Teksti suurus:

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril.
Avaldamismärge:RT I, 04.03.2019, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.02.2019 otsus nr 398

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.02.2019

§ 1.  Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „omanik” sõnadega „või laevapereta prahitud laeva prahtija (edaspidi prahtija)”;

2) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik või prahtija on:
1) Eesti kodanik või
2) Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

(2) Ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või isikutele.”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele antud õigus laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) kodanikule ning lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel, et tal on:
1) Eestis tegevuskoht, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast, või
2) Eestis tegevuskohta omav vastutav isik käesoleva seaduse § 42 tähenduses.

(22) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud Eesti riigilipu kandmise õigusele võib laev Eesti riigilippu kanda ka muul seaduses sätestatud juhul.”;

5) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

§ 21. Kohustus heisata Eesti riigilipp ahtrilipuna

Laeval, millele on väljastatud Eesti lipudokument, on kohustus sadamasse sisenedes ja sadamast väljudes heisata Eesti riigilipp ahtrilipuna.”;

7) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti riigilippu kandva kohalikku rannasõitu või Eesti sadamast regulaarreise tegeva merelaeva kapteniks võib olla ainult Eesti kodanik või lepinguriigi kodanik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti riigilippu kandva merelaeva kapteniks võib olla ka lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik annab Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.”;

8) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Volitatud esindaja registritoimingutes

(1) Laeva omanikku või prahtijat võib käesoleva seaduse 1. osa 2. peatükis, 2. osa 7. peatüki 2. jaos ja 2. osa 9. peatükis nimetatud registritoimingu tegemisel või laeva lipudokumendi vastuvõtmisel esindada volitatud esindaja.

(2) Volitatud esindaja määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Volikiri tuleb esitada enne toimingu tegemist. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse digitaalallkirjastatud volikiri võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

§ 42. Vastutav isik

(1) Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele.

(2) Vastutav isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, kui:
1) tal on Veeteede Ameti väljastatud kehtiv meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC) või
2) ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tunnistuse olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

(3) Laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema vastutav isik.

(4) Vastutavat isikut ei pea olema:
1) merelaeval, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;
2) riigihaldusülesandeid täitval laeval;
3) siseveelaeval ja teisaldataval ujuvvahendil;
4) ehitataval laeval või ehitataval teisaldataval ujuvvahendil;
5) laevakinnistusraamatusse kantud laeval, mis on välja prahitud.

(5) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva vastutaval isikul peab tegevuskoht olema Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast.

(6) Kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva omanikul ei ole Eestis elukohta või tegevuskohta, peab laeva vastutaval isikul olema Eestis tegevuskoht.

(7) Vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse digitaalallkirjastatud volikiri võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga.

(8) Veeteede Ameti väljastatud teade loetakse käesoleva seaduse §-des 1 ja 2 nimetatud isikule kättetoimetatuks, kui see on edastatud vastutavale isikule.”;

11) paragrahvist 7 jäetakse välja sõnad „kaubanduslikuks meresõiduks”;

12) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Lipudokumendi liigid, lipudokumendi sisu ja Eesti riigilipu heiskamine”;

13) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „laevapilet” sõnadega „, laevapereta prahitud laeva liputunnistus”;

14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastab Veeteede Amet laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevale.”;

15) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 ja § 931 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise korral väljastab ajutise liputunnistuse Veeteede Amet.

(4) Ajutise liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada samad andmed, mis esitatakse laeva kinnistamisel.”;

16) paragrahvi 13 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja sellest jäetakse välja sõnad „ja kutsungsignaal”;

17) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Laevapereta prahitud laeva liputunnistus

(1) Laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevale (edaspidi laevapereta prahitud laev) väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1‒7 nimetatud andmed, välja arvatud laeva peajõuseadme tüüp, laeva ehituskoht ja ühise omandi osade suurus;
2) laeva pikkus, laeva laius ja laeva parda kõrgus;
3) prahtija nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;
4) laeva algregistririik;
5) viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel liputunnistus on välja antud;
6) liputunnistuse kehtivusaeg, selle väljaandmise kuupäev ja koht.

(2) Laevapereta prahitud laeva liputunnistusele kantakse märge, et laev on kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ja seda ei saa selles registris koormata piiratud asjaõigusega.

(3) Allprahtimise korral väljastatakse laevale uus laevapereta prahitud laeva liputunnistus ning sellele kantakse täiendavalt laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja allprahilepingu tähtaeg.

(4) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

19) paragrahvi 14 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Ajutised liputunnistused

(1) Ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud andmed.

(2) Laevapereta prahitud laeva ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud andmed.”;

20) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 ja § 23 lõike 1 alusel väljastatud ajutisele liputunnistusele laeva registreerimisnumbrit ei kanta.

(5) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab lisaks samas lõikes nimetatud andmetele sisaldama viidet välislepingule, millest tuleneb Eesti riigilipu kandmise õigus.

(6) Ajutise liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

21) paragrahvis 16 asendatakse sõna „andmed” sõnaga „vormi”;

22) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korduva lipudokumendi taotlemisel tuleb esitada kirjalik avaldus ja tagastada esialgne lipudokument.”;

23) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui esialgse laevapereta prahitud laeva lipudokumendi kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel ja Veeteede Ameti nõusoleku saamisel tagastada registripidajale lipudokumendi kahe kuu jooksul kehtetuks muutumisest arvates.”;

24) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Korduv lipudokument väljastatakse ka juhul, kui esialgne lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab avalduses kirjalikult kinnitama esialgse lipudokumendi hävimist või põhistama selle kadumist või tagastama kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi, mis kriipsutatakse kahe punase diagonaaljoonega läbi ja mida säilitatakse laevatoimikus.”;

25) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Korduva lipudokumendi kehtivusaeg jääb samaks esialgse lipudokumendi kehtivusajaga.

(4) Korduva lipudokumendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

26) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse ja ajutise liputunnistuse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

27) paragrahvi 20 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui merelaev, mis on kantud laevakinnistusraamatusse, antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks teisele isikule (prahtijale) tema nimel kasutamiseks, annab Veeteede Amet omaniku taotlusel loa laeva kandmiseks mõne teise riigi registrisse, kui see on vastava riigi seaduse kohaselt lubatud.”;

28) paragrahvi 21 pealkiri, lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemine ja väljastamine

(1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama Veeteede Ametile järgmised eesti- või ingliskeelsed või ametliku või kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega dokumendid:
1) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud avaldus;”;

29) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „merelaevatunnistus ja”;

30) paragrahvi 21 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:

„(12) Veeteede Amet väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa viie tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates.

(13) Teise riigi riigilipu kandmise luba väljastatakse eesti ja inglise keeles.

(14) Veeteede Amet edastab teise riigi riigilipu kandmise loa hiljemalt loa andmisele järgneval tööpäeval laevakinnistusraamatu pidajale. Laevakinnistusraamatu pidaja teeb teise riigi riigilipu kandmise loa alusel laevakinnistusraamatusse laeva lipuõiguse märke.”;

32) paragrahvi 21 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teise riigi riigilipu kandmise luba jõustub alates laeva lipuõiguse märke tegemisest laevakinnistusraamatusse.

(3) Enne teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke tegemise eest tasuma riigilõivu.”;

33) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemisel peab laeva omanik esitama laevakinnistusraamatu pidajale notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud avalduse märke kustutamiseks laevakinnistusraamatust. Avaldusele tuleb lisada lipudokumendid ja tõend selle kohta, et laev on kustutatud või kustutatakse välisriigi laevaregistrist. Enne avalduse esitamist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke tegemise eest tasuma riigilõivu.”;

34) paragrahvi 23 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise liputunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

35) paragrahvi 24 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt 12-meetrise üldpikkusega merelaev võib laeva prahtija taotlusel Veeteede Ameti väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistuse alusel kanda Eesti riigilippu, kui:”;

36) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 1 ja § 241 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 1” tekstiosaga „§ 1 lõikes 1 või § 2 lõigetes 1‒22”;

37) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistus on tähtajaline dokument ja see kehtib kuni kaks aastat. Laeva registreerimist ja laevapereta prahitud laeva liputunnistust võib prahtija taotlusel kuni kahe aasta kaupa pikendada. Pikendamisel väljastatakse uus lipudokument.”;

38) paragrahvi 241 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) allprahileping lõpeb hiljemalt prahilepingu lõppemisel;”;

39) paragrahvi 241 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) allprahtimine kantakse esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse.”;

40) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka järgnevate allprahtimiste korral.”;

41) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laeval peab olema nimi. Nime annab laevale laeva omanik või prahtija. Laeva nimi peab selgelt erinema Eestis registreeritud teiste laevade nimedest, välja arvatud juhul, kui laev kantakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse ja kui prahtija esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et laeva algregistririik või prahtimisleping ei võimalda laeva nime muuta. Laeva nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.”;

42) paragrahvi 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Veeteede Amet. Laeva omanik või prahtija kooskõlastab Veeteede Ametiga laevale antava või muudetava nime. Veeteede Amet ei kooskõlasta laeva nime, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.”;

44) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Laeva omanik või prahtija võib esitada Veeteede Ametile avalduse laeva nime enda nimel hoidmiseks, kui ta soovib laeva selle nimega Eesti laevaregistris registreerida. Laeva nimi tuleb enne kooskõlastada Veeteede Ametiga. Laeva nime hoitakse laeva omaniku või prahtija nimel kolm aastat nime kooskõlastamise päevast arvates. Veeteede Amet väljastab sellekohase tunnistuse. Enne laeva nime hoidmise ja sellekohase tunnistuse väljastamise avalduse esitamist peab laeva omanik või prahtija tasuma Veeteede Ametile 250 eurot.”;

45) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Laeva kutsung antakse laevale laeva raadioloa väljastamisel.”;

46) paragrahvi 30 kolmandas lauses asendatakse sõna „registrit” sõnaga „registreid”;

47) paragrahvi 31 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12-meetrise üldpikkusega siseveelaev, mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.”;

48) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Esimene ja teine laevapereta prahitud laevade register

(1) Veeteede Amet peab esimest laevapereta prahitud laevade registrit ja teist laevapereta prahitud laevade registrit.

