Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”

Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng” - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.10.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.10.2023, 10

Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”

Vastu võetud 03.03.2015 nr 7
RT I, 06.03.2015, 27
jõustumine 09.03.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.08.2015RT I, 19.08.2015, 101.09.2015
30.12.2015RT I, 13.01.2016, 116.01.2016
28.03.2017RT I, 04.04.2017, 107.04.2017
30.11.2017RT I, 05.12.2017, 1608.12.2017
13.08.2018RT I, 17.08.2018, 101.09.2018
12.03.2019RT I, 15.03.2019, 2718.03.2019
14.09.2022RT I, 21.09.2022, 624.09.2022
07.07.2023RT I, 15.07.2023, 218.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist
29.09.2023RT I, 04.10.2023, 507.10.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng” tegevuste „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” ja „Tegevused alakasutatud linnaalade füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks elavdamiseks” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korralduse nr 107 „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine” punktiga 1 heaks kiidetud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020” ja selle rakendusplaanis aastateks 2014–2017 sätestatud eesmärkidega.

  (3) Meetme tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonnad.

  (4) Kui määruse § 5 alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Kui määruse § 5 alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ette nähtud abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule või kohalikule taristule antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14, 45, 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) alakasutatud ala – linnasisene vähekasutatud või kasutusest väljalangenud territoorium, millel on tugevad eeldused saada kogu linnapiirkonna arengule tõuke andjaks;
  2) ehitustöö – ehitamine ehitusseadustiku § 4 lõike 1 tähenduses;
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  3) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond;
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
  4) kergliiklustee – jalgtee ja jalgrattatee liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17 ja 18 tähenduses;
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  5) keskuslinn – Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkonna puhul Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vallasisene linn, Narva linnapiirkonna puhul Narva linn. Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkonna keskuslinna ülesandeid täidab Jõhvi vald;
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  6) Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkond – Kohtla-Järve linn (enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud Kohtla-Järve linna piirides koos Viivikonna linnaosaga (Viivikonna ja Sirgala)) ja Jõhvi vald koos Toila vallaga;
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017, rakendatakse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest arvates]
  7) linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia (edaspidi linnapiirkonna strateegia) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 7 lõikele 1 vastav strateegia;
  8) linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia tegevuskava (edaspidi linnapiirkonna tegevuskava) – tegevuskava, mis on Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” toetuse andmise aluseks;
  9) liikuvuse sõlmala – piirkond, kuhu koonduvad erinevad liikumisteed või liikumisviisid;
  10) Narva linnapiirkond – Narva linn koos Narva-Jõesuu linnaga (välja arvatud enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa (Viivikonna ja Sirgala) piirides);
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017, rakendatakse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest arvates]
  11) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta VKE kriteeriumitele;
  12) VKE – väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
  13) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuste väljundinäitaja

  (1) Meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng” raames toetatavate tegevuste eesmärgid on:
  1) suurendada säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu;
  2) taaselavdada olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades.

  (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab tulenevalt oma eesmärgist panustama vähemalt ühe meetme tegevuste väljundinäitaja sihttaseme saavutamisse. Meetme tegevuste väljundinäitajate sihttasemed on järgmised:
  1) linnapiirkondadesse rajatakse 30 kilomeetrit kergliiklusteed;
  2) luuakse või taastatakse 40 000 ruutmeetrit avalikku linnaruumi (säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi arendamine);
  3) viiakse ellu üks ühistranspordivõrgustikku ning liikuvust arendavat ja uuenduslikku kergliikluse edendamise projekti;
  4) luuakse või taastatakse 100 000 ruutmeetrit avalikku linnaruumi pinda (tegevused alakasutatud linnaalade füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks elavdamiseks);
  5) ehitatakse või renoveeritakse 100 ruutmeetrit avaliku kasutusega hoone või ärihoone pinda.

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjale Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist]

  (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud asutus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärkide ja meetme tegevuse väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse ning mis on sätestatud linnapiirkonna tegevuskavas. Toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parendamine, sealhulgas jalg- ja jalgrattateede, jalgrattaparklate ja -hoidlate, jalgratta- ja jalgteede sildade ja -tunnelite rajamine, liikumiskeskkonna nutikate lahenduste kasutusele võtmine, ristmike või tänavate ja teede ümberkohandamine jalgsi- või jalgrattaga liikumiseks;
  2) säästva ühistranspordisüsteemi arendamine, sealhulgas info- ja piletisüsteemid, „Pargi ja sõida” süsteem, nutikad ühistranspordisüsteemi lahendused, rattaringlus;
  3) avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele;
  4) alakasutatud ala taaselavdamine, sealhulgas taristu arendamine (näiteks tänavaruumi kujundamine, ehitiste rajamine ja rekonstrueerimine, mittevajalike ehitiste lammutamine) ja selleks vajalikud tegevused (näiteks kontseptsiooni loomine, kaasamine, turundus).

