Teksti suurus:

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.06.2020
Avaldamismärge:RT I, 04.01.2019, 25

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.12.2018 nr 25

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse filmide arendamise, tootmise ja levitamise, TV-minisarjade arendamise, filmiürituste, kinode väärtfilmiprogrammide edastamise, filmialase hariduse, filmialase teadus- ja uurimistegevuse, filmipärandi taastamise ja kaitsmise toetamise tingimused ja kord.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse Euroopa Liidu vastavaid õigusakte ja haldusmenetluse seadust.

  (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

  (4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  (5) Määruse rakendamise eest vastutab SA Eesti Filmi Instituut (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks Eestis ja maailmas.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav ja rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne.

§ 3.   Toetatavad tegevused ja riigiabi

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse järgmisteks tegevusteks:
  1) stsenaariumitoetus vähemalt 60-minutilise täispika mängufilmi ja vähemalt 60-minutilise täispika animafilmi stsenaariumi kirjutamiseks;
  2) arendustoetus täispika mängufilmi, täispika animafilmi, lühianimafilmi, vähemalt 45-minutilise dokumentaalfilmi ja 6–13 osalise TV-minisarja arendamiseks;
  3) tootmistoetus täispika mängufilmi, lühimängufilmi, dokumentaalfilmi, täispika animafilmi ja lühianimafilmi tootmiseks;
  4) vähemuskaastootmise toetus Eesti filmitootjale rahvusvahelise täispika mängufilmi, täispika dokumentaalfilmi, täispika animafilmi või lühianimafilmi projektis osalemiseks tingimusel, et projekti peatootja ei ole Eestis registreeritud juriidiline isik ja Eesti vähemuskaastootjale kuuluvad filmi varalised autoriõigused on proportsioonis tema osalusega projektis. Rahvusvahelises vähemuskaastootmises valmiv film on eestikeelsete subtiitritega või eestikeelne ning linastub Eesti kinodes ühe aasta jooksul pärast filmi rahvusvahelist esilinastust;
  5) levitoetus Eesti filmitootja või vähemuskaastootmisena loodud täispika mängufilmi, täispika dokumentaalfilmi, täispika animafilmi ja vähemalt 60-minutilise lühifilmide kogumiku Eesti kinolevi soodustamiseks. Toetust antakse projektile, mis on eelnevalt saanud toetuse andjalt tootmistoetust;
  6) subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus täispika mängufilmi ja täispika animafilmi vaegkuuljatele eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijatele eestikeelse kirjeldustõlke tegemiseks. Toetust antakse projektile, mis on eelnevalt saanud toetuse andjalt tootmistoetuse. Toetust ei anta vähemuskaastootmise projektile;
  7) Euroopa väärtfilmide levitoetus ning noorte- ja lastefilmide programmide levitoetus levitajatele tingimusel, et programmi kuulub vähemalt neli filmi ning neid filme levitatakse kinodes ja Eestis kättesaadavaks tehtud tellitavate teenuste platvormidel;
  8) üritustoetus filmiürituste korraldamiseks, filmiturgudel ja -festivalidel osalemiseks, festivalikoopiate ja turundusmaterjalide tegemiseks, Eesti filmikultuuri arengut soodustavate projektide ja algatuste teostamiseks;
  9) täienduskoolitus- ja haridustoetus filmialaseks täienduskoolituseks ja filmialase hariduse edendamiseks;
  10) filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus filmikunsti ja Eesti filmiajaloo alaseks uurimis- ja teadustööks, filmialase teadusartikli, trükise, õppematerjali, andmekogu vm publikatsiooni koostamiseks ja väljaandmiseks, Eesti filmi- ja kultuuriloo seisukohast oluliste filmide digiteerimiseks ja restaureerimiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamine loetakse riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes.

  (3) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ning järgmistest grupierandi määruse abiliikidest:
  1) grupierandi määruse artikli 53 lõike 3 punktist b, lõigetest 5 ja 8 (kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi) või
  2) grupierandi määruse artiklist 54 (abikavad audiovisuaalsete teoste puhul).

