Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Vastu võetud 05.11.2008 nr 69
RTL 2008, 89, 1258
jõustumine 14.11.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013» Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.

  (2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 2.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

§ 3.   Toetus ja toetuse andmise eesmärgid

  (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (2) Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine.

§ 4.   Toetatavad tegevused

  Meetme raames toetatavad tegevused on:
  1) pikaajaliselt töötutele (sh heitunud) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  2) puuetega inimestele (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist ja töötamist toetavate meetmete pakkumine;
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  3) vanemaealistele (50-74-aastased) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine;
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  4) noortele (16–24-aastased), kes on põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanud või katkestanud ja kes ei ole viimase 4 kuu jooksul olnud töösuhtes või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi projekti sihtgrupp), tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures;
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]
  5) mittetöötavate hoolduskoormusega inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
  6) eesti keelt mittevaldavate inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  7) vähemalt viimased 18 kuud mitte töötanud kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud töötu vanema (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist toetavad tegevused;
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]
  8) lühiajaliste töötute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule naasmist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
  9) mittetöötavate Eestisse naasnud ja sisserännanud inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
  10) prostitutsiooni kaasatute ja inimkaubanduse ohvrite (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
  11) inimeste, kelle sõltuvusprobleem on takistuseks tööturul osalemisel (edaspidi projekti sihtgrupp), tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  12) vanglast vabanevate ja vanglast vabanenute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
  13) kaitstud ja toetatud töö võimaluste loomine, arendamine ja rakendamine.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  14) kutseõppe, sh vajadusel tugiteenuste võimaldamine 16-29-aastastele ainult põhiharidusega või põhihariduseta töötutele, kes on põhihariduse omandanud või katkestanud põhihariduse omandamise hiljemalt 2010/2011. õppeaastal (edaspidi projekti sihtgrupp). Kutseõpe peab vastama haridus- ja teadusministri kinnitatud õppekavarühmade õppekavale.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011, rakendatakse 01.09.2011]

§ 5.   Toetuse määr

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (3) Toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude kogumaksumus on vähemalt 19 200 eurot. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 320 000 eurot. Projekti kestus on kuni 24 kuud, § 4 punktis 14 nimetatud toetatava tegevuse puhul kuni 2015. a 30. juuni.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (4) Paragrahvi 4 lõikes 14 nimetatud toetatava tegevuse eelarve jagatakse taotlusvooru raames kuue regiooni vahel, võttes arvesse antud regioonis põhiharidusega või põhihariduseta Eesti Töötukassas registreeritud töötute arvu vanuses 16-29. Regioonide jaotus ning arvutusskeemi valem on toodud lisas 4.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

§ 6.   Riigiabi

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (1¹) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kui toetuse andmine on riigiabi grupierandiga hõlmatud koolitusabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3-47) artikli 39 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmistele sihtgruppidele:
  1) töötajad, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  2) töötajad, kes on vähemalt viimased 18 kuud olnud lapsehoolduspuhkusel;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  3) töötavad puudega isikud;
  4) vanemaealised töötajad (üle 50-aastased isikud);
  5) mitte-eestlastest töötajad, kellel on vaja arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmisel;
  6) töötajad, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3).
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (5) [Kehtetu - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (6) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (7) [Kehtetu - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (8) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3-47) artikli 42 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

2. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 7.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 3 195 600 eurot, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (2) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.

  (3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral, arvestusega et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.

  (4) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.

§ 8.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

  (2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.

§ 9.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda:
  1) juriidiline isik;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja;
  3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
  4) kohalik omavalitsus.

  (1¹) Paragrahvi 4 punktis 14 nimetatud toetava tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda  kutseõppeasutus (s.h kutseõpet pakkuv rakenduskõrgkool), v. a põhikool või gümnaasium.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (1²) Paragrahv 4 punktis 14 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel võib ühes taotluses toetusttaotleda ainult nimetatud tegevuse ellu viimiseks.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
  3) taotleja on «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks või tagasimakse tähtajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  4) taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
  5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;
  6) taotleja on alates 2007. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega (v.a oma töötajatele suunatud meetmed).
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 10.   Taotleja vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 9 sätestatud nõuetest.

§ 11.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning vajadusel sellele lisatud volikirjast.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
  1) toetust on taotletud §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, arvestades § 9 lõikes 1² toodud erisust või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 7 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;
  3) taotlus vastab § 5 lõikele 3;
  4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
  5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
  5¹) kui toetuse andmine on § 6 lõigetes 3 või 8 nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi, siis tuleb toetust taotleda vastavalt Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat  liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3-47) sätestatud tingimustele, sealhulgas abikõlblike kulude, abi määra ja ergutava mõju osas;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  6) projekti tegevused algavad hiljemalt 6 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast ning lõpevad hiljemalt 2015. a 30. juuniks;
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]
  7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
  8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
  9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

§ 12.   Taotluse vastavuse kontrollimine

  (1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (2¹) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2-4 nimetatud asjaoludest või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

§ 13.   Taotluse hindamine

  (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2¹) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele - maksimaalselt 10 punkti;
  2) projekti põhjendatus - maksimaalselt 12 punkti;
  3) projekti teostatavus - maksimaalselt 13 punkti;
  4) projekti majanduslik efektiivsus - maksimaalselt 14 punkti;
  5) projekti mõjuulatus - maksimaalselt 8 punkti;
  6) projekti jätkusuutlikkus - maksimaalselt 3 punkti.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3¹) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 17 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui eksperdid ei jõua lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek rakendusüksuse osalusel konsensusele jõudmiseks ning koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Võrdsete hindamistulemustega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (7) [Kehtetu - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

§ 14.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 45 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (1¹) Paragrahv 5 lõike 4 alusel jaotatud regiooni eelarvevahendite ülejäägi korral moodustatakse kõigist § 4 punktis 14 toetatud tegevusele esitatud vähemalt 45 punkti saanud, kuid oma regioonis rahastuseta jäänud taotlustest üldine paremusjärjestus. Regioonide ülejääv üldsumma võimaldab rahuldada üldises paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlusi.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

§ 15.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse saaja;
  5) toetatava projekti nimi;
  6) toetuse maksimaalne suurus eurodes, maksimaalne toetuse määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ning minimaalne määr protsentides;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  8) tähtajad aruannete esitamiseks;
  9) otsuse vaidlustamise kord;
  10) [Kehtetu - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  11) ettemakse teostamise võimalus riigiabi andmise puhul;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  12) riigiabi andmise korral tähtajad ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ära kasutamiseks ning vastavate kuludokumentide esitamiseks;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  13) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral viide Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3-47) II peatüki asjakohastele abi valdkonda puudutavatele erisätetele, käesolevale meetme määrusele ning selle avalikule internetileheküljele;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  14) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  15) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  16) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  17) standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  18) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  19) projektile viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse taotleja;
  5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
  6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 16.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.

  (2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.

  (2¹) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele;
  4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumente või § 23 lõikes 1 nimetatud aruannet;
  5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluserahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
  1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
  2) eelarve muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 6400 eurot.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotluse suhtes 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta üks kord 3 kuu jooksul. Rakendusüksuse nõusolekul võib otsust sagedamini muuta.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1-3, 5 ja 6 toodud asjaolude esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

§ 17.   Otsuse teatavaks tegemine

  Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

  (2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
  1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
  2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
  3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
  4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
  5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (3) Rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja  asjade ja teenuste hankimisel alates 3200 eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi ja tagama, et partner võrdleks pakkumusi.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Tagama, et tööandja väljastaks peale § 19 lõikes 12¹ nimetatud tööpraktika läbi viimist tööpraktikal osalenule tööpraktika läbimise tunnistuse (lisa 5).
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

§ 19.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ja §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva, välja arvatud § 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul, ning lõppkuupäev mitte hilisem kui 2015. a 30. juuni. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (3¹) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul algab abikõlblikkuse periood peale taotluse esitamist rakendusüksusele ning lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (3²) Kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud juhul, on abikõlblikud, kui need vastavad abikõlblikkuse reeglitele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (4) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud:
  1) personali- ja üldkulud;
  2) personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;
  3) personali päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
  4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes;
  5) rendi- ja üürikulud;
  6) mitterahaline sissemakse;
  7) kasutatud seadme ostmine;
  8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
  9) soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud;
  10) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
  11) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (4¹) Lõike 4 punktis 6 nimetatud mitterahalisest sissemaksest võib vabatahtliku töö tasuta pakkumine moodustada kuni 20% projekti omafinantseeringust aga mitte rohkem kui 6390 eurot.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (4²) Töötu vanema tööturule sisenemise toetamiseks pakutav lapsehoiuteenus on abikõlblik, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (5) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis lisaks lõikes 4 nimetatud kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
  2) õppevisiidikulud;
  3) teabeüritustel osalemiskulud;
  4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
  5) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.

  (5¹) Lõike 5 punktides 1-5 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kogukuludest.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (6) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.

  (7) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.

  (8) Mootorsõiduki liisimine ja rentimine on lubatud hilisema väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 400 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 0.30 eurot sõidetud kilomeetri kohta.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (10¹) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) koolitajate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning võlaõigusliku lepingu alusel makstavad tasud ja sellega seonduvad riiklikud maksud;
  2) koolitajate ja koolitatavate sõidu- ja majutuskulud;
  3) muud jooksvad kulud, nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;
  4) tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes koolituse jaoks;
  5) koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;
  6) koolitatavate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning kaudsed üldkulud (elekter, küte, üür jne) muude punktides 1-5 nimetatud abikõlblike kulude kogusumma ulatuses. Koolitatavate töötasude ja töötasuga seonduvate riiklike maksude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (10²) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (10³) Paragrahv 6 lõikes 8 nimetatud puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antava abi puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) tööruumide kohandamise kulud;
  2) töötajate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;
  3) puudega töötajate poolseks kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abi saaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;
  4) kui abi saaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise, sisseseade või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate töölevõtmisest otseselt tulenevad üld- ja transpordikulud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (11) Projekti sihtgrupil on õigus saada stipendiumi koolitusel, välja arvatud lõikes 12⁵ nimetatud isikul, ja tööpraktikal osalemise ajal. Stipendiumi päevamääraks on 3.84 eurot. Kui koolitusel või tööpraktikal on sihtgrupile tagatud tasuta toitlustamine, vähendatakse stipendiumi päevamäära 70%, välja arvatud § 4 punkti 14 tegevuse puhul. Stipendiumi määramise aluseks on osavõtugraafik.
23.01.2013 14:09
Veaparandus - Taastatud teise lause tekst. Alus: "Riigi Teataja" seaduse § 10 lõige 4.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (11¹) Projekti sihtgrupile makstakse sõidutoetust, välja arvatud lõikes 12⁵ nimetatud isikule ja juhul, kui tegevustes osalemisel on tagatud tasuta transport, standardiseeritud ühikuhinna alusel järgmiselt:
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]
  1) sõidutoetuse määr ühe kilomeetri kohta on 0.10 eurot;
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  2) sõidutoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima vahemaa alusel;
  3) sõidutoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (11²) Sõidutoetuse maksmisel standardiseeritud ühikuhinna alusel eraldi majutuskulusid ei hüvitata.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (11³) Ühele isikule makstakse sõidutoetust mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest. § 4 punktis 14 nimetatud tegevuse puhul makstakse ühele isikule sõidutoetust mitte rohkem kui 100 eurot kuus.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (12) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (12¹) Projekti sihtgrupi liikme tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme (3) järjestikuse kuu jooksul. Tööpraktika kestus ühe tööandja juures ei tohi olla lühem kui 10 praktikapäeva. Tööandja on kohustatud väljastama tööpraktika läbimise tunnistuse (lisa 5).
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (12²) [Kehtetu - RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12³) Paragrahvi 4 punkti 14 tegevuse puhul on abikõlblik koolituskoha maksumus, mis on arvutatud vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 33¹ lõikele 4. Kui koolituskoht on rahastatud riigieelarvest, siis on see abikõlblik ainult omafinantseeringuna.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12⁴) Paragrahvi 4 punkti 14 tegevuse puhul on abikõlblikud tugiteenused, sh karjääri-, sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine, tugiisiku teenus, lapsehoid.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (12⁵) Projekti sihtgrupil, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (12⁶) Sihtgrupi liige, kes on 16-24-aastane ja kes ei ole omandanud eriala või ei soovi töötada õpitud erialal, peab esmalt läbima karjäärinõustamise, mille tulemusena koostatakse karjääriplaan. Enne karjääriplaanis määratud koolitusele suunamist peab isik läbima 10-päevase tööpraktika erialal, mida ta soovib õppima minna. Kokku on lubatud läbida enne koolitusele asumist kuni nelja erineva eriala tööpraktika. Pärast koolituse läbimist on isikul õigus läbida tööpraktika lõikes 12¹ sätestatud tingimustel.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12⁷) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu standardiseeritud ühikuhinna alusel. Juhendamistasu päevamäär on 13.80 eurot. Juhendamistasu makstakse isiku tööpraktikal osaletud iga päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneva 21 praktikapäeva eest 75%. Juhendamistasu arvestatakse tööpraktika osavõtugraafiku alusel.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (12⁸) Lõigetes 12¹ ja 12⁶ nimetatud tööpraktika toimub vähemalt kolmel päeval nädalas. Sihtgrupi liige osaleb tööpraktikal kuni 8 tundi päevas ja kuni 40 tundi nädalas. 16-17-aastane isik osaleb tööpraktikal kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12⁹) Projekti raames läbiviidav tööklubi toimub kuni 3 kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi. Tööklubi tegevusi viiakse läbi vähemalt üks ning maksimaalselt kolm korda nädalas.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12¹⁰) Tööklubi peab sisaldama vähemalt järgmisi tegevusi:
  1) kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste tutvustamine ning tööotsimiskanalite kaudu töö otsimise juhendamine;
  2) tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide (elulookirjelduse ja motivatsioonikirja) koostamise õpetamine ning tööintervjuul käitumise juhendamine (näiteks läbi rollimängu või videotreeningu);
  3) töösuhte sõlmimisega seotud seadusandluse tutvustamine (töölepingu ja muude võlaõiguslike lepingute sõlmimine, lepingulistest suhetest tulenevad õigused ja kohustused);
  4) tööalaste valikute tegemise nõustamine lähtuvalt inimese isikuomadustest ja võimetest;
  5) tööotsingualaste tegevuste toetamine läbi sotsiaalsete oskuste arendamise (näiteks meeskonnatöö, suhtlemisoskused, stressiga toimetulek);
  6) tööandjatega kohtumise korraldamine, sh võimalusel ettevõtete külastamine;
  7) lähtuvalt sihtgrupi vajadustest muude töölesaamist toetavate tegevuste läbiviimine.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12¹¹) Projekti raames koostatav karjääriplaan peab koosnema vähemalt järgmistest osadest:
  1) koostöös nõustajaga viiakse läbi nõustatava eneseanalüüs, kus täpsustatakse isiksuseomadusi, mis võivad mõjutada karjääriotsuseid;
  2) selgitatakse välja, kas nõustatava elukutse soov vastab tema isiksuseomadustele, võimetele, oskustele ja milliseid teadmisi ning kas ja milliseid oskusi vajab ta soovitud erialal töötamiseks;
  3) tutvustatakse õppimisvõimalusi, elukutseid, alternatiivseid võimalusi (näiteks vabatahtlik töö), mille läbimine aitaks kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele;
  4) koostatakse täpne plaan, kuidas jõuda soovitud töökohani, tuues muuhulgas välja sellega kaasneda võivad riskid ja abinõud nende ennetamiseks või maandamiseks.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (12¹²) Projekti raames läbiviidavate võla-, psühholoogilise ja karjäärinõustamise nõustajad peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
  1) võlanõustaja peab omama kõrgharidust, peab olema läbinud 160-tunnise võlanõustamise koolituse, välja arvatud juriidilise kõrghariduse korral, ning omama aastast töökogemust kas sotsiaaltöö alal, võlanõustajana, finantsnõustajana või juriidilise nõustajana. Kui võlanõustaja omab juriidilist kõrgharidust, kuid tal puudub töökogemus eelpool nimetatud valdkondades, siis peab ta olema läbinud 20-tunnise võlanõustamise koolituse;
  2) psühholoogiline nõustaja peab omama kõrgharidust psühholoogias ja omama vähemalt 2-aastast individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemust viimase viie aasta jooksul;
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]
  3) karjäärinõustaja peab omama kõrgharidust soovitavalt kasvatus- ja sotsiaalteaduse erialal ning omama vähemalt 2-aastast töökogemust karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (13) Vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25-69), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta, võib kuni 3% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1-11), kohaselt, mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (14) Lõikes 13 nimetatud kuludeks on muuhulgas:
  1) mööbel;
  2) seadmed (sh kontoritehnika);
  3) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  4) [Kehtetu - RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  5) [Kehtetu - RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  6) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (15) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  1¹) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  3) liiklusvahendi ja kinnisasja ost ja väljaostukohustusega liisimine;
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]
  4) sihtgrupile makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  5) projekti sihtgrupile ühistranspordi ja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  6) projekti sihtgrupile majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  7) uuringud (sh kaardistused, va projekti sihtgrupi kaardistus enne projekti sihtgrupile suunatud tegevuste algust);
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]
  8) veebipõhiste lahenduste loomine (sh koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud).
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (16) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (17) [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

§ 19¹.   Projektist saadav tulu

  (1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.

  (3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

§ 20.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

  (3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
  2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
  3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (6) Juhul kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

  (7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.

  (8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.

  (9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

  (11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (11¹) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 19 lõikes 13 nimetatud kulud rohkem kui 3%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

  (13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis partneri kontole.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
  1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
  2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (16) Kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
[RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 01.01.2011]

§ 21.   Ettemakse teostamine riigiabi projektidele

  (1) - (6)
[Kehtetud - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

§ 22.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.

  (2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27-28.

4. peatükk SEIRE 

§ 23.   Toetuse kasutamise seire

  Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

§ 24.   Projekti vahe- ja lõpparuanne

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.

  (4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

§ 25.   Üleminekusätted

  (1) Enne 2011. aasta 1. novembrit rahuldatud toetuse taotluse alusel toetuse kasutamisel on lubatud, et:
  1) paragrahvi 19 lõikes 11 nimetatud stipendiumi on õigus saada tööharjutusel osalemise ajal;
  2) paragrahvi 19 lõikes 12¹ nimetatud tööpraktika kestus on kuni 4 kuud ning tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest tööpraktika esimesel kuul 100%, teisel kuul 75%, kolmandal ja neljandal kuul 50% päevamäärast;
  3) projekti sihtgrupi tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. Põhjendatud juhtudel võib tööharjutuse kestus olla kuni kuus kuud.
[RT I, 11.11.2011, 2 - jõust. 14.11.2011]

  (2) Enne 2011. aasta 1. jaanuari rahuldatud toetuse taotluse alusel toetuse kasutamisel on lubatud, et § 20 lõikes 12 nimetatud § 19 lõike 13 kulud võivad moodustada kuni 10%.
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 1 vorm A
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 1 vorm B [Kehtetu - RTL- 2009, 77, 1113 - jõust. 12.10.2009]

Lisa 1 vorm C

Lisa 1 vorm D

Lisa 1 vorm E
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 1 vorm F [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 121 - jõust. 1.01.2011]

Lisa 2 Hindamislehe vorm
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 3 vorm A
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 3 vorm B
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 3 vorm C [Kehtetu - RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]

Lisa 3 vorm D
[RT I, 04.01.2013, 10 - jõust. 07.01.2013]

Lisa 3 vorm E

Lisa 4 

Lisa 5