HALDUSÕIGUSRahvastikuõigus

HALDUSÕIGUSTeabeõigus, andmekogud ja statistika

Teksti suurus:

Rahvastikuregistri seadus (lühend - RRS)

Rahvastikuregistri seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Rahvastikuregistri seadus

Vastu võetud 31.05.2000
RT I 2000, 50, 317
jõustumine 01.08.2000, osaliselt 1. 01. 2001.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.03.2001RT I 2001, 31, 17307.04.2001
25.04.2002RT I 2002, 41, 25427.05.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35518.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 59901.05.2004
18.12.2002RT I 2003, 4, 2223.01.2003
24.03.2004RT I 2004, 22, 14808.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
15.12.2004RT I 2005, 1, 131.03.2005
13.04.2005RT I 2005, 24, 17901.01.2006
20.04.2005RT I 2005, 25, 19227.05.2005
01.06.2005RT I 2005, 33, 24301.08.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30821.07.2005
19.04.2006RT I 2006, 21, 15901.06.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri kasutuselevõtmise, pidamise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise ja rahvastikuregistri pidamise üle järelevalve teostamise korra.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Seaduse eesmärk

  [Paragrahvi 2 teksti sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  Käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa saanud välismaalase peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine.

  [Paragrahvi 2 teksti sõnastus alates 1. 08. 2006]

  Käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada Eesti rahvastikuregistri objekti peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 3. Rahvastikuregistri ametlik nimi ja andmekogu liik

 (1) Rahvastikuregistri ametlik nimi on Eesti rahvastikuregister (edaspidi rahvastikuregister).

 (2) Rahvastikuregister on riigi põhiregister.

§ 4. Rahvastikuregistri objekt

  [Paragrahvi 4 teksti sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  Rahvastikuregistri objektiks on Eesti kodanik ja Eestis elamisloa saanud välismaalane.

  [Paragrahvi 4 teksti sõnastus alates 1. 08. 2006]

  Rahvastikuregistri objektiks on Eesti kodanik, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 5. Rahvastikuregistri pidamise üldpõhimõtted

 (1) Rahvastikuregistrit peetakse kooskõlas andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155), isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833) ja käesoleva seadusega sätestatud korras.

 (2) Rahvastikuregistri pidamisel tagatakse:
 1) isiku eraelu kaitse;
 2) rahvastikuregistri objektide arvestus riigi haldusterritoriaalse korralduse alusel;
 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääs rahvastikuregistri andmetele neile seadusega või seaduse alusel antud avalik-õigusliku ülesande (edaspidi avalik ülesanne) täitmiseks;
 4) juriidiliste ja füüsiliste isikute juurdepääs rahvastikuregistri andmetele nende õigustatud huvi korral.

§ 6. Rahvastikuregistrisse kantud andmete tähendus

 (1) Rahvastikuregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

 (2) Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus.

 (3) Kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

 (4) Rahvastikuregistrisse kantud andmed on riigi ja kohaliku omavalitsuse nende andmekogude aluseks, milles sisalduvad rahvastikuregistri objekti andmed.

§ 7. Rahvastikuregistri omanik

  Rahvastikuregistri omanik on riik.

§ 8. Rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise viis

 (1) Rahvastikuregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna.

 (2) Rahvastikuregistri andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.

 (3) Rahvastikuregistri andmeid võib töödelda siduspöördumise teel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (4) Siduspöördumine käesoleva seaduse mõistes on registriandmete automatiseeritud töötlemine andmesidevõrgu kaudu.

§ 9. Rahvastikuregistri ülesehitus

 (1) Rahvastikuregistrit peetakse ühtse ühetasandilise andmekoguna.

 (2) Rahvastikuregistri andmete koosseis on üles ehitatud riigi haldusterritoriaalse korralduse ja rahvastikuregistri andmete liikide alusel.

2. peatükk RAHVASTIKUREGISTRI VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA 

§ 10. Rahvastikuregistri vastutav töötleja

  Rahvastikuregistri vastutava töötleja õiguste teostaja (edaspidi vastutav töötleja) on Siseministeerium.

§ 11. Vastutava töötleja õigused ja kohustused

 (1) Vastutav töötleja peab tagama rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise vastavuses seadusega ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega.

 (2) Vastutav töötleja:
 1) korraldab rahvastikuregistri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde läbiviimise;
 2) võtab aktiga vastu käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööd;
 3) koordineerib rahvastikuregistri pidamist;
 4) korraldab rahvastikuregistri andmete kaitset;
 5) kehtestab rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib rahvastikuregistri volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamise lepingu;
 6) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmete töötlemise lepinguid;
 7) teostab järelevalvet rahvastikuregistri pidamise üle;
 8) lahendab andmete esitajate (edaspidi andmeandjad), andmesaajate ja volitatud töötleja vahelisi rahvastikuregistri pidamisega seotud vaidlusi;
 9) lahendab rahvastikuregistri pidamisega seotud vaideid;
 10) kogub ja analüüsib andmeandjate ja andmesaajate ning volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamist käsitlevaid ettepanekuid;
 11) valmistab ette rahvastikuregistri aastaeelarve projekti;
 12) kinnitab eelarve ning kontrollib selle täitmist;
 13) korraldab rahvastikuregistri pidamiseks vajalike õigusaktide eelnõude väljatöötamist;
 14) täidab teisi ülesandeid, mis käesoleva seadusega on tema pädevusse antud.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud õigustele ja kohustustele laienevad vastutavale töötlejale isikuandmete kaitse seaduses ja andmekogude seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Regionaalminister määrab oma käskkirjaga vastutava ametniku või ministeeriumi struktuuriüksuse vastutava töötleja kohustuste täitmise korraldamiseks.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]

§ 12. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine

 (1) Rahvastikuregistri volitatud töötlejaks (edaspidi volitatud töötleja) määrab regionaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsus oma korraldusega käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku. Eraõigusliku juriidilise isiku määramine toimub halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367; 89, 603) sätestatud korras.

 (2) Volitatud töötleja määramisel kuulab Vabariigi Valitsus ära riigi infosüsteemide alaseid töid koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse.

 (3) Volitatud töötleja peab:
 1) omama või tal peab olema võimalus kasutada rahvastikuregistri pidamiseks vajalikku infotehnoloogilist riistvara;
 2) omama automatiseeritud andmetöötlusega andmekogude pidamise kogemusi;
 3) olema võimeline läbi viima rahvastikuregistri andmete töötlemiseks vajalikku väljaõpet;
 4) omama rahvastikuregistri andmete kaitse korraldamiseks vajalikke teadmisi ning võimalusi;
 5) omama võimalust kasutada töötajaid, kes tunnevad isikuandmete kaitse ja andmekogude alaseid õigusakte ning kõrgtasemel infotehnoloogiat.

 (4) Eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötlejal ei või olla maksuvõlgnevusi ja muid varalisi kohustusi, mis takistaksid rahvastikuregistri pidamist.

 (5) Vastutav töötleja kontrollib enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist koos infosüsteemidealaseid töid koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga volitatud töötleja kandidaadi vastavust nõuetele.

 (6) Vastutav töötleja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatades täpsustatud tingimustest volitatud töötleja kandidaadile üks kuu enne tema nõuetele vastavuse kontrollimist.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 13. Volitatud töötleja õigused ja kohustused

 (1) Volitatud töötleja on kohustatud pidama rahvastikuregistrit vastavuses seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega, rahvastikuregistri pidamise korra või rahvastikuregistri pidamise lepinguga ning vastutava töötleja poolt tema pädevuse piires antud korraldustega.

 (2) Volitatud töötleja:
 1) töötleb rahvastikuregistri andmeid käesolevas seaduses, rahvastikuregistri pidamise korras või vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras;
 2) tagab rahvastikuregistrisse kantud andmete säilimise;
 3) annab vastutavale töötlejale aru tehtud töödest rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus kehtestatud korras ja tähtaegadel;
 4) sõlmib vastutava töötleja volitusel lepinguid rahvastikuregistri andmete töötlemiseks;
 5) annab juhiseid ja selgitusi andmeandjatele ja andmesaajatele andmete töötlemise ning andmete üleandmise tehnilistes küsimustes;
 6) esitab andmeandjatele järelepärimisi;
 7) tagab rahvastikuregistri andmete kaitsega seotud teabe saladuse hoidmise ka pärast volitatud töötleja volituste lõppemist;
 8) korraldab vastutava töötleja ülesandel rahvastikuregistri andmete töötlejatele, andmeandjatele ja andmesaajatele vajalikku väljaõpet;
 9) teatab vastutavale töötlejale andmeandjate poolt andmete tähtaegselt esitamata jätmise või mittenõuetekohase esitamise juhtumitest;
 10) täidab teisi ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud tema pädevusse.

 (3) Kui volitatud töötleja leiab, et vastutava töötleja korraldus on vastuolus seadusega, jätab ta selle täitmata ja teatab sellest viivitamatult kirjalikult vastutavale töötlejale ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kui vastutav töötleja kordab oma korraldust kirjalikult, on volitatud töötleja kohustatud selle täitma, teatades sellest Andmekaitse Inspektsioonile.

 (4) Volitatud töötlejal on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikke korraldusi.

 (5) Volitatud töötlejale laienevad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud õigustele ja kohustustele andmekogude seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

3. peatükk RAHVASTIKUREGISTRI PIDAMISE TINGIMUSED 

§ 14. Rahvastikuregistri pidamise korra kehtestamine ja lepingu sõlmimine

 (1) Rahvastikuregistri pidamiseks kehtestab regionaalminister riigiasutusest volitatud töötleja puhul rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamiseks halduslepingu (edaspidi leping).

 (2) Leping kooskõlastatakse enne sõlmimist Andmekaitse Inspektsiooniga.

 (3) Leping sõlmitakse viieks aastaks. Lepingu tähtaeg pikeneb järgmiseks viieks aastaks, kui vastutav töötleja või eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja ei teata kirjalikult lepingu lõpetamisest vähemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist.

 (4) Kui vastutav töötleja või eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja on teatanud lepingu lõpetamisest, määratakse uus volitatud töötleja ning uus leping sõlmitakse vähemalt kuus kuud enne kehtiva lepingu tähtaja lõppemist, lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamist.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]

§ 15. Rahvastikuregistri pidamise kord ja lepingu tingimused

 (1) Rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus sätestatakse:
 1) rahvastikuregistri pidamise nõuded ja meetodid;
 2) andmete töötlemise maht, ulatus, tähtajad ja tingimused;
 3) andmete kaitse kord ja nõuded;
 4) rahvastikuregistri pidamise ja arendustööde finantseerimise kord ja tähtajad;
 5) volitatud töötleja poolt registri pidamisel tehtud tööde kohta aruannete esitamise kord ja tähtajad;
 6) andmete töötlemise tellimise tingimused ja kord;
 7) rahvastikuregistri pidamiseks ja andmete töötlemiseks vajalike projekteerimistööde, kasutuselevõtmist tagavate tööde ning arendustööde tegemise kord;
 8) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja muud kasutuselevõetavad abinõud rahvastikuregistri pidamise järjepidevuse tagamiseks.