  (4) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, tellimus-, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, telesaate, ajaviitemängude, pornograafilise sisuga, rassismi või vägivalda propageerivale projektile.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine 

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotleja põhitegevusala on filmide tootmine ning filmitootjale kuuluvad või on litsentseeritud audiovisuaalse teose autorite varalised autoriõigused;
  2) levitoetuse taotleja põhitegevusala on filmide tootmine ja/või levitamine;
  3) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
  4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  5) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt;
  6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
  7) ta on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma kuni projekti lõppemiseni;
  8) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  9) tema aktsiad või osad ei kuulu meediateenuse osutajale, riigile või kohalikule omavalitsusele;
  10) tema omakapital ei ole miinuses;
  11) tal ei ole täitmata rahalisi kohustusi filmiteenust pakkuva isiku ees või see on ajatatud. Ajatamise korral peab võlgnevus olema tasutud ajakava kohaselt;
  12) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

  (3) arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotleja vastutav produtsent või rahvusvahelise kaastootmise puhul Eesti-poolne vastutav produtsent peab olema füüsilisest isikust resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes.

  (4) Arendustoetuse ja tootmistoetuse taotleja täispika mängufilmi või täispika animafilmi režissöör ei tohi olla ainuisikuliselt projekti vastutav produtsent või tootmisjuht.

§ 5.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

  (2) Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta finantseerijate ja kululiikide lõikes.

  (3) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõikes 1 kohaselt teatatud summa ning § 10 lõikes 2 nimetatud osakaalu piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama § 10 lõikes 4 sätestatud määral omafinantseeringut.

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

  (5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) andmed projekti kohta, eelarve tegevuste lõikes ja rahastuse plaan, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  3) projekti tegevus- ja ajakava;
  4) projekti meeskonna kirjeldus;
  5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (6) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma käibemaksuta, välja arvatud kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane.

  (7) Stsenaariumitoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma
  1) kõik planeeritud stsenaariumi kirjutamise kulud;
  2) üldkulu kuni 7% stsenaariumi kirjutamise abikõlblikest kuludest.

  (8) Arendustoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma
  1) kõik planeeritud arenduskulud;
  2) üldkulu kuni 7% arendustoetuse abikõlblikest kuludest.

  (9) Tootmistoetuse taotluse eelarves peavad kajastuma
  1) kõik planeeritud tootmiskulud;
  2) esimese planeeritud formaadis esituskoopia valmimine;
  3) tootmise aegne reklaam ja tutvustamine;
  4) promotsioonikoopiate valmistamine;
  5) auditeerimise kulu, kui taotletav toetus on suurem kui 100 000 eurot;
  6) üldkulu kuni 7% projekti otsestest kuludest;
  7) ettenägematu kulu kuni 5% projekti otsestest kuludest;
  8) tootmistasu kuni 5% projekti otsestest kuludest, kaudsetest kuludest ja ettenägematutest kuludest kokku.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud otsene kulu on projekti tegevuste elluviimise ja projekti juhtimise kulu ja kaudne kulu on üldkulu, mis kantakse ka siis kui toetatavat tegevust ei tehta.

  (11) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

  (12) Arendustoetust ei saa taotleda projektile, mille osas on toetuse andja teinud tootmistoetuse otsuse.

  (13) Vähemuskaastootmise toetuse taotlusele peavad olema lisatud projekti eelarve ja rahastuse plaan ning Eesti filmitootja eelarve ja rahastuse plaan.

  (14) Dokumentaalfilmide arendustoetuse ja tootmistoetuse taotlusele peab olema lisatud peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek dokumentaalfilmis osalemiseks.

§ 6.   Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Toetuse andja kehtestab järgmise kalendriaasta taotluste esitamise tähtajad hiljemalt 1. novembriks. Taotluste esitamise tähtaja muutmine toimub mitte hiljem kui kaks kuud enne eelnevalt väljakuulutatud tähtaega.

  (3) Stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, vähemuskaastootmise toetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse taotlemine on vooruline.

  (4) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, täienduskoolituse- ja haridustoetuse, üritustoetuse ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotlemine on jooksev.

  (5) Taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (6) Jooksva taotlusvooru sulgemisest teavitab toetuse andja oma veebilehel üks nädal enne taotlusvooru sulgemist.

§ 7.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

  (3) Voorulise taotlemise korral tuleb taotlus esitada hiljemalt taotlusvooru tähtajal kell 17.00.

