Teksti suurus:

Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.07.2023
Avaldamismärge:RT I, 04.04.2023, 12

Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.03.2023 nr 20

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid

  (1) Määrus reguleerib täiendava piirkondliku arengutoetuse andmist ja kasutamist Kagu-Eestis ning Setomaa ja Peipsiveere piirkonnas.

  (2) Toetuse andmise eesmärk Kagu-Eestis on Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates nimetatud Kagu-Eesti üleste arengueesmärkide saavutamine. Kagu-Eestina käsitatakse määruses Põlva, Valga ja Võru maakonda.

  (3) Toetuse andmise eesmärk Setomaal on Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele kaasaaitamine, arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust ning rakendades Setomaa kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali. Setomaana käsitatakse määruses Võru maakonna Setomaa valda.

  (4) Toetuse andmise eesmärk Peipsiveere piirkonnas on Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele kaasaaitamine, arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust, suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesist kasutamist ning rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali. Peipsiveere piirkonnana käsitatakse määruses Ida-Viru maakonna Alutaguse valda, Jõgeva maakonna Mustvee valda, Tartu maakonna Peipsiääre, Luunja ja Kastre valda ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare küla ning Põlva maakonna Räpina valda.

§ 2.   Toetuse rakendamine

  (1) Toetuse andmise tingimuste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium.

  (2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamist korraldab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Peipsiveere piirkonnas Ida-Viru, Jõgeva, Põlva või Tartu, Setomaal Võru ning Kagu-Eestis Põlva, Valga või Võru maakonna maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) vastavalt omavahelisele kokkuleppele. MARO on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise.

  (3) MARO ülesannete täitmiseks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja MARO vahel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 31 alusel haldusleping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused.

  (4) Taotlusvooru rakendamisega seotud andmevahetus MARO ja toetuse taotleja või toetuse saaja vahel, sealhulgas taotluste ja aruannete esitamine ning otsuste edastamine, toimub e-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkond on Riigi Tugiteenuste Keskuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise ja menetlemise keskkond.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 3.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla:
  1) mittetulundusühing või sihtasutus, kelle tegevuskoht on taotlusvooru piirkonnas;
  2) taotlusvooru piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja riikliku maksu võlg koos intressidega ei või olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
  2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
  3) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud nõutud summas;
  4) taotlejal on nõutud vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks;
  5) taotlejal, kes on saanud toetust eelnevates määruse alusel korraldatud taotlusvoorudes, ei ole tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;
  6) lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul on majandusaasta aruanne esitatud hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeva seisuga, kui taotlejal on tekkinud seadusest tulenev kohustus majandusaasta aruande esitamiseks.

  (3) Kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, peab ta vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele.

§ 4.   Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus projekti kohta on vastavalt 3200 ja 32 000 eurot.

  (2) Toetuse osakaal on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse taotlemise korral on toetuse määr kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Oma- või kaasfinantseering peavad moodustama vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Oma- või kaasfinantseering ei ole nõutav välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse taotlemise korral.

§ 5.   Projekti elluviimise periood

  (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema.

  (2) Projekti maksimaalne kestus sätestatakse toetuse andmise otsuses, arvestades, et projekt peab olema lõpetatud hiljemalt taotlusvooru aastale järgneva kalendriaasta 31. oktoobriks.

  (3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast.

  (4) Projekti elluviimise perioodi võib pikendada, kui taotlejast mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik projekti elluviimise perioodi lõpptähtajast kinni pidada, kuid mitte rohkem kui kuus kuud üle lõikes 2 nimetatud tähtaja.