 (2) Lepingus võib täiendavalt sätestada:
 1) volitatud töötleja poolt selliste kohustuste võtmise piirangud, mis võiksid kahjustada käesolevas seaduses ja lepingus ettenähtud volitatud töötleja kohustuste täitmist;
 2) vastutava töötleja poolt algatatud lepingu lõpetamisest tulenevate volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamisega seotud kulude katmise tingimused, ulatus ja kord.

 (3) Lepingus võib lepingupoolte kokkuleppel ette näha täiendavaid tingimusi. Lepingutingimusi võib muuta poolte kokkuleppel.

 (4) Lepinguga ei või laiendada ega kitsendada vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale seadusega antud õigusi ja kohustusi rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel.

§ 16. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamise alused

 (1) Lepingu lõpetamise aluseks vastutava töötleja algatusel on:
 1) isikuandmete kaitse seaduse, andmekogude seaduse või käesoleva seaduse korduv rikkumine või ühekordne rikkumine, mis seisnes volitatud töötleja poolt andmete kaitse nõuete eiramises või millega põhjustati andmete sattumine isikute kätte, kellel pole õigust neid andmeid omada, või millega võimaldati seadusest või selle alusel antud õigusaktist mittetulenevat andmete ristkasutust;
 2) volitatud töötleja töötajate poolt toimepandud arvuti- või andmetöötlusalased õiguserikkumised;
 3) lepingusätete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine pärast vastutava töötleja ettekirjutust;
 4) andmete kaitse või andmete töötlemise kvaliteedi parandamise eesmärgil vastutava töötleja poolt tehtud lepingu muutmise ettepanekuga mittenõustumine;
 5) volitatud töötleja poolt võetud rahalised kohustused, mis seavad ohtu rahvastikuregistri pidamise;
 6) Andmekaitse Inspektsiooni põhjendatud ettepanek lepingu lõpetamiseks volitatud töötleja poolt andmete kaitse nõuete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, millega ohustatakse rahvastikuregistri andmete aktuaalsust või võimaldatakse andmete sattumine isikute kätte, kellel pole õigust andmeid omada;
 7) riigieelarve vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul volitatud töötlejaga uue eelarveaasta rahvastikuregistri pidamistööde kulude katmise kokkuleppele mittejõudmine.

 (2) Lepingu lõpetamise aluseks volitatud töötleja poolt on:
 1) lepingus ettenähtud mahuga võrreldes andmete töötlemise mahu ulatuslik suurenemine, millega ei kaasne täiendav finantseerimine;
 2) vastutava töötleja poolt rahvastikuregistri projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde ja arendustööde läbiviimise ning vastuvõtmise korraldamata jätmine või tähtaegadest mittekinnipidamine;
 3) rahvastikuregistri pidamise lepinguga ettenähtud finantseerimise lõpetamine või finantseerimise tähtaegadest korduv mittekinnipidamine;
 4) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks.

 (3) Lepingu võib lõpetada ennetähtaegselt ja ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5, 6 ja 7 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 ettenähtud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5, 6 ja 7 sätestatud alustel lepingu lõpetamisel volitatud töötlejale lepingujärgseid kulutusi ei hüvitata.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 17. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamisest teatamine

  Lepingu lõpetamisest teatab lepingu lõpetamise algataja kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist, ennetähtaegsest lõpetamisest hiljemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist, viidates käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud alusele.

§ 18. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamise vormistamine

 (1) Lepingu lõpetamine vormistatakse aktiga, milles sätestatakse:
 1) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja tähtajad;
 2) lepingupoolte lepingu lõpetamise järgsed õigused ja kohustused.

 (2) Aktile kirjutavad alla vastutava ja volitatud töötleja volitatud esindajad.

§ 19. Andmete töötlemise leping

 (1) Vastutav töötleja ja tema igakordsel volitusel volitatud töötleja võib sõlmida andmeandjate ja andmesaajatega rahvastikuregistri andmete töötlemise lepinguid andmete töötlemiseks piiratud ulatuses. Vastutava töötleja nõusolekul sõlmitakse kolmepoolne leping vastutava töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja või andmesaaja vahel.

 (2) Erandina võib volitatud töötleja andmekaitse järelevalveasutuse loal ja regionaalministri igakordsel volitusel sõlmida andmete töötlemise lepinguid üksikute andmete töötlemise operatsioonide ulatuses juriidiliste isikutega või andmeandjateks või andmesaajateks mitteolevate asutustega, kes vastavad volitatud töötlejale käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

 (3) Andmete töötlemise lepingus sätestatakse:
 1) milliseid rahvastikuregistri andmeid töödeldakse;
 2) milliseid andmete töötlemise operatsioone teostatakse, millises ulatuses ja mis tähtaegadel;
 3) andmete töötlemise ulatus, kord ja meetodid, kaasa arvatud rahvastikuregistri andmete töötlemise õigus siduspöördumise teel;
 4) andmetele juurdepääsu ulatus;
 5) juurdepääsu võimaldamisel saadud andmete kasutamise eesmärk (kaasa arvatud teise andmekogusse kandmise õigus);
 6) tehniliste juhiste andmise ja aruandluse kord;
 7) töödeldavate andmete kaitse üldised tehnilised ja organisatsioonilised abinõud ja andmete kaitse abinõude rakendamise kord;
 8) andmete töötlemise finantseerimise kord;
 9) lepingu kehtivuse aeg ja lepingu lõpetamise tingimused.

 (4) Andmete töötlemise lepingu alusel rahvastikuregistri andmeid töötlevale isikule või asutusele (edaspidi lepinguline töötleja) laienevad andmete töötlemise ja andmete kaitse nõuete täitmisel tema pädevuse piires kõik andmekogude seaduses, isikuandmete kaitse seaduses ja käesolevas seaduses volitatud töötlejale ettenähtud kohustused ning vastutus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Andmeandjaga sõlmitakse tähtajatu andmete töötlemise leping. Lepingu lõpetamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustega analoogilisi aluseid, teatades lepingu lõpetamisest teisele poolele vähemalt kaks nädalat enne lepingu lõpetamist.

 (6) Andmeandjaga andmete töötlemise lepingu lõpetamisel on vastutaval töötlejal õigus anda andmeandjale korraldusi andmete töötlemise järjepidevuse kindlustamiseks.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

4. peatükk RAHVASTIKUREGISTRI ANDMETE KOOSSEIS 

§ 20. Rahvastikuregistri andmete liigid

  Rahvastikuregistri andmete liigid on:
 1) rahvastikuregistri objekti isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed, mis on viidud viimasesse faktiliselt dokumenteeritud õigesse seisu (edaspidi aktuaalsed andmed);
 2) rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed;
 3) rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavad andmed;
 4) rahvastikuregistri arhiivis säilitatavad andmed.

§ 21. Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed

 (1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on:
 1) perekonnanimi või perekonnanimed;
 2) eesnimi või eesnimed;
 3) sugu;
 4) sünniaeg;
 5) sünnikoha andmed (sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel);
 6) isikukood;[Punkt 61 jõustub 1. 08. 2006]
 61) olemasolu korral välisriigi isikukood;
 7) kodakondsuse andmed;[Punkti 8 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 8) välismaalase elamis- ja tööloa olemasolu ja tähtaeg;[Punkti 8 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 8) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse olemasolu ja tähtaeg;
 9) elukoha andmed;
 91) sideandmed;
 10) perekonnaseisu andmed (abielus, lesk, lahutatud);
 11) andmed vanema õiguste kohta (kelle suhtes on ära võetud, kelle suhtes on taastatud);
 12) eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja);
 13) andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega ja et ta on kohtuotsusega tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks;
 14) isiku surma, surnuks tunnistamise andmed (surma aeg ja koht või mis ajast on isik surnuks tunnistatud, andmete olemasolu korral matmise koht ja surma põhjus);
 15) andmed isiku teadmata kadumise kohta (mis ajast alates on tuvastatud isiku teadmata kadumise fakt);
 16) isiku ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid või käesoleva lõike punktides 1-5 ja 7-9 sätestatud andmed nende kohta;
 17) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 18) statistilisel eesmärgil kogutavad ja isiku vabal tahtel antud andmed rahvuse, emakeele, hariduse ja tegevusala kohta .

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud kodakondsuse andmed on:
 1) Eesti või välisriigi kodakondsus;
 2) kodakondsuse puudumine;
 3) määratlemata kodakondsus;
 4) Eesti kodakondsuse korral kodakondsuse omandamise, taastamise ja kaotamise aeg;
 5) isiku eelmised kodakondsused.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud elukoha andmed on:
 1) elukoha aadress;
 2) elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise aeg;
 3) rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutumise aeg;[Punkti 4 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 4) välisriigis elava või välisriigist saabunud elamisluba omava rahvastikuregistri objektiks oleva isiku puhul riigi nimi, haldusüksus ja elukoha aadress (aadressi andmete olemasolu korral);[Punkti 4 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 4) välisriigis elava või välisriigist saabunud rahvastikuregistri objektiks oleva isiku puhul riigi nimi, haldusüksus ja elukoha aadress (aadressi andmete olemasolu korral);
 5) välisriigis püsivalt elava hääleõigusliku Eesti kodaniku puhul tema või tema vanemate (vanavanemate) viimane püsiv elukoht Eestis, kehtiva haldusterritoriaalse korralduse alusel valla või linna ja Tallinnas linnaosa täpsusega (isiku avalduse alusel).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud elukoha aadress koosneb järgmistest andmetest:
 1) maakonna nimi;
 2) valla või linna nimi;
 3) linnaosa või osavalla nimi;
 4) asustusüksuse liik ja nimi;
 5) aadressikoha nimi (tänava, tee, väljaku, talu või muu aadressis kasutatava väikekoha nimi);
 6) elamu (hoone) number;
 7) korteri või muu omaette ruumi number;
 8) aadressi koodid (olemasolu korral);
 9) postiindeks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 91 nimetatud sideandmed on:
 1) ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt mõnes muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald;
 2) e-posti aadress;
 3) postkastinumber;
 4) telefoninumber;
 5) muu sidevahendi number.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 22. Isikuandmetega seotud andmed

 (1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmetega seotud andmed on:
 1) andme jõustumise aeg (vajaduse korral);
 2) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 3) andmed isiku valimisnimekirja kandmise kohta;
 4) andmetele juurdepääsu piirangu andmed;
 5) millal ja mis riiki lahkus Eestist püsivalt elama või millal ja mis riigist saabus Eestisse püsivalt elama;
 6) isikule väljaantud dokumentide andmed.