§ 6.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on toetuse saaja või partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud §-s 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ning §-s 3 sätestatud projekti eesmärkide ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamiseks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi teavitamise määrus) tulenevad kulud.

  (2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui objekt teenib sihtpiirkonna huve, linnapiirkond on objekti nimetanud linnapiirkonna tegevuskavas ja vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust tagavad abikõlbliku sihtpiirkonna asukoha järgsed kohaliku omavalitsuse üksused.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud tuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (4) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid kõige hiljem 2023. aasta 31. detsembril.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]

  (5) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) projekteerimis- ja ehitamiskulud;
  2) haljastustööd;
  3) kinnisasja soetamine;
  4) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine;
  5) ideekonkursi korraldamine;
  6) maastiku planeerimine;
  7) muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega;
  8) ehitusjuhtimine;
  9) omanikujärelevalve, autorijärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve;
  10) linnamööbli, sealhulgas tänavavalgustuse soetamine ja paigaldamine;
  101) mööbli ja sisseseade soetamine;
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  11) tarkvaraarendus, tarkvara ja seadmete soetamine, tarkvara testimise ja kasutamise koolitus;
  12) rattaringlusega seotud tegevuse raames muud projekti iseloomust tulenevad kulud, mis on otseselt vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (6) Käesoleva määruse § 5 punktis 4 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud ka järgmised kulud:
  1) kontseptsiooni loomise ja turundamise kulud;
  2) territooriumi taaselavdamiseks vajalike olemasolevate hoonete lammutamistöödega seotud kulud.

  (7) Abikõlblike kulude puhul on järgmised piirangud:
  1) kinnisasja ostuhind või sundvõõrandamistasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega võib moodustada kuni 10 protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest;
  2) ehitusliku projekteerimise sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muud põhjendatud ja vajalikud projekti ettevalmistustöödega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest.

  (8) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) Hooldusremondikulud ehk perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;
  2) projekti üldkulud;
  3) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;
  4) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  5) kulud, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.

  (9) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (10) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse §-st 2.

  (11) Kui toetus on:
  1) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud;
  2) saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 45 lõikes 4 nimetatud puhastustööde kulud, millest lahutatakse maa väärtuse tõus. Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivarana, võib abikõlbliku investeeringuna arvesse võtta kõiki kulusid, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud. Hinnangu puhastamisest tuleneva maa väärtuse tõusu kohta peab andma sõltumatu ekspert;
  3) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;
  4) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav investeerimisabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 4 nimetatud kulud;
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
  5) kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2014. aastal kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimisel või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuari 2014. aastal. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (5) Taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega.

  (6) Projekti rakendamise käigus võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et projekt ei lõpe hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]

  (7) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (8) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse.

§ 8.   Toetuse piirmäär ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tingimusi.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

  (3) Üldise grupierandi määruse alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 10–12 sätestatud metoodikatele.

  (31) Üldise grupierandi määruse alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 6 või 8 sätestatud metoodikatele.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (32) Üldise grupierandi määrusel alusel kohalikule taristule antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalne summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel eelnevalt maha arvata.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (4) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi maksimaalne määr on suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (5) Üldise grupierandi määruse alusel saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artiklis 45 sätestatule, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut.

  (6) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.

  (7) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised lisanõuded:
  1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
  2) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (8) Projektile antava toetuse summa ja määr abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (9) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse linnapiirkondade vahel perioodiks 2014–2020 kehtestab rakendusasutuse juht käskkirjaga hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskavade eelnõude koostamise algatamise ajaks. Meetme vahenditest 50 protsenti jagatakse kõikide linnapiirkondade vahel võrdselt. Ülejäänud 50 protsenti jagatakse linnapiirkondade vahel proportsionaalselt vastavalt linnapiirkonna rahvaarvule.

