Teksti suurus:

Võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.02.2011
Avaldamismärge:RT I, 04.02.2011, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.01.2011 otsus nr 817

Võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.01.2011

§ 1.  Võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 21.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui sidevahendi abil sõlmitud leping vastab ka pakettreisilepingu, ehitise ajutise kasutamise lepingu, pikaajalise puhkusetoote lepingu, vahenduslepingu või vahetussüsteemilepingu kohta sätestatule, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut koos nende lepinguliikide kohta sätestatud erisustega.”;

2) paragrahvi 194 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui tarbija taganeb lepingust käesoleva seaduse §-des 49, 56, 57, 571, 383, 384, 3841, 409, 414 ja 433 nimetatud alustel, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 sätestatud erisustega.”;

3) paragrahvi 200 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.”;

4) peatüki 20 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„20. peatükk
EHITISE AJUTISE KASUTAMISE LEPING, PIKAAJALISE PUHKUSETOOTE LEPING, VAHENDUSLEPING JA VAHETUSSÜSTEEMILEPING”;

5) paragrahvi 379 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste

(1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu.

(11) Lepingu kestuse arvutamisel võetakse arvesse lepingus sisalduvaid kokkuleppeid lepingu pikenemise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguseks võib olla asjaõigus või muu kasutusõigus ühe või mitme ehitise suhtes, samuti kasutusõigust andev liikmesus isikute ühenduses või osalus äriühingus.”;

6) seadust täiendatakse §-dega 3791 ja 3792 järgmises sõnastuses:

§ 3791. Pikaajalise puhkusetoote lepingu mõiste

Pikaajalise puhkusetoote lepinguga kohustub pakkuja rohkem kui ühe aasta jooksul andma tarbijale õiguse saada soodustusi ehitise kasutamisel ja tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu kestuse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 379 lõikes 11 sätestatust.

§ 3792. Vahenduslepingu ja vahetussüsteemilepingu mõiste

(1) Vahenduslepinguga kohustub pakkuja vahendama tarbijale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, tarbija aga kohustub maksma talle selle eest tasu. Pakkuja vahendatava lepingu eesmärk on ehitise ajutise kasutamise lepingust või pikaajalise puhkusetoote lepingust tulenevate õiguste üleandmine, omandamine või võõrandamine.

(2) Vahenduslepingule kohaldatakse maaklerilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

(3) Vahetussüsteemilepinguga kohustub pakkuja tarbijale tasu eest võimaldama osaleda süsteemis, mille eesmärk on anda tarbijate vahel tasu eest või tasuta ajutiselt kasutamiseks ehitise ajutise kasutamise lepingust tulenevaid õigusi.”;

7) paragrahvid 380–384 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 380. Lepingueelne teave ja reklaam

(1) Pakkuja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib ehitise ajutise kasutamise lepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta lepingueelse teabe järgmiste andmetega:
1) lepingupooleks oleva pakkuja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) ehitise ajutise kasutuse lühikirjeldus, näiteks ehitise kirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) kuupäev, millal ehitis ja rajatised või teenused valmivad või saavad kättesaadavaks, kui lepingu esemeks on konkreetne ehitusjärgus ehitis;
7) tasu, mida tarbija maksab õiguse omandamise eest;
8) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu aastatasud, muud korduvad tasud, lõivud, kohalikud maksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
9) loetelu peamistest kommunaalteenustest, nagu elekter, vesi, hooldus, prügivedu, mis on tarbija käsutuses, ja summa, mida tarbijal tuleb nende eest maksta;
10) loetelu rajatistest, nagu ujumisbassein ja saun, mida tarbijal on õigus kasutada;
11) teave selle kohta, kas kommunaalteenuste ja rajatiste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kuludes;
12) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, kui kommunaalteenuste ja rajatiste kasutamise kulud ei sisaldu käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kuludes;
13) teave selle kohta, kas tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
14) vahetussüsteemi nimetus, kui tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
15) vahetussüsteemi liikmesusega ja vahetusega seotud kulude suurus, kui tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
16) teave selle kohta, kas pakkuja on allkirjastanud käitumiskoodeksi, ja kui on, siis koht, kust seda leida;
17) tarbija õigus taganeda lepingust 14 kalendripäeva jooksul alates lepingu või eellepingu sõlmimisest või nende lepingute kättesaamisest, kui see toimub hiljem;
18) ettemakse keeld taganemistähtaja jooksul, mille kohaselt selgitatakse, et keeld hõlmab mis tahes makseid, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist ja muu sellise tehingu või toimingu tegemist, kusjuures keelatud ei ole mitte üksnes makse tarbijalt pakkujale, vaid ka kolmandale isikule;
19) teave selle kohta, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega täita muid kohustusi peale lepingus nimetatute;
20) teave selle kohta, et vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele võidakse lepingu suhtes kohaldada muud kui selle Euroopa Liidu liikmesriigi õigust, kus on tarbija alaline elukoht või harilik viibimiskoht, ning võimalikud vaidlused võidakse suunata muudesse kui selle Euroopa Liidu liikmesriigi kohtutesse, kus on tarbija alaline elukoht või harilik viibimiskoht.