 (2) Rahvastikuregistrisse kantakse andmed riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste poolt väljaantud järgmiste dokumentide kohta:
 1) isikutunnistus;
 2) Eesti kodaniku pass;
 3) [kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]
 4) diplomaatiline pass;
 5) [kehtetu – RT I 2005, 33, 243 - jõust. 01.08.2005]
 6) meremehe teenistusraamat;
 7) meresõidutunnistus;
 8) välismaalase pass;
 81) ajutine reisidokument;
 9) pagulase reisidokument;
91)–92)
[kehtetud – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 10) sünnitunnistus;
 11) abielutunnistus;
 12) abielulahutuse tunnistus;
 13) [kehtetu – RT I 2005, 1, 1 - jõust. 31.03.2005]
 14) surmatunnistus;
 15) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 151) [kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]
 16) juhiluba, mis on isikut tõendavaks dokumendiks vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254) § 2 lõikele 1.

 (3) Rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentide kohta käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud andmed ja selle isiku isikukood, kellele dokument välja anti.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 23. Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed

 (1) Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed on:
 1) andmete alusdokumentide andmed;
 2) andmete töötlemise andmed.

 (2) Andmete alusdokumendi andmed on:
 1) dokumendi liik (kood) ja number;
 2) dokumendi koostamise, väljaandmise ja jõustumise aeg, kehtivuse tähtaeg või mis ajast on dokument tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
 3) dokumendi koostanud ja välja andnud, tühistanud või kehtetuks tunnistanud asutuse nimi ning vastava toimingu teostanud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
 4) dokumendi (originaali) säilitamise koht (asutuse täpsusega).

 (21) Andmete alusdokumendi andmeteks on ka perekonnaseisuaktile kantud:
 1) akti koostamise aluseks olevate dokumentide andmed;
 2) avaldajate andmed;
 3) statistilised andmed;
 4) märkused.

 (3) Andmete töötlemise andmed on:
 1) andmete koodid;
 2) rahvastikuregistrisse kande tegemise aeg;
 3) rahvastikuregistrisse kande tegija andmed (volitatud töötleja poolt omistatud kood või asutuse nimi, kande tegija ametikoht, ees- ja perekonnanimi või isikukood);
 4) andmete üleandmise andmed;
 5) andmetele juurdepääsu andmed;
 6) andmetele juurdepääsu piirangu andmed;
 7) andmetöötluse tingimustest (tarkvarast) tulenevad andmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud andmete üleandmise andmed on:
 1) andmeandja andmed (alalise andmeandja korral volitatud töötleja poolt omistatud andmeandja kood või asutuse nimi ja andmed üleandnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi või isikukood);
 2) millised andmed üle anti;
 3) andmete üleandmise aeg.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud andmetele juurdepääsu andmed on:
 1) andmesaaja andmed (asutuse andmed ja andmed saanud isikute andmed, alalise andmesaaja korral ka volitatud töötleja poolt omistatud andmesaaja kood);
 2) viide andmetele, millele võimaldati juurdepääs;
 3) andmetele juurdepääsu viis;
 4) andmetele juurdepääsu eesmärk ja andmete kasutamise tingimused;
 5) andmete väljastamise andmed (andmete väljastamise alus ja aeg).

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud andmetele juurdepääsu piirangu andmed on:
 1) juurdepääsu piirangu alus;
 2) kelle taotlusel juurdepääsu piirang kehtestati;
 3) mis ajast mis ajani on juurdepääs piiratud.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 24. Rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavad andmed

 (1) Rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kogutakse rahvastikuregistrisse andmed:
 1) vastsündinu kohta;
 2) leidlapse kohta;[Punkti 3 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 3) elamisloa taotleja kohta;[Punkti 3 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 3) elamisloa või elamisõiguse taotleja kohta;
 4) isiku kohta, kelle kohta kogutud andmetest ilmneb, et ta on rahvastikuregistri objektiks, kuid puuduvad osaliselt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmed.

 (2) Vastsündinu andmed on:
 1) sugu;
 2) sünniaeg;
 3) isikukood;
 4) vastsündinu ema käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-10 nimetatud andmed või viide ema andmetele rahvastikuregistris.

 (3) Leidlapse andmed on:
 1) leidlapse leiukoht valla või linna täpsusega;
 2) sugu;
 3) eeldatav sünniaeg;
 4) isik või asutus, kellele leidlaps on kasvatada antud (eestkostja andmed).[Lõike 4 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

 (4) Elamisloa taotleja andmed on:
 1) millisest välisriigist elamisloa taotleja saabub ning elukoha aadress välisriigis;
 2) elamisloa taotluse menetlusse võtmise aeg;
 3) [kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]
 4) otsus elamisloa andmisest keeldumise kohta koos viitega õiguslikule alusele;
 5) elamisloa taotleja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-7, 9 ja 10 sätestatud andmed.[Lõike 4 sõnastus alates 1. 08. 2006]

 (4) Elamisloa või elamisõiguse taotleja andmed on:
 1) elamisloa või elamisõiguse taotleja elukoha aadress välisriigis;
 2) elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlusse võtmise aeg;
 3) otsus elamisloa või elamisõiguse andmisest keeldumise kohta;
 4) elamisloa või elamisõiguse taotleja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–7, 9 ja 10 sätestatud andmed.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku kohta kantakse registrisse rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavate andmete hulka kõik tema kohta kogutud käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud andmed.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 25. Rahvastikuregistri arhiivis säilitatavad andmed

  Rahvastikuregistri arhiivis säilitatakse järgmised andmed:
 1) rahvastiku arvestuse andmebaasis arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed;
 2) Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikus registris arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed;
 3) Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed;
 4) rahvastikuregistri objekti aktuaalsuse kaotanud isikuandmed või isikuandmetega seotud andmed;
 5) rahvastikuregistri objekti staatuse kaotanud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed;
 6) rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kogutud andmed isikute kohta, kes seda staatust ei saanud;
 7) moodustatud ja üleantud isikukoodid koos nende moodustamiseks üleantud andmetega;
 8) avastatud ebaõiged rahvastikuregistri andmed ja andmed selle kohta, kes, millal ja mille tõttu ebaõiged andmed rahvastikuregistrisse kandis;
 9) andmete arhiivi kandmise või sealt aktuaalsesse seisu viimise alus ja aeg.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 251. Perekonnaseisuaktide andmete tähendus

  Eesti perekonnaseisuasutuste poolt 2006. aasta 1. jaanuarist alates koostatud perekonnaseisuaktide alusel rahvastikuregistrisse kantud andmetel on sama õiguslik tähendus kui perekonnaseisuakti kandel.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

5. peatükk ANDMETE ÜLEANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDMISEKS 

§ 26. Rahvastikuregistrisse andmete kandmise alusdokumendid

 (1) Andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendid on:
 1) meditsiiniline sünnitõend;
 2) sünniakt;
 3) abieluakt;
 4) abielulahutuse akt;
 5) regionaalministri käskkiri isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise kohta või eestkosteasutuse otsus lapsele perekonnanime andmise kohta;
 6) arstlik surmateatis;
 7) surmaakt;
 8) perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmise otsus;
 9) elukohateade elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse;
 10) kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade elukoha andmete kandmise kohta rahvastikuregistrisse;
 11) kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade aadressiandmete aluseks olevate nimede ja numbrite muutmise kohta;
 12) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 13) elamisloa ja tööloa väljaandmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ning elamisloa väljaandmisest või pikendamisest keeldumise otsus;[Punkt 131 jõustub 1. 08. 2006]
 131) elamisõiguse andmise, pikendamise ja selle lõpetamise ning elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise otsus;
 14) välisriigi isikut tõendav dokument;[Punkti 15 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 15) elamisloa andmete muutmise aluseks olevad dokumendid;[Punkti 15 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 15) elamisloa või elamisõiguse andmete muutmise aluseks olevad dokumendid;
 16) Vabariigi Valitsuse korraldus kodakondsuse andmise või taastamise kohta;
 17) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 18) Vabariigi Valitsuse korraldus Eesti kodakondsusest vabastamise või Eesti kodakondsuse äravõtmise kohta;
 19) jõustunud kohtuotsus;
 20) Eesti Vabariigi välisesinduse poolt enne Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust «Eesti riiklikust iseseisvusest» ( RT 1991, 25, 312 ) väljaantud Eesti kodakondsust tõendava dokumendi alusdokumendid;
 21) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 22) Eesti Vabariigi välisesinduse teade alaliselt välisriigis elava Eesti kodaniku rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate aktuaalsete andmete kohta;
 23) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 24) [kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]
 25) [kehtetu – RT I 2002, 41, 254 - jõust. 27.05.2002]
 26) välisriigi asutuse väljaantud dokument, mille alusel rahvastikuregistri objektiks oleva isiku isikuandmed tekivad või muutuvad, kui sellise dokumendi tunnustamise aluseks on välisleping, või kui see on Välisministeeriumis või Eesti välisesinduses legaliseeritud;[Punkti 27 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 27) isikukoodi andmise taotlus isikukoodi andmiseks isikule, kes ei ole rahvastikuregistri objekt ega elamisloa taotleja.[Punkti 27 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 27) isikukoodi andmise taotlus isikukoodi andmiseks isikule, kes ei ole rahvastikuregistri objekt ega elamisloa või elamisõiguse taotleja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kohtuotsus on andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks, kui sellega:
 1) tunnistatakse abielu kehtetuks;
 2) lahutatakse abielu;
 3) tunnistatakse abielulahutus kehtetuks;
 4) otsustatakse lapsendamine;
 5) tunnistatakse lapsendamine kehtetuks;
 6) tuvastatakse isiku põlvnemine;
 7) tühistatakse isiku põlvnemise tuvastamine;
 8) tunnistatakse kehtetuks perekonnaseisuakti kanne;
 9) määratakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja;
 10) tühistatakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise otsus;
11)–14)
[kehtetud – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
 15) tunnistatakse isik surnuks;
 16) tühistatakse isiku surnuks tunnistamine;
 17) tuvastatakse isiku teadmata kadumise fakt;
 18) tühistatakse isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise otsus;
 19) otsustatakse vanema õiguste äravõtmine;
 20) tühistatakse vanema õiguste äravõtmine;
 21) taastatakse vanema õigused;
 22) otsustatakse isiku väljatõstmine elamusuhte objektiks olevast ruumist;
 23) otsustatakse lapse äravõtmine vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta;
 24) otsustatakse lapse tagasiandmine vanemale;
 25) määratakse lapse elukohaks ühe vanema elukoht;
 26) tunnistatakse Eestis leitud lapse kodakondsuseks Eesti kodakondsus;
 27) muul juhul, kui kohtuotsusega muudetakse või täiendatakse rahvastikuregistrisse kantavaid andmeid.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 27. Üleantavad andmed

 (1) Andmeandjad on kohustatud rahvastikuregistrisse kandma või volitatud töötlejale üle andma käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud dokumentide väljaandmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel või välisriigis väljaantud dokumendi haldusmenetluses kasutamisel töödeldavad andmed, samuti andmed enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt, mis tekitavad, muudavad või täpsustavad rahvastikuregistrisse kantavaid isikuandmeid, isikuandmetega seotud andmeid ja rahvastikuregistri pidamist abistavaid andmeid.

 (2) Koos lõikes 1 nimetatud andmetega on andmeandjad kohustatud üle andma § 21 lõike 1 punktides 1-4 ja 6 sätestatud isikuandmed.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 28. Andmeandjad

 (1) Rahvastikuregistrisse andmeandjateks on käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud dokumente väljaandvad asutused ja isikud ning enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt andmehõivet teostavad asutused ja isikud neile dokumentidele kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas. Kui eelnimetatud dokument on välja antud välisriigis, on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas andmeandjaks dokumenti haldusmenetluses kasutav asutus.

 (2) Regionaalminister kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende poolt üleantavate andmete loetelu.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 29. Andmete üleandmise viisid

 (1) Andmeandjad annavad andmed üle:
 1) siduspöördumise teel andmete kandmisega rahvastikuregistrisse;
 2) andmete edastamisega andmesidevõrgu kaudu.

 (2) Erandina võib andmeandja kokkuleppel volitatud töötlejaga üle anda andmed dokumendi koopiana, väljavõttena dokumendist või teatena.

§ 30. Andmete üleandmise tähtaeg ja kord

 (1) Andmeandja kannab andmed rahvastikuregistrisse või annab need volitatud töötlejale üle hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud rahvastikuregistri andmete alusdokumendi koostamist, muutmist, täpsustamist, jõustumist või saamist või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud dokumendi väljastamist. Vastavate tehniliste võimaluste loomiseni võib vastutav töötleja andmeandja taotlusel pikendada seda tähtaega kolme tööpäevani.

 (2) Andmete üleandmiseks paberkandjal koostab andmeandja kaaskirja, milles esitab üleantavate dokumentide loetelu.

 (3) Andmete üleandmiseks võib volitatud töötleja kooskõlastatult vastutava töötlejaga ette näha andmete üleandmise kodeeritud kuju ja viisi ning täiendavate andmete kaitse abinõude kasutamise.

 (4) Regionaalminister võib kehtestada määrusega andmete üleandmiseks vajalikud teadete vormid ja vajadusel nende täitmise juhendid.

 (5) Kui andmeandja teostab andmehõivet käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud ja enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt, sõlmitakse vastutava töötleja ja andmehõivet teostava asutuse või isiku vahel andmete töötlemise leping, millega sätestatakse ka üleantavate andmete hulk, andmete üleandmise viis ja tähtajad.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 31. Andmeandja õigused ja kohustused

 (1) Andmeandjal on õigus:
 1) teada saada, milliste tema poolt üleantud andmete vastuvõtmise on volitatud töötleja registreerinud ja millised üleantud andmed on kantud rahvastikuregistrisse;
 2) nõuda volitatud töötlejalt andmete üleandmiseks tehnilisi juhiseid;
 3) pöörduda vastutava töötleja poole andmete üleandmisel volitatud töötlejaga tekkinud vaidluste lahendamiseks;
 4) nõuda rahvastikuregistrist oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

 (2) Andmeandja on kohustatud:
 1) tagama üleantavate andmete vastavuse alusdokumendile kantud andmetega;
 2) viivitamata teatama rahvastikuregistri volitatud töötlejale üleantud andmetes avastatud veast ning andma üle õiged andmed;
 3) vastama vastutava töötleja või volitatud töötleja rahvastikuregistrisse andmete andmisega seotud järelepärimisele kolme tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates;
 4) tagama, et rahvastikuregistri andmete töötlemise ja kaitse abinõud ei satuks isikute kätte, kellel ei ole õigust nendele juurde pääseda;
 5) viivitamata teatama volitatud töötlejale andmete üleandmisel tekkinud takistustest;
 6) säilitama rahvastikuregistri andmete üleandmise alusdokumendid või nende ärakirjad kuni nende avalikku arhiivi üleandmiseni ja võimaldama nendele juurdepääsu järelevalveõigust omavale ametiisikule;
 7) pidama andmete üleandmise kohta arvestust.

6. peatükk ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE 

§ 32. Isiku rahvastikuregistri objektina arvelevõtmine

 (1) Isik võetakse rahvastikuregistris objektina arvele, kui tema kohta on kogutud rahvastikuregistrisse vähemalt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmed ja:
 1) perekonnaseisuasutus või Eesti välisesindus on koostanud sünniakti, millele on tema kodakondsuseks märgitud Eesti kodakondsus või
 2) talle on välja antud Eesti kodakondsust tõendav dokument või
 3) talle on antud Eesti kodakondsus või[Punkti 4 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 4) talle on antud elamisluba.[Punkti 4 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 4) talle on antud elamisluba või elamisõigus.

 (2) Isiku rahvastikuregistri objektina arvelevõtmisel kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka tema kohta kogutud käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud isikuandmed ja §-s 22 sätestatud isikuandmetega seotud andmed.

 (3) Kui rahvastikuregistri objektiks oleva isiku kohta puudub mõni käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja viivitamatult kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks, esitades järelepärimise vastavale andmeandjale.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 33. Isikuandmete ja nendega seotud andmete kandmine rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavate andmete hulka

  Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kantakse rahvastikuregistrisse tema kohta käesoleva seaduse § 24 vastavalt lõigetes 2, 3 või 4 ja lõikes 5 ettenähtud andmed, kui:
 1) vastsündinu või leidlapse kohta on koostatud meditsiiniline sünnitõend;[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 07. 2006]
 2) isik on esitanud elamisloa taotluse ja see on menetlusse võetud;[Punkti 2 sõnastus alates 1. 08. 2006]
 2) isik on esitanud elamisloa või elamisõiguse taotluse ja see on menetlusse võetud;
 3) rahvastikuregistri objekti kohta puudub mõni käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmetest.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 34. Rahvastikuregistri pidamist abistavate andmete kandmine rahvastikuregistrisse

  Käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud vastavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse järgmistel juhtudel:
 1) rahvastikuregistri objekti aktuaalsete andmete või nende muudatuste rahvastikuregistrisse kandmisel;
 2) andmete rahvastikuregistri arhiivi kandmisel;
 3) andmete arhiivist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kandmisel;
 4) andmetele juurdepääsu võimaldamisel;
 5) andmetele juurdepääsu sulgemisel.

§ 35. Andmete rahvastikuregistrisse kandmise korraldamine

 (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1, § 22 lõigetes 1 ja 2 ning § 23 lõikes 2 sätestatud andmed kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kas andmeandja poolt siduspöördumise teel või volitatud või lepingulise töötleja poolt, kui andmed on üle antud muul viisil.

 (2) Andmete töötlemise andmete kandmine rahvastikuregistrisse või rahvastikuregistri arhiivi toimub rahvastikuregistri tarkvara abil automaatselt või volitatud töötleja poolt. Käesoleva seaduse § 23 lõikes 6 sätestatud juurdepääsupiirangu andmed kannab rahvastikuregistrisse volitatud või lepinguline töötleja.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse asutusel puuduvad tehnilised võimalused andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse siduspöördumise teel või andmete edastamiseks andmesidevõrgu kaudu, sõlmitakse andmete üleandmiseks kohaliku omavalitsusüksuse poolt üleantavate andmete osas andmete töötlemise leping.

7. peatükk ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRI ARHIIVI 

§ 36. Andmete rahvastikuregistri arhiivi kandmise alused

  Isikuandmed, isikuandmetega seotud andmed ja rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavad andmed kantakse rahvastikuregistri arhiivi, kui:
 1) neid andmeid muudetakse või parandatakse;
 2) isik lakkab olemast rahvastikuregistri objekt;
 3) isik, kelle andmed kanti rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel, ei saa rahvastikuregistri objekti staatust;
 4) tähtajaliste andmete tähtaeg on möödunud;
 5) andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentide alusel või isikukoodi moodustamise taotluse alusel ja need ei kuulu aktuaalsete andmete hulka.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 37. Andmete kandmine rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemise tõttu

 (1) Rahvastikuregistri objekti staatus lõpeb:
 1) surma korral;
 2) surnuks tunnistamisel;
3)–4)
[kehtetu – RT I 2006, 21, 159 - jõust. 01.06.2006]
 5) Eesti kodakondsuse kaotamisel;
 6) rahvastikuregistri objekti staatust määratleva alusdokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel;
 7) ekslikult arvelevõtmise tuvastamisel.

 (2) Isiku rahvastikuregistri objektiks olemise lakkamisel kantakse arhiivi:
 1) kõik rahvastikuregistrisse kantud aktuaalsed andmed;
 2) aktuaalsete andmete alusdokumentide andmed;
 3) arhiivi kantavate andmete töötlemise andmed;
 4) isikuandmete rahvastikuregistri arhiivi kandmise alusdokumendi andmed.[Lõike 3 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

 (3) Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemisel toimub andmete kandmine rahvastikuregistri arhiivi automaatselt koos objekti staatuse lõppemist käsitlevate andmete rahvastikuregistrisse kandmisega või elamisloa tähtaja lõppemisega.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 08. 2006]

 (3) Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemisel kantakse andmed rahvastikuregistri arhiivi koos objekti staatuse lõppemist käsitlevate andmetega.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud alustel kannab rahvastikuregistri arhiivi andmed üksnes volitatud töötleja koos andmetega, kelle poolt, millal ja millistel põhjustel tühistati või tunnistati kehtetuks isiku rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olevad dokumendid või millistel põhjustel ja kelle vea tõttu oli isik rahvastikuregistrisse ekslikult arvele võetud. Nimetatud asjaoludest informeerib volitatud töötleja vastutavat töötlejat igakordselt kirjalikult.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 08. 2006]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alusel kantakse rahvastikuregistri arhiivi andmed selle kohta, millistel põhjustel ja kelle vea tõttu oli isik rahvastikuregistrisse ekslikult arvele võetud.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 38. Andmete kandmine rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri andmete muutmise või parandamise korral

 (1) Rahvastikuregistri andmete muutmise või parandamise korral kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka uued andmed ja rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri varasemad andmed.

 (2) Andmete parandamisel kantakse ebaõiged andmed rahvastikuregistri arhiivi koos andmetega selle kohta, kes, mille tõttu ja millal vea tegi.

