Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikahumanitaarabi

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0816 rahvusvaheline tasakaalrahvusvaheline konflikt

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitserelvajõudtsiviiltöötajad

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2836 sotsiaalne kaitsesotsiaalkindlustussotsiaalkindlustushüvitis

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöökorraldustööaeg

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminetöö tasustamine

HALDUSÕIGUSVälissuhtlemine

Teksti suurus:

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (lühend - RTsMS)

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2013
Avaldamismärge:RT I, 04.03.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.02.2011 otsus nr 829

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus

Vastu võetud 09.02.2011

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelisel tsiviilmissioonil ning missioonile lähetatava eksperdi õigusi, kohustusi ja sotsiaalseid tagatisi.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata osalemisel rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl, kui see toimub rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel esitatud või Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel. Sellisel juhul otsustatakse abipalve täitmine päästeseaduse kohaselt.

  (3) Missioonile lähetatavale eksperdile kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ja töölepingu seadust juhul, kui käesoleva seadusega ei sätestata teisiti.

  (4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) rahvusvaheline tsiviilmissioon – missioon, mis täidab humanitaarabi või rahvusvahelise tsiviilkriisiohje ülesandeid (edaspidi missioon);
  2) ekspert – missioonil osalemiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isik;
  3) humanitaarabi – teisele riigile antav rahaline või materiaalne abi või inimressurssi ja tehnilisi vahendeid sisaldava päästevõimekuse saatmine katastroofipiirkonda, mille eesmärgiks on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine;
  4) kiireloomuline missioon – humanitaarabimissioon, mis eeldab reageerimisvalmidust 24 tunni jooksul alates eksperdi lähetamise otsuse tegemisest ja mille puhul eksperdi lähetusaeg ei ületa 90 järjestikust kalendripäeva;
  5) koosseisuväline teenistuja – Eesti kodanik, kes on võetud või üle viidud pikaajalisel missioonil eksperdina töötamise ajaks Välisministeeriumi mittediplomaatilisele ametikohale;
  6) lähetamine – eksperdi suunamine missiooni asukohta täitma kindlaksmääratud ülesandeid töölepingu, muu võlaõigusliku lepingu või avaliku teenistuse suhte alusel;
  7) lühiajaline missioon – missioon, mille puhul eksperdi lähetusaeg ei ületa 90 järjestikust kalendripäeva;
  8) missiooni juht – missiooni korraldaja määratud isik, kelle ülesanne on missiooni igapäevane juhtimine ja selle töö korraldamine;
  9) missiooni korraldaja – rahvusvaheline organisatsioon, riik või riikide rühm, kes tagab missiooni läbiviimise;
  10) pikaajaline missioon – missioon, mille puhul eksperdi lähetusaeg ületab 90 järjestikust kalendripäeva;
  11) päästemeeskond – iga üksiku kiireloomulise missiooni tarbeks moodustatud eksperdirühm;
  12) tsiviilkriisiohje – mittesõjaliste meetmetega sekkumine kriisi, mis võib puhkeda või mis on tekkinud konflikti või loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud katastroofi tõttu, eesmärgiga takistada kriisi laienemist ning kaasa aidata selle lahendamisele.

§ 3.  Missioonil osalemise eesmärgid

  (1) Eesti Vabariik osaleb missioonil eesmärgiga:
  1) kindlustada rahvusvahelist rahu ja stabiilsust ning edendada demokraatiat, inimõiguste austamise ja hea valitsemistava põhimõtet;
  2) aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, nende põhjuste kõrvaldamisele ja tagajärgede leevendamisele;
  3) aidata kaasa majanduslikule arengule ja vaesuse vähendamisele;
  4) aidata kaasa Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või sihtriikide tsiviilkriisiohje võime täiustamisele;
  5) anda humanitaarabi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidest lähtutakse missioonil osalemise otsustamisel.

2. peatükk Missiooniks valmistumine ja missioonil osalemine 

§ 4.  Missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise korraldamine

  (1) Missiooniks valmistumist ja missioonil osalemist korraldab Välisministeerium, kaasates vajaduse korral teisi ametiasutusi.