(11) Pakkuja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise tingimused selle Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kus ehitis asub, ning andmed selle kohta, kas need tingimused on täidetud, või kui ei ole täidetud, siis millised tingimused tuleb veel täita;
2) kui leping annab õiguse kasutada ehitist, mis valitakse ehitiste kogumist, siis teave piirangute kohta, mis puudutavad tarbija võimalust kasutada igal ajal mis tahes ehitist kogumist;
3) kinnisasja täpne ja üksikasjalik kirjeldus ning asukoht või ehitiste piisav kirjeldus ja asukoht, kui lepingu esemeks on mitu ehitist (eri puhkekohad), või ehitise ja selle juurde kuuluvate rajatiste piisav kirjeldus, kui lepingu esemeks ei ole kinnisasi;
4) kommunaalteenused, nagu elekter, vesi, hooldus, prügivedu, mis on tarbijale kättesaadavad või tehakse talle kättesaadavaks, ja nende kasutamise tingimused;
5) üldkasutatavad rajatised, nagu ujumisbassein ja saun, ning nende kasutamise tingimused, kui tarbijal on või võib olla nende suhtes kasutusõigus;
6) täpne ja asjakohane teave ehitise ajutise kasutamise lepinguga seotud kõigi kulude ja selle kohta, kuidas need kulud tarbijate vahel jagatakse ning kuidas ja millal need kulud võivad suureneda, samuti ehitise kasutamise, seadusega sätestatud rahaliste kohustuste, nagu maksude ja lõivude, samuti üldiste haldamiskulude, nagu haldamise, hoolduse ja remondiga seotud tasude arvutamise meetod;
7) teave ehitise suhtes registrisse kantud tasude, koormatiste, hüpoteekide või muude pandiõiguste kohta;
8) teave seotud lepingute lõpetamise korra ja tagajärgede kohta, kui tarbijale pakutakse seotud lepingu sõlmimist;
9) lepingu lõpetamise tingimused, lõpetamise tagajärjed ja teave tarbija vastutuse kohta seoses sellisest lepingu lõpetamisest tuleneda võivate mis tahes kuludega;
10) teave selle kohta, kuidas on korraldatud ehitise hooldus ja remont ning selle haldamine ja juhtimine, kaasa arvatud teave selle kohta, kas ja kuidas on tarbijal võimalik mõjutada nimetatud küsimuste otsustamist ja selles osaleda;
11) teave selle kohta, kas on võimalik liituda lepinguliste õiguste vahendussüsteemiga, teave süsteemi kohta ning andmed süsteemi kaudu toimuva vahendusega seotud kulude kohta;
12) teave selle kohta, millises keeles saab pakkujaga vahetada lepinguga seotud teavet, näiteks seoses juhatuse otsuste, kulude suurenemise ning järelepärimiste ja kaebuste käsitlemise kohta;
13) vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus, kui selline võimalus on olemas.

