sihti Mustjõeni ning mööda Mustjõge Nelijärve kraavini, edasi mööda Nelijärve kraavi Tallinna–Tapa raudteeni ning mööda Tallinna–Tapa raudteed Siniallika kinnistu loodepiirini; siis mööda Siniallika kinnistu loodepiiri Aegviidu–Jäneda maanteeni ning mööda Aegviidu–Jäneda maanteed Aegviidu metskonna kvartali AE093 idasihini, sealt mööda kvartali AE093 idasihti Jänijõeni ning mööda Jänijõge Aegviidu metskonna kvartali AE100 läänesihini, seejärel mööda Aegviidu metskonna kvartalite AE100 ja AE076 läänesihti Änni kinnistu läänepiirini, jätkudes mööda Änni kinnistu läänepiiri Paunküla metskonna kvartali RK159 läänesihini, sealt mööda Paunküla metskonna kvartalite RK159, RK158 ja RK155 läänesihti Tallinna–Tapa raudteeni.
§ 2. Ida-Harju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Ida-Harju jahipiirkonna pindala on 118 930 hektarit.
(2) Ida-Harju jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Ida-Harju jahipiirkonna piir läheb Loo jõe suudmest Soome lahes mööda Loo jõge Lahemaa rahvuspargi piirini, jätkudes mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Tallinna–Narva maanteeni ning mööda Tallinna–Narva maanteed Liiapeksi teeni; sealt mööda Liiapeksi teed Mati teeni; edasi mööda Mati teed Panga sihini; siis mööda Panga sihti Saare kinnistu põhjapiirini ning mööda Saare kinnistu põhjapiiri Aegviidu metskonna kvartali CJ052 kirdenurka; seejärel mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ052, CJ051, CJ050 ja CJ049 põhjasihti Orusilla teeni, jätkudes mööda Orusilla teed Oru sillani Soodla jõel; siitpeale mööda Soodla jõge jõe Soodla veehoidlasse suubumise kohani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Soodla veehoidla Soodla jõe väljavooluni; edasi mööda Soodla jõge Ruunoja ojani, jätkudes mööda Ruunoja oja Jägala–Aegviidu maanteeni; siis mööda Jägala–Aegviidu maanteed Vikipalu teeni ning mööda Vikipalu teed Jansi teeni; teeristist mööda Jansi teed Tallinna–Tapa raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Tapa raudteed Paunküla metskonna kvartali RK096 põhjanurgani; edasi mööda Paunküla metskonna kvartalite RK096 ja PK108 läänesihti ning kvartalite RK107, RK106, RK105 põhjasihti ja kvartali PK103 põhja- ja läänesihti Kaunissaare veehoidlani; sealt mööda Kaunissaare veehoidla idakallast Jägala jõeni ning mööda Jägala jõge Vetla–Jäneda maanteeni; siitpeale mööda Vetla–Jäneda maanteed Paunküla metskonna kvartali WE117 kagusihini; seejärel mööda kvartalite WE117, WE116, WE124, WE131, WE131, WE140, WE153 ja WE164 kagusihti Külvandu kraavini ning mööda Külvandu kraavi Sae ojani; edasi mööda Sae oja Mudajärve kraavini, jätkudes mööda Mudajärve kraavi Kautla kinnistu idapiirini ning mööda Kautla kinnistu idapiiri Rava metskonna kvartali 15 läänesihini; sealt mööda Rava metskonna kvartali 15 lääne- ja lõunasihti Sikkemäe kinnistu põhjapiirini ning mööda Sikkemäe kinnistu põhja- ja idapiiri Väätsa metskonna kvartali 17 läänesihini; seejärel mööda Väätsa metskonna kvartalite 17 ja 18 läänesihti Reopalu jõeni ning mööda Reopalu jõge Väätsa metskonna kvartal 33 kirdesihini, jätkudes mööda Väätsa metskonna kvartalite 33 ja 32 kirde- ning kvartali 31 kirde- ja loodesihti Väätsa metskonna kvartali 24 kagusihini; siis mööda Väätsa metskonna kvartalite 24, 26 ja 27 kagusihti Väätsa metskonna kvartali 29 loodesihini ning mööda kvartali 29 loode- ja edelasihti ning kvartali 30 edelasihti Mustla raba sihini, jätkudes mööda Mustla raba sihti Kasesalu teeni ning mööda Kasesalu teed Tõrvaaugu kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Tõrvaaugu kinnistu lõunapiiri Lintsi jõeni ning mööda Lintsi jõge