§ 39. Rahvastikuregistri arhiivi kantud andmete kandmine aktuaalsete andmete hulka

  Rahvastikuregistri arhiivi kantud isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed kantakse volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka, kui:
 1) andmete rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgast arhiivi kandmise aluseks olnud dokument on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või toiming on tunnistatud õigusvastaseks;
 2) isik, kelle andmed on kantud rahvastikuregistri arhiivi, saab rahvastikuregistri objekti staatuse;
 3) andmed on rahvastikuregistri arhiivi kantud ekslikult.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

8. peatükk ELUKOHA ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE 
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 391. Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest

 (1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.

 (2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 40. Elukohateade

 (1) Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Välisriigis elav Eesti kodanik esitab elukohateate Eesti välisesindusele.

 (2) Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate.

 (3) Isik võib esitada elukohateate digitaalallkirjaga.

 (4) Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed.

 (5) Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud:
 1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
 2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.

 (6) Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat.

 (7) Elukohateate vormi ja täitmise juhendi kehtestab regionaalminister .
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 41. Elukoha aadressi kandmine rahvastikuregistrisse elukohateate alusel

  Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus kontrollib elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud alustel.

§ 42. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisused

 (1) Koos meditsiinilise sünnitõendi või sünniakti andmetega kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema elukoha rahvastikuregistrisse kantud aadress.

 (2) Piiratud teovõimega alaealise elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema vanema või eestkostja elu- või asukoha aadress.

 (3) Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress.

 (4) Vanem või eestkostja võib taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressina käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.

 (5) Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku elukoha aadress kantakse Eesti rahvastikuregistrisse Eesti välisesinduse poolt üleantud andmete alusel.

 (6) Täisealise piiratud teovõimega isiku elukohateate esitab eestkostja käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.

  [Lõike 7 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

 (7) Välismaalane on kohustatud esitama rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate ühe kuu jooksul, alates elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest.

  [Lõike 7 sõnastus alates 1. 08. 2006]

 (7) Välismaalane on kohustatud esitama rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate ühe kuu jooksul, alates elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest.

  [Lõige 71 jõustub 1. 08. 2006]

 (71) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik esitab käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatule.

 (8) Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liige võib käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras teatada oma elukohaks laeva ja selle kodusadama asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse. Elukohateatele tuleb lisada laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia.

 (9) Isiku, kes asub mõnes käesoleva seaduse § 45 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud asutuses ja kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse ning kelle asutusse asumisele eelnenud elukohta pole võimalik määrata ühegi kohaliku omavalitsusüksuse järgi, elukoha aadressiks on see kohalik omavalitsusüksus, kelle territooriumil nimetatud asutus paikneb.

 (10) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida käesoleva seaduse § 45 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud asutustes viibivate isikute elukoha aadresse ja teatada vastavate kohalike omavalitsusüksuste pädevatele asutustele isikutest, kelle elukoht tuleb rahvastikuregistrisse kanda linna või valla täpsusega §-s 43 sätestatud korras. Nimetatud asutused on kohustatud vastutavale töötlejale üle andma seal viibivate rahvastikuregistri objektide nimekirjad (isikukood, ees- ja perekonnanimi) kümne tööpäeva jooksul pärast vastava nõude saamist.

 (11) Kui elukohateade esitatakse ajavahemikus Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse eelhääletamise esimesest päevast kuni valimis- või rahvahääletuspäevani hääleõigusliku isiku poolt, kelle elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse, kannab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus viivitamata elukoha aadressi rahvastikuregistrisse. Kui elukohateate esitajal ei ole võimalik lisada elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku luba elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 43. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine kohaliku omavalitsusüksuse algatusel

 (1) Kui kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri objektiks oleva isiku elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kui isik kasutab elamiseks ruumi, mis ei ole eluruum, peab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutuse või muu asutuse või isiku poolt üleantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (2) Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab kohalikule omavalitsusüksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivatest isikutest, kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kes enda kinnitusel ei ela enam rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Teates märgitakse viibimiskoha aadress või selle puudumine.

 (3) Kui isiku viibimiskoha aadress on teada, küsib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Sideandmeks märgitakse viibimiskoha aadress.

 (4) Kui isiku pideva viibimiskoha aadress pole teada, kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 44. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise alused

 (1) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrisse, kui:
 1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
 2) tegemist ei ole eluruumiga (välja arvatud käesoleva seaduse § 42 lõikes 9 sätestatud juhul);
 3) elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
 4) isik on esitanud elukohateates valeandmeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud alust ei kohaldata isiku suhtes, kelle perekonnaliikmel on õigus elukohateates nimetatud eluruumi aadressiandmete kandmisele rahvastikuregistrisse elukohana.

 (3) Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub isiku elukohateates märgitud aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse, teeb ta selle isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul pärast isiku elukohateate saamist.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 45. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused

 (1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta:
 1) käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras esitatud elukohateate alusel või kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse algatusel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras;
 2) ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
 3) kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana;
 4) elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral;
 5) isiku püsivalt elama asumisel välisriiki;
 6) kui isiku elukoht on välisriigis (välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel).

 (2) Püsivalt elama asumisel välisriiki teatab isik 30 päeva jooksul oma sealse elukoha kohta kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele või välisesindusele käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktis 4 sätestatud andmed.

 (3) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine:
 1) statsionaarsele ravile haiglasse;
 2) hoolekandeasutusse;
 3) eestkosteasutusse;
 4) kinnipidamisasutusse;
 5) kaitseväeteenistusse.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 46. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine omaniku õigustatud nõudmisel või kohtuotsuse alusel

 (1) Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui:
 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja
 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja
 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

 (2) Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.

 (3) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.

 (4) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust, kui:
 1) isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana;
 2) isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

 (5) Omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris.

 (6) Jõustunud kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 47. Elukoha aadressi muutmine kohanime ja aadressikoha andmete muutmise korral

 (1) Elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral teeb kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus vastavad muudatused rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressis.

 (2) Isikute teavitamise muutunud aadressist korraldab isikute elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 471. Elukoha aadressi muutmine teiste riiklike registrite andmete alusel

 (1) Vastutaval töötlejal on õigus saada teistes riiklikes registrites olevaid elukoha aadresse ja sideandmeid isikute kohta, kellel puudub elukoha aadress rahvastikuregistris või on see seal linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega.

 (2) Vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele andmed isikute kohta, kes teiste riiklike registrite andmetel elavad selles kohalikus omavalitsusüksuses. Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb kindlaks, et isik elab teises riiklikus registris märgitud aadressil, algatab ta nende andmete põhjal selle isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või teeb talle ettekirjutuse esitada elukohateade käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 5000 krooni.

 (3) Kui teises riiklikus registris on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sideandmed, kannab volitatud töötleja need andmed rahvastikuregistrisse sideandmetena viitega sellele registrile.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 472. Ruumi omaniku õigused ja kohustused

 (1) Ruumi omanikul või tema volitatud esindajal on õigus saada kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt või volitatud töötlejalt andmeid isikute kohta, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress. Omanikule tehakse teatavaks nende isikute ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ning elukoha aadress.

 (2) Ruumi omanik on kohustatud teatama kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele vastava järelepärimise saamisest alates kümne päeva jooksul ruumis lepingu alusel või omaniku loal elavate isikute:
 1) ees- ja perekonnanimed;
 2) isikukoodid või sünniaja andmed.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 48. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi tähendus

 (1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel.

 (2) Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:
 1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
 2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;
 3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

 (3) Isiku elukoha aadressi puudumine rahvastikuregistris ei takista kohtu ja eeluurimist või riiklikku järelevalvet teostava või riiklikku sundi kohaldava asutuse seadusjärgseid toiminguid.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

9. peatükk ISIKUKOOD 

§ 49. Isikukood

  Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav arv.

§ 50. Isikukoodi moodustamine

 (1) Isikukoodi moodustab volitatud töötleja andmeandja poolt selleks üleantud andmete alusel.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

 (2) Isikukood moodustatakse vastsündinule, leidlapsele, elamisloa taotlejale, isikukoodi mitteomavale Eesti kodanikule ja isikule, kelle kohta koostatakse perekonnaseisuakt.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 08. 2006]

 (2) Isikukood moodustatakse vastsündinule, leidlapsele, elamisloa või elamisõiguse taotlejale, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis, isikukoodita Eesti kodanikule ja isikule, kelle kohta koostatakse perekonnaseisuakt.

 (3) Isikukoodi võib moodustada isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri moodustamist koostatud ja Eesti Vabariigis säilitatavatelt dokumentidelt, kui see on vajalik vigade vältimiseks andmete töötlemisel rahvastikuregistris.

 (4) Isikukoodi võib moodustada isikule, kelle andmed kantakse riigi andmekogusse ja kelle isikukoodi kasutamine on ette nähtud andmekogu asutamise aluseks olevas seaduses või andmekogu põhimääruses.

 (5) Isikukoodide moodustamisel peab volitatud töötleja välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule ja mitme isikukoodi moodustamise samale isikule.

 (6) Isikukoodide moodustamise ja andmise kord kehtestatakse regionaalministri määrusega .
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 51. Isikukoodi andmine ja kandmine dokumenti

 (1) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

 (2) Isikukood kantakse isikuandmeid sisaldavasse dokumenti, kui seadusega või seaduse alusel on nii ette nähtud.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 52. Uue isikukoodi moodustamine

 (1) Volitatud töötleja moodustab ja annab isikule uue isikukoodi:
 1) lapse põlvnemise andmete muutmisel vanema või eestkostja avalduse alusel;
 2) isiku soo andmete muutmisel isiku avalduse ja vastavat litsentsi omava meditsiiniasutuse tõendi alusel;
 3) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete parandamisel või muutmisel.

 (2) Uue isikukoodi andmisest teatab volitatud töötleja andmesaajatele, kes saavad rahvastikuregistrist andmeid nende poolt peetavatesse andmekogudesse või väljaantavatesse dokumentidesse kandmiseks.

 (3) Uue isikukoodi andmisel korraldab perekonnaseisuasutus uue sünnitunnistuse ja isikut tõendavat dokumenti väljaandev asutus uue isikut tõendava dokumendi väljastamise.

§ 53. [Kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

10. peatükk ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE 

§ 54. Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse tagamine

 (1) Rahvastikuregistri tarkvara abil tagatakse vigade avastamine vastuoluliste ja ilmselt ebaõigete andmete kandmisel rahvastikuregistrisse.

 (2) Rahvastikuregistrisse uute andmete kandmisel ja andmete muutmisel võrreldakse rahvastikuregistri tarkvara abil kõiki rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-9 sätestatud andmeid andmeandja poolt üleantud andmetega.

