Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.02.2015 otsus nr 591

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.02.2015

§ 1. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Käesolevas seaduses ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

(3) Riigieelarves ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud rahasummat ning poliitika põhialuseid, valdkonna arengukavasid ja programme arvestades otsustab valdkonna eest vastutav minister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse.ˮ;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) investeeringud äriühingu omakapitali investeerimisfondi kaudu (edaspidi omakapitali investeeringud).ˮ;

3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Ettevõtluslaenu andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

4) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Ettevõtluse riiklik toetamine peab kaasa aitama poliitika põhialuste, ettevõtluse valdkonna arengukavade ja programmide eesmärkide saavutamisele ning vastama riigiabi andmise reeglistikule.

(6) Euroopa Liidu abiprogrammide ja fondide poolt finantseeritav riiklik toetamine peab olema kooskõlas vastavate abiprogrammide ja fondide toetamise põhimõtetega.

(7) Eesmärgiga tagada ettevõtluslaenu kaitse ja laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine laenusaaja poolt, võib ettevõtluslaenu andev sihtasutus omandada ja võõrandada osaluse ettevõtluslaenu saanud äriühingus. Käesolevas lõikes nimetatud eesmärgil äriühingus osaluse omandamisele ja võõrandamisele ei kohaldata riigivaraseadust.

(8) Sihtasutuselt ettevõtluslaenu saanud äriühingus osaluse omandamise ja võõrandamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

6) seadust täiendatakse §-ga 4¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 4¹. Mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagastamise kord

(1) Toetuse saaja on kohustatud tagastama mittesihipäraselt kasutatud toetuse summa.

(2) Toetuse saajaga sõlmitavas toetuse andmise lepingus määratletakse toetuse kasutamise sihtotstarve ning mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmise täpsemad alused ja tingimused.

(3) Kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse sihipärane kasutamine on ohustatud, võib toetuse andmise lepingu enne toetuse üleandmist üles öelda.

(4) Mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmine otsustatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse mittesihipärasest kasutamisest teadasaamisest arvates.

(5) Mittesihipäraselt kasutatud toetus tuleb toetuse andjale tagastada toetuse tagasinõudmise otsuses ette nähtud perioodi jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.ˮ;

7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Ettevõtluse riikliku toetamise iga liigi puhul määratakse rahastamislepinguga või valdkonna eest vastutava ministri käskkirja või määrusega sihtgrupid, kes nimetatud toetust võivad saada.ˮ;

8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses:

ˮ§ 5¹. Omakapitali investeeringud

(1) Omakapitali investeeringuid võib teha riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutuse (edaspidi sihtasutus), sihtasutuse asutatud äriühingu või sihtasutuse osalusel asutatud äriühingu kaudu. Omakapitali investeeringute teostamiseks peab investeerimiskapitali paigutama asutatavasse või olemasolevasse investeerimisfondi, mis investeerib ise või teiste investeerimisfondide kaudu omakapitali investeeringu objektiks oleva äriühingu omakapitali.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sihtasutus sõlmivad omakapitali investeeringute tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite (edaspidi investeerimiskapital) üleandmiseks sihtasutusele rahastamislepingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamislepingus peavad sisalduma vähemalt:

1) sihtasutusele üleantava investeerimiskapitali summa ning üleandmise ja investeerimise tingimused;

2) nõusolek investeerimiskapitali üleandmiseks sihtasutuse poolt asutatud äriühingule, kui omakapitali investeering tehakse sihtasutuse asutatud äriühingu või sihtasutuse osalusel asutatud äriühingu kaudu;

3) investeerimiskapitali investeerimisstrateegia ja investeeringute üle teostatava järelevalve põhimõtted;

4) valitsemistasu ja investeerimisfondi arvelt makstavate muude tasude piirmäär;

5) investeerimisfondi tulu jaotamise ja investeeringust väljumise tingimused;

6) investeerimisfondi poolt tagastatava investeerimiskapitali ja investeeringust saadud tulu kasutamise tingimused ja kord;

7) riigiabi korral selle tagasinõudmise alused ja kord, kui selgub, et abi anti ebaseaduslikult või abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamislepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Omakapitali investeeringute korraldamiseks võib valida fondivalitseja. Fondivalitseja valimisel peab olema tagatud valimisprotsessi läbipaistvus ja valimisprotseduuri kontrollitavus.