Võõbu–Saarnakõrve teeni, jätkudes mööda Võõbu–Saarnakõrve teed Saarnakõrve–Saueaugu maanteeni; teeristist mööda Saarnakõrve–Saueaugu maanteed Väätsa metskonna kvartali 144 põhjasihini; sealt mööda Väätsa metskonna kvartali 144 põhja- ja kvartali 143 põhja- ja loodesihti ning kvartalite 145, 154, 163, 176 ja 175 loodesihti Vahastu metskonna kvartali 60 idasihini; seejärel mööda Vahastu metskonna kvartali 60 idasihti Käsna sihini, jätkudes mööda Käsna sihti Käsna kraavini ning mööda Käsna kraavi Kõue–Vahastu maanteeni; sealt mööda Kõue–Vahastu maanteed Aela–Virla elektriliini trassini; edasi mööda Aela–Virla elektriliini trassi Virla–Kuimetsa elektriliini trassini ning mööda Virla–Kuimetsa elektriliini trassi Rapla–Tallinna kõrgepingeliini trassini; siis mööda Rapla–Tallinna kõrgepingeliini trassi Pundi sihini; siitpeale mööda Pundi sihti Laane teeni ning mööda Laane teed Purila–Kose maanteeni; teeristist mööda Purila–Kose maanteed Äksi–Kolu maanteeni, jätkudes mööda Äksi–Kolu maanteed Pundi kraavini ning mööda Pundi kraavi Kuivajõeni; sealt mööda Kuivajõge Soopõllu kraavini ning mööda Soopõllu kraavi Onni kinnistu põhjapiirini; seejärel mööda Onni kinnistu põhjapiiri Ojasoo teeni ning mööda Ojasoo teed Kaasiku sihini; sealt mööda Kaasiku sihti Männiku kinnistu lõunapiirini, jätkudes mööda Männiku kinnistu lõunapiiri Kose–Purila maanteeni ning mööda Kose–Purila maanteed Uuejõe teeni; teeristist mööda Uuejõe teed Punamäe kraavini ning mööda Punamäe kraavi Punamäe metsateeni, jätkudes mööda Punamäe metsateed Sipelga teeni; teeristist mööda Sipelga teed Kiisa–Rõõsa teeni, jätkudes mööda Kiisa–Rõõsa teed Kiisa–Voose maanteeni ning mööda Kiisa–Voose maanteed Sae–Kaasiku teeni; edasi mööda Sae–Kaasiku teed Aninõmme teeni ning mööda Aninõmme teed Sae sihini, jätkudes mööda Sae sihti Võlvisoo teeni ning mööda Võlvisoo teed Kiisa–Voose maanteeni; teeristist mööda Kiisa–Voose maanteed Liivaku teeni; edasi mööda Liivaku teed Tammetsa teeni, jätkudes mööda Tammetsa teed Indreku kinnistu lõunapiirini; seejärel mööda Indreku kinnistu lõuna- ja läänepiiri Tammetsa kraavini ning mööda Tammetsa kraavi Vilama peakraavini, jätkudes mööda Vilama peakraavi Jüriöö kraavini; sealt mööda Jüriöö kraavi Alavere teeni ning mööda Alavere teed Laidema teeni; siis mööda Laidema teed Laidema kraavini, jätkudes mööda Laidema kraavi Võhma kraavini ning mööda Võhma kraavi Karjatse sihini; edasi mööda Karjatse sihti Pelgupaiga teeni, jätkudes mööda Pelgupaiga teed Esku piirikraavini ning mööda Esku piirikraavi Esku teeni; sealt mööda Esku teed Pihuvere kraavini ning mööda Pihuvere kraavi Niine I kinnistu põhjapiirini; seejärel mööda Niine I kinnistu põhja- ja loodepiiri Virviku kinnistu kagupiirini, jätkudes mööda Virviku kinnistu kagupiiri Pikavere–Kose maanteeni ning mööda Pikavere–Kose maanteed Urvaste teeni; teeristist mööda Urvaste teed Aruvalla–Pikavere maanteeni; siis mööda Aruvalla–Pikavere maanteed Vaida–Aruvalla maanteeni ning mööda Vaida–Aruvalla maanteed Tallinna–Tartu maanteeni; siitpeale mööda Tallinna–Tartu maanteed Pirita jõeni ning mööda Pirita jõge Tallinna–Narva maanteeni, jätkudes mööda Tallinna–Narva maanteed Maardu linna piirini; edasi mööda Maardu linna piiri Soome laheni, jätkudes mööda Soome lahe rannajoont Loo jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest ning Naissaar, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Pedassaar, Põhja-Malusi, Vahekari, Lõuna-Malusi saared akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest).
§ 3. Keila jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Keila jahipiirkonna pindala on 21 400 hektarit.
(2) Keila jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Keila jahipiirkonna piir läheb Paldiski lahe ääres asuvast Puhkeranna paadisadamast mööda Puhkeranna teed Paldiski–Kasepere maanteeni; sealt mööda Paldiski–Kasepere maanteed Laokülani, jätkudes mööda Laoküla teed Tallinna–Paldiski raudteeni; edasi mööda Tallinna–Paldiski raudteed Keila suunas Põllküla–Kasepere maanteeni; siis mööda Põllküla–Kasepere maanteed Tallinna–Paldiski maanteeni ning mööda Tallinna–Paldiski maanteed Toomaranna kinnistu kagunurgani; seejärel mööda Toomaranna kinnistu idapoolset piirisihti Lahepere laheni, jätkudes mööda Lahepere lahe rannajoont Keila jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mööda Keila jõge Keila linna piirini ning mööda Keila linna piiri Keila jõeni, jätkudes mööda Keila jõge Tuula peakraavi suudmeni; siis mööda Tuula peakraavi Artali kraavini ning mööda Artali kraavi Allika uudismaa läänepoolse piirikraavini; edasi mööda Allika uudismaa läänepoolset piirikraavi Ohtu uudismaaobjekti läänepoolse piirikraavini ning mööda Ohtu uudismaaobjekti läänepoolset piirikraavi Männiku sihini; edasi mööda Männiku sihti Pikamäe sihini ning mööda Pikamäe sihti Vasalemma jõeni, jätkudes mööda Vasalemma jõge Munalaskme oja suudmeni; seejärel mööda Munalaskme oja Sepo sillani Vasalemma–Riisipere maanteel; sealt mööda Vasalemma–Riisipere maanteed Vasalemma suunas Sõeru teeni, jätkudes mööda Sõeru teed Kloostri peakraavini ja mööda Kloostri peakraavi Sõeru kraavini; seejärel mööda Sõeru kraavi Rummu karjääri lõunapiiri tähistava teeni, jätkudes mööda teed Keila–Haapsalu vana maanteeni; teeristist mööda Keila–Haapsalu vana maanteed Keila–Haapsalu uue maanteeni Rummu alevikus, jätkudes mööda Keila–Haapsalu uut maanteed Kasepere–Paldiski maanteeni ning mööda Kasepere–Paldiski maanteed Suurküla teeni; siis mööda Suurküla teed Suurkülani; Suurkülast mööda Ämari lennuvälja teed Lennuraja kraavini ning mööda Lennuraja kraavi Vasalemma jõeni; edasi mööda Vasalemma jõge selle suubumiskohani Paldiski lahte, jätkudes mööda Paldiski lahe rannajoont Puhkeranna paadisadamani (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
§ 4. Kose jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kose jahipiirkonna pindala on 10 530 hektarit.
(2) Kose jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kose jahipiirkonna piir läheb Tallinna–Tartu maantee ja Kuivajõe–Kose tee ristumiskohast mööda Kuivajõe–Kose teed Koplimetsa teeni, jätkudes mööda Koplimetsa teed Koplimetsa ojani ning mööda Koplimetsa oja Pirita jõeni; edasi mööda Pirita jõge Kivivõhma ojani; seejärel mööda Kivivõhma oja Kivivõhma kraavini, jätkudes mööda Kivivõhma kraavi Paunküla metskonna kvartali SA126 lõunasihini; edasi mööda Paunküla metskonna kvartalite SA126 ja SA127 lõunasihti Kose–Mallavere kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda kõrgepingeliini trassi Kose–Pikavere teeni ning mööda Kose–Pikavere teed Virviku kinnistu kagupiirini; edasi mööda Virviku kinnistu kagupiiri Niine I kinnistu loodetipuni; sealt mööda Niine I kinnistu loode- ja põhjapiiri Pihuvere piirikraavini ning mööda Pihuvere piirikraavi Esku teeni, jätkudes mööda Esku teed Esku piirikraavini; siitpeale mööda Esku piirikraavi Pelgupaiga teeni ning mööda Pelgupaiga teed Karjatse sihini; edasi mööda Karjatse sihti Võhma kraavini, jätkudes mööda Võhma kraavi Laidema kraavini ning mööda Laidema kraavi Laidema teeni; seejärel mööda Laidema teed Alavere teeni ning mööda Alavere teed Jüriöö kraavini, jätkudes mööda Jüriöö kraavi Vilama peakraavini ning mööda Vilama peakraavi Tammetsa kraavini; sealt mööda Tammetsa kraavi Indreku kinnistu läänepiirini; seejärel mööda Indreku kinnistu lääne- ja lõunapiiri Tammetsa teeni, jätkudes mööda Tammetsa teed Liivaku teeni ning mööda Liivaku teed Kiisa–Voose maanteeni; teeristist mööda Kiisa–Voose maanteed Võlvisoo teeni ning mööda Võlvisoo teed Sae sihini; seejärel mööda Sae sihti Aninõmme teeni, jätkudes mööda Aninõmme teed Sae–Kaasiku teeni ning mööda Sae–Kaasiku teed Kiisa–Voose maanteeni; teeristist mööda Kiisa–Voose maanteed Kiisa–Rõõsa teeni; sealt mööda Kiisa–Rõõsa teed Sipelga teeni ning mööda Sipelga teed Punamäe metsateeni, jätkudes mööda Punamäe metsateed Punamäe kraavini; edasi mööda Punamäe kraavi Uuejõe sihini ning mööda Uuejõe sihti Uuejõe teeni; siitpeale mööda Uuejõe teed Kose–Purila maanteeni; teeristist mööda Kose–Purila maanteed Tallinna–Tartu maanteeni ning mööda Tallinna–Tartu maanteed Kuivajõe–Kose teeni.
§ 5. Lääne-Harju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Lääne-Harju jahipiirkonna pindala on 34 570 hektarit.