 (3) Volitatud töötleja on kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise juhul, kui:
 1) isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse;
 2) samade andmete kohta on esitatud mitmed andmekujud;
 3) esitatud andmed ei ole loogiliselt seotud teiste andmetega;
 4) andmed on ilmselt ebaõiged.

 (4) Andmeandjad on kohustatud tagama rahvastikuregistrisse kandmiseks üleantavate andmete samasuse andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumentidesse kantud andmetega ning vigade avastamisel teatama nendest viivitamata volitatud töötlejale.

 (5) Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed ei vasta rahvastikuregistri alusdokumendi andmetele, loetakse õigeks alusdokumenti kantud andmed nende andmete osas, mille rahvastikuregistrisse kandmise aluseks alusdokument on.

§ 55. Ebaõigete andmete parandamine

 (1) Kui andmeandja avastab rahvastikuregistrisse kantud ebaõiged andmed, parandab ta need siduspöördumise teel talle antud andmete töötlemise õiguse ulatuses ühe tööpäeva jooksul pärast vea ilmsiks tulekut. Kui andmeandjal puudub õigus parandada ebaõigeid andmeid, teatab ta viivitamata volitatud töötlejale rahvastikuregistrisse kantud ebaõigetest andmetest.

 (2) Käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 sätestatud juhtudel või kui andmeandja teatab ebaõigetest andmetest, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama.

 (3) Ebaõigete andmete parandaja teeb kindlaks andmetes vea tekkimise asjaolud ja kannab ebaõigete andmete parandamisel rahvastikuregistrisse andmed ebaõigete andmete parandamise aluse kohta.

 (4) Ebaõigete andmete parandamise kohta peab volitatud töötleja arvestust rahvastikuregistri tarkvara abil.

§ 56. Ebaõigete andmete parandamisest teatamine

 (1) Volitatud töötleja teatab ebaõigete andmete parandamisest:
 1) isikule, kes on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse;
 2) andmesaajatele, kes saavad rahvastikuregistrist andmeid nende poolt peetavasse andmekogusse või väljaantavatesse dokumentidesse kandmiseks;
 3) andmesaajatele, kes kasutavad rahvastikuregistrist saadud andmeid avalike ülesannete täitmiseks.

 (2) Ebaõigete andmete parandamisest teatab volitatud töötleja hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast ebaõigete andmete parandamist. Isikule, kes on vaidlustanud enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed, teatab volitatud töötleja vigade puudumisest vaidlustatud andmetes.

 (3) Ebaõigete andmete parandamise teates märgitakse andmete:
 1) ebaõige kuju;
 2) õige (parandatud) kuju;
 3) parandamise alus;
 4) parandamise aeg;
 5) parandamisest teatava isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi.

 (4) Ebaõigete andmete esitamisest andmeandjate poolt, nende esinemisest rahvastikuregistris, parandamisest ja tekkimise põhjustest (kes, millal ja mis põhjusel on vea teinud) esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale üks kord kvartalis aruande.

11. peatükk ANDMETE TÖÖTLEMISE, SÄILITAMISE JA KAITSMISE NÕUDED 

§ 57. Andmete töötlemise nõuded

 (1) Volitatud töötleja ja lepingulised töötlejad on kohustatud rahvastikuregistrisse kantud andmeid töötlema ainult käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel, korras ning tingimustel ja tagama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmise.

 (2) Rahvastikuregistri tarkvara abil peab olema välditud rahvastikuregistri andmete loata töötlemine.

 (3) Rahvastikuregistri andmed korrastatakse rahvastikuregistri tarkvara abil nii, et nende töötlemine oleks võimalikult kiire ja lihtne.

 (4) Kui andmeandjatele ja andmesaajatele on antud andmete töötlemise ja andmetele juurdepääsu õigus siduspöördumise teel, peab volitatud töötleja tagama andmetele juurdepääsu käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud andmete töötlemise lepinguga ettenähtud ulatuses ja mahus.

§ 58. Andmete töötlejate väljaõpe ja andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine

  Vastutav töötleja koostöös riigi infosüsteemide alaseid töid koordineeriva asutusega korraldab:
 1) rahvastikuregistri andmeid töötlevate isikute väljaõpet;
 2) andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamist rahvastikuregistri andmete töötlemisel, sealhulgas isikutunnistuse kasutamist andmeid töötlevate isikute autentimiseks.

§ 59. Isikule andmete töötlemise õiguse andmine ja temalt selle õiguse äravõtmine

 (1) Rahvastikuregistri volitatud või lepinguline töötleja annab andmete töötlemise õiguse volitatud või lepingulise töötleja töötajale aktiga. Akti kantakse õiguse saaja isikukood, ees- ja perekonnanimi ning andmete töötlemise ulatus ja kord.

 (2) Lõikes 1 sätestatud akti alusel antakse andmete töötlemisele lubatud töötajale andmete töötlemise ja andmete kaitse abinõud. Andmete töötlemise õiguse saanud töötaja annab allkirja kohustusele järgida andmete töötlemise ja andmete kaitse nõudeid. Töötaja ei anna talle üleantud õigusi ja abinõusid üle teisele isikule.

 (3) Vastutava töötleja või Andmekaitse Inspektsiooni nõudmisel võetakse töötajalt viivitamatult andmete töötlemise õigus.

§ 60. Andmete säilitamise nõuded

 (1) Rahvastikuregistri andmed säilitatakse tähtajatult.

 (2) Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse nii, et oleks võimalik väljastada iga ajahetke andmeid ning kõikide andmete muudetud kujud ajalises järgnevuses.

 (3) Rahvastikuregistri andmete säilitamisel peab olema võimalus teha väljavõtteid selle kohta, kes, millal ja milliseid andmeid on töödelnud ning kellele, millal ja milliseid andmeid on väljastatud (juurdepääsuandmed).

 (4) Rahvastikuregistri andmete säilimiseks kopeerib volitatud töötleja andmed ja korraldab koopiate säilitamise vastutava töötleja poolt antud juhiste kohaselt.

§ 61. Andmete kaitse nõuded

 (1) Rahvastikuregistri andmete kaitsmisel kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduses ja andmekogude seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Vastutav töötleja kehtestab rahvastikuregistri andmete kaitse täpsemad nõuded volitatud töötlejaga sõlmitud lepingus või rahvastikuregistri pidamise korras.

 (3) Andmete kaitse nõuded peavad vastama ajakohastele andmete kaitse standarditele.

 (4) Volitatud töötleja koostab ja kooskõlastab vastutava töötlejaga andmete kaitse tehniliste ja organisatsiooniliste abinõude kava. Vastutav töötleja võib volitatud töötlejale anda korraldusi andmete kaitse täiendavate abinõude kasutuselevõtmiseks.

§ 62. Rahvastikuregistri andmete töötlemises osalevate isikute kohustus hoida andmeid saladuses

  Rahvastikuregistri andmete töötlemises osalevad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid ja teavet andmekaitse abinõude kohta. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

§ 63. Andmete töötlemise, säilitamise ja kaitse nõuete rikkumise dokumenteerimine

 (1) Rahvastikuregistri andmete loata töötlemise, andmete juhusliku hävitamise või muutmise või muude andmete töötlemise, säilitamise või kaitse nõuete rikkumiste kohta koostab volitatud või lepinguline töötleja rikkumise avastamise päeval akti.

 (2) Akti märgitakse:
 1) milliseid nõudeid rikuti ja muud rikkumise asjaolud;
 2) kes rikkus (asutuse nimi, isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht);
 3) kes ja millistel asjaoludel rikkumise avastas;
 4) rikkumise tagajärjed;
 5) akti koostanud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja allkiri.

§ 64. Andmete töötlemise, säilitamise ja kaitse nõuete rikkumisest teatamine

 (1) Volitatud või lepinguline töötleja esitab rikkumise kohta koostatud akti viivitamata vastutavale töötlejale ja Andmekaitse Inspektsioonile. Lepinguline töötleja esitab akti ka volitatud töötlejale.

 (2) Viie tööpäeva jooksul, arvates akti koostamisest, esitab volitatud või lepinguline töötleja vastutavale töötlejale ja Andmekaitse Inspektsioonile seletuskirja, mis sisaldab muu hulgas analoogiliste rikkumiste vältimise abinõude kirjelduse ja ettepanekud rikkumises süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks või teavet sellekohastest tarvitusele võetud meetmetest.

 (3) Vastutav töötleja ja Andmekaitse Inspektsioon võtavad vajadusel kasutusele abinõud süüdlaste karistamiseks ja andmete kaitse nõuete täiustamiseks.

12. peatükk JUURDEPÄÄS RAHVASTIKUREGISTRI ANDMETELE JA ANDMETE KASUTAMINE 

§ 65. Andmetele juurdepääsu õigus

  Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus on käesolevas peatükis sätestatud korras:
 1) täisealisel isikul tema ja tema alaealiste laste ning eestkostetavate kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele;
 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks;
 3) füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral;
 4) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga või tagatakse üksikjuhtudel vastutava töötleja korraldusel.

§ 66. Andmetele juurdepääsu tagamine

 (1) Volitatud töötleja on kohustatud tagama juurdepääsu rahvastikuregistri kõigile andmetele ja lepinguline töötleja vaid andmetele, mille väljastamise õigus on talle antud andmete töötlemise lepinguga.

 (2) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamisel on volitatud töötleja ja lepinguline töötleja käesoleva seadusega ettenähtud korras kohustatud:
 1) väljastama üksnes neid andmeid, mille saamise õigus taotlejal on;
 2) teavitama andmesaajat väljastatavate andmete suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest.

§ 67. Rahvastikuregistri juurdepääsuteenused ja rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise viisid

 (1) Rahvastikuregistri juurdepääsuteenused on:
 1) etteantud tingimuste alusel andmevalimite koostamine;
 2) juurdepääsu taotleja andmete võrdlus rahvastikuregistri andmetega ja erinevuste protokolli koostamine;
 3) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi jooksul toimunud muudatuste üleandmine.

 (2) Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimaldatakse järgmistel viisidel:
 1) siduspöördumise teel andmesidevõrgu vahendusel;
 2) andmete edastamisega andmesidevõrgu kaudu;
 3) digitaalsel teabekandjal või väljatrükina isiklikult üleandmisega või edastamisega tähitud posti teel;
 4) telefoni teel.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 68. Isiku õigus saada teavet ja tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid

 (1) Täisealisel isikul on juurdepääsuõigus kõigi tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate kohta rahvastikuregistrisse kantud aktuaalsetele andmetele, samuti rahvastikuregistri arhiivi kantud andmetele ja andmete töötlemise andmetele, välja arvatud rahvastikuregistri tarkvarast tulenevatele andmetele ja andmete koodidele.