  (2) Kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja sellel osalemist korraldab Siseministeeriumi valitsemisalas olev Päästeamet (edaspidi Päästeamet). Sellisel juhul teeb Välisministeerium käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud toiminguid.

  (3) Missiooniks valmistumine on:
  1) missioonidel osalemise kavandamine;
  2) eksperdi osalemine missioonialasel väljaõppel;
  3) missiooniks vajaliku varustuse soetamine;
  4) eksperdi tervisekontroll ja vaktsineerimine;
  5) missioonil osalemiseks vajalike kindlustuslepingute sõlmimine.

  (4) Missioonil osalemine on:
  1) eksperdi lähetamine missioonile;
  2) missiooni rahaline toetamine.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ülesande täitmisel Välisministeerium:
  1) koordineerib ametiasutuste koostööd missioonidel osalemise kavandamisel;
  2) korraldab teabevahetust asjaomaste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamist;
  3) peab ekspertide andmekogu;
  4) lähetab eksperdi missioonile;
  5) korraldab eksperdi tervisekontrolli ja vaktsineerimist käesoleva seaduse § 25 kohaselt;
  6) koordineerib eksperdi missioonialase väljaõppe korraldamist;
  7) sõlmib vajaduse korral teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega eksperdi lähetamist käsitlevaid kokkuleppeid;
  8) teeb muid missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise korraldamiseks vajalikke toiminguid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud ülesande täitmisel Päästeamet:
  1) tagab eksperdi, päästemeeskonna ja varustuse valmisoleku kiireloomuliseks missiooniks;
  2) lähetab eksperdi kiireloomulisele missioonile;
  3) viib läbi eksperdi ja päästemeeskonna väljaõppe osalemiseks kiireloomulisel missioonil;
  4) juhib päästemeeskonna moodustamist kiireloomuliseks missiooniks;
  5) sõlmib teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega lepingud kiireloomulise missiooni alustamise tagamiseks;
  6) korraldab kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekontrolli ja vaktsineerimist käesoleva seaduse § 25 kohaselt;
  7) teeb muid kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise korraldamiseks vajalikke toiminguid.

§ 5.  Missiooni rahaline toetamine

  (1) Missiooni võib rahaliselt toetada nii eksperdi lähetamise korral kui ka juhul, kui eksperti ei lähetata.

  (2) Rahalise toetamisena käsitatakse muu hulgas asja tasuta üleandmist missiooni tarbeks.

§ 6.  Missiooni kulude kandmine

  (1) Missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise kulud kaetakse Välisministeeriumi eelarvest, kui neid ei kaeta muudest vahenditest.

  (2) Kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise ning osalemise korraldamise kulud kaetakse Päästeameti eelarvest käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud toimingute ulatuses, kui ei lepita kokku teisiti.

§ 7.  Missioonil osalemise otsustamine

  (1) Välisministeerium kogub missioone käsitlevat teavet, võtab vastu osalemiskutseid ja abipalveid ning analüüsib missioonil osalemise vajalikkust, otstarbekust ja võimalikkust.

  (2) Teised ametiasutused edastavad missioonil osalemise ettepanekud Välisministeeriumile.

  (3) Missioonil osalemise otsuse tegemise aluseks on rahvusvaheline kokkulepe, riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalve või missiooni korraldaja kutse.

  (4) Välisministeerium kooskõlastab osalemise kiireloomulisel missioonil enne asjakohase otsuse tegemist Siseministeeriumiga.

  (5) Missioonil osalemise otsustab välisminister.

3. peatükk Eksperdi missioonile lähetamine ja missioonilt tagasikutsumine 

§ 8.  Eksperdi valik

  (1) Pärast otsust osaleda missioonil eksperdi lähetamisega teeb Välisministeerium eksperdile ettepaneku kandideerida missioonile. Vajaduse korral küsib Välisministeerium teistelt ametiasutustelt ettepanekuid missioonile sobiva eksperdi kohta või kuulutab välja konkursi eksperdi leidmiseks.