(2) Kui kasutusõigus puudutab projekteeritavat või ehitatavat ehitist, esitab pakkuja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) ehitise ning ehitise kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste, nagu gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühenduse, samuti mis tahes sellise rajatise valmimisjärk, mida tarbijal on või võib olla õigus kasutada;
2) ehitise ning ehitise kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste, nagu gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühenduse valmimise tähtpäev ning mis tahes sellise rajatise, mida tarbijal on õigus kasutada, mõistlikult eeldatav valmimise tähtpäev;
3) ehitusloa number ning ehituse üle järelevalvet teostava ametiasutuse nimetus ja aadress;
4) ehitise valmimise tagatis või kõigi tehtud maksete tagasimaksmise tagatis juhul, kui ehitis ei saa valmis, ja vajaduse korral nende tagatiste kohaldamist reguleerivad tingimused.

(21) Pakkuja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib pikaajalise puhkusetoote lepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva pakkuja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) pikaajalise puhkusetoote lühikirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) tasu, mida tarbija maksab õiguse omandamise eest, sealhulgas korduvad kulud, mida tarbija võib eeldada tulenevalt tema õigusest kasutada ehitist, reisiteenuseid ja muid lepingus täpsustatud sidustooteid või -teenuseid;
7) makstava tasu võrdse suurusega osamaksed lepingu kestuse iga aasta kohta ja nende tasumise tähtpäevad;
8) teave selle kohta, et esimese aasta järel võib poolte kokkuleppel järgnevaid osamakseid kohandada, et tagada osamaksete reaalväärtuse säilimine, võttes arvesse näiteks inflatsiooni;
9) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu iga-aastased liikmemaksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
10) tarbijale kättesaadavate peamiste teenuste, nagu hotellimajutuselt ja lennureisidelt saadava soodustuse ja muu sellise loetelu;
11) teave selle kohta, kas peamiste teenuste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kuludes;
12) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, kui peamiste teenuste kasutamise kulud ei sisaldu käesoleva lõike punktis 6;
13) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–20 nimetatud andmed.

(22) Pakkuja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) tulevastelt broneeringutelt saadava soodustuse asjakohane ja täpne kirjeldus koos näidetega hiljutiste pakkumiste kohta;
2) teave piirangute kohta tarbija võimalusele oma õigusi kasutada, näiteks piiratud kättesaadavus või pakkumised ajalise järjestuse põhimõttel, samuti konkreetsete soodustustega seotud ajalised piirangud;
3) käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 8, 9 ja 13 nimetatud andmed;
4) andmed selle kohta, mis keeles saab pakkujaga vahetada lepinguga seotud teavet, näiteks järelepärimiste ja kaebuste käsitlemise kohta.

(23) Pakkuja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib vahenduslepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva pakkuja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) teenuste lühikirjeldus, näiteks turunduse kohta;
3) lepingu kestus;
4) tasu, mida tarbija maksab teenuste kasutamise eest;
5) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu kohalikud maksud, notaritasud, reklaamikulud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
6) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16, 17, 19 ja 20 nimetatud andmed;
7) ettemakse keeld kuni vahendatava lepingu sõlmimiseni või vahenduslepingu muul viisil lõppemiseni, mille kohaselt selgitatakse, et keeld hõlmab mis tahes makseid, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist ja muu sellise tehingu või toimingu tegemist, kusjuures keelatud ei ole mitte üksnes makse vahendajale, vaid ka kolmandale isikule.

(24) Vahendaja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud andmetele ka käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 9 ja 13 ning lõike 22 punktis 4 nimetatud andmed.

(25) Pakkuja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib vahetussüsteemilepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva pakkuja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) õiguse lühikirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) tasu, mida tarbija maksab vahetussüsteemis osalemise eest;
7) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu uuendustasud, muud korduvad tasud, lõivud, kohalikud maksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
8) tarbijale kättesaadavate peamiste teenuste loetelu;
9) teave selle kohta, kas teenuste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kuludes;
10) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, sealhulgas kulude liik ja suurus, näiteks hinnanguline summa, mis tarbijal tuleb maksta üksikute vahetustehingute eest, samuti kõik lisatasud;
11) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud teave ja andmed selle kohta, et juhul, kui vahetussüsteemilepingu sõlmimist pakutakse ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisega samal ajal, siis kohaldatakse mõlemale lepingule vaid üht taganemistähtaega;
12) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16, 18, 19 ja 20 nimetatud andmed.