 (2) Isiku taotlusel teavitab volitatud töötleja isikut:
 1) tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetest või nende puudumisest;
 2) tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete töötlemise eesmärgist ja õiguslikest alustest;
 3) rahvastikuregistri andmete koosseisust, andmeandjatest ja rahvastikuregistri andmete alusdokumentidest;
 4) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigust omavatest asutustest ja isikutest;
 5) rahvastikuregistri andmete väljastamise korrast;
 6) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu piiramise korrast;
 7) rahvastikuregistri andmete kasutamisvõimalustest;
 8) rahvastikuregistri pidamise organisatsioonilisest struktuurist.

§ 69. Isikule tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu võimaldamise kord

 (1) Volitatud töötleja või lepinguline töötleja tagab isikule juurdepääsu tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele avalduse alusel. Andmetele juurdepääsu taotledes teatab isik, millisel viisil ja millistele rahvastikuregistrisse kantud andmetele ta juurdepääsu taotleb.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele on isikul õigus tasuta juurde pääseda. Isikuandmete väljastamine toimub isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed väljastatakse isikule isiklikult isikut tõendava dokumendi esitamisel, kui:
 1) isikuandmetele on kehtestatud juurdepääsupiirang;
 2) tegemist ei ole käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–8 sätestatud andmete või elukoha aadressi või sideandmetega;
 3) isiku poolt andmesidevõrgu kaudu või posti või telefoni teel juurdepääsu taotlemisel rahvastikuregistrisse kantud andmetele tekib andmete väljastajal kahtlus isiku samasuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed väljastatakse isikule hiljemalt kolmandal tööpäeval avalduse saamisest arvates.

 (5) Andmete väljastamisel taotlejale isiklikult teatab andmete väljastaja isikule hiljemalt kolmandal tööpäeval avalduse saamisest arvates, kus ja millal talle andmed väljastatakse.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 70. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääs avalike ülesannete täitmiseks

 (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel ja füüsilisel isikul on õigus juurde pääseda rahvastikuregistri andmetele avalike ülesannete täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesaajatel on keelatud rahvastikuregistrist saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega.

 (3) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuks sõlmitakse käesoleva seaduse §-s 19 ettenähtud korras andmete töötlemise leping.

 (4) Andmete töötlemise lepingu puudumisel otsustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesaaja juurdepääs rahvastikuregistri andmetele vastutava töötleja korraldusel igal üksikjuhul eraldi.

§ 71. Füüsilise ja juriidilise isiku juurdepääsuõigus rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi korral

 (1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus juurdepääsuks käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–16 (välja arvatud andmed surma põhjuse kohta) ning § 22 lõikes 2 sätestatud andmetele juhul, kui neile andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirang.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juurdepääsupiiranguteta andmetele otsustab juurdepääsu võimaldamise vastutav töötleja igal üksikjuhul eraldi.

 (3) Füüsiline ja juriidiline isik võivad taotleda ühes aastas kuni saja isiku kohta andmete väljastamist. Suurema hulga andmete väljastamine on lubatud põhjendatud taotlusel vastutava töötleja loal ja ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.

 (31) Füüsilise või juriidilise isikuga, kellele väljastatakse ühes aastas üle saja isiku kohta käivad andmed, sõlmitakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras andmete töötlemise leping. Andmete töötlemise lepingut ei ole vaja, kui isik teostab käesoleva seaduse §-s 472 sätestatud ruumi omaniku õigust.

 (4) Füüsilisel ja juriidilisel isikul ei ole juurdepääsuõigust teiste isikute andmete töötlemise andmetele.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 21.07.2005]

§ 72. Füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise kord

 (1) Juurdepääsu saamiseks esitab taotleja avalduse, milles märgib:
 1) juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku nime ja andmete saamiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanime;
 2) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;
 3) andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, aja ja viisi;
 4) taotletavate andmete koosseisu ja hulga;
 5) taotletava juurdepääsu viisi;
 6) allkirja selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul, viisil ja muudele andmete väljastamisel kindlaksmääratud tingimustele vastavalt.

 (2) Volitatud töötleja on kohustatud enne andmete väljastamist kontrollima taotleja isikut tõendavat dokumenti, juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkust (õiguslikku alust) ja andmete saamiseks volitatud isikule antud juriidilise isiku pädeva organi volitust.

 (3) Volitatud töötleja keeldub andmete väljastamisest, kui ta leiab, et taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või andmete väljastamisega võib tekitada kahju isiku huvile, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 73. [Kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 74. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääs avalikuks kasutamiseks

 (1) Rahvastikuregistri andmete avalik kasutamine käesoleva seaduse mõistes on nende avalikustamine trükiväljaandes, elektroonilises meedias või avaliku andmesidevõrgu kaudu.

 (2) Avalikuks kasutamiseks võib rahvastikuregistri objekti andmeid väljastada üksnes tema enda nõusolekul või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või juriidilisele või füüsilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks.

§ 75. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääs teaduslikul või statistilisel eesmärgil

 (1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääs teaduslikul või statistilisel eesmärgil on lubatud:
 1) andmesaajale avaliku ülesande täitmiseks või
 2) vastutava töötleja loal ja ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.

 (2) Andmetele peab andmesaaja andma kuju, mis ei võimalda üheselt tuvastada rahvastikuregistri objektiks olevat isikut. Kasutamise eesmärgi saavutamise järgselt tuleb rahvastikuregistri objekti ühest tuvastamist võimaldavad andmed arhiveerida või hävitada.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 76. Juurdepääs elukoha aadressile

 (1) Rahvastikuregistri objekti elukoha aadressile on juurdepääs lubatud:
 1) avalike ülesannete täitmiseks;
 2) muul juhul, kui ei ole kehtestatud elukoha aadressile juurdepääsu piirangut.

 (2) Elukoha aadress väljastatakse:
 1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata;
 2) selle isiku elukoha aadressina, kelle kohta taotleja on esitanud tema üheselt määratlemiseks piisavalt andmeid, sealhulgas käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud andmed.

 (3) Füüsilise või juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmetele juurdepääsu taotlemisel, kui juurdepääsu ei taotleta avaliku ülesande täitmiseks, rakendatakse käesoleva seaduse §-des 71 ja 72 sätestatud tingimusi. Kui isiku elukoha aadress teatatakse taotlejale telefoni teel, ei rakendata § 71 lõikes 3 sätestatud piirangut, samuti ei nõuta sel juhul taotlejalt avalduse esitamist kirjalikult ning isikut tõendava dokumendi esitamist.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 77. Juurdepääsupiirangud rahvastikuregistri aktuaalsetele andmetele

 (1) Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsupiirang, esitades volitatud töötlejale otse või lepingulise töötleja kaudu avalduse. Avalduses märgib isik, mis tähtajaks ja mis eesmärgil andmete kasutamiseks ta juurdepääsu piirab.

 (2) Pädev uurimist teostav organ võib kehtestada rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele ja isikule väljaantud dokumentide andmetele juurdepääsupiirangu kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks kuni kolmeks kuuks. Seda tähtaega võib pikendada üks kord kolme kuu võrra.

 (3) Andmeid, millele isik või pädev uurimist teostav organ on kehtestanud juurdepääsupiirangu, on õigus väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks.

 (4) Volitatud töötleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel sulgema rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu ja teavitama juurdepääsupiirangust andmesaajaid, kellele pärast piirangu kehtestamist rahvastikuregistri andmeid väljastatakse või kelle peetava andmekoguga on rahvastikuregister ristkasutuses.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 78. Juurdepääsupiirangud ebaõigetele või mittetäielikele andmetele

 (1) Volitatud töötleja on kohustatud sulgema juurdepääsu käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 sätestatud juhtudel mittetäielikele või ebaõigetele rahvastikuregistri objekti andmetele või andmetele, mille suhtes on tekkinud kahtlus, et nad ei ole õiged (edaspidi kaheldavad andmed).

 (2) Rahvastikuregistri objekti andmed loetakse mittetäielikeks, kui nende kohta on rahvastikuregistrisse kandmata osa käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud andmetest ja elukoha aadressiandmed.

 (3) Kui rahvastikuregistri objekti andmed on mittetäielikud või käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud andmed on ebaõiged või kaheldavad, suleb volitatud töötleja juurdepääsu kõigile antud objekti andmetele kuni õigete andmete kandmiseni rahvastikuregistrisse või kaheldavate andmete õigsuse tuvastamiseni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaselt suletud andmetele on juurdepääsuõigus:
 1) volitatud töötlejal ja andmeandjal enda poolt üleantud andmete kontrollimise, parandamise või täiendamise eesmärgil;
 2) andmesaajal avaliku ülesande täitmiseks, kusjuures andmete väljastamisel on volitatud töötleja kohustatud andmesaajat informeerima andmete mittetäielikkusest, ebaõigsusest või kaheldavusest.

§ 79. [Kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 80. Andmesaaja õigused ja kohustused

 (1) Mittetäielike, ebaõigete või kaheldavate andmete saamise korral rahvastikuregistrist on andmesaajal õigus saada volitatud töötlejalt teavet andmete kontrollimise tulemuste või andmete parandamise kohta. Andmesaaja taotlusel edastab volitatud töötleja teabe andmesaajale viie tööpäeva jooksul, arvates andmesaaja poolt volitatud töötlejale mittetäielikest, ebaõigetest või kaheldavatest andmetest teatamisest.

 (2) Andmesaaja, kes kasutab andmeid andmekogude riiklikusse registrisse kantud andmekogu pidamiseks või muu avaliku ülesande täitmiseks, on kohustatud volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.

 (3) Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks töötlemise õigust mitteomavate isikute kätte.

§ 81. [Kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

13. peatükk JÄRELEVALVE RAHVASTIKUREGISTRI PIDAMISE ÜLE 

§ 82. Järelevalve teostajad rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise üle

  Järelevalvet teostavad:
 1) Andmekaitse Inspektsiooni selleks volitatud ametnik käesoleva seaduse, andmekogude seaduse, isikuandmete kaitse seaduse järgimise üle;
 2) vastutava töötleja selleks volitatud ametnik käesoleva seaduse, rahvastikuregistri pidamise korra või lepingu ja andmete töötlemise lepingu ning vastutava töötleja korralduste täitmise üle.

§ 83. Järelevalve teostaja õigused

  Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus:
 1) juurde pääseda rahvastikuregistri andmete alusdokumentidele, rahvastikuregistrisse kantud andmetele ning rahvastikuregistri pidamise vahenditele ja dokumentidele;
 2) juurde pääseda andmete kaitse nõudeid sisaldavatele dokumentidele, välja arvatud siduspöördumise õigust andvatele koodidele ja salasõnadele;
 3) pääseda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed;
 4) saada teavet andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks üleandmise, kandmise, rahvastikuregistrist väljastamise ja kasutamise kohta.

§ 84. Andmekaitse Inspektsiooni poolt teostatav järelevalve
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (1) Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse ning andmekogude seaduse kohaselt volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri pidamise ning lepingulise töötleja poolt rahvastikuregistri andmete töötlemise üle.

 (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

 (4) Andmekaitse Inspektsioon teavitab igast tema poolt avastatud rahvastikuregistri andmete töötlemise ja andmete kaitse nõuete rikkumisest vastutavat ja volitatud töötlejat.

 (5) Andmekaitse Inspektsioon võib järelevalve tulemusena nõuda vastutavalt töötlejalt rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamist ja volitatud töötlejalt andmete töötlemise lepingu või siduspöördumise õiguse lõpetamist.

 (6) [Kehtetu – RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 85. Vastutava töötleja poolne järelevalve

 (1) Vastutava töötleja volitatud ametnik kontrollib rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel volitatud töötleja ja andmeandjate ning saajate poolt seadustest ja rahvastikuregistri pidamise korrast või lepingust ning andmete töötlemise lepingutest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest, samuti vastutava töötleja kinnitatud rahvastikuregistri pidamise eelarvest kinnipidamist.

 (2) Järelevalve teostamisel vastutav töötleja:
 1) teeb ettekirjutusi volitatud töötlejale ning andmeandjatele ja andmesaajatele nende rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel teostatavate toimingute kooskõlla viimiseks seaduste ning lepingutega;
 2) peatab volitatud töötleja või andmeandjate ja andmesaajate käesoleva seadusega või lepingutega vastavuses mitteolevad aktid või toimingud;
 3) võib nõuda volitatud töötlejalt andmete töötlemise lepingute või siduspöördumise õiguse lõpetamist;
 4) võib algatada järelevalve teostamisel ilmnenud rikkumiste tõttu rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamise;
 5) teeb ettepanekuid pädevale asutusele või ametiisikule avastatud rikkumistes süüdiolevate isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks.

 (3) Vastutav töötleja on kohustatud lahendama järelevalve korras vaideid rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise ning kasutamise kohta. Järelevalve tulemustest teatatakse vaide esitajale ühe kuu jooksul vaide saamisest.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 86. Järelevalve teostamise akt

 (1) Järelevalve teostamise kohta koostab vastutav töötleja järelevalve akti (edaspidi akt).

 (2) Akti märgitakse:
 1) akti koostamise aeg ja koht;
 2) järelevalvet teostanud asutuse nimi ja volitatud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
 3) akti koostamise juures viibinud volitatud töötleja töötaja või töötajate ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
 4) rahvastikuregistri pidamisel, andmete töötlemisel ja andmete kaitsmisel esinevate puuduste või rikkumiste kirjeldus;
 5) järelevalvealuse asutuse või isiku vastutava ametiisiku selgitused puuduste või rikkumiste kohta;
 6) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (3) Aktile kirjutavad alla järelevalve teostamiseks volitatud ametnik ja järelevalve juures viibinud järelevalvealuse asutuse või isiku vastutav töötaja või töötajad.

 (4) Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb asutusele või isikule, kelle üle järelevalvet teostati, teine vastutavale töötlejale ja kolmas Andmekaitse Inspektsioonile. Kui järelevalvet teostati andmeandja või andmesaaja üle, edastab vastutav töötleja akti koopia volitatud töötlejale kolme tööpäeva jooksul.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 87. Järelevalve tulemuste arvestamisest teatamine

 (1) Järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuste täitmisest teavitab järelevalvealune asutus või isik vastutavat töötlejat ja Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuses ettenähtud tähtaja jooksul või, kui sellist tähtaega ei määratud, ühe kuu jooksul ettekirjutuse teatavakstegemisest.

 (2) Kui järelevalvet teostati andmeandja või andmesaaja üle, teavitatakse järelevalve tulemustega arvestamisest ka volitatud töötlejat.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

14. peatükk RAHVASTIKUREGISTRI PIDAMISE FINANTSEERIMINE 

§ 88. Rahvastikuregistri finantseerimise allikad

  Rahvastikuregistri pidamist finantseeritakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves eraldi ettenähtud vahenditest ja rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt käesolevas seaduses rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu teenuste osutamise eest saadud tuludest.

§ 89. Andmeandjate kulude katmine

  Andmeandja poolt rahvastikuregistrisse andmete andmisel tehtud kulutused kaetakse riigieelarvest andmeandjale selle ülesande täitmiseks eraldatud vahenditest, välja arvatud juhul, kui nende kulutuste katmine nähakse andmete töötlemise lepinguga ette Siseministeeriumile rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 90. Volitatud töötleja osutatavate teenuste eest tasumine

 (1) Kulud, mis on seotud volitatud töötleja poolt andmete väljastamisega avalike ülesannete täitmiseks, kaetakse Siseministeeriumile rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest.

 (2) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral andmete väljastamise eest tasuvad nad volitatud töötlejale vastutava töötleja kinnitatud hindade alusel.
[RT I 2005, 25, 192 - jõust. 27.05.2005]

§ 91. Rahvastikuregistri pidamise eelarve kinnitamine

  Volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamise tulude ja kulude eelarve kinnitab ja eelarve täitmist kontrollib regionaalminister.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]

§ 92. Eelarve täitmise aruanne

  Volitatud töötleja esitab vastutavale töötlejale rahvastikuregistri eelarve täitmise aruande vähemalt üks kord aastas, kui vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ei ole ette nähtud sagedamat aruandlust.

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Rahvastikuregistri moodustamine ja kasutuselevõtmine 

§ 93. Rahvastikuregistri moodustamine

 (1) Rahvastikuregister moodustatakse seni peetavate rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kantud andmete alusel käesolevas seaduses ettenähtud korras.

 (2) Rahvastikuregistri moodustamisel kantakse rahvastiku arvestuse andmebaasist, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikust registrist andmed üle rahvastikuregistri arhiivi.

 (3) Rahvastikuregistri arhiivist kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka nende isikute andmed, kelle kohta on olemas vähemalt järgmised andmed:
 1) perekonnanimi või perekonnanimed;
 2) eesnimi või eesnimed;
 3) sünniaeg;
 4) sünnikoht;
 5) sugu;
 6) isikukood;
 7) elukoha aadress vähemalt kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega;
 8) Eesti kodakondsusesse kuulumine või kehtiva elamisloa omamine.

§ 94. Rahvastikuregistri aktuaalsete andmete täiendamine rahvastikuregistri moodustamisel

 (1) Kui isikute kohta puuduvad osaliselt käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 sätestatud andmed, esitab volitatud töötleja puuduvate andmete väljaselgitamiseks vähemalt üheksa kuud enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist järelepärimise vastavatele andmeandjatele.

 (2) Andmeandjad on kohustatud selgitama välja ja esitama õiged andmed koos käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud rahvastikuregistri andmete alusdokumendi andmetega kolme kuu jooksul järelepärimise saamisest käesolevas seaduses andmete üleandmiseks sätestatud korras. Kui andmeandjal ei ole mõne isiku kohta andmeid, siis teatab ta andmete puudumisest.

 (3) Isikul on õigus kontrollida rahvastikuregistrisse kantavate andmete olemasolu rahvastikuregistris ja esitada puuduvad andmed ning nõuda nende andmete rahvastikuregistrisse kandmist. Volitatud töötleja esitab saadud andmed vastavale andmeandjale kontrollimiseks ja kannab andmed andmeandja poolt esitatud kujul rahvastikuregistrisse või teatab isikule andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmise põhjustest ühe kuu jooksul isikult avalduse saamisest.

§ 95. Rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri ning Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri pidamine ja selle lõpetamine

 (1) Rahvastikuregistri moodustamisel peetakse samaaegselt rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrit ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrit.

 (2) Rahvastikuregistri kasutuselevõtmisest alates lõpetab Vabariigi Valitsus rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri pidamise.

 (3) Käesoleva seaduse §-de 40-48 jõustumisel kohaldatakse kuni rahvastikuregistri kasutuselevõtmiseni rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetena rahvastiku arvestuse andmebaasi vastavaid andmeid.

§ 96. Rahvastikuregistri kasutuselevõtmise aeg

  Rahvastikuregister võetakse kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril.

§ 97. Rahvastikuregistri moodustamise ja kasutuselevõtmise korraldamine

 (1) Rahvastikuregistri moodustamiseks ja kasutuselevõtmiseks korraldab vastutav töötleja:
 1) rahvastikuregistri eelarve koostamise;
 2) rahvastikuregistri pidamist tagavate õigusaktide eelnõude, dokumentide vormide ja tehniliste juhendite väljatöötamise;
 3) andmeandjate ja andmesaajate vajaliku väljaõppe;
 4) rahvastikuregistri tarkvara väljatöötamise.

 (2) Vastutav töötleja esitab hiljemalt 2000. aasta 1. oktoobril Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitatud töötleja määramiseks.

§ 98. Rahvastikuregistri tarkvara väljatöötamine

 (1) Rahvastikuregistri tarkvara väljatöötamisel ja kasutusele võtmisel kinnitab vastutav töötleja rahvastikuregistri andmete töötlemise tehnoloogilise ülesehituse, rahvastikuregistri algoritmi, tarkvara kirjelduse ja tarkvara nime ning annab loa rahvastikuregistri moodustamisel tarkvara kasutusele võtmiseks.

 (2) Rahvastikuregistri tarkvara väljatöötamisel tuleb tagada rahvastikuregistri ja rahvastiku arvestuse andmebaasi tarkvara ühilduvus. Volitatud töötleja täiendab rahvastiku arvestuse andmebaasi tarkvara ulatuses, mis võimaldab eristada rahvastikuregistrisse kantud andmeid rahvastiku arvestuse andmebaasi kantud andmetest.

 (3) Rahvastikuregistri tarkvara täiendamise vajaduse korral teeb seda vastutava töötleja korraldusel volitatud töötleja. Tarkvara täiendamisel lisatakse tarkvara nimele versiooni number ja kasutusele võtmise kuupäev.

2. jagu Seaduste muutmine 

§ 99–101. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

16. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 102. Rahvastikuregistri andmekoosseisu muutmine ja pidamise ümberkorraldamine

  Rahvastikuregistri andmekoosseisu muutmine või pidamise ümberkorraldamine otsustatakse seadusega.

§ 103. Rahvastikuregistri kasutamise peatamine

 (1) Kui on oht, et rahvastikuregister muutub sõjaseisukorras või erakorralises seisukorras ohuks isikute või riigi julgeolekule, peatatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja poolt rahvastikuregistri kasutamine.

 (2) Vastutav töötleja on kohustatud sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal kasutusele võtma abinõud rahvastikuregistri andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks või hävitamiseks.

§ 104. Käesoleva seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. augustil.

 (2) Paragrahvid 40-48 jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril.