Kohaliku omavalitsuse üksuse riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 02.04.2024 nr 7
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on ühekordne ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud tegevus või tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, mille saavutamiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
(2) Ehitist, hoonet ja ehitamist käsitatakse ehitusseadustiku tähenduses.
(3) Investeeringuobjekt käesoleva määruse tähenduses on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) omandis või kasutuses ehitis, millele luuakse generaatori ühendamise valmidus.
(4) Evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses on ehitis, kuhu saab evakueeritava majutada ja kus tagatakse evakueeritava viibimise korral esmavajalikud tingimused.
(5) Kerksuskeskus käesoleva määruse tähenduses on avalik toimepidev hoone või ruum, kus antakse elanikule kriisi ajal infot, nõu ja abi.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse riigikaitselist kriisivalmidust. Toetuse andmise prioriteet on evakuatsioonikoha toimepidevuse suurendamine.
(2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmidus riigikaitselises kriisis.
§ 4. Toetuse andja
Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi amet), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) mobiilse generaatori soetamine;
2) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajaliku soetamine: välivoodi, madrats, magamiskott, spordisaali põrandakate, välikäimla, pikendusjuhe, kuumaveekatel, veekeedukann, mikrolaineahi, gaasipliit ja toidutermos;
3) evakuatsioonikohas või kerksuskeskuses generaatori ühendamise valmiduse loomine, sealhulgas projekteerimine.
(3) Mobiilse generaatori soetamist ja ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajaliku soetamiseks võivad toetust taotleda järgmised kohaliku omavalitsuse üksused:
1) Haapsalu linn;
2) Hiiumaa vald;
3) Häädemeeste vald;
4) Kehtna vald;
5) Kiili vald;
6) Kohila vald;
7) Kose vald;
8) Lääne-Nigula vald;
9) Lääneranna vald;
10) Mulgi vald;
11) Märjamaa vald;
12) Paide linn;
13) Põhja-Pärnumaa vald;
14) Põhja-Sakala vald;
15) Pärnu linn;
16) Rapla vald;
17) Saarde vald;
18) Saaremaa vald;
19) Saku vald;
20) Saue vald;
21) Tori vald;
22) Türi vald;
23) Viljandi linn;
24) Viljandi vald.
(4) Evakuatsioonikohas või kerksuskeskuses generaatori ühendamise valmiduse loomisel antakse projekteerimiseks toetust ainult koos ehitustöödega.
(5) Toetust antakse evakuatsioonikoha ja kerksuskeskuse jaoks.
§ 6. Kulu abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, mõistlik ja põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil toetatavast tegevusest.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projektiks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu;
2) omanikujärelevalve tasu;
3) ehitustööde projekteerimiskulu;
4) ehitustööde tegija tasu;
5) ehitusmaterjali kulu;
6) riiklik maks ja riigilõiv, mis seostub projekti abikõlbliku kuluga ja mida Eesti riik taotlejale ei tagasta;
7) esmatähtsa teenuse osutamiseks otseselt vajaliku vähemalt viieaastase kasutusajaga seadme ja eseme soetamise kulu.
(3) Kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil;
2) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
3) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
4) kulu on tekkinud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) kulu, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõistlik ning ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest;
4) kulu, mis on kaetud sularahas;
5) pangakaardi hooldustasu;
6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnevad kulud;
9) vaide- ja kohtukulu;
10) amortisatsioonikulu;
11) esinduskulu, kingitus ja auhind;
12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) tegevustoetus ja sotsiaaltoetus;
14) soetatud esemete ja seadmete hoiustamisega seotud kulu;
15) püsikulu, sealhulgas töötasu;
16) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
17) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
18) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;
19) ehitise üürimise või rentimise kulu;
20) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.
§ 7. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve on 1 172 230 eurot.
(2) Toetuse ülemmäär on 50 000 eurot toetuse saaja kohta.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekkivad projekti kulud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavate projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab kõige varem käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ja lõppeb kõige hiljem 31. detsembril 2024. aastal.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata.
§ 9. Vähese tähtsusega abi
(1) Toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori vahenditest.
(3) Amet kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks.
(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot
(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.
(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui taotleja on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab amet taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja investeeringuobjektile
§ 10. Toetuse taotleja
Toetust võivad taotleda § 5 lõike 2:
1) punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel § 5 lõikes 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus;
2) punktis 3 nimetatud juhul kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotleja kohta üks taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab ametil kontrollida taotleja ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktandmed;
3) taotleja arvelduskonto number;
4) projekti nimi, eesmärk ja planeeritavad tegevused;
5) projekti vajalikkuse analüüs;
6) projekti lühikokkuvõte;
7) toetuse kasutamise eeldatava tulemuse kirjeldus;
8) tegevuskava projekti eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks;
9) projekti mõju ja jätkusuutlikkus;
10) teave võrreldavate hinnapakkumiste kohta ja hinnapakkumise valiku põhjendus;
11) taotleja esindusõigusliku isiku andmed;
12) muu vajalik teave.
(3) Taotlusele lisatakse projekti eelarve kulude kaupa ja investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, kui see ei ole avalikus registris kättesaadav.
§ 12. Nõuded investeeringuobjektile
(1) Investeeringuobjekt peab asuma taotleja haldusterritooriumil.
(2) Taotleja peab olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks aastaks projekti lõppkuupäevast arvates.
(3) Investeeringuobjekt peab olema projekti aruande kinnitamise ajaks eesmärgipäraselt kasutusele võetud.
(4) Toetuse saaja peab tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates investeeringuobjekti projekti eesmärgipärase kasutamise.
4. peatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 13. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Amet teatab oma veebisaidil taotlusvooru avamisest, taotluse esitamise tähtpäevast ja taotlusvooru tingimustest.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult ameti e-posti aadressil [email protected].
§ 14. Taotluse menetlemise aeg
Taotlust menetletakse ja otsus selle rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.
(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab amet sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva selle kõrvaldamiseks.
(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(4) Amet võib vajaduse korral külastada investeeringuobjekti, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette.
(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja ei vasta § 10 nõuetele;
2) investeeringuobjekt ei vasta § 12 lõigete 1 ja 2 nõuetele;
3) taotlus ei vasta § 11 nõuetele;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja puudused on ameti määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(6) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb ameti peadirektor rahuldamata jätmise otsuse.
§ 16. Nõuetele vastava taotluse hindamine
(1) Ameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab selle töökorra.
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele;
2) projekti põhjendatus ja ettevalmistuse tase;
3) projekti tegevuste jätkusuutlikkus.
(3) Komisjon moodustab lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide hindamistulemuste põhjal nõuetele vastavatest taotlustest paremusjärjestuse.
(4) Kui nõuetele vastavas taotluses on taotletav toetus suurem kui toetuse ülemmäär, võib amet pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava toetuse suuruse ja projekti tegevuste muutmise üle, arvestades lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriume.
§ 17. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul ameti peadirektor.
(2) Ameti peadirektor võib taotluse osaliselt rahuldada taotleja nõusolekul.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid;
3) paragrahvi 16 lõikes 4 nimetatud läbirääkimistel ei saavutata kokkulepet;
4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on ameti määratud tähtpäevaks kõrvaldamata.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses peab sisaldama järgmised andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste nimekiri ja summa;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
6) muu vajalik teave.
(5) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmised andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) otsuse põhjendus;
5) toetatavate tegevuste nimekiri ja summa;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
7) otsuse tegija andmed;
8) muu vajalik teave.
(6) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt.
5. peatükk Toetuse kasutamine
§ 18. Toetuse kasutamise leping
(1) Kui taotlus rahuldatakse või rahuldatakse osaliselt, sõlmivad amet ja taotleja toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
(2) Lepingus täpsustatakse toetuse andmise tingimusi ja korraldust.
(3) Toetus makstakse taotlejale välja lepingus määratud tingimustel.
§ 19. Muudatused toetuse kasutamisel
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitud projekti tegevusi või eelarvet on otstarbekas muuta, esitab toetuse saaja ametile põhjendatud muutmistaotluse, mille kohta kehtivad järgmised tingimused:
1) muutmistaotlus esitatakse enne projekti elluviimise lõppkuupäeva;
2) eelarve muutmistaotlus esitatakse, kui projekti tegevusele ette nähtud eelarvet on vaja muuta.
(2) Kui investeeringuobjekti kulu on võrreldes projekti eelarves planeerituga suurenenud, katab selle toetuse saaja.
§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esitab ametile projekti elluviimise kohta aruande 15 päeva jooksul projekti elluviimise lõppkuupäevast arvates, kuid mitte hiljem kui 15. jaanuaril 2025. aastal.
(2) Kui aruandes esineb puudusi, teeb amet toetuse saajale ettepaneku kõrvaldada need üldjuhul kümne tööpäeva jooksul.
(3) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamisel või toetuse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste rikkumisel on ametil õigus nõuda, et toetuse saaja tagastaks toetuse täielikult või osaliselt.
(4) Kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
(5) Amet ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
(6) Kui amet aruannet ei kinnita, nõuab ta vajaduse korral toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
(1) Amet nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud toetuse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
3) toetuse saaja on rikkunud lepingu tingimusi;
4) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblikuks kuluks;
5) toetuse saaja on esitanud taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
6) toetuse saaja ei taga toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtajal projektiga loodud või soetatud seadme ja eseme säilimist ja selle kasutust taotluses ja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses nimetatud eesmärgil ja tingimusel või teeb sellega tehingu, mis annab teisele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
7) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärki või saavutab selle osaliselt.
(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul vähendab amet toetust proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on kohustust rikutud.
(3) Lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul teeb amet toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse, kaaludes otsuse tegemise ajaks ellu viidud projekti tegevuste mõju projekti eesmärgi saavutamisele.
(4) Amet põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses.
(5) Toetus nõutakse tagasi haldusmenetluse seaduse ja lepingu alusel.
(6) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:
1) tagasinõudmise otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõudmise otsuse faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viivise määr ja selle arvutamise alused;
9) tagasinõudmise otsuse vaidlustamise võimalused;
10) muu vajalik teave.
(7) Amet saadab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt.
6. peatükk Poolte õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada ametilt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohta;
2) taotleda ametilt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi.
(2) Toetuse saaja peab:
1) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seadust;
2) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse ning lepingu ja selle muudatuse kohaselt;
3) tagastama toetuse ameti arvelduskontole, kui amet esitab tagasinõude või osalise tagasinõude otsuse;
4) esitama ametile ettenähtud viisil ja tähtajal aruande;
5) pidama raamatupidamisarvestust toetuse kasutamise kohta;
6) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
7) katma kõik projekti kulud pangaülekandega;
8) võimaldama ametil kohapeal kontrollida ja auditeerida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja teostatud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või kasutab;
9) andma ametile projekti kohta nõutud teabe ja dokumendid viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
10) osutama kohapealses kontrollis ja auditis igakülgset abi;
11) andma investeeringuobjekti kui vallasasja või investeeringuobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel omandajale üle käesolevast määrusest ja lepingust tulenevad toetuse saaja kohustused;
12) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt;
13) teavitama ametit viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
14) teavitama ametit viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
15) tagastama kasutamata toetuse, mis on suurem kui kümme eurot, ameti arvelduskontole, kui projekti kulud olid projekti eelarvest väiksemad.
§ 23. Ameti õigused ja kohustused
(1) Ametil on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumentide;
2) kontrollida kohapeal toetuse kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ja tehtud tööd;
3) nõuda, et toetuse saaja tagastaks toetuse osaliselt või täielikult, kui on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt;
4) tunnistada taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase avalduse.
(2) Amet peab:
1) kuulutama oma veebisaidil välja taotlusvooru;
2) teavitama taotlusvooru väljakuulutamisest kohaliku omavalitsuse üksuseid;
3) juhendama taotlejaid ja toetuse saajaid toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
4) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
5) kontrollima taotleja ja taotluse § 10 ja § 11 nõuetele vastavust;
6) moodustama taotluse hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise;
7) vormistama taotluse kohta taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse;
8) teavitama taotlejat taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest;
9) kandma vajaduse korral andmed antud vähese tähtsusega abi kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
10) teavitama toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest;
11) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivas dokumendis tehtud muudatusest;
12) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
13) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealset kontrolli;
14) lahendama ameti otsuse peale esitatud vaide.
7. peatükk Vaidemenetlus
§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine
Ameti otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab amet.
Lauri Läänemets
Siseminister
Raivo Küüt
Rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler kantsleri ülesannetes
Facebook
Twitter