(2) Lääne-Harju jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Lääne-Harju jahipiirkonna piir läheb Tallinna–Keila maantee ja Tallinna linna piiri ristumiskohast mööda Tallinna linna piiri Tallinna–Saku maanteeni, jätkudes mööda Tallinna–Saku maanteed Tallinna ringteeni; teeristist mööda Tallinna ringteed Tallinna–Rapla maanteeni ning mööda Tallinna–Rapla maanteed Raudalu–Kiili maanteeni; edasi mööda Raudalu–Kiili maanteed Tallinna ringteeni, jätkudes mööda Tallinna ringteed Kurna ojani ning mööda Kurna oja selle suubumiskohani Patika peakraavi; siis mööda Patika peakraavi Patika–Nabala maanteeni; seejärel mööda Patika–Nabala maanteed Patika aedlinna idapiiri tähistava kraavini, jätkudes mööda Patika aedlinna idapiiri tähistavat kraavi Ühispõllu kraavini ning mööda Ühispõllu kraavi selle suubumiskohani Pirita jõkke; seejärel mööda Pirita jõge Aruvalla–Tuhala–Nabala maanteeni; sealt mööda Tuhala–Nabala maanteed Nabalani; Nabalast mööda Nabala–Tõdva maanteed Tallinna–Rapla maanteeni Tõdval; Tõdvalt mööda Tallinna–Rapla maanteed Rapla suunas Tõdva–Hageri maanteeni; teeristist mööda Tõdva–Hageri maanteed Kiisa–Maidla maanteeni ning mööda Kiisa–Maidla maanteed Hageri–Ääsmäe maanteeni; edasi mööda Hageri–Ääsmäe maanteed Tallinna–Pärnu maanteeni Haruteel; Haruteelt mööda Tallinna–Pärnu maanteed Turba–Kiisa kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda Turba–Kiisa kõrgepingeliini trassi Muusika teeni ning mööda Muusika teed Tallinna–Pärnu endise maanteeni; siis mööda Tallinna–Pärnu endist maanteed Harutee suunas Madise–Võiba teeni; teeristist mööda Madise–Võiba teed Ääsmäe–Rohuküla maanteeni, jätkudes mööda Ääsmäe–Rohuküla maanteed Rohuküla suunas Möldrimõisa teeni ning mööda Möldrimõisa teed Pumba uudismaa põhjapoolse piirdekraavini; siitpeale mööda Pumba uudismaa piirdekraavi Suure–Aru uudismaa lõunapoolse piirdekraavini; sealt mööda Suure–Aru uudismaa lõunapoolset piirdekraavi Suure–Aru külateeni ning mööda Suure–Aru külateed Uustalu I ja Uustalu kinnistu vahelise piirini, jätkudes mööda Kinnistute vahelist piiri Uustalu metsateeni; sealt mööda Uustalu metsateed Uustalu sihini ning mööda Uustalu sihti Männiku sihini; edasi mööda Männiku sihti Ohtu uudismaa läänepoolse piirdekraavini, jätkudes mööda Ohtu uudismaa läänepoolset piirdekraavi Allika uudismaa läänepoolse piirdekraavini; siitpeale mööda Allika uudismaa läänepoolset piirdekraavi selle suubumiskohani Artali kraavi, jätkudes mööda Artali kraavi Tuula peakraavini ning mööda Tuula peakraavi Keila jõeni; siis mööda Keila jõge Keila–Kanamaa maanteeni; sealt mööda Keila–Kanamaa maanteed Keila–Tallinna maanteeni ning mööda Keila–Tallinna maanteed Pihuoja teeni; teeristist mööda Pihuoja teed Kiia teeni ning mööda Kiia teed Vääna uudismaa läänepoolse piirdekraavini, jätkudes mööda Vääna uudismaa piirdekraavi Vääna turbaraba teeni; sealt mööda Vääna turbaraba teed Pihuoja teeni ning mööda Pihuoja teed Pihuoja ojani; seejärel mööda Pihuoja oja Vääna jõeni ning mööda Vääna jõge Tallinna–Keila maanteeni Hüürul; Hüürult mööda Tallinna–Keila maanteed Tallinna linna piirini.
§ 6. Maapaju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Maapaju jahipiirkonna pindala on 12 060 hektarit.
(2) Maapaju jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Maapaju jahipiirkonna piir läheb Vikipalu teeristist Jägala–Aegviidu maanteel mööda Jägala–Aegviidu maanteed Ruunoja sillani; sealt mööda Ruunoja oja Soodla jõeni ning mööda Soodla jõge jõe väljavooluni Soodla veehoidlast, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Soodla veehoidla Soodla jõe suudmeni; edasi mööda Soodla jõge Oru sillani Soodla jõel; Oru sillalt mööda Polügooni teed Aegviidu metskonna kvartali CJ067 idasihini, jätkudes mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ067 ida- ja lõunasihti ning CJ105 põhja-, lääne- ja lõunasihti Aegviidu metskonna kvartali CJ136 edelanurgani; siis mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ136, CJ137 ja CJ150 läänesihti Jägala–Aegviidu maanteeni; edasi mööda Jägala–Aegviidu maanteed Aegviidu metskonna kvartali AE018 idasihilt algava metsateeni, jätkudes mööda metsateed Aegviidu metskonna kvartali AE293 idasihini; sealt mööda Aegviidu metskonna kvartali AE293 ida-, lõuna- ja läänesihti Kaskede ojani; edasi mööda Kaskede oja Kalvi sihini, jätkudes mööda Kalvi sihti Prokuröri sihini ning mööda Prokuröri sihti Aegviidu–Pillapalu teeni; seejärel mööda Aegviidu–Pillapalu teed Pihlaka ja Usari talu vahelise kinnistu piirini (Pihlaka sihini); siitpeale mööda Pihlaka sihti Pihlaka kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Pihlaka kinnistu lõunapiiri Pihlaka kraavini ning mööda Pihlaka kraavi Anija metskonna kvartali AN127 idasihini; sealt mööda Anija metskonna kvartalite AN127, AN141, AN145 ja AN167 idasihti Tallinna–Tapa raudteeni ning mööda Tallinna–Tapa raudteed Paunküla metskonna kvartali RK102 kirdenurgani, jätkudes mööda Paunküla metskonna kvartalite RK102, RK120, RK132, RK142 ja RK154 idasihti Mustjõeni Aegviidu metskonna kvartali AE076 loodenurgas; sealt mööda Aegviidu metskonna kvartali AE076 ning AE100 läänesihti Paunküla metskonna kvartali WE104 põhjatippu; seejärel mööda Paunküla metskonna kvartalite WE014, WE016, WE024, WE032 ja WE042 idasihti Tarvasjõeni, jätkudes mööda Tarvasjõge Aegviidu–Jäneda maanteeni ning mööda Aegviidu–Jäneda maanteed Jägala jõe sillani; edasi mööda Jägala jõge Kaunissaare veehoidlani, jätkudes mööda Kaunissaare veehoidla idakallast Paunküla metskonna kvartali RK103 edelanurgani; siitpeale mööda Paunküla metskonna kvartali RK103 lääne- ja põhjasihti, kvartalite RK105, RK106 ja RK107 põhjasihti ning RK108 ja RK096 läänesihti Tallinna–Tapa raudteeni; sealt mööda Tallinna–Tapa raudteed Anija metskonna kvartali AN158 kagunurgani (Jansi teeni), jätkudes mööda Jansi teed Vikipalu teeni ning mööda Vikipalu teed Vikipalu teeristini Jägala–Aegviidu maanteel.