  (2) Eksperdi missioonile kandideerimine ja lähetamine kooskõlastatakse kirjalikult:
  1) avalikus teenistuses töötava eksperdi puhul ametiasutuse juhiga, ministeeriumis või selle valitsemisala asutuses töötava eksperdi puhul asutuse juhi ja asjaomase ministeeriumi kantsleriga;
  2) tööandjaga, kui ekspert töötab töölepingu alusel muu tööandja juures.

  (3) Välisministeerium esitab kandidaatide andmed missiooni korraldajale, kes valib eksperdi nende kandidaatide hulgast. Kui ei ole ette nähtud, et eksperdi valib missiooni korraldaja, valib eksperdi Välisministeerium.

  (4) Kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi valib ekspertide andmekogu kaudu Päästeameti peadirektor kooskõlastatult Välisministeeriumiga. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3.

§ 9.  Eksperdi lähetamine missioonile

  (1) Avalikus teenistuses oleva eksperdi teenistussuhe asjakohase ametiasutusega peatub missioonil osalemise ajaks, kui ei lepita kokku teisiti.

  (2) Töölepingu alusel töötava eksperdi töösuhtele kohaldatakse tema missioonil osalemise ajal töölepingu seaduse § 19, kui ei lepita kokku teisiti.

  (3) Eksperdile tagatakse missioonil osalemise ajaks tervisekindlustus. Lühiajalisele ja pikaajalisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Välisministeerium või missiooni korraldaja. Kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Päästeamet või missiooni korraldaja.

  (4) Eksperdi missioonile lähetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 10.  Pikaajalisele missioonile lähetamise erisused

  (1) Pikaajalisel missioonil osalemise ajaks võetakse või viiakse ekspert üle Välisministeeriumi koosseisuväliseks teenistujaks. Teenistusaja sisse arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud aeg isiklike asjade korraldamiseks.

  (2) Eksperdi lähetab pikaajalisele missioonile Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga.

  (3) Ekspert lähetatakse missioonile perekonnaliikmeteta.

  (4) Välisministeerium annab eksperdile enne pikaajalisele missioonile lähetamist isiklike asjade korraldamiseks aega kuni viis tööpäeva, mille jooksul ta on ameti- või töökohustustest vabastatud. Selle aja eest makstakse eksperdile palka või töötasu käesoleva seaduse § 18 kohaselt.

  (5) Välisministeeriumi kantsler võib eksperdi nõusolekul tema pikaajalisel missioonil osalemise tähtaega pikendada, kooskõlastades selle käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikutega.

§ 11.  Lühiajalisele missioonile lähetamise erisused

  (1) Lühiajalisele missioonile lähetab eksperdi Välisministeeriumi kantsler.

  (2) Kui ekspert töötab Välisministeeriumis, võidakse ta lähetada lühiajalisele missioonile töö- või teenistuslähetusse. Muudel juhtudel lähetatakse ekspert lühiajalisele missioonile võlaõigusliku lepingu alusel.

§ 12.  Kiireloomulisele missioonile lähetamise erisused

  (1) Kiireloomulisele missioonile lähetab eksperdi Päästeameti peadirektor kooskõlastatult Välisministeeriumiga.

  (2) Kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi teenistussuhte peatumiseks või töölepingu seaduse § 19 kohaldamiseks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhul peab olema ametiasutuse juhi või töölepinguga töötava eksperdi tööandja nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Kiireloomulisele missioonile lähetatakse ekspert võlaõigusliku lepingu alusel.

§ 13.  Eksperdi missioonilt tagasikutsumine

  (1) Eksperdi kutsub missioonilt tagasi tema lähetaja. Päästeamet kooskõlastab eksperdi tagasikutsumise kiireloomuliselt missioonilt Välisministeeriumiga.

  (2) Eksperdi lähetaja kutsub eksperdi missioonilt tagasi:
  1) eksperdi lähetusaja lõppemisel;
  2) eksperdi taotlusel;
  3) eksperdi terviseseisundi tõttu.

  (3) Eksperdi lähetaja võib eksperdi missioonilt igal ajal tagasi kutsuda, kui:
  1) ilmneb eksperdi sobimatus missioonil ülesannete täitmiseks;
  2) langeb ära välis- või julgeolekupoliitiline vajadus eksperdi osalemiseks missioonil.

  (4) Pikaajaliselt missioonilt tagasikutsumise korral käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 3 punktis 2 ettenähtud alustel annab Välisministeerium eksperdile isiklike asjade korraldamiseks aega kuni viis tööpäeva, mille jooksul ta on ameti- või töökohustustest vabastatud. Selle aja eest makstakse eksperdile palka või töötasu käesoleva seaduse § 18 kohaselt.

  (5) Eksperdi missioonilt tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 14.  Eksperdi vabastamine Välisministeeriumi teenistusest

  Ekspert vabastatakse Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja ametikohalt pikaajaliselt missioonilt tagasikutsumise korral käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel.

§ 15.  Õigus naasta senisele või sellega samaväärsele ametikohale

  (1) Eksperdi missioonilt naasmisel tagab ametiasutus, kus ekspert töötas enne missioonile lähetamist, talle vähemalt senise või sellega samaväärse ametikoha ja ametipalga, mida maksti ametiasutuses sellel ametikohal eksperdi missioonile lähetamiseni. Käesolevat lõiget kohaldatakse juhul, kui ekspert on osalenud missioonil kuni kolm järjestikust aastat.

  (2) Kui eksperdi teenistussuhet ametiasutusega, kus ekspert töötas enne missioonile lähetamist, reguleeriv eriseadus näeb ette käesoleva paragrahvi lõikest 1 erineva tähtaja või korra, kohaldatakse eriseadust.

4. peatükk Eksperdi õigused, kohustused ja tagatised 

§ 16.  Eksperdi alluvus missioonil

  (1) Missioonil osalemise ajal allub ekspert või eksperdirühma juht missiooni töökorralduse küsimustes missiooni juhile või asjakohasele rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisorganile.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes allub ekspert lähetajale või saab lähetajalt juhiseid.

§ 17.  Eksperdi kohustused

  (1) Ekspert täidab missioonil lähetaja määratud ülesandeid. Päästeamet kooskõlastab eksperdi kiireloomulisel missioonil täidetavad ülesanded Välisministeeriumiga.

  (2) Ekspert täidab vastavalt alluvusele töökorraldusi ja juhiseid, mida annavad käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud isikud.

  (3) Ekspert esitab lühi- ja pikaajalisel missioonil ülesannete täitmise ajal oma tegevuse kohta Välisministeeriumile vähemalt kord kuus aruande, kui ei lepita kokku teisiti.

  (4) Ekspert esitab Välisministeeriumile kokkuvõtte oma ülesannete täitmise kohta kahe nädala jooksul lühiajalise missiooni lõppemisest arvates ja kolme nädala jooksul pikaajalise missiooni lõppemisest arvates.

  (5) Ekspert või päästemeeskonna juht esitab Päästeametile kahe nädala jooksul kiireloomulise missiooni lõppemisest arvates kokkuvõtte oma ülesannete täitmise kohta. Päästeamet edastab kokkuvõtte koopia Välisministeeriumile.

§ 18.  Eksperdi tasustamine

  (1) Eksperdile makstakse missioonil osalemise ajal töötasu või palka käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses sätestatud korras.

  (2) Eksperdile makstakse missioonil osalemise ajal töötasu või palka tema missioonile lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga suuruses, kui ei lepita kokku teisiti. Kui eksperdile ei ole lähetusele eelnenud kuue kuu jooksul töötasu või palka makstud, makstakse talle missioonil osalemise ajal töötasu või palka vähemalt kolmekordse Eesti töötasu alammäära suuruses.

  (3) Olenevalt missiooni asukohast, eksperdi ülesannete eripärast või missioonipiirkonna ohtlikkusest võib eksperdi lähetaja määrata eksperdile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatust suurema palga või töötasu, kuid mitte rohkem kui viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses.

  (4) Võlaõigusliku lepingu alusel lähetatud eksperdi töötasu suurus määratakse lepingus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui eksperdile maksab palka rahvusvaheline organisatsioon, kelle otsealluvuses ta missioonil ülesandeid täidab.

  (6) Päästeamet kooskõlastab eksperdi lähetamisel kiireloomulisele missioonile tema tasustamise tingimused Välisministeeriumiga.

§ 19.  Töö- ja puhkeaeg missioonil

  Eksperdi töö- ja puhkeaja ning tööaja korralduse missioonil määrab missiooni juht või asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisorgan.

§ 20.  Puhkus pikaajalisel missioonil

  (1) Eksperdil on õigus saada puhkust pikaajalisel missioonil osalemise ajal käesoleva seaduse alusel.

  (2) Eksperdi puhkuse pikkuse ja aja määrab missiooni juht või asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisorgan.

  (3) Ekspert on kohustatud teavitama Välisministeeriumi oma puhkuse pikkusest ja selle kasutamisest. Eksperdi puhkus vormistatakse Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

  (4) Puhkuse aja eest makstakse eksperdile palka või töötasu käesoleva seaduse § 18 kohaselt.

  (5) Eksperdi vabastamisel Välisministeeriumi teenistusest ei hüvitata eksperdile missiooni ajal kasutamata jäänud puhkust rahas.

§ 21.  Eksperdi kulude katmine missioonil

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega missioonile lähetatud eksperdi kulude katmise, sealhulgas päevaraha maksmise ulatuse, tingimused ja korra.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päevaraha maksmist ja kulude katmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab ekspert viivitamata ametiasutusele, kes päevaraha maksab või kulusid katab.

  (3) Ekspert on kohustatud tagastama summa, mis on valeandmete esitamise või päevaraha maksmist ja kulude katmist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise tõttu alusetult päevarahaks makstud või tema lähetamiseks kulunud.

  (4) Kui ekspert ei maksa käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summat tagasi, tehakse selle tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on päevaraha maksnud ja kulusid katnud ametiasutusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 22.  Hüvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel hukkumise korral

  (1) Käesoleva paragrahviga sätestatakse riigi makstav hüvitis juhul, kui ekspert missioonil ülesandeid täites hukkub.

  (2) Kui ekspert hukkub missioonil ülesandeid täites, on käesolevas paragrahvis nimetatud isikutel õigus saada ühekordset hüvitist hukkunu kümne aasta palga või töötasu ulatuses järgmiselt:
  1) kuni poolele makstava hüvitise summast on õigus füüsilisel isikul või füüsilistel isikutel, kelle hukkunud ekspert on kirjalikult määranud;
  2) ülejäänud osale makstava hüvitise summast on õigus hukkunud eksperdi lastel, vanematel, lesel ja isikutel, kes olid hukkunu ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaselt.

  (3) Kui ekspert ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikut või isikuid määranud, on õigus kogu hüvitisele lõike 2 punktis 2 nimetatud isikutel. Kui eksperdil ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isikuid, on õigus kogu hüvitisele lõike 2 punktis 1 nimetatud isikutel.

  (4) Välisminister kehtestab määrusega eksperdi poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute ja neile makstava hüvitise osakaalu määramise korra.

  (5) Missioonil ülesannete täitmisel hukkunud eksperdi põrmu toomise Eestisse korraldab Välisministeerium riigi kulul, kui see ei ole kaetud käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel sõlmitud kindlustuslepinguga.

  (6) Missioonil ülesannete täitmisel hukkunud eksperdi matused korraldatakse riigi kulul.

  (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. Kiireloomulise missiooni korral kantakse käesolevas paragrahvis nimetatud kulud Päästeameti eelarvest.

§ 23.  Hüvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel töövõime kaotuse korral

  (1) Kui ekspert tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks missioonil ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel, on tal õigus saada hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
  1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kuni kahe aasta palga või töötasu ulatuses;
  2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema kuni seitsme aasta palga või töötasu ulatuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõimetuse kestusest.

  (3) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

  (4) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise määrast, mis vastab korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

  (5) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

  (6) Kui isikule lõpetati hüvitise maksmine püsiva töövõime kaotuse vähenemise tõttu, kuid korduvekspertiisi otsuse kohaselt on tema püsiva töövõime kaotuse ulatus suurenenud, ei tohi talle hüvitise maksmise aeg ja aeg, mille eest hüvitist ei makstud, olla kokku pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

  (7) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka või töötasu töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka või töötasu tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

  (8) Eksperdil, kes sai missioonil ülesannete täitmisel kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus kestusega üle 30 päeva, on õigus saada ühekordset hüvitist ühe kuu palga või töötasu ulatuses.