(2) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laev, mis vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele ja mille vastutaval isikul on tegevuskoht Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast.

(3) Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laev, mis vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele.”;

49) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Esimese või teise laevapereta prahitud laevade registri pidajale esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles. Muus võõrkeeles dokumendid tuleb esitada koos ametliku või kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega.”;

50) paragrahvi 36 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kinnitatud ärakiri” tekstiosaga „, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

51) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva seaduse kohaselt peab dokument olema notariaalselt kinnitatud, võib notari asemel dokumendil olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti, ning esitatud koos ametliku või kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega.”;

52) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 41 esimeses lauses asendatakse sõna „Eesti” sõnadega „Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik”;

54) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

§ 411. Väikelaeva kinnistamine

Väikelaeva kinnistamisel laevaregistris kohalduvad meresõiduohutuse seaduses sätestatud väikelaeva registreerimisele kohalduvad nõuded.”;

55) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) omaniku või ühiste omanike andmed ja ühise omandi osade suurus ning riigi laeva puhul andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;”;

56) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed, vastutava isiku volitust tõendav dokument koos käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse numbri või kinnitusega, kirjalik kinnitus isiku Eestis tegevuskoha omamise kohta, välja arvatud juhul, kui merelaeva omanikul, sealhulgas ühisel omanikul, on Eestis tegevuskoht, ja vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevakinnistusraamatusse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik ise;”;

57) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „samuti” tekstiosaga „vastutava isiku andmed ja kontaktandmed,”;

58) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Laevakinnistusraamatusse kantakse järgmised kontaktandmed:
1) juriidilise isiku asukoha aadress või füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress;
2) telefoninumber koos suunakoodiga;
3) e-posti aadress.”;

59) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „kaasomanikel” sõnadega „ühistel omanikel”;

60) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

61) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) juriidilisest isikust omaniku, ühise omaniku või disponendi korral selle seadusjärgsel esindajal.”;

62) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) vastutava isiku andmed ja kontaktandmed;”;

63) paragrahvi 67 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välismaise laevaomaniku puhul ka esindaja andmed”;

64) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
ESIMENE JA TEINE LAEVAPERETA PRAHITUD LAEVADE REGISTER
”;

65) paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 89. Laevapereta prahitud laeva alluvus Eesti Vabariigi õiguskorrale

(1) Laevapereta prahitud laeva asjaõigused on määratud selle algregistririigi õigusega.

(2) Laevapereta prahitud laev on allutatud Eesti avalikule õigusele. Laevapereta prahitud laeva suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid laevaohutusnõudeid.”;

66) paragrahv 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 90. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri avalikkus

(1) Esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmed on avalikud. Laevatoimikus sisalduvate dokumentidega on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ja isikul, kellel on selleks õigustatud huvi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada esimesest ja teisest laevapereta prahitud laevade registrist ametlikult kinnitatud ärakirju.”;

67) paragrahvi 91 täiendatakse pärast sõna „Kõik” sõnadega „esimese ja teise”;

68) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Õigus registreerida laev esimeses ja teises laevapereta prahitud laevade registris

Õigus registreerida laev esimeses või teises laevapereta prahitud laevade registris on käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 ja § 2 lõigetes 1‒22 sätestatud juhtudel.”;

69) paragrahvi 92 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 92. Laevapereta prahitud laeva registreerimiseks ning registreeringu pikendamiseks esitatavad andmed ja dokumendid”;

70) paragrahvi 92 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Laeva registreerimiseks esimeses laevapereta prahitud laevade registris peab prahtija esitama kirjaliku või digitaalallkirjastatud avalduse ja järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:”;

71) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nimi” sõnadega „ja endised nimed”;

72) paragrahvi 92 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) ametliku mõõtmise tulemused ja peamasinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;
7) meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC) või ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (ajutine SMC) laeva puhul, millel on meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud, või merekõlblikkust tõendavad dokumendid laeva puhul, millel ei ole meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud;”;

73) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) klassifikatsioonitunnistus, mille on väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, laeva puhul, millel on klassifikatsioonitunnistus nõutud ning tegemist ei ole käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud laevaga;”;

74) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) prahileping ja allprahtimise korral allprahileping;”;

75) paragrahvi 92 lõike 1 punktid 10–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek laeva registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registris, kui laevaomaniku nõusolek ei sisaldu prahilepingus;
11) laeva kutsung;
12) registripidaja nõudmisel dokument, mis tõendab, et prahtija on lepinguriigi kodanik või lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, kui registripidajal ei ole võimalik neid dokumente teise lepinguriigi asjaomasest registrist mõistliku aja jooksul tasuta saada;”;

76) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14‒19 järgmises sõnastuses:

„14) laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber;
15) laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku käesoleva seaduse § 47 lõikes 6 nimetatud kontaktandmed;
16) vastutava isiku volitust tõendav dokument ja koos sellega vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevapereta prahitud laevade registrisse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik või prahtija ise;
17) käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse number või kinnitus;
18) prahtija kirjalik kinnitus, et vastutaval isikul on Eestis tegevuskoht;
19) prahtija kirjalik kinnitus, et talle teadaolevalt puuduvad käesoleva seaduse § 961 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud asjaolud.”;

77) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 11‒13 järgmises sõnastuses:

„(11) Laeva registreerimiseks teises laevapereta prahitud laevade registris peab prahtija esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse ja dokumendid, välja arvatud punktis 18 nimetatud kinnitus.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud dokumendid võib esitada koopiatena. Dokumentide koopiate esitamise korral võib registripidaja prahtijalt lisaks nõuda käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vorminõuetele vastavaid dokumente.

(13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud andmed on registripidajale kättesaadavad volitatud klassifikatsiooniühingu või algregistririigi laevaregistri kaudu, võib registripidaja laeva registreerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud dokumentide asemel tugineda vastavatele andmetele.”;

78) paragrahvi 92 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Prahtija peab esimeses või teises laevapereta prahitud laevade registris laeva registreeringu pikendamiseks esitama kirjaliku või digitaalallkirjastatud avalduse ja vajaduse korral uued, käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud dokumendid, kui varem esitatud dokumendid on kehtivuse kaotanud või kui nendes sisaldunud andmed on muutunud.”;

79) paragrahvi 92 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

80) seadust täiendatakse §-dega 921–925 järgmises sõnastuses:

§ 921. Laeva tehniline lisaülevaatus enne registrisse kandmise otsuse tegemist

Veeteede Amet võib enne laeva registrisse kandmise otsustamist teha vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 13 laeva tehnilise lisaülevaatuse.

§ 922. Laeva registreerimiseks ja registreeringu pikendamiseks riigilõivu ning registritasu tasumine

(1) Laeva esimeses laevapereta prahitud laevade registris registreerimise või registreeringu pikendamise ja lipudokumendi taotluse läbivaatamise eest peab prahtija tasuma riigilõivu.

(2) Laeva teises laevapereta prahitud laevade registris registreerimise, registriteenuste osutamise või registreeringu pikendamise ning registreeringu või selle pikendamisega kaasneva lipudokumendi taotluse läbivaatamise eest peab prahtija tasuma registritasu käesoleva seaduse §-des 923 ja 925 sätestatud määras ja korras.

(3) Laeva ümberregistreerimise eest teisest laevapereta prahitud laevade registrist esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega riigilõivu ei võeta.

§ 923. Registritasu

(1) Registritasu tasutakse iga aasta. Registritasu tasutakse registreeringu kehtivusaasta eest enne laeva registreerimise avalduse esitamist ja iga järgmise kehtivusaasta eest vähemalt kümme päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

(2) Enne registritasu tasumist ei registreerita laeva teise laevapereta prahitud laevade registrisse.

(3) Teises laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva eest registritasu tasumata jätmisel ei jätkata laevale registriteenuse osutamist ega pikendata laeva registreeringut ja registripidaja võib laeva teisest laevapereta prahitud laevade registrist kustutada.

(4) Registritasu laekub riigieelarvesse. Registritasu makseteatise väljastab Veeteede Amet.

§ 924. Registritasuga hõlmatavad ülevaatused ja täiendavad tasud

(1) Veeteede Amet teeb registritasu eest järgmised ülevaatused:
1) laeva tehnilised ülevaatused;
2) laeva turvaülevaatused;
3) vastutava isiku ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine meresõiduohutuse seaduse kohaselt;
4) laeva ülevaatus meretöötunnistuse väljastamiseks, selle kehtivuse kinnitamiseks ja selle uuendamiseks.

(2) Veeteede Amet väljastab registritasu eest ja edastab tähtkirjaga järgmised dokumendid:
1) laevatunnistused;
2) laevapere liikme meresõidudiplomi tunnustamise kinnitusleht;
3) tõend selle kohta, et Veeteede Ametile on esitatud taotlus käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kinnituslehe saamiseks.

(3) Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva lisaülevaatuse või vastutava isiku meresõiduohutusalase lisaauditi eest, kui see on tehtud prahtija või vastutava isiku taotluse alusel, tuleb lisaks registritasule tasuda 200 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 6000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatused ei ole registritasuga hõlmatud, kui neid teeb Veeteede Ameti asemel volitatud klassifikatsiooniühing.

(5) Registritasuga ei ole hõlmatud Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud.

(6) Kui taotleja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi edastamist kullerpostiga, tuleb dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasuda täiendavalt 70 eurot.

(7) Kui meresõiduohutuse seaduses nimetatud rahvusvaheline konventsioon võimaldab konventsioonis sisalduvate nõuete täitmisest vabastamist ja taotleja taotleb vabastuse andmist, tuleb asjakohase dokumendi väljastamise ja tähtkirjaga edastamise eest tasuda täiendavalt 300 eurot.