§ 7. Nahe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Nahe jahipiirkonna pindala on 18 980 hektarit.
(2) Nahe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Nahe jahipiirkonna piir läheb Aegviidu metskonna kvartali VJ107 läänesihi ja Lahemaa rahvuspargi piiri ristumiskohast mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Loobu metskonna kvartali VJ117 idasihini, jätkudes mööda kvartalite VJ117, VJ135 ja VJ139 idasihti Loobu metskonna kvartali VJ159 põhjasihini ning mööda Loobu metskonna kvartali VJ159 põhja- ja idasihti Loobu metskonna kvartali LB046 läänesihini; sealt mööda Loobu metskonna kvartali LB046 lääne- ja lõunasihti Loobu metskonna kvartali VJ160 põhjasihini ning mööda kvartalite VJ160 ja VJ161 põhjasihti kvartali VJ161 idasihini; seejärel mööda kvartalite VJ161 ja LB164 idasihti Läsna jõeni; sealt mööda Läsna jõge Kõnnu ojani ning mööda Kõnnu oja Loobu metskonna kvartali VJ215 idasihini; edasi mööda Loobu metskonna kvartalite VJ215 ja VJ227 idasihti Udriku Suurjärve teeni, jätkudes mööda Udriku Suurjärve teed Ohepalu Suurjärve teeni ning mööda Ohepalu Suurjärve teed Aegviidu metskonna kvartali AE172 idasihini; seejärel mööda kvartalite AE172, AE190, AE230, AE267, AE278 ja AE284 idasihti Valgejõeni; sealt mööda Valgejõge Tapa linna piirini ning mööda Tapa linna piiri Tapa–Jäneda maanteeni, jätkudes mööda Tapa–Jäneda maanteed Tõõrakõrve kraavini ning mööda Tõõrakõrve kraavi Kaasiko kinnistu põhjapiirini; sealt mööda Kaasiko kinnistu põhjapiiri Muraka kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Muraka kinnistu põhjapiiri Olevi peakraavini ning mööda Olevi peakraavi Polügooni sihini; edasi mööda Polügooni sihti Soodla jõeni, jätkudes mööda Soodla jõge Mustjõeni ning mööda Mustjõge Reismani sihini; siitpeale mööda Reismani sihti Linajärve sihini ning mööda Linajärve sihti Tallinna Tehnikaülikooli Spordibaasi kinnistu idapiirini, jätkudes mööda Tallinna Tehnikaülikooli Spordibaasi kinnistu idapiiri Verioja ojani; sealt mööda Verioja oja Verioja sihini ning mööda Verioja sihti Änni teeni, jätkudes mööda Änni teed Nahe teeni; teeristist mööda Nahe teed Vanapõllu sihini; seejärel mööda Vanapõllu sihti Soodla jõeni ning mööda Soodla jõge Aegviidu metskonna kvartali AE138 kagusihini; siitpeale mööda Aegviidu metskonna kvartalite AE138 kagu-, AE139 ida- ja AE111 kagusihti Valgejõeni; edasi mööda Valgejõge Suru teeni ning mööda Suru teed Aegviidu metskonna kvartali CJ046 idasihini; siis mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ046 ja CJ 032 idasihti Aegviidu metskonna kvartali CJ021 lõunasihini, jätkudes mööda Aegviidu metskonna kvartali CJ021 lõunasihti kvartali CJ 021 läänesihini ning mööda kvartalite CJ021, CJ009, VJ022 ja VJ107 läänesihti Lahemaa rahvuspargi piirini.
§ 8. Nissi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Nissi jahipiirkonna pindala on 36 530 hektarit.