  (4) Kui taotluse esitamisel esineb toetuse andja e-keskkonna tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

  (5) Sama projekti taotlusi saab esitada kuni kolm korda ühe käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta.

  (6) Täispika mängufilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada toetuse andjale vähemalt neli kuud enne tootmisplaanis märgitud põhivõtete alguspäeva.

  (7) Levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse taotlus tuleb esitada enne kinolevi algust toimuvasse taotlusvooru.

  (8) Üritustoetuse, täiendkoolitus- ja haridustoetuse taotlus tuleb esitada vähemalt seitse kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust.

  (9) Stsenaariumi-, arendus-, tootmis- ja levitoetuse taotlus tuleb grupierandi määruse artikli 6 kohaselt esitada enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
  1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 4 koostööpartneri või kolmanda isiku panusest;
  2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
  3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 21 punktiga 6;
  4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus.

  (3) Mitteabikõlblik kulu on
  1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu;
  2) kontoritehnika ja -sisustuse soetamise kulu;
  3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
  4) rahatrahv ja rahaline karistus;
  5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
  6) sularahas tasutud kulu;
  7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad, lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.

  (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
  1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja
  2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud tähtpäev.

  (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja teavitab sellest toetuse saajat.

§ 10.   Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 100 eurot. Taotletava toetuse maksimaalsest summast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on
  1) stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmide levitoetus puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70%;
  2) vähemuskaastootmise toetuse puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70% Eesti filmitootja eelarvest;
  3) subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolitus- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise puhul kuni 70%.

  (3) Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid.

  (4) Omafinantseering peab katma abikõlblike kulude osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei arvestata riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatavat või tagastamatut toetust.

  (5) Vähemuskaastootmise projekti omafinantseeringu osakaal arvestatakse Eesti tootmiseelarvest.

  (6) Omafinantseeringuks loetakse
  1) rahaline ja mitterahaline panus;
  2) toetuse saaja poolt projekti raames endale arvestuslikult turuhinnaga osutatavad teenused vastavalt taotleja hinnakirjale;
  3) töötasu kuni 50% taotleja omafinantseeringust;
  4) leviõiguse ettemüük meediateenuse osutajale ja levitajale.

  (7) Stsenaariumitoetus arvestatakse projekti edasisel finantseerimisel arendustoetuse hulka.

  (8) Arendustoetus arvestatakse projekti edasisel finantseerimisel tootmistoetuse hulka.

  (9) Toetuse andmisel võetakse arvesse grupierandi määruse artiklis 8 toodud kumuleerimisreegleid.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 11.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on
  1) stsenaariumitoetuse, täispika mängufilmi arendustoetuse, täispika animafilmi, lühianimafilmi arendus- ja tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotlusel kuni 40 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest;
  2) TV-minisarja arendustoetuse, täispika mängufilmi tootmistoetuse ja dokumentaalfilmi arendus- ja tootmistoetuse taotlusel kuni 50 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest;
  3) lühimängufilmi tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolituse ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotlusel kuni 30 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja võib subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, täienduskoolituse- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.

  (7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.

  (8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja poolt moodustatud hindamiskomisjon.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejast. Huvide konflikti korral on hindamiskomisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras hindamisest taandama.

  (3) Hindamiskomisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13.   Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid

  (1) Stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul hinnatakse filmi teemat, sisulisi ja kunstilisi kavatsusi, eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali ning taotleja varasemaid filmialaseid kogemusi ja tulemusi.

  (2) Vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul hinnatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumitele Eesti tootja loomingulist ja tehnilist osalust.

  (3) Levitoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali taotluses väljenduvate kavatsuste teostamiseks, filmi või filmiprogrammi turundus- ja leviplaani, levi võimalikku tulemit, eelarvet ja rahastuse plaani.

  (4) Euroopa väärtfilmide levitoetuste taotluse puhul hinnatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 filmide kunstilist väärtust.

  (5) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali taotluses väljenduvate kavatsuste teostamiseks, eelarvet ja rahastuse plaani.

  (6) Üritustoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks, ürituse või tegevuse tulemit taotlejale ja valdkonnale tervikuna, eelarvet ja rahastuse plaani.

