Süstemaatiline liigitus: RIIGIÕIGUS → Territoorium

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigipiiri seadus

Vastu võetud 30.06.1994
RT I 1994, 54, 902
jõustumine 31.07.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest .
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 2.  Eesti riigipiir

  (1) Eesti riigipiir (edaspidi riigipiir) on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.

  (2) Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

  (3) Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega.

  (4) Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir.

§ 3.  Eesti territoriaal- ja siseveed ning õhuruum

  (1) Eesti territoriaalveed on Eesti territoriaalmeri. Eesti Vabariigi suvereniteet laieneb territoriaalvete põhjale ning maapõuele selle all.

  (2) Eesti siseveed on:
  1) Eesti sisemeri;
  2) sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed;
  3) jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed.

  (3) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

  (4) Piiriveekogu käesoleva seaduse mõistes on jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir.

§ 4.  Riigipiiri kulgemine

  Riigipiir kulgeb:
  1) maismaal mõttelise joonena läbi Eesti Vabariigi välislepingutega (edaspidi välislepingud) kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade;
  2) merel mööda Eesti territoriaalmere välispiiri;
  3) riigipiiriga ristuval jõel sirgjoonena, mis ühendab jõe kallastele väljuvaid mõttelisi riigipiiri punkte;
  4) järvel ja muul looduslikul veekogul sirgjoonena läbi välislepingutega kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade või mööda keskmise veeseisu ajal määratud veepeegli keskjoont;
  5) tehisveekogul vastavalt riigipiiri kulgemisele enne veekogu täitmist;
  6) mittelaevatataval piirijõel mööda jõe keskmise veeseisu ajal määratud keskjoont, laevatataval piirijõel mööda pealaevatee keskjoont;
  7) sillal, tammil või piiriveekogul paikneval muul rajatisel mööda selle keskkohta või tehnoloogilist telge, sõltumata piirijoone kulgemisest veekogul.

§ 5.  Riigipiiri tähistamine

  (1) Riigipiir tähistatakse:
  1) maismaal alaliste piirimärkidega;
  2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega .

  (2) Piirimärkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse sõlmitud välislepinguid.
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 6.  Piiririba

  (1) Piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Looduslikul piirijoonel on piiriribaks maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaa suunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ning sellega paralleelselt kulgev kuni 10 meetri laiune maariba sisemaa poole.

  (2) Linnas või muus asulas kehtestatakse piiririba vastavalt vajadusele .

  (3) Piiririba konkreetne laius ja hooldamise kord kehtestatakse riikidevaheliste lepingutega.

  (4) Piiririba maa-ala on riigi omand.

  (5) Piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega.
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006]

§ 7.  Riigipiiri hooldamine

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab vastavalt riikidevahelistele lepingutele piirimärkide ja piirirajatiste hooldamise korra .

  (2) Riigipiiri valvamiseks on piirivalvel õigus paigaldada piirivalve tegevuspiirkonnas, sealhulgas piiripunktide territooriumidele, riigipiiri kontrollimist ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid märke, viitasid ja tähiseid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märkide, viitade ja tähiste kuju, konstruktsioonid, elemendid, mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab siseminister.
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

II. peatükk PIIRIREŽIIM 

§ 8.  Piirirežiim

  (1) Piirirežiimiga määratakse kindlaks:
  1) isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord;
  2) kauba (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) üle riigipiiri toimetamise kord;
  3) ujuvvahendite (edaspidi laevad) territoriaal- ja sisemerre, samuti piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, nendes liikumise ja viibimise ning nendest väljumise kord;
  4) õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord;
  5) isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord.

  (2) Piirirežiimiga võidakse piirata riigipiiri valvamist takistavat või piirirahu häirivat tegevust nagu tulirelvade ja lõhkematerjalide kasutamine, töötamine piiririba vahetus läheduses, jahipidamine ja kalapüük, kariloomade karjatamine, valgustuse ja lahtise tule kasutamine.

  (3) Piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti.

  (4) Piirivalve õigused ja kohustused piirirežiimi tagamisel sätestatakse piirivalveseadusega.
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 8¹.  Piiripunkti sisenemise korraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus võib volitada siseministri sõlmima kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemise korraldamiseks.