§ 81.   Mittetoimivate projektide lõpetamine

  (1) Mittetoimiv projekt on selline projekt, mille tegevused on lõpetamata ja mille eesmärgid on saavutamata hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks ning mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1–24) (edaspidi komisjoni teatis), punktis 7 sätestatud tingimustele.

  (2) Pärast 2023. aasta 31. detsembrit tehtavate tegevuste kulusid enam toetusest ei hüvitata.

  (3) Rakendusüksus määrab projekti mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega.

  (4) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 2027. aasta 15. veebruar.

  (5) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste aruande rakendusüksuse määratud tähtajaks.

  (6) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud kestuse nõude täitmise ja punktis 17 nimetatud dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajani kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11.
[RT I, 04.10.2023, 5 - jõust. 07.10.2023]

3. peatükk Linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava 

§ 9.   Linnapiirkonna strateegia

  (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on linnapiirkonna strateegia olemasolu perioodiks 2014–2020.

  (2) Linnapiirkonna strateegia peab meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng” rakendamiseks vastama järgmistele nõuetele:
  1) linnapiirkonna strateegia on koostatud linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõike 1 järgi on linnapiirkonna strateegias sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkonna majandus-, keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vaheliste ühenduste edendamise vajadust;
  3) linnapiirkonna strateegia on heaks kiitnud kõik linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul;
  4) rakendusasutus on hinnanud linnapiirkonna strateegia vastavust käesoleva lõike punktide 2 ja 3 nõuetele ning tunnistanud selle linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks sobivaks lähtealuseks, et taotleda toetust meetmest toetatavatele tegevustele.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul ei ole linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu linnapiirkonna strateegiat heaks kiitnud, esitab ta viivitamata rakendusasutusele selle kohta oma selgituse. Kui rakendusasutus leiab, et esitatud selgitused ei ole põhjendatud, loetakse esitatud linnapiirkonna strateegia linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks piisavaks aluseks.

  (4) Kui linnapiirkonna strateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad kõnesoleva meetme rakendamist, peab keskuslinn sellest enne linnapiirkonna strateegia muudatuste heakskiitmist teavitama rakendusasutust.

  (5) Keskuslinn esitab heakskiidetud linnapiirkonna strateegia koos linnapiirkonna kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega rakendusasutusele.

§ 10.   Linnapiirkonna tegevuskava

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava on kõigi linnapiirkonna strateegia heaks kiitnud kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös välja valitud nimekiri projektidest, mille osas on taotlejal võimalik esitada toetuse saamiseks taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 17.

  (2) Linnapiirkonna tegevuskava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Tegevuskava põhinimekirjas on projektid, mille osas võib taotleja esitada toetuse saamiseks taotluse hiljemalt tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Reservnimekirjas on projektid, millele on õigus taotleda toetust käesoleva määruse § 23 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Tegevuskavas märgitakse iga projekti kohta projekti nimi, toetuse taotleja ja partnerid, selgitus, millisesse käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi täitmisse projekt panustab, taotluse esitamise tähtpäev, projekti rakendamise eeldatav tähtaeg, projekti panus käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse, projekti maksumus ja toetuseks taotletav summa.

  (3) Linnapiirkonna tegevuskava peab meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng” rakendamiseks vastama järgmistele nõuetele:
  1) tegevuskava on koostatud vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud tegevuskava koostamise juhendile ja vormile;
  2) tegevuskavasse lisatavad projektid on valitud vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 8 sätestatud valikukriteeriumitele, mida hinnatakse § 11 lõike 1 alusel rakendusasutuse juhi kinnitatud juhendis sätestatud korras;
  3) tegevuskava tegevused või projektid vastavad rakendusasutuse poolt sobivaks tunnistatud linnapiirkonna strateegiale;
  4) toetuse abil ellu viidavad projektid panustavad käesoleva määruse §-s 3 sätestatud eesmärkide ning meetme väljundinäitajate saavutamisse;
  5) tegevuskavas ei ületata tegevuskava põhinimekirja kantavate projektide puhul rakendusasutuse juhi käskkirjaga linnapiirkonnale eraldatava toetuse kogumahtu ja reservprojektide maksimaalset mahtu;
  6) tegevuskavas sätestatakse reservprojektid kõige rohkem 40 protsendi ulatuses rakendusasutuse juhi käskkirjaga linnapiirkonnale määratud vahendite kogumahust.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

§ 11.   Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostamine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostatakse vastavalt rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud tegevuskava koostamise juhendile ja vormile linnapiirkonnale rakendusasutuse juhi käskkirjaga indikatiivselt eraldatavate vahendite mahus. Nimetatud käskkiri avalikustatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist]

  (2) Linnapiirkonna tegevuskava koostamise juhendis määratakse linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise alused ja töökord, ekspertgrupi ülesanded, tegevuskava vastavuskontrolli nõuded, valikukriteeriumide kirjeldus ja osakaal, hindamisskaala, lõpphinde kujunemise valem, täpsem tegevuskava eelnõu koostamise ja heakskiitmise kord.

  (3) Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostab vastava linnapiirkonna ekspertgrupp, kuhu kuuluvad linnapiirkonna kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ekspertgrupi moodustab ja selle töö tehnilise teenindamise tagab keskuslinn.

  (4) Linnapiirkonna ekspertgrupi ülesanded on järgmised:
  1) teeb keskuslinna poolt linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks kogutud projektiettepanekute vastavuskontrolli vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;
  2) hindab linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks esitatud projektiettepanekuid ja koostab pingerea vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 8–11;
  3) koostab linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 12.

  (5) Kõik projektiettepanekud tuleb esitada linnapiirkonna ekspertgrupile hindamiseks rakendusasutuse juhi kehtestatud projektiettepaneku vormil, kus on muu hulgas märgitud:
  1) projekti nimi;
  2) projekti elluviija andmed;
  3) projekti partnerid;
  4) projekti asukoht;
  5) kirjeldus, millise linnapiirkonna strateegiast tuleneva probleemi projekt lahendab ja millised on oodatavad tulemused;
  6) projekti panus § 3 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärgi täitmisse;
  7) projekti panus § 3 lõikes 2 sätestatud meetme tegevuse väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
  8) projekti rakendamise üldine ajakava, sealhulgas taotluse esitamise aeg, projekti eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
  9) projekti eeldatav maksumus, taotletava toetuse osakaal ja omafinantseeringu olemasolu.

  (6) Nõuetele vastavaks tunnistatakse projektiettepanekud, mis vastavad järgmistele nõuetele:
  1) projektiettepanek on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vormil ning sisaldab nõutud teavet;
  2) projektiettepaneku kohaselt panustab projekt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärkide ja § 3 lõikes 2 sätestatud meetme väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
  3) projektiettepanek sisaldab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavat tegevust;
  4) projektiettepanekus märgitud taotluse esitamise tähtaeg ei ole hilisem kui 31. detsember 2018. aastal.

  (7) Kui projektiettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, lõpetatakse selle menetlemine ning keskuslinn teavitab sellest projektiettepaneku esitajat.

  (8) Linnapiirkonna ekspertgrupp hindab nõuetele vastavaks tunnistatud projektiettepanekuid järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kriteeriumide osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti;
  2) projekti põhjendatus – 20 protsenti;
  3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti;
  4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 20 protsenti;
  5) projekti mõju järgmistele läbivatele teemadele: keskkonnahoid, võrdsete võimaluste tagamine ja infoühiskonna edendamine.

  (9) Linnapiirkonna ekspertgrupi iga liige hindab projektiettepanekut käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4. Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide hinde arvutamiseks korrutatakse ekspertgrupi liikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine sama lõike punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumi osakaaluga.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 5 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projektiettepanekut 0,1 või 0 või -0,1 punktiga iga läbiva mõju kriteeriumi lõikes. Saadud tulemuse aritmeetiline keskmine liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 9 järgi arvutatud hindele.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 alusel antud hinnete liitmisel moodustub projektiettepaneku koondhinne. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5. Positiivse hinde saanud projektiettepanekutest moodustatakse pingerida.

  (12) Projektide pingerea alusel koostab linnapiirkonna ekspertgrupp linnapiirkonna tegevuskava eelnõu, arvestades linnapiirkonnale käesoleva määruse § 10 lõike 3 punktide 5 ja 6 kohaselt eraldatud toetusmahtu.

  (13) Projektiettepanekute hindamistulemuste kohta koostab keskuslinn hindamisprotokolli, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) kuidas toimus projektiettepanekute esitamine;
  2) esitatud projektide loetelu kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa;
  3) projektiettepanekute vastavuskontrolli tulemused;
  4) projektiettepanekute hindamise tulemused.

