Teksti suurus:

Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord” muutmine

Väljaandja:Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.04.2020
Avaldamismärge:RT I, 04.04.2020, 1

Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 01.04.2020 nr 7

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

§ 1.  Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 6 punktist 2 jäetakse välja sõna „müügi”;

2) paragrahvi 1 lõike 6 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andmise eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu.”;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõna „esmakordsete”;

5) paragrahvi 2 lõike 5 punktist 1 jäetakse välja sõna „esmakordset”;

6) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arendusosak on sihtotstarbeline toetus taotlejale käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt ning arendustöötaja palkamiseks ja tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks § 7 lõike 3 punktides 2–3 kirjeldatud tingimustel.

(2) Arendustöötaja on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kelleks on näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või muu arendamisega seotud töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik. Doktoriõpe on asjaomane töökogemus.

(3) E-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada rakendusüksusele nõutud dokumente.

(4) Innovatsioon on määratletud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5.

(5) Innovatsiooniosak on sihtotstarbeline toetus taotlejale käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt.

(6) Innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) on:
1) akrediteeritud isik või patendivolinik;
2) Eesti metroloogia keskasutus;
3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus;
4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot;
5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev kompetentsikeskus;
6) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 1;
7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing;
8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus (edaspidi kõrgkool).

(7) Innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT) on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatutele ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades:
1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201);
2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211);
3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219).

(8) Nõustamine on individuaalne tegevus, mille käigus IOT või AOT pakub VKE esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus VKE esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle VKE-le. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks.

(9) Projekti plaan on projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mille koostamise juhend avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

(10) Teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud uuring.

(11) Tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud tegevus.

(12) Vahendamine on vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt tulu.

(13) VKE on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 2 mõistes.”;

7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetatavad tegevused on:
1) akrediteerimine;
2) metroloogia teenus;
3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine;
4) prototüübi valmistamine;
5) sertifitseerimine;
6) standardimine;
7) tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;
8) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine;
9) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine;
10) vastavushindamine.”;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud nõustamine viiakse läbi sama lõike punktides 1, 2, 4, 5, 6, 7, 9 ja 10 nimetatud tegevuste käigus.”;

9) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:

„3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;
4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine;
5) veebilehe ja e-poe loomine;
6) üksnes kirjanduse ja andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimine.”;

10) paragrahvi 7 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „personalikulu” sõnadega „vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 4”;

11) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „0,5” arvuga „0,2” ja arv „20” arvuga „8”;

12 paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „20” arvuga „25”;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.”;

14) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on innovatsiooniosakul ja arendusosakul 4 kuud.”;

15) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4000” arvuga „6000”;

16) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „20 000” arvuga „35 000”;

17) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

18) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses:

„(6) Määruse alusel antakse toetust nii innovatsiooni- kui arendusosakut taotledes kumbagi kuni kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord” alusel antud toetust.

(7) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud alusel toetatav projekt.”;

19) paragrahvi 11 lõike 3 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti algust tegutsenud töö- ega töövõtulepingu alusel, juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina IOT-s või AOT-s;”;

21) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tööta taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust;”;

22) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 eurot” tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud summaga või sellest suurem”;

23) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) innovatsiooniosaku puhul projekti meeskonna liikmete elulookirjeldust;”;

25) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) arendusosakuga taotletava arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldust ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopiat või väljavõtet Eesti hariduse infosüsteemist;”;

26) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 17 või 171 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.”;

27) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ja -kord

(1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse. Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.

(2) Kui arendusosaku taotluse hindamisel avastatakse puudused või vajatakse arendusosaku taotluse hindamiseks lisainformatsiooni, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisateabe esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb arendusosaku taotluse menetlemise tähtaeg. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

(3) Arendusosaku taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Arendusosaku taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50%;
2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused – koondhindest 30%;
3) projekti kvaliteet – koondhindest 20%.

(5) Arendusosaku hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud arendusosaku hindamiskriteeriumitest ja kooskõlastab metoodika enne kinnitamist rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab arendusosaku hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise alguskuupäeval.”;

28) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Innovatsiooniosaku taotluse hindamiskriteeriumid

Innovatsiooniosaku taotluses kirjeldatud projektide rahastamise otsustamisel loetakse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele suunatud projektid toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised tingimused:
1) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
2) taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.”;

29) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) taotlus on käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;
2) taotlus ei ole üheski käesoleva määruse § 17 lõikes 4 sätestatud arendusosaku hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 2,0.”;

30) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud innovatsiooniosaku taotlus, mis vastab §-s 171 sätestatud tingimustele.”;

31) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse arv „5” tekstiosaga „§-s 171”;

32) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 23 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 eurot” tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud summaga või sellest suurem”;

34) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

35) määrust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:

§ 26. Määruse rakendamine

Taotluse, mis esitatakse enne käesoleva määruse 2020. aasta aprillis vastu võetud muudatuste jõustumist, menetlemisel kohaldatakse käesoleva määruse 16. novembril 2015. a jõustunud redaktsiooni.”.

§ 2.  Määrus jõustub 7. aprillil 2020. a.

Kaimar Karu
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

/otsingu_soovitused.json