Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2007
Avaldamismärge:RT I 2006, 28, 208

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 31.05.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 13. juuni 2006. a otsusega nr 1027

I. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2006, 7, 41) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 6:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.»

§ 2. Paragrahvi 10 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi.»

§ 3. Paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähenduses;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi.

(4) Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.

(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.

(6) Ettevõtlusena käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata:
1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine);
2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;
4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 esitatud nõuetele või
2) ilmnevad lõikes 4 nimetatud asjaolud või
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks.

(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorralduse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 1. veebruariks või 1. augustiks. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.

(10) Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja kandmata.»

§ 4. Paragrahvi 13:

1) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse eelmises lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses;»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) punktis 2 nimetatud tingimustel ja piirmäärades samas punktis nimetatud hüvitist, mida makstakse puudega isikule seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust;»;

3) lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad «väljamakstud sünnitustoetust» sõnadega «lapse sünni puhul makstud toetust»;

4) lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;».

§ 5. Paragrahvi 14:

1) lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.»;

2) lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 53–55 järgmises sõnastuses:

« (53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga.

(54) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

(55) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.»;

3) lõikest 7 jäetakse välja sõnad «mitteresidendi või residendist füüsilise».

§ 6. Paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.»

§ 7. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel füüsilisele isikule makstud intressi.»

§ 8. Paragrahvi 21:

1) lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:»;

2) lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:»;

3) lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute omandamisest pärandaja poolt.»;

4) lõikes 4 asendatakse sõnad «kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu» sõnadega «lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu».

§ 9. Paragrahvi 232 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.»

§ 10. Paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt.»

§ 11. Paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile.»

§ 12. Paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Koolituskuludena käsitatakse ka lepinguriigi tagatud õppelaenu intressi.»

§ 13. Paragrahvi 27:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale, avalik-õiguslikule ülikoolile või erakonnale maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.»;

2) lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.»

§ 14. Paragrahvi 28:

1) lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina;
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-des 56 ja 65 sätestatud juhtudel.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 281. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.

(2) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

(3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.

(4) Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.»

§ 16. Paragrahvi 29:

1) lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) võõrandati osalust äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise ajal või mõnel perioodil võõrandamisele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli võõrandamise ajal vähemalt 10%line osalus.»;

3) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ja ta lõpetab majandustegevuse Eestis, maksustatakse mitteresidendi kasuna temale äriühingus kuulunud osaluse (aktsiad, osad või osamaks) turuhind, millest on maha arvatud osaluse soetamismaksumus.»;

4) lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna «vallasasi» sõnaga «vara»;

5) lõike 6 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) paragrahvis 16 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.»;

7) lõikes 8 asendatakse sõnad «vähemalt 20%» sõnadega «vähemalt 15%»;

8) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Tulumaksuga maksustatakse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ja vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised ning § 19 lõikes 1 nimetatud elatis. Tulumaksuga maksustatakse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed.»

§ 17. Paragrahvi 31:

1) lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;»;

3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.»;

4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;
2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.»

§ 18. Paragrahvi 34:

1) punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;»

3) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.»

§ 19. Paragrahvi 39 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.»

§ 20. Paragrahvi 41 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punktid 1 ja 2) ning residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);».

§ 21. Paragrahvi 43 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Riigikogu ratifitseeritud».

§ 22. Paragrahvi 44:

1) lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, 232 ja 233, § 26 lõike 3, § 28 ning § 281 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 571 lõikes 52 nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.»;

2) lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (13) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Residentidest maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on §-s 283 nimetatud mitteresident või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulu vastab §-s 283 sätestatud tingimustele.»;

4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul § 29 lõigete 4–51 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.»;

5) lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-des 23, 232 ja 233 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 61 nimetatud juhul;»;

6) lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Füüsilisest isikust ettevõtja, § 22 lõikes 6 või käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud maksumaksja ja maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust, esitab tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust.»

§ 23. Paragrahvi 45 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.»

§ 24. Paragrahvi 46 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Mitteresident, kes sai maksustatavat ettevõtlustulu, § 44 lõikes 4 nimetatud kasu või § 44 lõikes 51 nimetatud tulu, tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast § 44 lõikes 4, 5 või 51 sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulumaksu kolme kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist.»

§ 25. Paragrahvi 47:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Füüsiline isik» sõnadega «Füüsilisest isikust ettevõtja»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud ajutise või hooajalisena või on peatatud.»

§ 26. Paragrahvi 48:

1) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8);»;

2) lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.»

§ 27. Paragrahvi 49:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.»;

2) lõigetes 2, 4 ja 6 asendatakse sõnad «§ 11 lõikes 2» sõnadega «§ 11 lõikes 10»;

3) lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;».

§ 28. Paragrahvi 50:

1) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;
2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;
3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;
4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud.»;

2) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Lõike 11 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.»;

3) lõikest 4 jäetakse välja sõnad «mitteresidendi või füüsilise»;

4) täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.

(8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 29. Paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Käesolevat lõiget ei kohaldata krediidiasutuse antud laenudele, kui füüsilistele isikutele laenu andmine on krediidiasutuse tavaline majandustegevus.»

§ 30. Paragrahvi 53:

1) lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (41) Väljamakseid, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividendist, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 15% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:
1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing);
2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.»;

2) täiendatakse lõigetega 42–46 järgmises sõnastuses:

« (42) Lõike 41 punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

(43) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse lõike 4 punkti 1 alusel püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis ületab järgmistes punktides nimetatute summat:
1) residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga;
2) alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed;
3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.

(44) Lõike 4 punkti 1 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena ettevõtte võõrandanud äriühingu poolt püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumust. Kui üleantud ettevõte kuulus püsiva tegevuskoha koosseisu, mis tekkis lõikes 43 nimetatud viisil, käsitatakse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena lõike 43 punktides 1–3 nimetatute summat.

(45) Väljaviidav vara maksustatakse osas, mille eest ei anta vastu muud vara ega osutata teenust.

(46) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.»

§ 31. Paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 11 lõikes 2 nimetatud» sõnadega «usuliste ühenduste registrisse kantud».

§ 32. Paragrahvi 56:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist äriühing on kohustatud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel või aktsiate või osade tagasiostmisel tehtud väljamaksete või likvideerimisjaotiste väljamaksmise kohta esitama deklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lõigetes 1 ja 21 nimetatud deklaratsioon tuleb esitada väljamakse või kasumieraldise tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.»

§ 33. Seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

« § 561. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine

Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 34. Paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtu kinnistus- ja registriosakond, tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidaja, riikliku autoregistri pidaja ja riikliku traktoriregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ühe kuu jooksul, alates vastava registrikande tegemisest, deklaratsiooni:
1) tehingute kohta, milles välismaa juriidiline isik või Eestis elamisluba mitteomav välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik on võõrandanud kinnisasja, piiratud asjaõiguse või registrisse kantud vallasasja või loovutanud piiratud asjaõiguse järjekoha;
2) tehingute kohta, millega on koormatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja piiratud asjaõigusega välismaa juriidilise isiku või Eestis elamisluba mitteomava välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kasuks.

(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 35. Paragrahvi 571:

1) täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

« (51) Sotsiaalkindlustusamet esitab Maksu- ja Tolliametile kahe või enama lapse eest 31. detsembri seisuga § 231 lõikes 4 nimetatud lapsetoetust saavate isikute nimed ja isikukoodid ning laste nimed ja isikukoodid.

(52) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) väärtpaberi emitendi nimetus;
3) väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
4) väärtpaberite kogus;
5) müügihind;
6) võõrandamise kuupäev.»;

2) lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lõigetes 1–52 nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks.»

§ 36. Paragrahvi 572:

1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule kalendriaastal § 17 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetatud intressi maksnud residendist juriidiline isik, Eestis asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum (edaspidi ühendus), Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi intressi maksja) on kohustatud esitama intressi maksmise kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni (edaspidi intressideklaratsioon).»;

2) lõike 2 esimene ja teine lause ning kolmanda lause sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Intressi maksja esitab intressideklaratsiooni ka juhul, kui ta on Euroopa Liidu teises liikmesriigis elava füüsilise isiku kasuks maksnud intressi teises liikmesriigis asutatud ühendusele. Sellisel juhul esitatakse intressideklaratsioonis väljamakse saaja nimi või nimetus, asukohariik, aadress ja väljamakstud intressi kogusumma. Intressideklaratsiooni ei esitata, kui väljamakse saaja tõendab, et:»;

3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) teda käsitatakse intressimakse saamisel eurofondina ja vastava tõendi on väljastanud tema asukoha liikmesriigi pädev asutus.»;

4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Intressi maksjana käsitatakse lõike 1 tähenduses isikut, asutust või ühendust, kes maksis intressi vahetult tegelikule tulusaajale (edaspidi tulusaaja). Kui väljamakse tegijal on põhjendatud kahtlus, et füüsiline isik, kellele väljamakse tehakse, ei ole tulusaaja, rakendab väljamakse tegija abinõusid tulusaaja kindlakstegemiseks. Kui tulusaaja kindlakstegemine ei ole mõistliku aja- ja rahakuluga võimalik, käsitatakse tulusaajana väljamakse saajat. Tulusaajana ei käsitata väljamakse saajat, kes tõendab, et tema puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) ta tegutseb ise intressi maksjana;
2) ta tegutseb lõike 2 esimeses lauses või lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku nimel;
3) ta on tulusaaja esindaja ja teatab intressi maksjale tulusaaja kohta lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.»;

5) täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui väljamakse saaja tegutseb lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse nimel, teatab ta intressi maksjale ühenduse nime või nimetuse, asukohariigi, aadressi ja makstud intressi summa ning intressi maksja näitab nimetatud andmed intressideklaratsioonis.

(32) Intressina käesoleva paragrahvi tähenduses käsitatakse lisaks § 17 lõikes 1 nimetatud summadele ka:
1) summasid, mis on kogunenud võlakohustuse tagasiostmise, tagasivõtmise või lunastamise hetkeks;
2) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduselt või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondilt vahetult või lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse kaudu saadud intressimaksetest tehtavat väljamakset;
3) väljamakset, mis on saadud lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi aktsiate või osakute tagasiostmisel, tagasivõtmisel või lunastamisel, kui selle ühenduse või investeerimisfondi varast osaluse võõrandamise ajal üle 40% on otse või lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi kaudu investeeritud võlakohustustesse.

(33) Lõike 32 punktis 3 nimetatud määr tehakse kindlaks fondi tingimuste või põhikirja alusel või, kui see ei ole võimalik, siis varade tegeliku koosseisu alusel. Kui intressi maksjal sellist teavet ei ole, eeldatakse, et nimetatud määr on üle 40%.»;

6) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Maksu- ja Tolliamet saadab intressideklaratsioonides esitatud informatsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 30. juuniks intressi saaja residendiriigi või, kui see ei ole teada, siis tema elukohariigi või lõikes 2 nimetatud ühenduse asukohariigi maksuhaldurile.

(7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka intressile, mis on makstud füüsilisele isikule, kes elab liikmesriigi iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumil, või lõikes 2 nimetatud ühendusele, kes on sellisel territooriumil asutatud, kui seda näeb ette Eesti ja nimetatud territooriumi vahel sõlmitud intressiinfo vahetamise leping. Intressiinfo vahetamise lepingud avaldatakse Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel.»;

7) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Lõikes 1 nimetatud isik, kes on maksnud kalendriaastal intressi lõigetes 1 ja 2 nimetamata mitteresidendile, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja deklaratsiooni täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 37. Paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 29–31 järgmises sõnastuses:

« (29) Kui nimekirja kantud mittetulundusühing või sihtasutus ei vasta 2007. aasta 1. juuliks § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks või kui ilmnevad § 11 lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud, kustutatakse ühing nimekirjast alates 2008. aasta 1. juulist.

(30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.

(31) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 8, § 17 lõiget 2, § 21 lõikeid 2, 3 ja 4, § 232, § 25 lõiget 1, § 26 lõiget 3, § 28 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 31 lõiget 4, § 44 lõiget 2, § 45 lõiget 8, § 49 lõiget 1 ja § 51 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist.»

§ 38. Seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 1–5), viimati muudetud direktiiviga 2005/19/EÜ (ELT L 058, 04.03.2005, lk 19–27);

nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 6–9), viimati muudetud direktiiviga 2003/123/EÜ (EÜT L 007, 13.01.2004, lk 41–44);

nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48), viimati muudetud nõukogu otsusega 2004/587/EÜ (ELT L 257, 04.08.2004, lk 7);

nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 49–54), viimati muudetud direktiiviga 2004/76/EÜ (ELT L 157, 30.04.2004, lk 106–113).»

II. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2006, 7, 41) tehakse järgmised muudatused:

§ 39. Paragrahvi 2:

1) lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.»

§ 40. Paragrahvi 3:

1) sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud isikutele» sõnadega «käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isikutele»;

2) punktis 1 asendatakse sõnad «tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1, 11 ja 2» sõnadega «tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1–21»;

3) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 ning välisteenistuse seaduse § 25 alusel tehtavaid väljamakseid;».

§ 41. Paragrahvi 6:

1) lõike 1 punktid 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last;
11) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;»;

2) lõike 1 punktides 2, 21 ja 7 asendatakse sõnad «kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni» sõnadega «, kes ei saa riiklikku pensioni»;

3) lõike 1 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 22) Vabariigi Presidendi ametivolituste ajal ja pärast ametivolituste lõppemist Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;»;

4) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) Eestis elava 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse või 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse üks Eestis elav mittetöötav vanem või võõrasvanem, kes ei saa riiklikku pensioni;»;

5) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja, kes saab töövõimetuspensioni, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel;»;

6) lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad «käesoleva lõike punkti 1 alusel» sõnadega «käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel»;

7) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last;»;

8) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel hooldajatoetust saava isiku eest, kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.»;

9) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2 nimetatud toetuse summalt.»;

10) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtjaga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.»

§ 42. Paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna või valla poolt eelnimetatud kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kuumääralt arvutatud maksusummaga.»

III. Hasartmängumaksu seaduses (RT I 2002, 28, 158; 2004, 84, 571) tehakse järgmised muudatused:

§ 43. Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kihlveo ja totalisaatori korraldamisel on maksustamisperiood ühe kihlveo või totalisaatori korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimase päevaga.»

§ 44. Paragrahvi 7:

1) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) 12,7 protsenti eraldatakse Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ja 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud komisjoni teenindamisega seotud kulude katteks. Programmi vahenditest eelarveaastaks arvestatud 0,5 protsendi summast kasutamata jäänud vahendid lisatakse järgmisel aastal programmi vahendite 99,5 protsendi summale investeeringute toetamiseks.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud laekumistest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Toetuste andmise otsused teeb Siseministeeriumi juurde moodustatud alaline regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon. Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.»;

3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

IV. § 45. Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2005, 61, 473) paragrahvi 88:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 8, 9 või 10 sätestatust.»;

2) lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, samuti alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel;»;

3) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

« (10) Krediidiasutusel on kohustus avaldada pangasaladust Maksu- ja Tolliametile tulumaksuseaduse §-s 572 ettenähtud juhul ja ulatuses.»

V. § 46. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punkti 4, § 7, § 8 punkte 1, 2 ja 4, §-e 9, 11 ja 12, § 14 punkti 1, § 17 punkti 4, § 22 punkti 3, § 23, § 27 punkti 1 ning § 29 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist.

(3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1 ja 2, § 17 punkt 2, § 18 punktid 1 ja 2, §-d 19, 25 ja 26, § 27 punkt 3, § 36 punktid 1–6, § 40 punkt 2, § 41, § 44 punktid 2 ja 3 ning § 45 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2006. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas VAREK

1 Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48);
nõukogu direktiiv 2005/19/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 58, 04.03.2005, lk 19–27).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json