(26) Pakkuja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) selgitus vahetussüsteemi toimimise kohta, sealhulgas ajutiselt kasutada andmise võimalused ja viisid, samuti tarbija ehitise ajutise kasutamise õigusele vahetussüsteemis antud väärtus ja näited konkreetsete kasutada andmise võimaluste kohta;
2) andmed olemasolevate puhkekohtade arvu ja vahetussüsteemi liikmete arvu kohta, sealhulgas kõik piirangud tarbija valitud ehitise kättesaadavuse kohta, näiteks nõudluse kõrghooaja tõttu, võimalik varase broneerimise vajadus ning andmed kõigi valiku tegemisel kohaldatavate piirangute kohta, mis tulenevad tarbija poolt vahetussüsteemi antud ehitise ajutise kasutamise õigusest;
3) kinnisasjade lühike ja piisav kirjeldus ja asukoht või ehitise ja selle juurde kuuluvate rajatiste piisav kirjeldus, kui lepingu esemeks ei ole kinnisasi, samuti kirjeldus selle kohta, kust tarbija võib saada lisateavet;
4) teave pakkuja kohustuse kohta esitada enne kasutada andmise korraldamist üksikasjad kasutusse andmise kohta ning kõigi lisatasude kohta, mis tarbijal tuleb seoses vahetusega maksta;
5) käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 8 ja 9 nimetatud teave;
6) käesoleva paragrahvi lõike 22 punktis 4 nimetatud teave.

(27) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 21, 23 ja 25 nimetatud andmed esitatakse tarbijale vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.02.2009, lk 10–30) I, II, III ja IV lisas sätestatud standardinfo teabelehel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 2, 22, 24 ja 26 nimetatud andmete esitamiseks võib pakkuja kasutada sobivat standardinfo teabelehte. Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 2, 22, 24 ja 26 nimetatud andmeid ei esitata tarbijale standardinfo teabelehel, siis tuleb standardinfo teabelehel viidata kohale, kus on võimalik vastava teabega tutvuda.

(3) Pakkuja võib muuta lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid enne lepingu sõlmimist üksnes juhul, kui see on vajalik vääramatu jõu tõttu. Lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid võib muuta ka poolte kokkuleppel. Muudatused edastatakse tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav.

(4) Ehitise ajutise kasutusõiguse, pikaajalise puhkusetoote, vahetussüsteemi ja nende vahendamise reklaamimisel tuleb alati viidata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–26 nimetatud lepingueelse teabega tutvumise võimalusele ning märkida koht, kus saab lepingueelse teabega tutvuda.

(41) Kui müügiedendus- või müügiüritusel on kavas pakkuda tarbijale ehitise ajutise kasutamise lepingut, pikaajalise puhkusetoote lepingut, vahetussüsteemilepingut või vahenduslepingut, viitab pakkuja osalemiskutses selgelt ürituse kaubanduslikule eesmärgile ja laadile. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–26 nimetatud teave peab olema tarbijale vastavalt pakutava lepingu liigile kättesaadav kogu müügiedendus- või müügiürituse vältel.

(42) Ehitise ajutist kasutusõigust ja pikaajalist puhkusetoodet ei tohi reklaamis ega pakkumises määratleda investeerimistoote või -teenusena.

(5) Enne lepingu sõlmimist juhib pakkuja sõnaselgelt tarbija tähelepanu taganemisõigusele, käesoleva seaduse §-s 383 osutatud taganemistähtaja pikkusele ja §-s 385 osutatud ettemakse keelule taganemistähtaja jooksul.

(6) Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses pakkuja tegevust kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega liitunud pakkuja kohustub järgima.

§ 381. Nõuded lepingule

(1) Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahetussüsteemileping ja vahendusleping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis, kui seadusest ei tulene rangemaid vorminõudeid. Tarbijale antakse viivitamata pärast lepingu sõlmimist lepingudokument või selle koopia.