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetatavad tegevused on:
  1) kohapealse ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine;
  2) piirkonna elanike täiend- ja ümberõppe ning muu vabahariduse korraldamine lähtuvalt ettevõtjate tööjõuvajadustest;
  3) traditsiooniliste oskuste säilitamine ja edendamine ning kohalikul ressursil põhinevate ja traditsiooniliste või ökoloogiliste toodete valmistamise oskuste väljaarendamine;
  4) piirkonna turundus;
  5) spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega seotud arengupotentsiaali väljaarendamine ja rakendamine majandustegevuses;
  6) piirkonda elama asumise kampaania korraldamine ja maale elama asumise kampaania tegevustes osalemine.

  (2) Kuni 12 kalendrikuuks võib anda sihtotstarbelist tegevustoetust mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes tegutseb vastavalt kogu Kagu-Eesti, Setomaa või Peipsiveere piirkonnas ja kelle tegevus on suunatud toetuse andmise eesmärgi saavutamisele.

  (3) Välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetust antakse järgmistel tingimustel:
  1) välisabist rahastatava projekti sisuks on lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused;
  2) välisabist rahastatava projekti toetus on suurem kui § 4 lõikes 1 nimetatud maksimaalne toetussumma;
  3) välisabi projekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetus ei ületa 50 protsenti taotleja välisabi projekti kohustuslikust minimaalsest omafinantseeringust;
  4) välisabi projekt ei lõppe projekti lõpptähtpäevast hiljem.

  (4) Ei toetata:
  1) investeeringut hoonesse, ruumi ega rajatisse, mida kasutatakse valdavalt avaliku teenuse pakkumiseks;
  2) kinnisasja ostu.

§ 7.   Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

  (1) Abikõlblikud on toetatava tegevuse kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.

  (2) Abikõlblikud on üksnes projekti elluviimise perioodi jooksul tehtud tegevuste kulud. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab taotleja projektiga seotud kulud omal vastutusel.

  (3) Abikõlbmatud kulud on:
  1) ühingu või organisatsiooni liikmemaks;
  2) käibevahendite kulu (näiteks materjalid ja tarbekaubad), välja arvatud projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalik kulu;
  3) trahv, kohtukulu ja viivis;
  4) erisoodustusmaks;
  5) esinduskulu;
  6) kingituste kulu;
  7) auhindade kulu, välja arvatud projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalik kulu;
  8) mitterahaline sissemakse;
  9) sularahamaksed;
  10) käibemaks, kui toetuse saajal on õigus vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda või kui temale hüvitatakse käibemaks muul moel;
  11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teistest meetmetest või riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest;
  12) projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;
  13) muu toetatava tegevusega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

§ 8.   Vähese tähtsusega abi

  (1) Kui programmi raames taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, järgitakse Euroopa komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (4) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (5) MARO hindab, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses.

  (6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering.

  (7) Kui taotluses märgitud toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kontrollib MARO riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos programmist eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (8) MARO kannab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta.

3. peatükk Taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine 

§ 9.   Taotlusvooru kinnitamine

  (1) Toetust antakse Kagu-Eestis ja Setomaal tervet piirkonda hõlmavates taotlusvoorudes ning Peipsiveere piirkonnas tervet piirkonda hõlmavates või maakondlikes taotlusvoorudes.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga iga taotlusvooru kohta:
  1) taotlusvooru rahalise mahu;
  2) taotlusvooru piirkonna;
  3) taotlusvooru rakendamise eest vastutava MARO;
  4) taotlusvooru halduskulu.

§ 10.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Taotlusvooru väljakuulutamisest teatab MARO taotlusvooru piirkonnas avalikult kättesaadavate kanalite kaudu vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (2) Kõik taotlusvooru piirkonna MARO-d avaldavad taotlusvooru väljakuulutamise teate ka oma kodulehel, milles toovad ära vähemalt järgmise teabe ja dokumendid:
  1) taotluste esitamise tähtpäev;
  2) taotlusvorm;
  3) aruandevorm;
  4) viide toetuse andmise tingimustele;
  5) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

§ 11.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatud taotluse e-toetuse keskkonnas hiljemalt § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud tähtpäeval.

