Teksti suurus:

Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.01.2019, 26

Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded1

Vastu võetud 03.01.2019 nr 1

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 731 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded.

§ 2. Eestis valmistatud tulirelva markeerimine

 (1) Eestis valmistatud tulirelva markeerib selle valmistaja pärast relva katsetamist ja laskekõlblikkuse kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist.

 (2) Tulirelva markeering koosneb relvaraami, relvaraua, püstolikelgu või revolvritrumli ja luku või sulguri markeeringust. Kui tulirelva olulistel osadel on ühesugused markeeringud, siis tulirelva markeeringus neid topelt ei kajastata.

 (3) Markeerimisel kannab markeerija igale tulirelva olulisele osale vähemalt järgmised andmed:
 1) identifitseerimisnumber;
 2) Eesti rahvusvaheline tähis (EST);
 3) valmistaja nimi või kaubamärk;
 4) valmistamisaasta, kui see ei peegeldu identifitseerimisnumbris.

 (4) Tervikliku tulirelva valmistamisel kantakse kõigile tulirelva olulistele osadele ühetaoline markeering. Kui tulirelva valmistamisel kasutatakse tulirelva varem markeeritud olulist osa, siis seda osa veel kord ei markeerita.

§ 3. Eestis valmistatud olulise osa markeerimine

 (1) Eestis valmistatud tulirelva olulise osa markeerib selle valmistaja pärast osa katsetamist ja kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist.

 (2) Markeerimisel kannab markeerija Eestis valmistatud tulirelva olulisele osale vähemalt § 2 lõikes 3 loetletud andmed.

 (3) Peale § 2 lõikes 3 loetletud andmete kantakse relvaraamile või püstolikelgule relva margi ja mudeli tähis ning relvarauale kaliibri tähis.

 (4) Kui Eestis valmistatud tulirelva oluline osa on § 2 lõike 3 kohase markeeringu pealekandmiseks liiga väike, kantakse tulirelva olulisele osale vähemalt § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed.

§ 4. Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine

 (1) Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelvale, mis on valmistatud enne 1. jaanuari 2019. a ja mille igal olulisel osal ei ole § 2 lõike 3 kohast markeeringut, ei tehta pärast Eestisse sissevedu lisamarkeeringut.

 (2) Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel ei ole § 2 lõike 3 kohast markeeringut, kantakse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed.

§ 5. Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine

 (1) Kui Euroopa Liidu välisest riigist on Eestisse sisse veetud tulirelv, mille igal olulisel osal ei ole tootja markeeringut, kantakse tulirelva markeerimata osadele § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed, ning tulirelva olulisele osale, mille tootja on markeerinud, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST).

 (2) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud markeerimata tulirelva olulisele osale kantakse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

 (3) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel on valmistaja- või päritoluriigi markeering, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST).

§ 6. Markeerimata tulirelva olulise osa markeerimine

 (1) Tsiviilkäibes oleva, kuid seni markeerimata tulirelva olulise osa markeerimise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Lõikes 1 nimetatud tulirelva olulisele osale kantakse vähemalt § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

§ 7. Markeerimise tehnilised nõuded

 (1) Markeerimisel kasutatakse vähemalt 1,6 mm kõrguseid ladina suurtähti või araabia numbreid või mõlemaid ning markeeringu sügavus on vähemalt 0,06 mm.

 (2) Markeeringus kasutatava identifitseerimisnumbri väljastab ja nende üle peab arvestust Politsei- ja Piirivalveamet.

 (3) Kui tulirelva oluline osa ei ole metallist, kantakse markeering tulirelva olulisele osale püsivalt kinnitatud metallplaadile nii, et:
 1) plaati ei saa kergesti eemaldada;
 2) plaadi eemaldamine kahjustab olulist osa.

 (4) Relva- ja padrunikollektsiooni kantava tulirelva olulise osa markeerimisel võib identifitseerimisnumbri ja Eesti rahvusvahelise tähise (EST) kanda:
 1) tulirelva olulisele osale muul raskesti eemaldataval viisil või
 2) tulirelva olulise osaga ühendatud andmekandjale.

§ 8. Ametirelva markeerimine võõrandamise korral tsiviilkäibesse

 (1) Enne ametirelva võõrandamist tsiviilkäibesse kantakse tulirelva igale olulisele osale markeering „EST-CIV”, mis peab vastama § 7 lõikes 1 esitatud nõuetele.

 (2) Kui teenistusrelv võõrandatakse tsiviilkäibesse, korraldab selle markeerimise Politsei- ja Piirivalveamet.

 (3) Kui sõjaväerelv võõrandatakse tsiviilkäibesse, korraldab selle markeerimise Kaitsevägi.

§ 9. Akustilise relva markeerimine

  Akustilise relva markeerimisel kannab markeerija vähemalt ühele tulirelva olulisele osale § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud identifitseerimisnumbri.

§ 10. Laskekõlbmatu relva markeerimine

  Laskekõlbmatu relv markeeritakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, II lisas kehtestatud nõuete järgi.

§ 11. Laskemoona markeerimine

  Laskemoona markeerimisel kannab markeerija laskemoona väikseimale üksikpakendile vähemalt järgmised andmed:
 1) valmistaja nimi;
 2) partii number;
 3) kaliiber;
 4) laskemoona liik.

§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. a määrus nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded” tunnistatakse kehtetuks.


1 Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58), muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11) ja direktiiviga 2017/853 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39).

Urmas Reinsalu
Justiitsminister peaministri ülesannetes

Katri Raik
Siseminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär