Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 31.12.2018 nr 20
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Taluarhitektuuri säilitamise toetus” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Määruse rakendamise eest vastutab Muinsuskaitseamet (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata taluelamute korrastamise kaudu kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimisele.
(2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud ajalooliste taluelamute ehitustehniline olukord ja maamaastiku ilme ning suurenenud võimalus taluelamute järjepidevaks kasutamiseks.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse tegevusele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, sealhulgas kande- ja jäigastavad konstruktsioonid, kui materjalid vahetatakse samaväärsete või algupäraste ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulike vastu.
(2) Toetust ei anta mitteeluruumina kasutusele võetud taluelamu korrastamiseks.
(3) Toetust ei anta kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.
2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
20.01.2020 19:12
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "taotlusele" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Kultuuriministeeriumi 20.01.2020 taotlust nr 1-11/258-1
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla füüsiline isik, kes on taotluse objektiks oleva taluelamu kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanik, ühis- või kaasomandis olevate kinnisasjade puhul kõigi omanike volitatud esindajana üks füüsilisest isikust omanikest või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
2) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
3) tal on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
4) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(3) Taotleja taluelamu peab olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta, sealhulgas nimi, isikukood, kontaktandmed, arveldusarve number;
2) andmed taluelamu kohta, sealhulgas aadress, ehitisregistri kood või kultuurimälestiste registri number, katastriüksuse tunnus, ehitusaasta;
3) tööde loetelu, milleks toetust taotletakse ning eelarve;
4) kaks võrreldavat hinnapakkumist;
5) fotod taluelamu ja selle katuse kahjustuste kohta;
6) töö teostamise ajakava ja andmed töö planeeritava teostaja kohta;
7) ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt ja ehitusteatis või muinsuskaitseseaduse kohane projekt juhul, kui need on nõutavad ehitusseadustiku või muinsuskaitseseaduse kohaselt. Kui vastav informatsioon on kantud ehitisregistrisse või kultuurimälestiste registrisse, siis vastav viide;
8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(2) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
(3) Ühe taluelamu kohta võib esitada ühe taotluse.
(4) Ehitustöö teostamiseks vajaliku projekteerimisega seotud kulu hüvitamist saab taotleja taotleda vaid koos ehitustöö teostamise toetuse taotluse esitamisega.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab taotleja esitama e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus.
(3) Abikõlblik kulu on
1) ehitustöö ja selle teostamiseks vajaliku ehitustoote ja -materjali kulu;
2) ehitusprojekti koostamise kulu, kui ehitusprojekt on nõutav;
3) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
4) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
5) tekkepõhine kulu, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil;
6) mitterahaline panus;
7) käibemaks.
(4) Mitteabikõlblik kulu on
1) hoone tehnosüsteemidega seotud töö kulu, sealhulgas elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonikulu;
2) kulu, mis ei ole seotud katusekatte vahetamise või sellega seotud kande- või jäigastavate konstruktsioonide taastamise või asendamisega, sealhulgas akende, uste, laudise vahetuse või remondi kulu;
3) hoonesiseste tööde kulu;
4) elamu või kinnistu koristus- või heakorratööde kulu;
5) projektijuhtimise kulu;
6) sularahas tasutud kulu;
7) laenuintress;
8) rahatrahv, rahaline karistus;
9) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
10) toitlustuse kulu;
11) tehnika või muu vara soetamise kulu;
12) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest;
13) ehitusloa riigilõiv.
§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist sama aasta 31. detsembrini.
(2) Ehitusprojekti koostamisega seotud kulu on abikõlblik ka juhul kui see on tehtud taotlusvooru toimumise aastale eelneval kalendriaastal.
(3) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühel korral järgmistel tingimustel:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja
2) toetuse saaja on esitanud taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saajal e-keskkonna kaudu.
(5) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu.
§ 10. Toetuse osakaal
(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 10 000 eurot taotluse kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal taotluse eelarves toodud abikõlblikest kuludest on 50%.
(3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 50% taotluse eelarves toodud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.
(4) Kui ehitusprojekt hõlmab hoone terviklahendust, millest toetuse andmise raames teostatakse vaid osa, toetatakse projekteerimist maksimaalselt 15% ulatuses projekteerimise maksumusest.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja osakaal ei suurene ning eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(2) Taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevuste vastavus taotlusvooru eesmärgile, sealhulgas projekti mõju taotlusvooru eesmärgi saavutamisse;
2) tegevuste kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele;
3) eelarve kvaliteet, sealhulgas kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus;
4) omafinantseeringu määr;
5) hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja ajalooväärtus, paiknemine kultuurilisel eesmärgil riikliku kaitse alla võetud ja ehituslike kitsendustega kaetud aladel, autentsus, haruldus ja säilivus.
(3) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitest, kooskõlastatud Kultuuriministeeriumiga ning avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval.
(4) Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva taluelamuga.
(5) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest.
(6) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(7) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(8) Hindamiskomisjon teeb Muinsuskaitseameti peadirektorile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Muinsuskaitseameti peadirektor.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja taotluses toodud eesmärke. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 tööpäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt sõltuvalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
5) eristab tegevustega seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
6) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas maksejõuetusest, tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
7) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
8) tagastab toetuse kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
9) tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses;
10) tagab, et projekteerimis- ja ehitustööde teostaja on pädev vastava teenuse osutamiseks ja vastab ehitusseadustiku nõuetele;
11) tagab, et kultuurimälestiseks tunnistatud taluelamu projekteerimis- ja ehitustööde teostaja ja planeeritavad tööd vastavad muinsuskaitseseaduse nõuetele ning rahvuspargis asuva taluelamu juures planeeritavad tööd on kooskõlas rahvuspargi ehituseeskirjaga;
12) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele;
3) teostama tegevuste elluviimise kontrolli;
4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
5) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus
1) teostada toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumentide ja tegevuste elluviimise kontrolli, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;
5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
6) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul tegevuste elluviimise aega ja sellest tulenevalt abikõlblikkuse perioodi.
Indrek Saar
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
Facebook
Twitter