  (2) Taotluses esitatakse taotleja ja taotluse kohta järgmised andmed:
  1) taotleja nimi, registrikood, taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
  2) projekti nimi;
  3) projekti eesmärgid;
  4) projekti kavandatavad väljundid ja tulemused;
  5) projekti kavandatavad tegevused;
  6) projekti tegevuse maksumuse põhjendatud kalkulatsioon;
  7) projekti kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  8) taotleja ja kaasfinantseerija organisatsiooni, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, lühitutvustus;
  9) projektijuhi eluloo lühikirjeldus;
  10) tegevustoetuse puhul tegevustoetuse vajalikkus, taotleja üldised eesmärgid ning teave muude rahastamisallikate kohta;
  11) välisabi projekti kaasfinantseerimise projekti puhul teave välisabifondi või meetme kohta, sealhulgas välisabifondile esitatava projektitaotluse nimetus, sisukokkuvõte, välisabifondist rahastatava projektitaotluse eelarve suurus, taotleja kavandatava kaasfinantseeringu suurus, sealhulgas programmist kavandatav kaasfinantseering ja kohustuslik minimaalne kaasfinantseeringu määr, ning välisabifondile projektitaotluse esitamise tähtpäev;
  12) taotleja kinnitus tema ja kaasfinantseerija § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavuse kohta;
  13) kui projektiga seotud maa või ehitis ei kuulu taotlejale, taotleja kinnitus selle kohta, et esitab taotluse ehitise aluse maa omaniku või ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul;
  14) muud asjakohased andmed tulenevalt projekti sisust.

  (3) Taotleja lisab olenevalt projekti iseloomust taotlusele järgmised dokumendid:
  1) ehitustöid sisaldavate projektide puhul kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri projekti elluviimiseks nõutavate tõendite ja lubade kohta, kui taotlemisel ei esitata punktis 2 nimetatud dokumente;
  2) ehitustöid sisaldavate projektide puhul ehitusluba või -teatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
  3) ehitustöid, kohtkindlate inventari või seadmete soetamist sisaldavate projektide puhul ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või see on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks alates projekti lõppkuupäevast, välja arvatud juhul, kui omandiõigus on kantud kinnistusraamatusse;
  4) muud asjakohased lisadokumendid tulenevalt projekti sisust.

  (4) Kui lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumente pole võimalik taotlemise ajal esitada, lisab taotleja taotlusele nende esitamise ajakava. Nimetatud dokumentide esitamise tähtpäev ei tohi olla hilisem kui kaheksa kuud taotluste esitamise tähtpäevast.

  (5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja ja kaasfinantseerija projektiga kavandatud tegevused peavad vastama põhikirjalistele eesmärkidele.

  (6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja ja kaasfinantseerija taotlus peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohase kehtiva valla arengukavaga.

4. peatükk Taotluste nõuetele vastavuse kontroll, hindamine ja otsuste tegemine 

§ 12.   Taotluste nõuetele vastavuse kontroll

  (1) MARO kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud taotlusvooru tähtpäevaks ja nõutud vormis;
  2) taotleja vastab §-s 3 sätestatud nõuetele;
  3) taotlus vastab § 11 lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele;
  4) toetuse suurus vastab § 4 lõikes 1 sätestatule;
  5) toetuse osakaal vastab § 4 lõikes 2 sätestatule;
  6) projekti elluviimise periood vastab § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimusele;
  7) toetust taotletakse ainult § 6 lõigetes 1–3 nimetatud tegevusteks ja §-s 7 nimetatud abikõlblikeks kuludeks.

  (2) Kui taotluses on puudusi, nõuab MARO taotlejalt täiendavat informatsiooni või dokumente, andes nende esitamiseks tähtaja.

§ 13.   Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika

  (1) Taotlusvooru tähtajaks laekunud nõuetele vastavate taotluste hindamiseks koostab MARO hindamismetoodika, lähtudes lõigetes 2–5 nimetatud hindamise kriteeriumidest. Hindamismetoodikas sätestatakse hindamise kriteeriumide tasemete kirjeldus, hindamiskomisjoni töökord ja vajadusel hindamise kriteeriumide täpsem sisukirjeldus.