  (14) Keskuslinn edastab projektiettepaneku esitajale, kelle projekti ei lisatud käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt linnapiirkonna tegevuskava eelnõusse, vastava teate koos projektiettepaneku esitaja projekti hindamistulemuse väljavõttega protokollist.

§ 12.   Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu kinnitamine ja muutmine

  (1) Enne linnapiirkonna tegevuskava heakskiitmist linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudes esitab keskuslinn tegevuskava eelnõu rakendusasutusele käesoleva määruse § 11 lõike 1 alusel kehtestatud vormil kooskõlastamiseks rakendusasutuse juhi käskkirjas määratud tähtpäevaks. Koos tegevuskava eelnõuga peab rakendusasutusele esitama linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise otsuse ja käesoleva määruse § 11 lõikes 13 sätestatud nõuetele vastava projektide hindamise protokolli.

  (2) Rakendusasutus kontrollib linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastavust käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele ning §-s 3 nimetatud eesmärkide ja meetme tegevuste väljundnäitajate sihttasemete saavutamist. Rakendusasutusel on õigus küsida keskuslinnalt ja linnapiirkonna ekspertgrupilt tegevuskava eelnõu kohta lisaandmeid ja -teavet.

  (3) Kui linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, kooskõlastab rakendusasutus linnapiirkonna tegevuskava eelnõu.

  (4) Rakendusasutus võib jätta linnapiirkonna tegevuskava eelnõu kooskõlastamata ja saata linnapiirkonna tegevuskava eelnõu linnapiirkonna ekspertgrupile uuesti hindamiseks või täiendamiseks järgmisel põhjusel:
  1) esitatud linnapiirkonna tegevuskava eelnõu ei vasta käesolevas määruse §-des 3 ja 10 sätestatud nõuetele;
  2) rakendusasutus kahtleb projektide hindamise läbiviimise õigsuses, nõuetekohasuses või valikukriteeriumide kohaldamises;
  3) linnapiirkonna tegevuskava eelnõu ei panusta meetme väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse piisavalt.

  (5) Rakendusasutusega kooskõlastatud linnapiirkonna tegevuskava eelnõu tuleb esitada heakskiitmiseks kõigile linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele, kes võivad eelnõu heakskiitmise delegeerida valla- või linnavalitsusele. Linnapiirkonna tegevuskava loetakse heaks kiidetuks, kui vähemalt keskuslinn ning pool linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustest on selle heaks kiitnud. Linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksus, kes linnapiirkonna tegevuskava heaks ei kiitnud, ei saa meetmest toetust taotleda.

  (6) Linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste heaks kiidetud linnapiirkonna tegevuskava tuleb esitada koos kõigi linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste vastavate otsustega rakendusasutusele ja rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui on jõustunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsus kiita linnapiirkonna tegevuskava heaks. Linnapiirkonna tegevuskava tuleb avalikustada linnapiirkonna keskuslinna veebilehel.

  (7) Rakendusasutus võib meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul algatada vajaduse korral linnapiirkonna tegevuskava muutmise järgmistel juhtudel:
  1) projektid ei käivitu õigeaegselt;
  2) linnapiirkonna tegevuskava elluviimisel selgub, et tegevuskavas määratud eesmärgid või väljundinäitajate sihttasemed jäävad saavutamata;
  3) muudel põhjendatud juhtudel.

4. peatükk Eelnõustamine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 13.   Eelnõustamine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskavades sisalduvate projektide tulevased toetuse taotlejad peavad enne taotluse esitamist läbima rakendusüksuses eelnõustamise.

  (2) Eelnõustamisse tuleb pöörduda esimesel võimalusel pärast linnapiirkonna tegevuskava heakskiitmist, kuid kõige hiljem kolm kuud pärast heakskiidetud linnapiirkonna tegevuskava esitamist rakendusasutusele ja rakendusüksusele.

  (3) Eelnõustamise käigus lepivad rakendusüksus ja tulevane toetuse taotleja kokku projekti taotluse esitamise ja elluviimisega seotud asjaolud.

  (4) Rakendusüksusel on vajaduse korral õigus kaasata eelnõustamisse valdkonna eksperte.

§ 14.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotluse võivad esitada linnapiirkonna tegevuskavas taotlejana nimetatud järgmised juriidilised isikud:
  1) kohaliku omavalitsuse üksused;
  2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele;
  3) äriühingud.