  (9) Kui ekspert on saanud missioonil ülesannete täitmisel kehavigastuse või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud ulatuses, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel sõlmitud kindlustuslepinguga.

  (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. Kiireloomulise missiooni korral kantakse käesolevas paragrahvis nimetatud kulud Päästeameti eelarvest.

§ 24.  Hüvitise arvutamine ja maksmine

  (1) Paragrahvi 22 lõikes 2 ning § 23 lõigetes 1 ja 8 nimetatud hüvitise maksmisel võetakse eksperdi ühe kuu palga või töötasu arvutamise aluseks tema hukkumise, vigastada saamise või haigestumise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk või töötasu. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk või -töötasu 12-ga.

  (2) Hüvitise väljamaksmise otsuse teeb välisminister.

  (3) Pärast hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses kahju tekitanud isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki välisminister või tema volitatud isik.

  (4) Hüvitist ei maksta, kui ekspert on hukkumise, vigastuse saamise või haiguse tekkimisega seotud ülesannete täitmisel:
  1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses eksperdi hukkumise, vigastuse saamise või haiguse tekkimisega;
  2) olnud alkoholi-, narko- või psühhotroopse aine joobes;
  3) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  4) tekitanud enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

§ 25.  Tervisekontroll ja vaktsineerimine

  (1) Pikaajalisele missioonile lähetatav ekspert peab läbima tervisekontrolli enne missioonile lähetamist ja missioonil osalemise ajal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Tervisekontrolli ulatuse kehtestab välisminister käskkirjaga.

  (2) Ekspert ei ole kohustatud läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli enne missioonile lähetamist, kui ta on selle läbinud kõige varem kolm kuud enne missioonil osalemise otsuse tegemist.

  (3) Lühiajalisele missioonile lähetatav ekspert ei pea enne missioonile lähetamist tervisekontrolli läbima, kui eksperdi lähetamisel ei lepita kokku teisiti.

  (4) Kiireloomulisele missioonile lähetatav ekspert ei pea enne missioonile lähetamist tervisekontrolli läbima. Päästeamet tagab eksperdi ettevalmistuse kiireloomuliseks missiooniks tema terviseseisundi perioodilise kontrolli ja vaktsineerimistega. Tervisekontrolli ulatuse kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (5) Enne missioonile lähetamist ja vajaduse korral missioonil osalemise ajal vaktsineeritakse ekspert Maailma Terviseorganisatsiooni ja Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 26.  Missioonil osalevale eksperdile kohaldatav seadus

  (1) Seaduse jõustumisel võetakse või viiakse üle pikaajalisel missioonil viibiv ekspert Välisministeeriumi koosseisuväliseks teenistujaks, kui Välisministeerium katab tema missioonil osalemise kulusid.

  (2) Seaduse jõustumise ajal pikaajalisel missioonil viibivat eksperti ei võeta ega viida üle Välisministeeriumi koosseisuväliseks teenistujaks, kui eksperdi lähetusaeg lõpeb kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates või kui ekspert ei vasta avalikule teenistujale esitatavatele nõuetele.

§ 27.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 2010, 7, 29) § 1081 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1081. Teenistussuhte peatumine välisesinduses töötamise ja pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral

Lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutusega ametniku teenistussuhte peatumise erisused seoses välisesinduses tööle asumisega sätestatakse välisteenistuse seaduses. Eksperdina pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva ametniku teenistussuhte peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses.”

§ 28.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I, 06.01.2011, 14) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhte peatumine seoses osalemisega rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

(1) Kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemiseks.

(2) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel peatatud tegevteenistussuhtega kaadrikaitseväelasele rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Pärast rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt tagasikutsumist kaadrikaitseväelase tegevteenistussuhe taastatakse ja ta jätkab teenistust samal ametikohal, kus ta töötas enne rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemist, või ta nimetatakse teisele sama taseme ametikohale.

(4) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemist ei loeta teenistusülesannete täitmiseks käesoleva seaduse tähenduses.”;

2) paragrahvi 190 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise aeg, kui teenistussuhe on peatunud vastavalt käesoleva seaduse §-le 911 ning osalemise järel jätkus lepinguline teenistus kaitseväes.”;

3) paragrahvi 190 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitseväeteenistuse staaži hulka ei arvata aega, millal kaitseväelase tegevteenistussuhe oli käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras peatatud või katkestatud, välja arvatud §-s 911 sätestatud juhul.”

§ 29.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses (RT I, 20.12.2010, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 581).”;

2) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 581. Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

(1) Kohtuniku valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osalemisel eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad.

(11) Kohtuniku osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil tuleb kooskõlastada kohtu esimehega ning esimese ja teise astme kohtu kohtunike puhul lisaks ka justiitsministriga. Kohtuniku osalemise korral rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette.

(3) Riigikohtu üldkogu võib rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkuva või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.

(4) Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist vastavalt käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktile 6 ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne rahvusvahelisse kohtuinstitutsiooni või rahvusvahelisele tsiviilmissioonile siirdumist töötas.

(5) Rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistuses või eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil oldud aeg loetakse kohtunikuna töötatud aja hulka.”;

3) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;”.

§ 30.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses (RT I 2009, 26, 159; 31.12.2010, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 66 pealkiri ning lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Politseiametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis ning osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

(1) Politseiametniku politseiteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale, määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis või osalemisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil.

(2) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses, määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale või lähetab rahvusvahelisele tsiviilmissioonile kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selle asutuse või organisatsiooni asjakohase õigusega isik. Politseiametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse politseiametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning politseiametnik jätkab teenistust ametikohal, kus ta töötas enne teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale nimetamist või määramist või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemist, või nimetatakse ta teisele sama taseme ametikohale.

(4) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses, määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis või osalemisega rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, makstakse tema soovil ametipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga.”;

2) paragrahvi 108 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teenistuse aeg käesoleva seaduse § 66 alusel ametikohal valitsusasutuses, rahvusvahelises organisatsioonis ja rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;”.

§ 31.  Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/42, 625; 28.12.2010, 6) § 522 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 522. Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

(1) Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör töötada rahvusvahelises organisatsioonis rahvusvahelise õigusalase koostöö või õigusemõistmisega seotud töökohal ning osaleda eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub rahvusvahelises organisatsioonis töötamise ja rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks.

(2) Prokuröril on õigus alates teenistussuhte peatamisest nelja aasta jooksul avaliku konkursita tagasi pöörduda senisele ametikohale.

(3) Töötamise aeg rahvusvahelises organisatsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.”

§ 32.  Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse (RT I 2010, 24, 115; 30.12.2010, 2) § 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine

(1) Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimub rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel esitatud või Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi abipalve või rahvusvahelise päästekokkuleppe kohaselt esitatud abipalve alusel rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise otsustamise, meeskonna päästetööle ja demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Päästeasutus võib rahvusvahelise kokkuleppe alusel kaasata päästetööle ja demineerimistööle Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi haldusorgani. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega.

(4) Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib Eesti päästeasutust päästetööle ja demineerimistööle kaasata teise riigi territooriumil. Eesti päästeasutusel on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästetööl ja demineerimistööl osalevale meeskonna liikmele, kellele ei kohaldata rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, laienevad päästeseaduse §-s 41 ja päästeteenistuse seaduse §-s 16 kehtestatud sotsiaalsed tagatised.”

§ 33.  Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduse (RT I 2008, 8, 57; 2010, 29, 151) § 13 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides, samuti eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg;”.

§ 34.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse (RT I, 19.11.2010, 7) § 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;”.

§ 35.  Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse (RT I, 09.12.2010, 15) § 111 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Teenistuseks vanglaametnikuna loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal, samuti osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil.”

§ 36.  Välissuhtlemisseaduse muutmine

  Välissuhtlemisseaduse (RT I 2006, 32, 248; 2010, 19, 101) § 9 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „kriisireguleerimismissioonidel” sõnaga „tsiviilkriisiohjemissioonidel”.

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. aprillil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json