(8) Kui taotleja soovib korduva laevatunnistuse või kinnituslehe väljastamist hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud laevatunnistuse või kinnituslehe asemel, tuleb nimetatud dokumentide väljastamise eest tasuda riigilõivu.

§ 925. Registritasu määrad

Registritasu on vastavalt laeva kogumahutavusele järgmine:
1) alla 5000-se kogumahutavusega laev ‒ 15 000 eurot aastas;
2) 5000-se kuni 19 999-se kogumahutavusega laev ‒ 20 000 eurot aastas;
3) 20 000-se ja suurema kogumahutavusega laev ‒ 25 000 eurot aastas.”;

81) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed ning laevatoimikusse võetavad dokumendid

(1) Esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse laeva ja laeva omaniku, laeva prahtija ning vastutava isiku andmed.

(2) Laevapereta prahitud laeva laevatoimikusse võetakse dokumendid või nende koopiad, mis on registrikande aluseks või millele kandes viidatakse, ja muud laeva registreerimisega seotud dokumendid ning kirjavahetus või nende koopiad, samuti kehtetud lipudokumendid.

(3) Esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed ning laevapereta prahitud laeva laevatoimikusse võetavad dokumendid sätestatakse esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimääruses.”;

82) seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

§ 931. Laevapereta prahitud laeva registreerimine ja laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus

(1) Kui registripidaja nõuab prahtijalt käesoleva seaduse § 921 lõike 12 alusel § 36 lõikes 2 nimetatud vorminõuetele vastavate dokumentide esitamist ning prahtijal puudub võimalus need kohe esitada, võib Veeteede Amet § 92 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel registreerida laeva esimeses laevapereta prahitud laevade registris või § 92 lõikes 11 nimetatud avalduse alusel registreerida laeva teises laevapereta prahitud laevade registris ning väljastada laevale laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusajaga kolm kuud.

(2) Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kehtivusaja lõpuni või kuni laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamiseni, kui see väljastatakse enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja lõppu.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ja vorminõuetele vastavate dokumentide esitamist väljastatakse laevale laevapereta prahitud laeva liputunnistus, mille kehtivusaeg koos ajutise liputunnistuse kehtivusajaga ei ületa käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud tähtaega. Võimaluse korral tagastab prahtija või allprahtija prahitud laeva ajutise liputunnistuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ja vorminõuetele vastavate dokumentide esitamisel. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei tule laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise ja registrisse kantud andmete muutmise eest riigilõivu uuesti tasuda.

(4) Kehtetu laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus tuleb registripidajale viivitamata tagastada. Kui kehtetu laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija või allprahtija vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel ja registripidaja nõusoleku saamisel tagastada registripidajale liputunnistuse kahe kuu jooksul alates laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtetuks muutumisest.”;

83) paragrahv 94 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 95 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laeva prahtija on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama registripidajale muutustest asjaoludes, mille alusel temale kasutamiseks antud laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu.”;

85) paragrahvi 95 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatama” sõnaga „registripidajale”;

86) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui registripidajal tekib kahtlus, et laeval ei ole Eesti riigilipu kandmise õigust, võib ta registrisse kantud laeva omanikult küsida täiendavaid tõendeid laeva registrikuuluvuse ja Eesti riigilipu kandmise õiguse kohta, andes selleks kuni 30-päevase tähtaja.”;

87) paragrahvi 96 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 96. Laeva kustutamine esimesest ja teisest laevapereta prahitud laevade registrist prahtija algatusel”;

88) paragrahvi 96 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

89) paragrahvi 96 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

90) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Laeva kustutamiseks esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist prahtija algatusel peab prahtija esitama kirjaliku avalduse ja tagastama laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse või laevapereta prahitud laeva liputunnistuse. Laeva kustutamiseks esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist tuleb tasuda riigilõivu.”;

91) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistust ei väljastata enne registriosa sulgemist ja liputunnistuse registripidajale tagastamist või väljaantud liputunnistuse hävimise kinnitamist või kadumise põhistamist.

(6) Kui laevapereta prahitud laeva kehtetu liputunnistuse kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija või allprahtija vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel ja registripidaja nõusoleku saamisel tagastada registripidajale liputunnistuse kahe nädala jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamisest.

(7) Kui laev kustutatakse teisest laevapereta prahitud laevade registrist prahtija algatusel, ei tagastata prahtijale juba tasutud registritasu.

(8) Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

92) seadust täiendatakse §-dega 961 ja 962 järgmises sõnastuses:

§ 961. Laeva kustutamine esimesest ja teisest laevapereta prahitud laevade registrist registripidaja algatusel

(1) Registripidaja kustutab laeva esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist, kui liputunnistuse kehtivusaeg lõpeb ja laeva registreeringut ei pikendata.

(2) Registripidaja võib laeva esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist kustutada, kui:
1) prahtija ei ole enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja lõppu esitanud registripidajale kõiki käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud dokumentide originaale;
2) laevapereta prahitud laeva on 24 kuu jooksul kontrollimise käigus vähemalt kahel korral kinni peetud sadamariigi kontrolli poolt;
3) arestitud või sadamariigi kontrolli või Veeteede Ameti järelevalveametniku poolt kinnipeetud laevapereta prahitud laev on ilma loata sadamast lahkunud;
4) laevapereta prahitud laeva omanikku või prahtijat on karistatud teo eest, mis on Eesti karistusseadustiku kohaselt esimese astme kuritegu;
5) laev on registreeritud esimeses või teises laevapereta prahitud laevade registris võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
6) registrisse kantud omanik ei ole registripidajale tähtajaks esitanud käesoleva seaduse § 95 lõikes 3 nimetatud tõendeid;
7) teises laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva registritasu ei ole tähtajaks tasutud;
8) laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu;
9) vastutav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(3) Registripidaja teavitab prahtijat kavandatavast kustutamisest 30 päeva ette. Teavitus edastatakse käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktis 15 nimetatud e-posti aadressil.

(4) Prahtija peab pärast laeva esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist kustutamist talle väljastatud ajutise liputunnistuse või laevapereta prahitud laeva liputunnistuse registripidajale viivitamata tagastama.

(5) Prahtija taotlusel väljastab Veeteede Amet käesoleva seaduse § 96 lõikes 4 nimetatud tunnistuse.

(6) Kui laev kustutatakse teisest laevapereta prahitud laevade registrist registripidaja algatusel, ei tagastata prahtijale juba tasutud registritasu.

§ 962. Otsuse tegemine

(1) Registripidaja lahendab laeva registreerimise, registreeringu pikendamise või esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise avalduse otsusega viie tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse ning kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest arvates. Laeva registreerimise avalduse rahuldamisel kantakse laev asjakohasesse registrisse.

(2) Kui laeva registreerimise või registreeringu pikendamise avalduses on puudusi, annab registripidaja avaldajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, siis jätab registripidaja avalduse läbi vaatamata ja laeva ei registreerita või registreeringut ei pikendata.

(3) Kui avalduse esitaja ei tasu laeva teise laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimise eest registritasu, jätab registripidaja avalduse läbi vaatamata.

(4) Kui laev ei läbi käesoleva seaduse § 921 alusel tehtud lisaülevaatust, jätab registripidaja laeva registreerimise avalduse rahuldamata.

(5) Kui esineb mõni käesoleva seaduse § 961 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud alustest, võib registripidaja jätta laeva registreerimise avalduse rahuldamata.

(6) Kui registripidaja jätab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel avalduse laeva registreerimiseks teise laevapereta prahitud laevade registrisse või registreeringu pikendamiseks läbi vaatamata või jätab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel avalduse laeva registreerimiseks teise laevapereta prahitud laevade registrisse rahuldamata, tagastatakse avalduse esitajale tasutud registritasu, millest on maha arvatud 32 eurot ja 0,10 eurot iga laeva kogumahutavuse ühiku eest, kuid kokku mitte rohkem kui 3200 eurot laeva kohta.”;

93) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 97. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri eesmärk, vastutav töötleja ning registri põhimäärus

(1) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet ning pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende laevade üle, mis käesoleva seaduse § 24 lõike 2 järgi on saanud õiguse kanda Eesti riigilippu.

(2) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri vastutav töötleja on Veeteede Amet.

(3) Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutab ja nende põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

94) seadust täiendatakse §-dega 1007–10010 järgmises sõnastuses:

§ 1007. Laevakinnistusraamatu tõendi väljastamine

(1) Veeteede Amet väljastab taotleja soovil tõendi selle kohta, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 1008. Registrikannete ja lipudokumentide kehtivus

(1) Kui enne käesoleva seaduse redaktsiooni, mille kohaselt luuakse esimene ja teine laevapereta prahitud laevade register, jõustumist laevale väljastatud merelaevatunnistuse, siseveelaevatunnistuse või liputunnistuse väljastamise õiguslik alus muutub, siis registrikannet ja lipudokumenti selles osas ei muudeta ning need jäävad kehtima.

(2) Kui enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva laevapereta prahitud laevale väljastatud ajutise liputunnistuse väljastamise õiguslik alus muutub, siis registrikannet ja lipudokumenti selles osas ei muudeta ning need jäävad kehtima esialgse lipudokumendi kehtivuse lõpuni.

§ 1009. Vastutava isiku määramine ja registrisse kandmine

(1) Enne käesoleva seaduse § 1008 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva puhul tuleb redaktsiooni jõustumise aasta 1. septembriks asjaomasele registripidajale tõendada käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku määramist, kui § 42 näeb ette vastutava isiku määramise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks esitab laeva omanik või prahtija asjaomasele registripidajale kirjaliku avalduse vastutava isiku registrisse kandmiseks ning käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 71 või § 92 lõike 1 punktides 14–17 nimetatud andmed ja dokumendid vastutava isiku kohta.

(3) Asjaomane registripidaja kannab nõuetele vastava vastutava isiku registrisse 15 päeva jooksul avalduse ja dokumentide saabumisest. Vastutava isiku registrisse kandmise eest riigilõivu ei võeta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel võib laevakinnistusraamatu puhul kohaldada trahvi määramist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 alusel ja laevapereta prahitud laevade registri puhul registrist kustutamist.

§ 10010. Laevapereta prahitud laevade registri ümberkujundamine esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks

(1) Alates käesoleva seaduse § 1008 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast loetakse laevapereta prahitud laevade register esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks ja enne seda laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevad loetakse registreerituks esimeses laevapereta prahitud laevade registris.

(2) Enne käesoleva seaduse § 1008 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva puhul tuleb redaktsiooni jõustumise aasta 1. septembriks registripidajale esitada kirjalik kinnitus selle kohta, et laev vastab käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimise tingimustele.

(3) Kui prahtija ei esita käesoleva seaduse § 1008 lõikes 1 sätestatud redaktsiooni jõustumise aasta 1. septembriks registripidajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnitust, võib laev olla esimeses laevapereta prahitud laevade registris registreeritud kuni laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui redaktsiooni jõustumise aasta 31. detsembrini.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimise tingimused on täidetud, asendatakse enne käesoleva seaduse § 1008 lõikes 1 sätestatud redaktsiooni jõustumist laevapereta prahitud laevale väljastatud ajutine liputunnistus pärast laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse tagastamist laevapereta prahitud laeva liputunnistusega. Sellisel juhul laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise ja registrisse kantud andmete muutmise eest riigilõivu ei võeta.”.

§ 2.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Paragrahvis 521 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu.”;

2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast arvu „3” tekstiosaga „, 31”;

3) paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–4” tekstiosaga „lõigetes 2, 3, 4”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud juhul on tulumaksu määr 0%.”;

5) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 48–52” tekstiosaga „§-des 48–521”;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.”;

7) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest laeval:
1) mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 521 lõigete 5–7 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja
2) mis kannab lepinguriigi lippu.

(6) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab lõikes 5 ning § 521 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele.

(7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”;

8) paragrahvis 234 asendatakse sõnad „maksustatav tulu” tekstiosaga „§ 23 lõikes 3 nimetatud tulu” vastavas käändes;

9) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 13 lõike 5 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–27 sätestatud mahaarvamisi.”;

10) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on lõikes 1 nimetatud isik.

(12) Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 13 lõikes 5 nimetatud tingimustele vastaval laeval.”;

11) paragrahvi 41 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõige 1” tekstiosaga „§ 13 lõiked 1 ja 5”;

12) paragrahvi 41 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 29 lõige 1” tekstiosaga „§ 29 lõiked 1 ja 11”;

13) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata lõiget 1.”;

14) paragrahvi 44 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „§ 29 lõike 1, 2, 6, 7, 71, 9 või 10” tekstiosaga „§ 29 lõike 1, 11, 2, 6, 7, 71, 9 või 10”;

15) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Lõikeid 4 ja 42‒8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.

(42) Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 521 alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse § 521 vaid osaliselt.”;

16) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

§ 521. Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult

(1) Residendist äriühing võib tasuda kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord).

(2) Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid laevahaldusettevõtjate suuniseid, ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

(3) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
2) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis;
4) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
5) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

(4) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu või äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:
1) vähemalt 25% olema äriühingu või äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel ning
2) vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all.

(5) Tonnaažikorra alusel maksustatakse tulu, mida äriühing saab kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost ning sellega otseselt seotud tegevusest, kui see toimub:
1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2) Eesti sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel;
3) välisriikide sadamate vahel;
4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

(6) Kaupade või reisijate meritsi vedu lõike 5 tähenduses on ka süvendus- ja pukseerimistööd, kui vähemalt 50% süvendaja või puksiiri tööajast kalendrikuu jooksul sisustab merevedu.

(7) Kaupade või reisijate meritsi veoga otseselt seotud tegevus lõike 5 tähenduses on:
1) administratiivne ja laeva haldamisega seotud tegevus, mis on otseselt seotud kaupade või reisijate meritsi veoga;
2) teenuste osutamine ja kaupade müük laeva pardal;
3) laeva tehniline haldamine;
4) laeva meeskonna haldamine;
5) varapääste;
6) kauba laadimine ja lossimine;
7) konteineri või muu mahuti rentimine kliendile;
8) laeva väljaprahtimine, välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel prahtimine;
9) ajutiselt ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral käesoleva paragrahvi kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine kuni kolmeks aastaks, kui see ei ületa 30% ettevõtja kasutuses olevast kogumahutavusest.

(8) Lõikes 7 sätestatud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt osas, mis ei ületa kalendrikuu jooksul 50% kaupade või reisijate meritsi veost saadud tulu.

(9) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3–5 sätestatud tingimustele vastav isik on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui selle üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui see on soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel.

(10) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui:
1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
3) kõik laevad ja meeskonnad, mida eelmistes punktides nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
4) vähemalt 60% äriühingu kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest on registreeritud lepinguriigi lipu all;
5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
7) vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.