§ 5². Investeerimisfondi asutamine ja osalemine investeerimisfondis

(1) Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada investeerimisfondi asutamise ja selles osalemise.

(2) Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada omakapitali investeeringute tegemiseks sihtasutuse poolt sellise äriühingu asutamise, kelle ülesandeks on omakapitali investeeringute tegemiseks investeerimisfondi asutamine või selles osalemine ja riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise investeerimiskapitali paigutamine asutatavasse või olemasolevasse investeerimisfondi, või sellise äriühingu asutamisel osalemise.ˮ;

10) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklikke tagatisi võib anda sihtasutuse kaudu.ˮ;

11) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku tagatise saaja pankroti- või saneerimismenetluse korral, samuti tagatise saajaks oleva krediidiasutuse või selle filiaali suhtes moratooriumi kehtestamise korral, kui nimetatud menetluste või moratooriumi käigus antakse tagatisega tagatav nõue üle kolmandale isikule, ei pea selline kolmas isik või selle filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse, kuid peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teistele tingimustele.ˮ;

12) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv ˮ75ˮ arvuga ˮ80ˮ;

13) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest.ˮ;

14) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse arv ˮ128ˮ arvuga ˮ160ˮ.

§ 2. Eesti Arengufondi seaduse muutmine

Eesti Arengufondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna ˮjuhtimisalast” sõnadega ˮvajaduse korral muud”;

2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna ˮteisel” sõnaga ˮneljandal”;

3) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 3 täiendatakse sõna ˮäriühingutes” järel sõnadega ˮvõi riskikapitalifondides”;

4) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 4 täiendatakse sõna ˮäriühingute” järel sõnadega ˮvõi riskikapitalifondide” ning sõna ˮjuhtimisorganitesse” asendatakse sõnaga ˮorganitesse”;

5) paragrahvi 21 täiendatakse sõna ˮäriühingute” järel sõnadega ˮja riskikapitalifondide”;

6) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Investeerimistegevuses on Arengufondil õigus asutada Arengufondi eesmärkidele ja ülesannetele vastavaid riskikapitalifonde või osaleda neis. Riskikapitalifond käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või varakogum, millesse on kaasatud ühe või mitme investori kapital eesmärgiga investeerida seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale nende investorite kasuks reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse.”;

7) paragrahvi 31 lõiked 2¹ ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Arengufondi investeerimistegevuse sisu on investeerimiskapitali arvelt otseinvesteeringute tegemine käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud alusel ning investeeringute tegemine riskikapitalifondidesse §-s 37¹ sätestatud alusel.”;

9) paragrahvi 33 lõikes 3 ning § 34 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮ§ 35 lõikes 1” tekstiosaga ˮ§-s 35 või 37¹”;

10) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Nõukogu nõusolekul võib Arengufond korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute teostamist ühe või mitme fondivalitseja kaudu, paigutades investeerimiskapitali fondivalitseja poolt valitsetavasse käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud tingimustele vastavasse riskikapitalifondi.”;

11) paragrahvi 33 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Arengufondi poolt kontrollitav fondivalitseja, kelle valitsetavas riskikapitalifondis on riik või Arengufond kas eraldi või koos omandanud rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osakutest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute teostamise eesmärgil, peab nimetatud riskikapitalifondi valitsemisel lähtuma käesoleva seaduse 5. peatükis Arengufondi vastavale investeerimistegevusele sätestatud põhimõtetest ja protseduuridest ulatuses, milles investeerimisfondide seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

12) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Arengufond peab investeerimistegevuses tagama riskide ja investeeringute piisava hajutamise, arvestades Arengufondi eesmärke.