  (11) Kui linnapiirkonna tegevuskavas oleva projekti taotleja on pärast 2017. aasta 15. oktoobrit ühinenud või liidetud mõne teise kohaliku omavalitsuse üksusega, on taotlejaks moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017, rakendatakse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest arvates]

  (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatule.

  (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1 ja 2. Omafinantseering peab olema tagatud täielikult, selle kinnituseks peavad projekti rahastamises osalevad isikud esitama toetuse taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta rahastada projekti osas, mida toetus ei kata.

  (4) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksusesse kuuluv üksus või nad panustavad partnerina teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on taotlejal või partneril omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui nad vastavad taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

  (5) Taotlejaks ei või olla:
  1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtja viidatud artiklis sätestatud juhtudel;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punktis d nimetatud raskustes olev ettevõtja.

  (6) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

  (7) Kui määruse alusel antav toetus on käesoleva määruse § 1 lõikes 4 või 5 nimetatud abi, ei kohaldata määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 15.   Taotleja kohustused

  Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule on taotleja kohustatud:
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või -dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  2) tõendama taotluste menetlemise määruses või käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  3) võimaldama kontrollida taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  4) teavitama viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, ka siis, kui need muutused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16.   Nõuded taotlusele

  (1) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule peab taotlus vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  2) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutud omafinantseering;
  3) projekti tulemus panustab käesoleva määruse § 3 nimetatud meetme tegevuse eesmärkide ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
  4) taotlus sisaldab projekti või projekti osa, mis on kajastatud linnapiirkonna tegevuskavas;
  5) projekt on läbinud rakendusüksuses eelnõustamise.

  (2) Projekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele ehk investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkohandusteta olema kasutatav kõikidele kasutajarühmadele.

  (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) taotleja üldandmed;
  2) partneri kaasamisel partneri üldandmed;
  3) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, projekti elluviimise koht, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  4) projekti meeskonna kirjeldus;
  5) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
  6) käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav;
  7) projekti eelarve;
  8) projekti ajakava;
  9) omafinantseeringut, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid;
  10) eelarve aluseks olev hankedokumentatsioon või hinnakalkulatsioon;
  11) kinnitus, et taotleja tagab kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul;
  12) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
  13) projektis osalevate organisatsioonide vaheliste koostöökokkulepete koopiad;
  14) partneri nõusolek teha järelepärimisi pädevale organile;
  15) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba, ja kooskõlastused;
  16) [kehtetu - RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  17) ehitiste puhul ehituslik projektidokumentatsioon, mis vastab majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. aasta määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumile esitatud nõuetele;
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]
  18) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates, välja arvatud riigi omandis oleva maa või objekti puhul, mil piisab riigivara valitseja kirjalikust nõusolekust;
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]
  19) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral;
  20) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b lähtudes arvestatud finantsanalüüs puhastulu teenimise ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]
  21) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
  22) rakendusüksuse nõutud lisadokumendid ja -teave;
  23) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  24) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

  (4) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele lisada:
  1) ettevõtja nimi ja suurus;
  2) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
  3) projekti toimumise koht;
  4) projekti kulude loetelu;
  5) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest arvates;
  6) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral;
  7) rakendusüksuse poolt täiendavalt küsitud informatsiooni;
  8) regionaalabi puhul abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et abisaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.
[RT I, 05.12.2017, 16 - jõust. 08.12.2017]

  (5) Kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (6) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevused lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist, olenemata sellest, kas kulud on tasutud.

§ 17.   Taotluse esitamine

  (1) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotleja linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude poolt § 12 lõikes 5 sätestatud korras heaks kiidetud ja rakendusasutusega kooskõlastatud linnapiirkonna tegevuskavas sisalduva projekti kohta, mis on läbinud rakendusüksuses eelnõustamise.

  (2) Taotlus, välja arvatud reservprojekti taotlus, esitatakse rakendusüksusele hiljemalt linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeval. Reservprojekti taotluse esitamise tähtpäev kooskõlastatakse rakendusasutusega. Taotluse, välja arvatud reservprojekti või tegevuskavasse muutmisel lisatud projekti taotluse esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 2018. aasta 31. detsember.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (3) Linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada. Sel juhul peab taotleja hiljemalt üks kuu pärast linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva kooskõlastama rakendusüksusega uue taotluse esitamise tähtpäeva ning põhjendama tähtpäeva muutmist. Kui taotleja ei esita teavet uue tähtpäeva kohta, ei ole tal õigust taotlust esitada.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 18.   Taotluse menetlemine ning taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse vastuvõtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, projektide hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-keskkonna kaudu käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) Rakendusüksus ei võta taotlust vastu, kui taotlus ei ole esitatud käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetud tähtpäevaks.

  (4) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva taotluse registreerimisest rakendusüksuse e-keskkonnas. Kui rakendusüksus avastab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel ebatäpsusi või puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva, taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sellisel juhul peab rakendusüksus märkima, milliseid asjaolusid peab veel selgitama, täiendama või mille kohta peab esitama lisateavet. Kui taotleja kõrvaldab puuduse, loetakse nõue täidetuks.

  (7) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesoleva määruse §-des 5–8 ja 14–16 esitatud nõuetele.

  (8) Taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesolevas määruses esitatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
  2) taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 1 punkti 4 alusel kohapealse kontrolli käigus tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
  4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

  (9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (10) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt tegevuskava koostamise aluseks olnud ettepanekust või tegevuskavas toodud väljundnäitaja realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus rakendusasutuse hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta tegevuskava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Rakendusasutus võib pöörduda hinnangu saamiseks vastava linnapiirkonna ekspertgrupi poole. Rakendusasutuse või linnapiirkonna ekspertgrupi negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

§ 19.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus rahuldab taotlused, mis vastavad käesoleva määruse §-des 16–18 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule märgitakse otsuses:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas projekti elluviimise alustamise tähtpäev;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

  (3) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile.

  (4) Kui otsusega antav toetus on vähese tähtsusega abi, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele.

  (5) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (6) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 14 ja 16–18 sätestatud nõuetele ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel.

  (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

  (8) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (9) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale rakendusüksuse e-keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (10) Kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse toetuse summa suurendamist, võib teha taotluse rahuldamise otsuse tegevuskavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
  1) projekti toetuse summa ei ületa tegevuskavas esitatud toetuse summat rohkem kui 20% võrra ning minimaalne omafinantseerimise määr on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest;
  2) projekti toetuse summa suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel või rahastatud, kuid lõpetamata linnapiirkonna tegevuskava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht;
  3) projekti toetuse summa suurendamiseks peab olema lisatud kõikide sama linnapiirkonna tegevuskava põhinimekirja ja reservnimekirja kuuluvate taotlejate kirjalik nõusolek.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhul ning juhul, kui:
  1) toetust on taotletud tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või käesoleva määruse §-s 3 sätestatud projekti eesmärkide või väljundinäitajate sihttasemete saavutamise seisukohast põhjendatud;
  2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud mahus reaalne;
  3) projekti eesmärgid või väljundinäitajate sihttasemed on saavutatavad ka väiksema rahalise kuluga, kui on projektis taotletud.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse võib kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele, sealhulgas ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse taotluse rahuldamise otsuse juurde vormistanud teabe kõrvaltingimuse saabumise kohta.

  (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19 lõigetest 2 ja 7–9.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
  1) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
  2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
  3) muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  4) muudatust ei loeta põhjendatuks.

  (21) Kui projekti raames muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt tegevuskava koostamise aluseks olnud ettepanekust või tegevuskavas toodud väljundnäitaja realiseerimine ei ole muudetavate tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus rakendusasutuse hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta tegevuskava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Rakendusasutus võib pöörduda hinnangu saamiseks vastava linnapiirkonna ekspertgrupi poole. Rakendusasutuse või linnapiirkonna ekspertgrupi negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul taotluse rakendusüksuse e-keskkonnas registreerimisest arvates. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

  (41) Kui projekti abikõlblike kulude eelarve on suurenenud riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse toetuse summa suurendamist, võib muuta taotluse rahuldamise otsust ning teha otsus tegevuskavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on § 19 lõike 10 punktides 1–3 sätestatud tingimused.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi reeglitega.

§ 22.   Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  3) projekti ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. detsembriks;
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.