  (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga üleantud haldusülesande täitmise üle teostab Siseministeerium.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul lõikes 1 nimetatud halduslepingu edasist täitmist, korraldab asulas paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemist Siseministeerium.
[RT I 2004, 89, 606 - jõust. 07.01.2005]

§ 9.  Riigipiiri ületamine
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

  (1) Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad riigipiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle riigipiiri toimetada piiripunktide kaudu.

  (2) Erandid käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korrast on lubatud käesolevas või muus seaduses ettenähtud juhtudel. Samuti ei laiene nimetatud kord õhusõidukitele, mis läbivad Eesti õhuruumi ilma vahemaandumiseta, ning välislaevadele nende rahumeelsel läbisõidul territoriaalmerest või seilamisel Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi.

  (3) Eestisse saabuvad laevad ja õhusõidukid, mis on ületanud Eesti riigipiiri, liiguvad kehtestatud korras rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamasse või lennujaama.

  (4) Keelatud on kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine riigipiiri ületanud laevast või õhusõidukist piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal. See keeld ei kehti lootsimisel, laevade punkerdamisel, pilsi- ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmisel, inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral.

  (4¹) Punkerdamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva mootorikütuse või -õli varude täiendamine.

  (5) [Kehtetu – RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 9¹.  Piirilt tagasi saatmine

  (1) Välisriigist piiripunkti saabunud isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse seaduste ning riikidevaheliste lepingutega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati.

  (1¹) Piirivalveametnik teostab ebaseaduslikul piiriületusel tabatud vähemalt 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimise vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725/2000 ning edastab daktüloskopeerimisel kogutud andmed võrdlemiseks Eurodac-süsteemi kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 407/2002.

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.

  (2) Piirilt tagasisaatmise korraldab ja kulud kannab vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku, transpordivahendi ja kauba, kelle või mille piiriületuseks luba ei antud.
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006; 1. 03. 2006]

§ 9².  Välismaalase Eestisse sisenemine

  (1) Piirivalveametnik tuvastab riigipiiri ületada sooviva välismaalase isiku.

  (2) Piirivalveametnik võib anda välismaalasele loa riigipiiri ületamiseks ja Eestisse sisenemiseks, kui välismaalase suhtes ei esine Eestisse sisenemist välistavaid asjaolusid ning ta on täitnud riigipiiri ületamise ja Eestisse saabumise tingimused.

  (3) Välismaalane on kohustatud piirivalveametniku nõudmisel andma seletusi enda isiku ja Eestisse saabumise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama usutavalt:
  1) kavandatava Eestis viibimise eesmärki ja põhjust;
  2) et tema majutus- ja viibimiskulud on Eestis viibimise ajal kaetud;
  3) kavatsust lahkuda Eestist hiljemalt Eestis viibimise seadusliku aluse lõppemisel;
  4) et tema kulud tagasipöördumiseks oma päritolumaale või Eestist lahkumiseks mõnda teise riiki, kuhu tal on õiguslik alus siseneda, on kaetud.

  (4) Piirivalveametniku nõudmisel peab välismaalane riigipiiri ületamisel esitama tervisekindlustuslepingu, kui selle omamise kohustus on sätestatud seaduses või selle alusel antud õigustloovas aktis.

  (5) Piirivalveametnik on kohustatud tõkestama välismaalase riiki sisenemise, kui:
  1) välismaalase isik ei ole tuvastatud või tema isikusamasuses on kahtlusi;
  2) välismaalane ei anna usutavaid seletusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta ja tema usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
  3) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
  4) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
  5) välismaalase suhtes esineb sissesõidukeeldu kohaldamata riiki mittelubamise aluseks olev asjaolu;
  6) välismaalane rikub piirirežiimi või tollieeskirju;
  7) välismaalane ei täida piirivalveametniku seaduslikke korraldusi;
  8) välismaalasel puudub nõutav tervisekindlustusleping;
  9) välismaalane ohustab Eesti avalikku korda, riigi julgeolekut või Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist;
  10) ilmnevad muud õigusaktidega ettenähtud juhud.

  (6) Piirivalveametnik kannab välismaalase reisidokumenti piiriületust lubava templijäljendi pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmist.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud templijäljendi kuju, andmete koosseisu ja kasutamise korra kinnitab Piirivalveameti peadirektor.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 11¹ lõikes 5 nimetatud isiku suhtes.