(11) Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab lõigetes 3–7 või lõikes 10 sätestatud tingimustele vastav isik (edaspidi tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks vajalikud andmed. Esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Tonnaažikorda rakendatakse kuni tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud või kuni Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus uuesti tonnaažikorda rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning et tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.

(13) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.

(14) Lõikes 13 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt:
1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.

(15) Lõikes 14 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt:
1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat;
3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.

(16) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”;

17) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502, 521 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.”;

18) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 521 sätestatud maksuarvestusele üleminekul või §-s 521 sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–521 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud.”.

§ 3.  Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Makse tasumisel laevapere liikmele tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud tingimustele vastaval laeval töötamise eest makstud töötasult ja muudelt tasudelt kohaldatakse sotsiaalmaksuseaduse § 62.”.

§ 4.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 56 järgmises sõnastuses:

„56) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikes 3 ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 7 ja § 521 lõikes 16 sätestatud ülesannete täitmiseks.”.

§ 5.  Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) on lepingu sõlmimise kuule eelneva kaheteistkümne kuu jooksul töötanud laevapere liikmena vähemalt ühe meretöölepingu või muu lepingu alusel või”;

2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud isik esitab haigekassale lepingu sõlmimiseks koopia meretöölepingust või muust dokumendist, mis tõendab, et isik on töötanud samas punktis nimetatud ajavahemikul laevapere liikmena. Haigekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule või seda asendavale dokumendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab isik. Meretöölepingu või muu dokumendi või selle tõlke võib haigekassaga kokkuleppel esitada haigekassa nõutavas mahus.

(22) Kui haigekassal tekib kahtlus, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud isiku esitatud muust dokumendist ei nähtu lepingu sõlmimise alust, esitab haigekassa dokumendi arvamuse andmiseks Veeteede Ametile. Veeteede Amet annab arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul haigekassalt dokumendi saamisest arvates.”.

§ 6.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161) laevakinnistusraamatusse kantud laeva vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmine;”;

2) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 180 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 180. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri kanded ja laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamine

(1) Laeva kandmise eest esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega, samuti registreeringu pikendamise eest koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 32 eurot ja lisaks 0,10 eurot iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot laeva kohta.”;

4) paragrahvi 180 lõikes 2 asendatakse sõna „Registrisse” sõnadega „Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse”;

5) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest ning uue laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise eest seoses laeva allprahtimisega tasutakse riigilõivu 64 eurot.”;

6) paragrahvi 180 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „eest” sõnadega „esimesest või teisest”;

7) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigilõivu ei võeta esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantud laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija või vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmise eest.”;

8) paragrahv 181 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 181. Laevaregistrite dokumentide taotluse läbivaatamine

(1) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot.

(2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot.

(3) Ajutise liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 lõike 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 84 eurot.

(4) Laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 13 kohaselt ning korduva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot.

(5) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest, kui liputunnistuse väljastamine ei toimu koos laeva registreerimise või registreeringu pikendamisega, tasutakse riigilõivu 32 eurot.

(6) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.”.

§ 7.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) laevapere liikmele, kes töötab Eesti riigilippu kandval laeval või kellele kohaldatakse Eesti õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) või Eesti Vabariigi sõlmitud sotsiaalkindlustusalast välislepingut, makstud töötasult ja muudelt tasudelt;”;

2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud tingimustele vastaval laeval. Laevapere liikme töösuhte algamise või lõppemise kuul või töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud juhul arvutatakse tasu proportsionaalselt töötatud päevade arvule.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:

§ 62. Laevapere liikmele makstud töötasult ja muudelt tasudelt sotsiaalmaksu maksmise erikord

(1) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme töötasult või muult tasult käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu ja § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt § 7 lõikes 21 nimetatud maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu vahe. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on §-s 4 nimetatud isik, kes maksab sotsiaalmaksu § 7 lõikes 21 nimetatud määras ja summalt.

(2) Riigiabi saaja ei tohi:
1) olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
2) olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt on 20 protsenti.”.

§ 8.  Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduse § 4 lõike 1 punktist 2, § 7 lõikest 1, § 15 lõikest 11 ja § 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud”.

§ 9.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Töötaja, kes on Eesti riigilippu kandva tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.”;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) reeder meretöö seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik, kelle töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse kindlustushüvitis koondamise korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.”;

4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik ja tema töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.”;

5) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud kindlustatu puhul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Riigiabi

(1) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme töötasult, mis ületab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 sätestatud määra, arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud isik, kelle töötaja on § 3 lõikes 11 nimetatud isik.

(2) Riigiabi saaja ei tohi:
1) olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
2) olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”;

7) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõike 1 punktis 1” tekstiosaga „§ 40 lõike 1 punktides 1 ja 3”;

8) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1 ja 2” tekstiosaga „1–3”.

§ 10.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku § 631 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 2 lõikes 21 nimetatud äriühingu kontaktisikuks võib lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutele määrata vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse tähenduses.”.

§ 11.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse §-d 1‒7, 9 ja 10 jõustuvad nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustuvad käesoleva seaduse §-d 1‒7, 9 ja 10 Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json