§ 23.   Linnapiirkonna tegevuskava reservprojektide menetlusse võtmine

  (1) Linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja projektid võetakse menetlusse pingerea järjestuse alusel järgmistel juhtudel:
  1) tegevuskava põhinimekirjas oleva projekti toetuse taotleja loobub projekti elluviimisest;
  2) tegevuskava põhinimekirjas oleva projekti toetuse taotlust ei ole tegevuskavas märgitud tähtpäevaks esitatud ning rakendusüksusele ei ole ühe kuu jooksul tegevuskavas märgitud tähtpäevast arvates esitatud uut taotluse esitamise ajakava;
  3) tegevuskava põhinimekirja projektide odavnemise tulemusena vabaneb linnapiirkonnale ettenähtud vahendeid;
  4) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tulemusena vabaneb linnapiirkonnale ettenähtud vahendeid.

  (11) Reservprojektidele ei suunata vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 19 lõike 10 alusel.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (2) Rakendusasutus teavitab linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirjas olevat taotlejat õigusest toetust taotleda. Toetuse taotleja peab vastava teabe saamisest arvates ühe kuu jooksul andma rakendusasutusele teada valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia.
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]

  (3) Linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirjas nimetatud projektidele kehtivad toetuse taotlemisel samad menetlusreeglid nagu põhinimekirjas olevatele projektidele.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral ka tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

  (2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja teeb need oma veebilehel kättesaadavaks.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-keskkonna kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded 35 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas registreerimisest arvates.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 25.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotlus esitatakse, seda menetletakse ja toetust makstakse vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.

  (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud sagedusele e-keskkonna kaudu.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) Toetuse väljamakse tehakse pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist ehk tegelike kulude alusel või pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja sellest omafinantseeringu ulatuses maksmist. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saajale teha ettemakseid struktuuritoetuse seaduses ja ühendmääruse §-des 19–20 sätestatud korras.

  (4) Toetuse väljamakse tegemise eeldus tegelike kulude alusel on:
  1) projekti tegevuste elluviimine, kulude tekkimine ja maksmine;
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide (edaspidi kuludokumendid) või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
  3) maksetaotluse ja kuludokumentide või nende koopiate ning rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

  (5) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli teostamise ajal.

  (6) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping.

  (7) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (8) Kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses makstud, esitab toetuse saaja toetuse väljamakse tegemiseks rakendusüksusele maksetaotluse ning selle aruandeperioodi kulu- ja maksedokumentide koopiad.

  (9) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid kümne tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

  (10) Enne uue maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja olema täitnud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõuded. Rakendusüksus võib keelduda toetuse saajale toetuse maksmisest, kui toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõudeid täitnud.

  (11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas:
  1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded, seirab järjepidevalt projekti väljundinäitajate täitmist ning finantsanalüüsis esitatud sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuslikkust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
  2) teavitab kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
  3) järgib hankijana hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 6 nimetatud tunnustele;
[RT I, 15.03.2019, 27 - jõust. 18.03.2019]
  4) juhul, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, esitab ta võimaluse korral vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot ilma käibemaksuta, või põhjendab pakkumiste esitamise võimatust;
[RT I, 15.03.2019, 27 - jõust. 18.03.2019]
  5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused;
  6) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
  7) muudab vajaduse korral objekti lahendust, sealhulgas projekteerib selle ümber, et saavutada eeldatud tulemus;
  8) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks teavitamise määruses ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
  9) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
  10) kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
  11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (2) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisega ja toetuse saaja kohustustega.

  (3) Partneri kohustused on loetletud struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6.

  (4) Toetuse saajal on struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel õigus ärakuulamisele.

§ 27.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
  1) küsima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 6;
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist]
  2) edastama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  4) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
  5) tegema hankedokumentide eelkontrolli, kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hindama hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
  6) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel;
  7) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  8) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja teenitud puhastulu teenimise korral on toetust vähendatud proportsionaalselt omafinantseeringuga, kui seda ei arvestatud finantsanalüüsi koostamisel;
  9) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 nimetatud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  10) tegema toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42 kontrolle;
  11) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  12) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
  13) säilitama vähese tähtsusega abi või riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava alusel anti üksikabi viimast korda;
[RT I, 04.04.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
  14) tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusasutuse korraldusel antud toiminguid.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada toetuse saaja territooriumil kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli struktuuritoetuse seaduse § 42 lõike 2 punkti 1 alusel;
  2) kaasata vajaduse korral määruse rakendamisse, sealhulgas toetuse saaja kontrollimisse, Tehnilise Järelevalve Ametit;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  5) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta selliste lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
  8) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu.

§ 28.   Finantskorrektsioon

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 29.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud korras. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 28 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsioon otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) Rakendusüksuse § 28 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsioon otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json