(2) Käesoleva seaduse §-s 380 nimetatud lepingueelses teabes sisalduvad andmed muutuvad lepingu osaks. Leping peab lisaks käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele, kui tegemist on ehitise ajutise kasutamise lepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 21 ja 22 nimetatud andmetele, kui tegemist on pikaajalise puhkusetoote lepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 23 ja 24 nimetatud andmetele, kui tegemist on vahenduslepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 25 ja 26 nimetatud andmetele, kui tegemist on vahetussüsteemilepinguga, sisaldama ka järgmisi andmeid:
1) lepingupoolte nimi, aadress ja allkirjad;
2) lepingu sõlmimise kuupäev ja koht.

(3) Kui poolte kokkuleppel või tulenevalt vääramatu jõu esinemisest käesoleva seaduse § 380 lõike 3 tähenduses on lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid enne lepingu sõlmimist muudetud, viidatakse lepingus sõnaselgelt muudatustele.

(4) Tarbija allkirjastab eraldi lepingutingimused, mis sisaldavad käesoleva seaduse § 380 lõikes 5 sätestatut. Leping sisaldab taganemisõiguse tüüpvormi, mis on mõeldud taganemisõiguse kasutamise hõlbustamiseks.

(5) Taganemisõiguse tüüpvormi kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 382. Lepingueelse teabe ja lepingu keel

(1) Käesoleva seaduse §-s 380 sätestatud lepingueelne teave ja §-s 381 sätestatud lepingud peavad olema koostatud tarbija valikul kas:
1) eesti keeles;
2) tarbija elukohariigiks oleva muu Euroopa Liidu liikmesriigi keeles;
3) Euroopa Liidu selle liikmesriigi keeles, mille kodanik tarbija on.

(2) Kui tegemist on ehitise ajutise kasutamise lepinguga, mille esemeks on üks konkreetne kinnisasi ja leping on koostatud ehitise asukohariigi keelest erinevas keeles, peab pakkuja väljastama tarbijale lepingu tõestatud tõlke ehitise asukohariigi keeles.

(3) Kui tarbija elukohariigiks on Eesti, peab pakkuja väljastama tarbijale lepingu tõlke eesti keeles.

§ 383. Tarbija taganemisõigus

(1) Tarbija võib lepingust taganeda neljateistkümne päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Kui tarbija saab lepingudokumendi või selle koopia kätte hiljem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud, algab taganemistähtaeg selle kättesaamise päevast. Käesolevas lõikes lepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka eellepingule.

(2) Kui tarbijale esitatakse käesoleva seaduse § 381 lõike 4 teises lauses nimetatud taganemisõiguse tüüpvorm täidetuna püsival andmekandjal ühe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, loetakse taganemistähtaja kulgemise alguseks päev, millal tarbija saab kätte nimetatud tüüpvormi.

(21) Tarbija võib lepingust taganeda ühe aasta ja neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, kui pakkuja ei ole tarbijale esitanud püsival andmekandjal täidetuna käesoleva seaduse § 381 lõikes 5 nimetatud taganemisõiguse tüüpvormi.

(3) Kui tarbijale esitatakse käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1–26 osutatud teave püsival andmekandjal kolme kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, loetakse taganemistähtaja kulgemise alguseks päev, millal see teave tarbijale esitatakse.

(31) Tarbija võib lepingust taganeda kolme kuu ja neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, kui pakkuja ei ole tarbijale esitanud püsival andmekandjal käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1–26 osutatud teavet.

(4) Pakkuja ei või tarbija lepingust taganemise korral nõuda tasu osutatud teenuste, ehitise kasutamise ega muude lepinguga seotud mis tahes kulude eest.

(5) Tarbija taganemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija võib taganemisavalduse esitamisel kasutada käesoleva seaduse § 381 lõikes 5 nimetatud taganemisõiguse tüüpvormi.

§ 384. Tarbijakrediidilepingust taganemine

(1) Kui lepingu alusel tasumisele kuuluv summa makstakse täielikult või osaliselt pakkuja või kolmanda isiku poolt kolmanda isiku ja pakkuja vahelise kokkuleppe alusel antud krediidi arvel ning leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud tingimustel lepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist.