  (2) Taotluste hindamise kriteeriumid:
  1) projekti mõju – 40 protsenti hindest;
  2) projekti läbimõeldus ja kuluefektiivsus – 40 protsenti hindest;
  3) taotleja võimekus – 20 protsenti hindest.

  (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti sisulist panust ja mõju ulatust toetuse andmise eesmärkidele, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte:
  1) kuivõrd haakub projekti eesmärk toetuse andmise eesmärgiga;
  2) kui suur on projekti sihtgrupp ja territoriaalne ulatus;
  3) kui kestev on projekti ajaline mõju;
  4) kuivõrd vastavad projekti tegevused ja eesmärk maakonna või asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse või asjaomase piirkonna arengudokumendi eesmärkidele.

  (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti eesmärgi, tulemuste ja tegevuste loogilist seost ning eelarve säästlikkust, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte:
  1) kuivõrd selgelt ja konkreetselt on sõnastatud projekti eesmärk ja tulemused;
  2) kuivõrd vajalikud ja otstarbekad on projekti tegevused projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise seisukohalt;
  3) kuivõrd arusaadav, läbipaistev ja kuluefektiivne on projekti eelarve.

  (5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia ning tagada projekti tulemuste jätkusuutlikkus, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte:
  1) milline on taotleja ja projektijuhi varasem kogemus sarnaste projektide elluviimisel;
  2) kuivõrd on läbi mõeldud ja ressurssidega tagatud projekti tulemuste jätkusuutlikkus.

§ 14.   Taotluste hindamine

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab MARO vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni.

  (2) MARO avaldab hindamiskomisjoni liikmete nimed ja hindamismetoodika oma veebilehel. Hindamismetoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval ja hindamiskomisjoni liikmete nimed hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval.

  (3) Taotluse või taotlejaga seotuse korral taandab hindamiskomisjoni liige end taotluse arutelust ja hindamisest.

  (4) Kui MARO korraldab hindamiskomisjonile taotluste tutvustamise taotlejate osavõtul, peavad taotlejad hindamise ajaks hindamiskoosoleku ruumist lahkuma.

  (5) Hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekul küsib MARO taotleja nõusolekut:
  1) jätta projektist välja tegevusi, mis on vähese mõjuga projekti ja toetuse andmise eesmärkidele;
  2) vähendada projekti tegevuse eelarvet, kui see ei ole esitatud kujul põhjendatud.

  (6) Taotlusi hinnatakse hindamise kriteeriumide alusel skaalal 0–4.

  (7) Positiivse hinde lävend on 2,5. Lävendi ületanud taotlustest moodustatakse pingerida.

  (8) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse rahuldamise ettepaneku pingereas eespool olevatele taotlustele kuni taotlusvooruks eraldatud vahendite lõppemiseni.

  (9) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse osalise rahuldamise ettepaneku lõikes 7 nimetatud lävendi ületanud taotluse puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite ebapiisavuse tõttu.

  (10) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise ettepaneku, kui taotluse rahuldamise eelduseks on kõrvaltingimused, sealhulgas § 11 lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamine.

  (11) Hindamistulemused, projektide pingerida, lõikes 5 nimetatud muudatused projektides ja lõigetes 8–10 nimetatud ettepanekud vormistatakse hindamiskomisjoni protokollis.

§ 15.   Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse tegemine

  (1) MARO teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemiseks küsib MARO taotleja nõusolekut.

  (2) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.

  (3) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
  5) toetuse maksimaalne suurus ja minimaalne omafinantseeringu määr;
  6) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende tegemise eeldatav ajakava;
  7) projekti väljundid ja tulemused ning nende saavutamise tõendamise alused;
  8) projekti elluviimise periood;
  9) toetuse saaja kohustused;
  10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord ning toetuse maksmise tingimused;
  11) viide toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alustele;
  12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
  13) otsuse tegija andmed;
  14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega;
  15) vajadusel asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 8 lõikes 1 nimetatud Euroopa komisjoni määruse tähenduses.

§ 16.   Taotluse mitterahuldamise otsuse tegemine

  (1) MARO teeb mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates.

  (2) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse, kui:
  1) taotlus ei vasta § 12 lõikes 1 nimetatud nõuetele;
  2) projektile antud hinne ei ületa § 14 lõikes 7 nimetatud lävendit;
  3) projekt asub § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas tagapool ning sellele ei jätku taotlusvoorust eraldatud vahendeid;
  4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist või
  5) taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemisega.

§ 17.   Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmist järgmistel tingimustel:
  1) kokkulepitud eesmärk, väljundid ja tulemused ning nende saavutamise tõendamise alused ei muutu;
  2) toetuse summa ega osakaal ei suurene;
  3) arvestatakse § 5 lõikes 4 sätestatud tingimusi;
  4) muudatustaotlus esitatakse projekti elluviimise perioodil.

  (2) MARO-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
  1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
  2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
  3) ei ole põhjendatud.

  (3) MARO-l on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui:
  1) toetuse saaja esitab sellekohase avalduse;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  3) taotleja või toetuse saaja on esitanud valeandmeid või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata või taotleja on mõjutanud taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  4) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei ole võimalik täita;
  5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine 

§ 18.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja kindlasummalise ette- ja lõppmaksena.

  (2) Ettemakse suurus on 60 protsenti toetusest ja see makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (3) Projektile, mille kohta on tehtud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse ettemakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

  (4) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse ja taotluse rahuldamise otsuses või projektis ette nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja väljundnäitajate kohta.

  (5) Kui kõiki projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei ole saavutatud, jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata.

  (6) MARO võib peatada maksetaotluse menetlemise, kui:
  1) maksetaotluses esineb puudus;
  2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata.

§ 19.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
  3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  4) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi.

  (2) Kui kõiki projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei ole saavutatud, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.

  (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

  (4) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab MARO. Põhjendatud juhtudel võib MARO toetuse saaja kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada.

6. peatükk Toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused 

§ 20.   Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada MARO-lt teavet, mis on seotud määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuste täitmisega.

  (2) Toetuse saaja kohustub:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
  3) saavutama projekti tulemused ja väljundid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
  4) MARO toetuse tagasinõudmise otsuse korral tagastama toetuse;
  5) esitama MARO poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
  6) katma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
  7) võimaldama MARO-l, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal teha kohapealset kontrolli soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab ja mis on projektiga seotud, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
  8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  9) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  10) näitama toetuse kasutamisel MARO ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega;
  11) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte tegema selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  12) kooskõlastama MARO-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
  13) informeerima viivitamata kirjalikult MARO-t kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  14) esitama taotluse rahuldamise otsuses ette antud ajal ja viisil toetuse kasutamise aruanded;
  15) viivitamata kirjalikult teavitama MARO-t asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist.

§ 21.   MARO õigused ja kohustused

  (1) MARO-l on õigus:
  1) saada Rahandusministeeriumilt nõu ja tuge küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist, sealhulgas taotlus- ja aruandevormide, hindamismetoodika ning juhendite koostamist;
  2) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt täiendavat informatsiooni.

  (2) MARO kohustub:
  1) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõu, mis on seotud § 20 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisega;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides tehtud muudatustest;
  3) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu;
  4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 3 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
  5) esitama kord aastas Rahandusministeeriumile toetuse kasutamise aruande;
  6) säilitama taotlustega seotud dokumente raamatupidamise seaduse §-s 13 sätestatud tähtaja lõpuni;
  7) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi.

Riina Solman
Riigihalduse minister

Merike Saks
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json