(7) Arengufondi investeerimistegevuse täpsemad põhimõtted määratakse Arengufondi investeerimisstrateegias, mille töötab välja juhatus ning kinnitab nõukogu. Investeerimisstrateegias peavad sisalduma vähemalt:

1) eelistatud ettevõtlussektorid, millesse investeeritakse;

2) nõuded eraõiguslike juriidiliste isikute osalemisele investeeringute tegemisel;

3) investeeringute üle teostatava järelevalve põhimõtted, sealhulgas nõuded Arengufondi esindaja osalemisele investeeringu objektiks olevate ettevõtjate ja riskikapitalifondide organites ning oluliste otsuste vastuvõtmisel;

4) Arengufondi investeeringute kogumaht ühe ettevõtja ning riskikapitalifondi kohta;

5) Arengufondi osaluse miinimum- ja maksimumsuurus investeeringu objektiks olevas ettevõtjas või riskikapitalifondis, samuti investeeringu periood;

6) investeeringu objektiks olevate riskikapitalifondide arvelt makstavate tasude piirmäärad ning fondide tulu jaotamise põhimõtted.”;

13) paragrahvi 35 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 36 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮArengufond ei tee investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse omandamise kaudu, välja arvatud investeerimisstrateegias sätestatud juhtudel.”;

15) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Arengufond võib investeeringuid teha üksnes ettevõtja hääleõiguslikku kapitali.”;

16) paragrahvi 36 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Arengufond võib anda ettevõtjatele laenu või krediiti koos Arengufondi poolt tehtud investeeringuga ettevõtja põhikapitali, kui see vastab Arengufondi investeerimisstrateegiale.”;

18) paragrahvi 37 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) seadust täiendatakse §-ga 37¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 37¹. Fondiinvesteeringud

Arengufond investeerib riskikapitalifondidesse, mille tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud ettevõtjatesse §-s 36 sätestatud viisil ning §-s 37 sätestatud piiranguid arvestades vähemalt selline osa riskikapitalifondi varast, mis vastab Arengufondi osalusele vastavas riskikapitalifondis.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 44¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 44¹. Arengufondi investeerimistegevuse ümberkorraldamine

(1) Nõukogu nõusolekul võib Arengufond investeerimistegevuse raames omandatud äriühingute osad ja aktsiad (edaspidi osalused) üle anda riskikapitalifondile, omandades osaluste väärtusele vastavas ulatuses vastava fondi aktsiaid, osakuid või muid samaväärseid õigusi. Osaluste üleandmisel ei kohaldata investeerimisfondide seaduse § 135 lõikes 1 sätestatut. Osaluste üleandmisel ei kohaldata seaduses, äriühingute põhikirjades ja osanike või aktsionäride lepingutes sätestatud ostueesõigust, kaasamüügiõigust ega muid osaluste võõrandamise piiranguid. Pärast osaluste üleandmist teostab Arengufondi seadusest, äriühingute põhikirjadest ning osanike või aktsionäride lepingutest tulenevaid osaniku või aktsionäri õigusi nimetatud riskikapitalifondi fondivalitseja.

(2) Arengufond peab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud riskikapitalifondi osakuomaniku õiguste teostamisel tagama, et nimetatud fondi tingimused või põhikiri vastavad käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatule ulatuses, mis puudutab Arengufondi osalusele vastavat osa nimetatud fondi varast.

(3) Käesoleva seaduse § 43² lõikes 2 nimetatud riigivara valitseja peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskikapitalifondi osakuomaniku õiguste teostamisel tagama, et nimetatud fondi tingimused või põhikiri vastavad käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatule ulatuses, mis puudutab riigi osalusele vastavat osa nimetatud fondi varast.”.