(2) Nissi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Nissi jahipiirkonna piir läheb Kasepere–Aude tee ja Tiidu tee ristumiskohast mööda Tiidu teed Laiassoo teeni, jätkudes mööda Laiassoo teed Kloostri peakraavini ning mööda Kloostri peakraavi Sõeru teeni; sealt mööda Sõeru teed Vasalemma–Riisipere maanteeni ning mööda Vasalemma–Riisipere maanteed Viisu ojani; seejärel mööda Viisu oja Vasalemma jõeni ning mööda Vasalemma jõge Pikamäe sihini, jätkudes mööda Pikamäe sihti Uustalu sihini; edasi mööda Uustalu sihti Uustalu metsateeni ning mööda Uustalu metsateed Uustalu I ja Uustalu kinnistute vahelise piirini; sealt mööda kinnistute vahelist piiri Suure-Aru teeni, jätkudes mööda Suure-Aru teed Suure-Aru uudismaa lõunapoolse piirdekraavini; edasi mööda Suure-Aru uudismaa lõunapoolset piirdekraavi Pumba uudismaa põhjapoolse piirdekraavini ning mööda Pumba uudismaa põhjapoolset piirdekraavi Möldrimõisa kinnistu teeni; seejärel mööda Möldrimõisa kinnistu teed Ääsmäe–Rohuküla maanteeni Möldrimõisa talu juures; teeristist mööda Ääsmäe–Rohuküla maanteed Ääsmäe suunas Võiba-Madise teeni, jätkudes mööda Võiba-Madise teed Tallinna–Pärnu endise maanteeni; siitpeale mööda Tallinna–Pärnu endist maanteed Kernuni; Kernust mööda Tallinna–Pärnu uut maanteed Pärnu suunas Kohila–Nissi maanteeni; teeristist mööda Kohila–Nissi maanteed Haibani; Haibast mööda Haiba–Mõnuste–Pohla maanteed Mõnuste küla teeni, jätkudes mööda Mõnuste küla teed Kohila–Nissi maanteeni ning mööda Kohila–Nissi maanteed Kustja küla teeni; edasi mööda Kustja küla teed Mustu teeni ning mööda Mustu teed Mustu uudismaa peakraavini; sealt mööda Mustu uudismaa peakraavi Rebase teeni ning mööda Rebase teed taas Mustu teeni; seejärel mööda Mustu teed Nissi–Vaimõisa maanteeni; teeristist mööda Nissi–Vaimõisa maanteed Toomase teeni ning mööda Toomase teed Terjatu peakraavini; edasi mööda Terjatu peakraavi Ollilaane uudismaa idapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda piirdekraavi Terjatu peakraavini ning mööda Terjatu peakraavi selle suubumiskohani Ellamaa ojja; sealt mööda Ellamaa oja Turba–Märjamaa kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda Turba–Märjamaa kõrgepingeliini trassi Virutamme kinnistu lõunapoolse piirisihini ning mööda Virutamme kinnistu lõunapoolset piirisihti Laukna–Ellamaa maanteeni; edasi mööda Laukna–Ellamaa maanteed Ääsmäe–Haapsalu maanteeni; teeristist mööda Ääsmäe–Haapsalu maanteed Ellamaa–Siimika maanteeni ning mööda Ellamaa–Siimika maanteed Lepasteni; Lepastest mööda Turvaste–Lintsi maanteed Baasi teeni ning mööda Baasi teed Keila–Haapsalu maanteeni; sealt mööda Keila–Haapsalu maanteed Keila suunas Lintsi–Siimika metsateeni; teeristist mööda Lintsi–Siimika metsateed Padise–Kivitammi maanteeni; sealt mööda Keila metskonna kvartalite 162, 163, 164 ja 169 lõunasihti Kloostri jõeni ning mööda Kloostri jõge Kobru–Munalaskme teeni; siis mööda Kobru–Munalaskme teed Surnumäe sihini; sealt mööda Surnumäe sihti Aude–Kasepere teeni ning mööda Aude-Kasepere teed Tiidu teeni.
§ 9. Padise jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Padise jahipiirkonna pindala on 25 560 hektarit.
(2) Padise jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Padise jahipiirkonna piir läheb Vihterpalu jõe suudmest Kurkse lahes mööda mereranda Vasalemma jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Vasalemma jõge Lennuraja kraavini; sealt mööda Lennuraja kraavi Ämari lennuvälja teeni ning mööda Ämari lennuvälja teed Suurkülani; Suurkülast mööda Suurküla teed Kasepere–Paldiski maanteeni, jätkudes mööda Kasepere–Paldiski maanteed Keila–Haapsalu maanteeni; teeristist mööda Keila–Haapsalu maanteed Keila suunas Keila–Haapsalu endise maanteeni Rummu alevikus; edasi mööda Keila–Haapsalu endist maanteed Rummu karjääri lõunapiiri tähistava teeni, jätkudes mööda teed Sõeru kraavini ning mööda Sõeru kraavi Kloostri peakraavini; seejärel mööda Kloostri peakraavi Laiassoo teeni ning mööda Laiassoo teed Tiidu teeni, jätkudes mööda Tiidu teed Kasepere–Aude teeni; edasi mööda Kasepere–Aude teed Surnumäe sihini ning mööda Surnumäe sihti Kobru–Munalaskme teeni; sealt mööda Kobru–Munalaskme teed Kloostri jõeni, jätkudes mööda Kloostri jõge Keila metskonna kvartali 169 kagunurgani; siis mööda Keila metskonna kvartalite 169, 164, 163 ja 162 lõunasihti Padise–Kivitammi maanteeni; sealt mööda Padise–Kivitammi maanteed Siimika–Lintsi metsateeni; teeristist mööda Siimika–Lintsi metsateed Keila–Haapsalu maanteeni ning mööda Keila–Haapsalu maanteed Haapsalu suunas Metsavahi sihini; sealt mööda Metsavahi sihti Kaldamäe ojani ning mööda Kaldamäe oja selle suubumise kohani Piirsalu jõkke; siis mööda Piirsalu jõge Vihterpalu jõeni ning mööda Vihterpalu jõge selle suubumise kohani Kurkse lahte.