  [Lõige 9 jõustub Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 11¹ lõikes 5 nimetatud isiku suhtes, kui nimetatud isikul on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antud elamiskaart.
[RT I 2006, 26, 191– jõust. Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga]

§ 10.  Piiripunkt

  (1) Piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piiri- ning muu piiriületamisega seotud kontroll.

  (2) Piiripunktide ehitamise, rekonstrueerimise ja hooldamise sadamates, lennu- ja raudteejaamades korraldab vastava rajatise omanik või valdaja kooskõlastatult piirivalve ja tolliga. Maanteedel või veekogu osal asuvate piiripunktide ehitamise ja haldamise korraldab Rahandusministeerium .

  (3) Piirivalvel on õigus saada sadamas, lennujaamas ja raudteejaamas nende valdajalt piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiukohased ruumid tasuta kasutamiseks ning tähistatud ja piiratud kontrolliala ning kaikoha piirivalve laevale. Maantee piiripunkti majandamise kulud kannab Maksu- ja Tolliamet.

  (4) Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 11.  Piirikontroll

  (1) Riigipiiri ületamisel või üle riigipiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, sõidukid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja sõidukite dokumentide kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes välislepingute ja Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolli liikides.

  (2) [Kehtetu – RT I 1999, 25, 365 - jõust. 01.01.2000]

  (3) [Kehtetu – RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

  (4) Riikidevahelise lepingu või seadusega võidakse teatava kategooria isikutele kehtestada riigipiiri ületamise lihtsustatud kord.

  (5) Sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195; 2004, 2, 7; 49, 342; 88, 599) alusel on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, on piirivalve pädevuses kontrollida, kas Eestist lahkuva kodaniku suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirangud. Piirivalve kohaldab keeldu või piirangut kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri andmete alusel.
[RT I 2005, 15, 86 - jõust. 03.04.2005]

§ 11¹.  Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

  (1) Eestist lahkudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument. Eestisse saabudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument, tagasipöördumistunnistus või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välisriigi külastamiseks. Välislepingus sätestatud juhul võib Eesti kodanik riigipiiri ületada Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistusega.

  [Lõike 1¹sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  (1¹) Eesti kodanikul on lubatud riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistusega.

  [Lõike 1¹ sõnastus alates 1. 08. 2006]

  (1¹) Eesti kodanikul, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on lubatud riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistusega.

  (2) Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti kodanikul, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutavat dokumenti, kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  (3) Riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa või elamisloa andmed, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. Elamisloa andmed ei pea olema kantud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti või Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokumenti, kui välismaalane esitab riigipiiri ületamisel lisaks nimetatud dokumendile ka Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistuse.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 08. 2006]

  (3) Riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa, elamisloa või elamisõiguse andmed, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti või Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokumenti, kui välismaalane esitab riigipiiri ületamisel lisaks nimetatud dokumendile ka Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistuse.

  [Lõige 3¹ jõustub 1. 07. 2006]

  (3¹) Välismaalasel, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse piirivalveasutusele esitamist.

  (4) Eestisse saabuval Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul peab olema kehtiv reisidokument või isikutunnistus, mille on välja andnud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  (5) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, peab Eestisse saabudes olema kehtiv ja Välisministeeriumi poolt tunnustatud reisidokument või isikutunnistus ning välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 08. 2006]

  (5) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, peab Eestisse saabudes olema kehtiv ja Välisministeeriumi poolt tunnustatud reisidokument ning Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 11².  Alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

  (1) Alla 15-aastasel Eesti kodanikul ei pea riigipiiri ületamisel olema reisidokumenti, isikutunnistust ega tagasipöördumistunnistust, kui tema nimi, sünniaeg, kodakondsus ja foto on kantud teda Eestisse sissesõitmisel või Eestist väljasõitmisel saatva vanema reisidokumenti. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui Eesti kodanik on alla seitsmeaastane.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 07. 2006]

  (2) Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse sisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisa- või elamisloa kohustus, ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane. Elamisloa andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealisel on kehtiv Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikutunnistus ja see esitatakse koos saatja reisidokumendiga riigipiiri ületamisel.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 08. 2006]

  (2) Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse sisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa või elamisõiguse andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisakohustus, elamisloa või elamisõiguse omandamise kohustus, ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealisel on kehtiv Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikutunnistus ja see esitatakse koos saatja reisidokumendiga riigipiiri ületamisel.

