Teksti suurus:

Meelva looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.01.2017, 7

Meelva looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 29.12.2016 nr 164

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Meelva looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Meelva looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) kaitsta, säilitada ja taastada metsa- ja sooökosüsteeme ning elustiku mitmekesisust;
  2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) kaitsta kaitsealuseid liike ning kaitsta ja taastada nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide pesitsus- ja peatuspaika. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaėtus), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus) ning kalakajakas (Larus canus);
  4) kaitsta kaitsealust taimeliiki austria roidputke (Pleurospermum austriacum).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme sihtkaitsevööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Mooste vallas Säkna külas ning Räpina vallas Meelva, Saareküla, Mägiotsa ja Kõnnu külas.

  (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord 

§ 5.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud ja kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Meelva sihtkaitsevöönd;
  2) Suursoo sihtkaitsevöönd;
  3) Haabsaare sihtkaitsevöönd.

§ 6.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Meelva sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada metsa- ja sooökosüsteeme ning elustiku mitmekesisust. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning siirde- ja õõtsiksood.

  (2) Suursoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kaitsealust liiki kalakotkast (Pandion haliaėtus) ja tema pesitsuspaika ning elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning siirde- ja õõtsiksood.

  (3) Haabsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kaitsealust liiki merikotkast (Haliaeëtus albicilla) ja tema pesitsuspaika ning kaitsta ja taastada elupaigatüüpe rabad, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning siirde- ja õõtsiksood.

§ 7.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud ajal Suursoo ja Haabsaare sihtkaitsevööndis.

  (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud ajal Suursoo ja Haabsaare sihtkaitsevööndis.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (4) Kaitseala veealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (5) Kaitsealal on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, välja arvatud kraavide hooldustööd, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
  1) rahvaürituse korraldamine;
  2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  5) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks.

§ 8.  Vajalik tegevus

  Loodusliku sookoosluse taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine.

§ 9.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) telkimine ja lõkketegemine;
  4) inimeste viibimine Suursoo sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ja Haabsaare sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 10.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 11.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 12.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määruses nr 291 „Meelva ja Emumäe maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”;

2) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

2. Emumäe maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.”.

§ 13.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/218 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 14.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7−50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Meelva sookaitseala põhjal. Vabariigi Valitsus kinnitas 21. detsembri 1998. a määrusega nr 291 Meelva maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 30 hõlmab kaitseala Meelva linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 219 Meelva loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister keskkonnaministri ülesannetes

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Meelva looduskaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json