§ 10. Paldiski jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Paldiski jahipiirkonna pindala on 6300 hektarit.
(2) Paldiski jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Paldiski jahipiirkonna piir läheb Puhkeranna paadisadamast mööda Paldiski ja Lahepere lahe rannajoont Toomaranna kinnistu idapiirini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest ning Suur-Pakri ja Väike-Pakri saared akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest), jätkudes mööda Toomaranna kinnistu idapiiri Tallinna–Paldiski maanteeni ning mööda Tallinna–Paldiski maanteed Põllküla–Kasepere maanteeni; teeristist mööda Põllküla–Kasepere maanteed Tallinna–Paldiski raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Paldiski raudteed Laoküla teeni ning mööda Laoküla teed Kasepere–Paldiski maanteeni; sealt mööda Kasepere–Paldiski maanteed Puhkeranna teeni ning mööda Puhkeranna teed Puhkeranna paadisadamani.
§ 11. Põhja-Kõrvemaa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Põhja-Kõrvemaa jahipiirkonna pindala on 12 290 hektarit.
(2) Põhja-Kõrvemaa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Põhja-Kõrvemaa jahipiirkonna piir läheb Liiapeksi tee ja Lahemaa rahvuspargi piiri ristumiskohast mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Aegviidu metskonna kvartali VJ107 idasihini, jätkudes mööda Aegviidu metskonna kvartalite VJ107, VJ122, CJ009 ja CJ021 läänesihti kvartali CJ021 lõunasihini; edasi mööda Aegviidu metskonna kvartali CJ021 lõunasihti Aegviidu metskonna kvartali CJ032 idasihini ning mööda kvartalite CJ032 ja CJ045 idasihti Suru teeni; edasi mööda Suru teed Valgejõeni, jätkudes mööda Valgejõge Aegviidu metskonna kvartali AE111 kagusihini ning mööda kvartalite AE1111 kagu-, AE139 ida- ja AE138 kagusihti Soodla jõeni; sealt mööda Soodla jõge Vanapõllu sihini ning mööda Vanapõllu sihti Nahe teeni, jätkudes mööda Nahe teed Änni teeni ning mööda Änni teed Jägala–Aegviidu maanteeni; teeristist mööda Jägala–Aegviidu maanteed Aegviidu metskonna kvartali CJ150 edelanurgani; sealt mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ150, CJ137 ja CJ136 läänesihti Aegviidu metskonna kvartali CJ105 lõunasihini, jätkudes mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ105 lõuna-, ida- ja loodesihti Aegviidu metskonna kvartali CJ067 lõunasihini ning mööda kvartali CJ067 lõuna- ja idasihti Polügooni teeni; sealt mööda Polügooni teed Orusilla teeni ning mööda Orusilla teed Aegviidu metskonna kvartali CJ0049 põhjasihini; seejärel mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ049, CJ050, CJ051 ja CJ052 põhjasihti Saare kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Saare kinnistu põhjapiiri Panga sihini ning mööda Panga sihti Mati teeni; edasi mööda Mati teed Liiapeksi teeni ning mööda Liiapeksi teed Lahemaa rahvuspargi piirini.
§ 12. Rae jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Rae jahipiirkonna pindala on 12 490 hektarit.
(2) Rae jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Rae jahipiirkonna piir läheb Tallinna linna piiri ja Tallinna–Rapla maantee ristumiskohast mööda Tallinna linna piiri Pirita jõeni, jätkudes mööda Pirita jõge Tallinna–Tartu maanteeni ning mööda Tallinna–Tartu maanteed Vaida–Aruvalla maanteeni; teeristist mööda Vaida–Aruvalla maanteed Aruvalla–Pikavere maanteeni; sealt mööda Aruvalla–Pikavere maanteed Tedre teeni ning mööda Tedre teed Põhja teeni; teeristist mööda Põhja teed Kaunimäe teeni, jätkudes mööda Kaunimäe teed Vanaka–Suur-Ruskvere teeni ning mööda Vanaka–Suur-Ruskvere teed Suur-Ruskvereni; edasi mööda Suur-Ruskvere–Väike-Ruskvere teed Halli teeni, jätkudes mööda Halli teed Tallinna–Tartu maanteeni ning mööda Tallinna–Tartu maanteed Aruvalla–Saula elektriliini trassini; edasi mööda Aruvalla–Saula elektriliini trassi Tuhala–Aruvalla maanteeni, jätkudes mööda Tuhala–Aruvalla maanteed Pirita jõeni; siis mööda Pirita jõge Ühispõllu kraavini ning mööda Ühispõllu kraavi Patika aedlinna idapiiri tähistava kraavini, jätkudes mööda Patika aedlinna idapiiri tähistavat-kraavi Patika–Nabala maanteeni ning mööda Patika–Nabala maanteed Patika peakraavini; edasi mööda Patika peakraavi Kurna ojani ning mööda Kurna oja Tallinna ringteeni; sealt mööda Tallinna ringteed Kiili–Raudalu maanteeni; seejärel mööda Kiili–Raudalu maanteed Tallinna–Rapla maanteeni ning mööda Tallinna–Rapla maanteed Tallinna linna piirini.
§ 13. Siniallika jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Siniallika jahipiirkonna pindala on 9280 hektarit.
(2) Siniallika jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Siniallika jahipiirkonna piir läheb Prillimäe–Tuhala ja Oru–Kolu maantee ristumiskohast mööda Prillimäe–Tuhala maanteed Tuhala–Aruvalla maanteeni, jätkudes mööda Tuhala–Aruvalla maanteed Aruvalla–Saula elektriliini trassini; edasi mööda Aruvalla–Saula elektriliini trassi Tallinna–Tartu maanteeni ning mööda Tallinna–Tartu maanteed Halli teeni, jätkudes mööda Halli teed Väike-Ruskvere–Suur-Ruskvere teeni ning mööda Väike-Ruskvere–Suur-Ruskvere teed Suur-Ruskvereni; edasi mööda Suur-Ruskvere–Vanaka teed Kaunimäe teeni ning mööda Kaunimäe teed Põhja teeni; teeristist mööda Põhja teed Tedre teeni, jätkudes mööda Tedre teed Aruvalla–Pikavere maanteeni; sealt mööda Aruvalla–Pikavere maanteed Urvaste teeni ning mööda Urvaste teed Pikavere–Kose maanteeni, jätkudes mööda Pikavere–Kose maanteed Mallavere–Kose elektriliini trassini; edasi mööda Mallavere–Kose elektriliini trassi Paunküla metskonna kvartali SA127 lõunasihini; sealt mööda kvartalite SA127 ja SA126 lõunasihti Kivivõhma kraavini ning mööda Kivivõhma kraavi Kivivõhma ojani; edasi mööda Kivivõhma oja Pirita jõeni, jätkudes mööda Pirita jõge Krei ojani ning mööda Krei oja Koplemetsa teeni; siitpeale mööda Koplemetsa teed Kose–Kuivajõe maanteeni ning mööda Kose–Kuivajõe maanteed Tallinna–Tartu maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Tartu maanteed Kose–Purila maanteeni; sealt mööda Kose–Purila maanteed Männiku kinnistu lõunapiirini, jätkudes mööda Männiku kinnistu lõunapiiri Kaasiku sihini ning mööda Kaasiku sihti Ojasoo teeni; edasi mööda Ojasoo teed Onni kinnistu põhjapiirini ning mööda Onni kinnistu põhjapiiri Soopõllu kraavini, jätkudes mööda Soopõllu kraavi Kuivajõeni; edasi mööda Kuivajõge Pundi kraavini ning mööda Pundi kraavi Äksi–Kolu maanteeni; siitpeale mööda Äksi–Kolu maanteed Kolu–Oru maanteeni ning mööda Kolu–Oru maanteed Prillimäe–Tuhala maanteeni.
§ 14. Vääna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Vääna jahipiirkonna pindala on 16 420 hektarit.
(2) Vääna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Vääna jahipiirkonna piir läheb Keila jõe suudmest Lohusalu lahes mööda mereranda Tallinna linna piirini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Tallinna linna piiri Tallinna–Keila maanteeni ning mööda Tallinna–Keila maanteed Vääna jõeni Hüürul; Hüürult mööda Vääna jõge Pihuoja oja suudmeni; sealt mööda Pihuoja oja Pihooja teeni ning mööda Pihooja teed Vääna turbaraba teeni, jätkudes mööda Vääna turbaraba teed Vääna uudismaaobjekti läänepoolse piirdekraavini; sealt mööda Vääna uudismaaobjekti piirdekraavi Kiia teeni ning mööda Kiia teed Pihooja teeni; siis mööda Pihooja teed Tallinna–Keila maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Keila maanteed Keila–Kanamaa maanteeni, jätkudes mööda Keila–Kanamaa maanteed Keila jõe sillani ning mööda Keila jõge selle suudmeni Lohusalu lahes.
§ 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja
Aegviidu, Ida-Harju, Keila, Kose, Lääne-Harju, Maapaju, Nahe, Nissi, Padise, Paldiski, Põhja-Kõrvemaa, Rae, Siniallika ja Vääna jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab Harjumaa Keskkonnateenistus.
§ 16. Rakendussätted
(1) Keskkonnaministri 3. juuni 2005. a määrus nr 47 «Nissi ja Põhja-Harju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine» (RTL 2005, 64, 919) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Keskkonnaministri 16. oktoobri 1995. a määrus nr 36 «Harju Maakonna Pakri rendijahipiirkonna moodustamine» tunnistatakse kehtetuks.
(3) Keskkonnaministri 27. septembri 1994. a määrus nr 45 «Harju Maakonna rendijahipiirkondade moodustamine» tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Villu REILJAN |
| Kantsler Annika VELTHUT |
Facebook
Twitter