  [Lõige 3 jõustub 1. 07. 2006]

  (3) Alaealisel välismaalasel, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse piirivalveasutusele esitamist.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 12.  Õhupiiri ületamine

  (1) Õhusõidukid ületavad Eesti riigipiiri rahvusvahelistel lennutrassidel kooskõlas välislepingutega ning Vabariigi Valitsuse sätestatud korras.

  (2) Õhusõiduk võib riigipiiri ületada väljaspool kehtestatud lennutrassi üksnes Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal.

  (3) Sundmaandunud õhusõidukis olnud isikud toimetatakse vajadusel piirikontrolliks piiripunkti või kontrollitakse neid maandumise kohas. Sel juhul võib õhusõiduk startida Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal.

  (4) Piirirežiimi rikkumiseks ei loeta riigipiiri ületamist õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on kehtestatud korras kohustatud kõrvalekaldumisest teatama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 13.  Rahumeelne läbisõit territoriaalmerest

  (1) Rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest on lubatud.

  (1¹) Läbisõitu loetakse rahumeelseks, kui see ei ohusta rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut.

  (1²) Välisriigi laeva läbisõit loetakse rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut ohustavaks, kui laeva läbisõiduga territoriaalmerest kaasneb mõni järgmistest toimingutest:
  1) mis tahes ähvardus või jõu kasutamine Eesti suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või jõu kasutamine mõnel muul viisil, rikkudes vastavasisulisi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid;
  2) mis tahes manöövrid või õppused ükskõik mis liiki relvadega;
  3) info kogumisele suunatud tegevus, millega kahjustatakse Eesti kaitsevõimet või julgeolekut;
  4) propagandaakt, mis kahjustab Eesti kaitsevõimet või julgeolekut;
  5) õhusõiduki väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine;
  6) mis tahes militaarse seadeldise väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine;
  7) kauba või valuuta laadimine või lossimine või isikute vedu Eesti tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarkorda reguleerivatele õigusaktidele mittevastavalt;
  8) tahtlik või oluline saastamine;
  9) igasugune kalapüük;
  10) uurimistööde läbiviimine või mõõtmistegevus;
  11) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on Eesti kommunikatsiooniseadmete või muude seadmestike ning rajatiste töö häirimine;
  12) muu tegevus, millel pole otsest seost läbisõiduga.

  (2) Välisriigi sõjalaev või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav välisriigi laev võib territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita, kui välisriik teatab sellest Välisministeeriumile diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi, tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. See nõue ei kehti laeva kohta, mis tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega.

  (3) –(4)
[Kehtetud – RT I 2001, 23, 126 - jõust. 16.03.2001]

  (5) Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korral on lubatud laeval peatuda, kui selle põhjuseks on avarii, vääramatu jõud, inimelude päästmine või ohus või hädas olevatele laevadele või õhusõidukitele abi osutamine. Rahumeelse läbisõidu korrast kõrvalekaldumisest on välisriigi laeva kapten kohustatud teatama merepäästekeskusele või piirivalveasutusele.

  (6) Välisriigi allveelaev või muu allveesõiduk peab Eesti territoriaalmere läbima veepinnal ja heiskama oma lipu.

  (7) Läbisõidul territoriaalmerest peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud kattega ning kala- ja muud püügivahendid paigutatud hoiukohta.

  (8) Territoriaalmeres, kus on kehtestatud laevateed ja laevaliikluse eraldamise skeemid, peab välisriigi laev liikuma piki neid teid või kasutama liikumisel neid skeeme.

  (8¹) Rahumeelset läbisõitu tagavad meetmed ei tohi mitte mingil moel kahjustada välisriigi sõjalaevale või muule riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatavale välisriigi laevale rahvusvahelise õigusega tagatud puutumatust.

  (9) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata välisriigi tsiviil- või sõjalaeva sissesõitu ja viibimist või see keelata territoriaal- ja sisemere mõnes piirkonnas.
[RT I 2001, 23, 126 - jõust. 16.03.2001]

§ 14.  Sisenemine sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

  (1) Sisemere võib välisriigi tsiviillaev läbida, sinna siseneda või sealt väljuda:
  1) suundumiseks Eesti sadamasse;
  2) väljumiseks Eesti sadamast;
  3) seilamiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi;
  4) inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks;
  5) vääramatu jõu toimel;
  6) punkerdamiseks.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, lähtudes käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest, kehtestab:
  1) laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korra ;
  2) [kehtetu – RT I 1997, 77, 1315 - jõust. 01.01.1998]
  3) [kehtetu – RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]
  4) laevapere liikmete Eestisse lubamise korra ;
  5) nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina .

  (3) Sisemerre ei või siseneda välisriigi laev, millel on tuumajõuseade, tuumarelv või mille lastiks on radioaktiivsed ained, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 14¹ sätestatud juhtudel.

  (4) Sisemeres võib välisriigi laev liikuda ainult piki laevateed, kui see on kehtestatud, ja lootsi lootsimisel.

  (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei kehti:
  1) lõbusõidulaevale kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta;
  2) laevadele, mis sisenevad sisemerre vääramatu jõu toimel, inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks;
  3) kui laev suundub lühimat teed pidi sisemerre, et võtta peale mereloots;
  4) kui laev suundub lühimat teed pidi territoriaalmerre pärast merelootsi lahkumist;
  5) meresõiduohutust reguleerivas seaduses sätestatud muul juhul.

  (5) [Kehtetu – RT I 2001, 23, 126 - jõust. 16.03.2001]

§ 14¹.  Laevaluba

  (1) Välisriigi laeva, millel on tuumaseade, tuumarelv või mille lastiks on radioaktiivsed ained või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatava välisriigi laeva sisenemiseks sisemerre peab välisriik taotlema Välisministeeriumilt diplomaatiliste kanalite kaudu laevaluba vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist.

  (2) Laevaloa taotlemise ja andmise korra ning laevaloa taotluse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Laevaluba ei pea taotlema laev, mis tegeleb inimelude päästmise või merereostuse likvideerimisega.

  (4) Välisministeerium või välisesindus teatab välisriigile laevaloa taotlemise kohta tehtud otsusest seitse kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist.

  (5) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse sisenemise suhtes kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust.
[RT I 2003, 23, 138 - jõust. 15.04.2003]

§ 15.  Välisriigi laeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega

  Välisriigi laeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega reguleeritakse riikidevaheliste lepingutega .
[RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 16.  [ Kehtetu  – RT I 2003, 51, 350– jõust. 19. 07. 2003]

§ 17.  Riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine

  (1) Riigi julgeoleku huvides, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti või välisriigi territooriumile, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus:
  1) ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada;
  2) kehtestada karantiin riigipiiri ületamiseks isikutele ning koduloomade ja -lindude, samuti looma- ja taimekasvatussaaduste ning muude veoste toimetamiseks üle riigipiiri.

  (2) Riigipiiri ületamise piiramisest või riigipiiri sulgemisest teatab Vabariigi Valitsus asjast huvitatud riikidele.

II¹. peatükk VASTUTUS 

§ 17¹.  Piirirežiimi rikkumine

  Piirirežiimi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 17².  Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

  Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 17³.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse § -des 17¹ ja 17² sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse § -des 17¹ ja 17² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.

III. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 18.  Riigipiiri valvamine ja kaitsmine

  (1) Riigipiiri valvavad ja kaitsevad piirivalve ja kaitsevägi vastavalt oma pädevusele. Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 19.  [ Kehtetu  – RT I 2003, 51, 350 - jõust. 19.07.2003]

§ 20.  Piiriküsimuste lahendamine

  (1) Piiriküsimuste lahendamisel naaberriikidega lähtub Eesti Vabariik põhiseadusest, riikidevahelistest lepingutest ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadest.

  (2) Piirialast koostööd naaberriikidega korraldavad ja piirivahejuhtumeid lahendavad Eesti piiriesindajad. Eesti piiriesindaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivahejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu.

§ 21.  Välislepingu kohaldamine

  Kui Riigikogu ratifitseeritud välislepingus on kehtestatud käesolevast seadusest erinevad normid, kohaldatakse välislepingu norme.

§ 22.  Ajutise kontrolljoone staatus

  (1) Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ajutisele kontrolljoonele laienevad käesoleva seadusega sätestatud riigipiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest.

§ 23.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]