Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vulbi maastikukaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 29.12.2016 nr 163

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Vulbi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Vulbi maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) metsakooslusi, maastikku, Vulbi oosi ja kaitsealuseid liike;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060)³ ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. See on palu-karukell (Pulsatilla patens);
  4) kaitsealust taimeliiki siledat tondipead (Dracocephalum ruyschiana).

  (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Vulbi sihtkaitsevööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Järva maakonnas Albu vallas Peedu külas ja Ambla vallas Sääskülas.

  (2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkketegemine on lubatud ka kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

  (4) Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

  (5) Kaitsealal on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

  (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  5) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

§ 6.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrus nr 252 „Vulbi maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/27 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 11.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Kaitseala on moodustatud Albu Vallavolikogu 7. oktoobri 1993. a otsusega „Taimeharulduste kaitseala moodustamine” ja Ambla Vallavolikogu 18. novembri 1993. a otsusega nr 20 „Taimeharulduste kaitseala moodustamine” moodustatud Vulbi oosi taimeharulduste kaitseala baasil. Kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 252 „Vulbi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 505 hõlmab kaitseala Vulbi loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Vulbi maastikukaitseala