(3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud pakkujale, lähevad pakkuja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 3841 järgmises sõnastuses:

§ 3841. Seotud lepingust taganemine

(1) Kui tarbija kasutab ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepingu suhtes käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepinguga seotud lepingust, mille ta on sõlminud pakkuja või kolmanda isikuga kolmanda isiku ja pakkuja vahelise kokkuleppe alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või pakkuja ega kolmas isik tarbijalt ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepinguga seotud lepingust taganemise korral nõuda mingite kulude tasumist.”;

9) paragrahv 385 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 385. Ettemaksu nõudmise ja vastuvõtmise keeld

(1) Ehitise ajutise kasutamise lepingu, pikaajalise puhkusetoote lepingu ja vahetussüsteemilepingu puhul on pakkujal või kolmandal isikul keelatud tarbijalt nõuda ja vastu võtta mis tahes makse tegemist, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist või muu sellise tehingu või toimingu tegemist enne käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud taganemistähtaja möödumist.

(2) Vahenduslepingu puhul on pakkujal või kolmandal isikul keelatud tarbijalt nõuda ja vastu võtta mis tahes makse tegemist, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist või muu sellise tehingu või toimingu tegemist enne vahendatava lepingu tegelikku sõlmimist või vahenduslepingu lõppemist.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 3851 järgmises sõnastuses:

§ 3851. Pikaajalise puhkusetoote lepingu erisused

(1) Pikaajalise puhkusetoote lepingu puhul toimub tasumine osamaksetena, mis on jagatud võrdse suurusega makseteks lepingu kestuse iga aasta kohta. Pakkuja saadab tarbijale püsival andmekandjal vähemalt 14 päeva enne osamakse tasumise tähtpäeva sellekohase teatise.

(2) Alates teise osamakse tasumisest on tarbijal õigus leping üles öelda mingeid kulusid kandmata, teatades sellest pakkujale neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viimase teatise kättesaamisest.”;

11) paragrahv 386 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 386. Sätete kohaldamine

Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse lepingutele Eestis või muus Euroopa Liidu liikmesriigis elukohta omava tarbijaga, kui lepingu esemeks olev kinnisasi, ehitis või selle osa asub Eestis või kui pakkuja tegeleb Eestis kutse- või majandustegevusega või kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu sellesarnase majandustegevuse tulemusena või kui leping on muul põhjusel Eesti territooriumiga oluliselt seotud, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.”

§ 2. Sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675; 28.12.2010, 6 ) § 6 lõike 11 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perekonnaseaduse § 105” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 282”.

§ 3. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I 2010, 77, 590) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 18 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 punktis 31 asendatakse tekstiosa „414 lõigetes 2 ja 21” tekstiosaga „414 lõikes 2”;

3) paragrahvi 1 punktis 33 asendatakse sõna „muutuva” sõnaga „fikseerimata”;

4) paragrahvi 1 punktis 34 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 409 lõike 31” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 409 lõike 3”.

§ 4. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vastu võetud 12. jaanuaril 2011) § 1 punkt 12 jäetakse välja.

§ 5. Mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 2010, 9, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Alaealise mittetulundusühingu asutajaks olemise ja liikmeks astumise korral ei kohaldata perekonnaseaduse § 188 lõike 1 punkti 5.

(6) Kui vähemalt 15-aastane alaealine astub sellise noorteühingu liikmeks, mis vastab noorsootöö seaduses sätestatule, ei pea eestkostja nõusolekut mittetulundusühingule esitama, kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 992 järgmises sõnastuses:

§ 992. Liikmeks astumine

Enne käesoleva seaduse § 12 lõike 5 jõustumist eestkostja poolt kohtu eelneva nõusolekuta või heakskiiduta astumine mittetulundusühingu liikmeks alaealise eestkostetava nimel või liikmeks astumiseks antud nõusolek või selle heakskiitmine kehtib.”

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2011. aasta 23. veebruaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2011. aasta 5. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2011. aasta 1. juulil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json