  (7) Täienduskoolitus- ja haridustoetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks, võimalikku tulemit taotlejale ja valdkonnale, eelarvet ja rahastuse plaani.

  (8) Filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotluse puhul hinnatakse taotleja potentsiaali antud projektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks ja võimalikku tulemit, projekti teostus- ja ilmumisplaani, eelarvet ja rahastuse plaani ning filmialase uurimistöö või õppematerjali taotluste puhul töö teemat.

  (9) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse anda veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval.

§ 14.   Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

  (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 15.   Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

  (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
  1) taotluse osalist rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
  1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

§ 16.   Vaide esitamine

  (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 19.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab need oma veebilehel.

  (3) Toetuse andja menetleb vahearuannet ning lõpparuannet kuni 30 kalendripäeva esitamisest arvates.

  (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel kuni kaks korda pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud tähtaja lõppu.

  (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg.

  (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

  (7) Vahearuande kinnitamise järgselt võib toetuse andja loal korrigeerida projekti eelarvet ja toetuse osakaalu kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega.

  (8) Projekti vahe- ja lõpparuanne peab sisaldama
  1) toetuse saaja andmeid;
  2) kulude ja tulude võrdlust eelarve ja rahastuse plaaniga;
  3) tegevusaruannet tehtud töödest ja saavutatud tulemustest;
  4) toetuse kasutamise perioodil sõlmitud olulisi kokkuleppeid ja lepinguid.

  (9) Stsenaariumitoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule stsenaariumit.

  (10) Täispika mängufilmi ja TV-minisarja arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule lõplikku stsenaariumit, režissööri nägemust teema, struktuuri, karakterite, stilistika, visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta ning näitlejate ja võttekohtade esmaseid valikuid.

  (11) Dokumentaalfilmi arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule stsenaarset kavandit ja režissööri nägemust teema, struktuuri, karakterite, stilistika ning visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta.

  (12) Täispika animafilmi ja lühianimafilmi arendustoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule lõplikku stsenaariumit, režissööri nägemust teema, struktuuri, karakterite, stilistika ning visuaalse ja tehnilise lahenduse kohta ning visuaalseid kavandeid.

  (13) Tootmistoetuse vahearuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule filmi järjestatud materjali.

  (14) Tootmistoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab kogu filmiprojekti tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, muusikalehte koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, filmis kasutatud arhiivimaterjalide, fotode, kunstiteoste loetelu koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, Eesti Filmi Andmebaasi kinnitust filmi eesti ja inglise keelsete andmete edastamise kohta andmebaasile, kakskümmend ingliskeelsete subtiitritega DVD-d, filmi festivalilevi faili, mille formaat on kokku lepitud toetuse saajaga.

  (15) Levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab filmi levi tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, filmi levi tulemusaruannet, mis sisaldab vaatajate arvu, näitamise aega ja kohta ning piletitulu.

  (16) Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule filmi eestikeelsete subtiitrite ja vaegnägijate eestikeelse kirjeldustõlkega DVD-d.

  (17) Filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule teadus- või uurimistööd, trükist, õppematerjali, andmekogu vm publikatsiooni, digiteeritud ja/või restaureeritud filmi HD MP4 faili.

  (18) Kui toetuste kogusumma projektile ületab 100 000 eurot, kuulub projekt auditeerimisele. Auditeerimist läbiviiva audiitorbüroo määrab toetuse andja.

§ 20.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, võib toetuse välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

  (3) Stsenaariumitoetus, dokumentaalfilmi arendustoetus, levitoetus, Euroopa väärtfilmi levitoetus, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus, üritustoetus, täienduskoolitus- ja haridustoetus ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus makstakse kahes osas
  1) 95% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) 5% kahe nädala jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist.

  (4) Täispika mängufilmi, täispika animafilmi, lühianimafilmi ning TV-minisarja arendustoetus makstakse kolmes osas
  1) 55% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) 40% kahe nädala jooksul pärast vahearuande kinnitamist;
  3) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.

  (5) Täispika mängufilmi ja täispika animafilmi tootmistoetusi makstakse neljas osas
  1) 20% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) 60% kahe nädala jooksul enne filmivõtteid ja pärast vahearuande kinnitamist;
  3) 15% kahe nädala jooksul pärast esimese montaažirea esitamist ja pärast vahearuande kinnitamist;
  4) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.

  (6) Dokumentaalfilmi, lühianimafilmi ja lühimängufilmi tootmistoetus makstakse kolmes osas
  1) 65% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) 30% kahe nädala jooksul pärast esimese montaažirea esitamist ja pärast vahearuande kinnitamist;
  3) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.

  (7) Kui filmi tootmine toimub kahe või kolme etapiliselt, makstakse toetus välja osade kaupa vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel. Kõiki etappe kokku käsitletakse tervikliku tootmisperioodina.

7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 21.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub
  1) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimustel;
  2) kasutama toetust sihtotstarbeliselt;
  3) mitte muutma ilma toetuse andja nõusolekuta projekti eelarvet, autoreid ja keskseid näitlejaid;
  4) teavitama toetuse andjat projekti stsenaariumi olulisematest muudatustest;
  5) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
  6) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
  7) järgima riigiabi saamisega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid;
  8) kulutama vähemalt 50% arendustoetusest ja tootmistoetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis;
  9) kulutama 100% vähemuskaastootmise toetusest projektiga seotud majandustegevusele Eestis;
  10) eristama tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
  11) tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses;
  12) andma toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama toetuse andjal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
  13) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi;
  14) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  15) tagastama toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
  16) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
  17) säilitama toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid 10 aastat toetuse saamisest;
  18) kasutama filmi algustiitrites toetuse andja logo. Rahvusvahelise koostööfilmi puhul võib filmi algustiitrites kasutada toetuse andja nime;
  19) kasutama filmi lõputiitrites lauset „Filmi tootmist toetas Eesti Filmi Instituut”;
  20) viitama või tähistama teabekandjal toetuse andja osalusele;
  21) korraldama filmi avaliku esilinastuse ühe aasta jooksul peale projekti tootmistoetuse lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt;
  22) korraldama pärast filmi avalikku esilinastust kahe aasta jooksul filmi näitamise vähemalt ühes ringhäälingus, mis kuulub Eesti meediateenuse loaga meediateenuse osutajale;
  23) võimaldama vastavuses filmi leviplaani ja maailma esilinastustega mitteärilisel eesmärgil näidata toetuse andjal toetuse abil valminud filmi Eestis ja välismaal;
  24) andma üle filmi lähtematerjalid ja esituskoopia Rahvusarhiivi filmiarhiivile hiljemalt 12 kuu jooksul peale kodumaist esilinastust vastavalt säilituseksemplari seadusele;
  25) esitama filmi rahvusvahelise levi ja festivalidel osalemise aruande koos müügiagentuuri raportite koopiatega kolme esimese aasta jooksul alates filmi rahvusvahelisest esilinastusest, välja arvatud vähemuskaastootmise filmide puhul. Rahvusvahelise levi aruanne iga eelmise aasta kohta tuleb esitada jooksva aasta aprillis. Rahvusvahelise levi aruande vorm on allalaetav toetuse andja veebilehelt;
  26) tagama levitoetuse puhul, et film või filmiprogramm on kõigile vastavat tehnilist platvormi omavatele kinodele ja kinopunktidele võrdsetel tingimustel kättesaadav.

§ 22.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 15 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
  3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
  4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 23.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul;
  2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
  3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  4) kontrollima projekti elluviimist;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

§ 24.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus
  1) viia läbi toetust saanud projekti audiitorkontroll;
  2) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  5) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
  6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
  7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
  8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
  9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 25 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
  10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

8. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 25.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetus on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust või projekti tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
  4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
  5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
  7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;
  8) toetuse saaja keeldub esitamast toetuse andjale või tema poolt määratud audiitorile toetuse kasutamisega või projektiga seotud dokumente või viivitab nende esitamisega rohkem kui kolm kuud;
  9) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  10) toetuse andmine ei ole muul moel kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
  1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
  2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

  (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

  (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

  (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

  (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarvestada toetuse saajale väljamaksmisele kuuluva toetusega.

  (9) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

  (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

  (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

  (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale elektrooniliselt e-posti teel või tähtkirjaga posti teel.

  (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

  (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

Indrek Saar
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json