Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.10.2010 nr 86
RT I 2010, 80, 606
jõustumine 01.11.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) „Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord” meetme (edaspidi meede) tingimused on kehtestatud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõikes 1 sätestatud „Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja sellest tuleneva „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatut.

  (3) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3¹) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3²) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (4) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (5) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
  1) taime- ja loomakasvatus ning jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01), metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
  2) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
  3) hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, välja arvatud jagu G, alajagu 45.2) ning käesoleva paragrahvi lõikes 6  sätestatud erand;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  4) turismiteenuse ja reisiteenuse osutamine „Turismiseaduse” §-de 2 ja 3 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenuse osutamine;
  5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K, välja arvatud alajagu 663 „Fondide valitsemine”);
  6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
  7) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

  (6) Määrust kohaldatakse Eestist välja suunatud hulgi- ja jaekaubanduse projektidele juhul, kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ekspordib tooteid või teenuseid, millele luuakse Eestis olulist lisandväärtust.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, et kasvaks eksportivate ettevõtjate hulk ning suureneks ettevõtjate vaheline koostöö sihtturgudele suunatud turundustegevuste planeerimisel ja elluviimisel, mille tulemusena:
  1) kasvab ettevõtja müügitulu ekspordist;
  2) suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtja ekspordi müügitulus;
  3) ettevõtja siseneb uuele sihtturule.

§ 3.   Meetme rakendusüksus

  Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus ).

§ 4.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) eksport – kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile;
  2) müügitulu ekspordist on punktis 1 sätestatud ekspordi rahaline väärtus;
  3) ettevõtja – „Äriseadustiku” kohaselt äriregistris registreeritud äriühing;
  4) ettevõtja töötaja – füüsiline isik, kellega ettevõtja on sõlminud töölepingu „Töölepingu seaduse” mõistes;
  5) ekspordiplaan – väljaspool Eestit asuvatele turgudele suunatud turundusplaan, mille elluviimiseks rahastamist taotletakse. Ekspordiplaanis kirjeldatakse ettevõtja poolt ekspordiks pakutavaid tooteid või teenuseid, selgitatakse välja potentsiaalsed sihtturud, analüüsitakse konkurentsiolukorda sihtturgudel, seatakse konkreetsed eesmärgid ekspordi müügitulu suurendamiseks ning koostatakse tegevuskava seatud eesmärkide saavutamiseks;
  6) tootenäidis – taotluses kirjeldatud ja taotleja või toetuse saaja poolt valmistatud või tellitud näidis taotluse esitamise hetkeks juba tootmises olevast sihtturule eksporditavast tootest;
  7) sihtturg – taotluses määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud;
  8) reklaammaterjal – ettevõtjat või ettevõtja poolt pakutavat toodet või teenust reklaamiv sihtturule suunatud trükis või muu audio, visuaalne või audiovisuaalne reklaammaterjal;
  9) välismess või -näitus – toodete või teenuste turu mõjutamiseks korraldatav sündmus, mis toimub välisriigis ning mille toimumise ajal ettevõtja koos ühe või mitme tegevusvaldkonna ettevõtjatega tutvustab turuosalistele oma tooteid või teenuseid eesmärgiga edendada nende müüki;
  10) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  11) ühistaotlus (edaspidi ka taotlus) – taotlejate ühisturunduse projekti realiseerimiseks ühe taotleja poolt projektis osaleva partneri või partnerite nimel tehtav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks § 5 lõikes 1 sätestatud tegevustele;
  12) partner – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev juriidiline isik, kes panustab projekti rahaliselt või kelle panus on rahaliselt mõõdetav ning kes ei ole projektis töövõtja. Partneritena käesoleva määruse mõistes käsitletakse Eestis äriregistrisse kantud äriühingut;
  13) ühisturunduse projekt – tegevuste kogum, mille raames kaks või enam sarnast majandushuvi jagavat ettevõtjat teostavad projektis määratletud sihtturgude osas ühiselt läbiviidavaid turundustegevusi, saavutades seeläbi iga projektis osaleva ettevõtja individuaalseid eesmärke;
  14) sihtturu nõustamisteenuse hankimine – ühekordne tegevus eesmärgiga välja selgitada ettevõtja poolt turundatavate toodete või teenuste ekspordivõimekus määratletud sihtturgudel;
  15) ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, kelleks võib olla ettevõtjate ühendus, kutseühendus, erialaliit, ettevõtlusinkubaator, maakondlik arenduskeskus, tehnoloogia arenduskeskus, teadus- või tehnoloogiapark.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 5.   Meetme raames toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) sihtturu nõustamisteenuse hankimine sihtturu teenuseosutajalt;
  2) toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimine;
  3) tootenäidiste valmistamine ja tellimine;
  4) reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine, püsiekspositsioonide eksponeerimine;
  5) ettevõtja sihturgudele suunatud veebilehe arendamine sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamine;
  6) toodete või teenuste brändide väljatöötamine ja kaubamärkide registreerimine sihtturul;
  7) müügivisiitide korraldamine sihtturgudel ning sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamine;
  8) sihtturgudele suunatud välismessidel või -näitustel osalemine;
  9) sihtturgude uuringute läbiviimine.

  (2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas ekspordiplaanis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Taotleja ei pea esitama ekspordiplaani, kui toetust taotletakse ainult lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse läbiviimiseks, punktis 7 nimetatud turundusürituse korraldamiseks Eestis § 4 punktis 13 nimetatud ühisturunduse projekti elluviimisel või punktis 8 nimetatud tegevuse läbiviimiseks.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

  (3) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
  1) sihtturu nõustamisteenuse sisseostmise kulud;
  2) toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimise kulud, sealhulgas toodete disaini ja pakendi kujundamise, sertifitseerimise ja litsentseerimise, tehnilise dokumentatsiooni ja kasutajajuhendi koostamise ning sihtturgude keeltesse tõlkimise kulud;
  3) tootenäidiste valmistamise ja tellimise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega seotud kulud, toodete näidiste valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja rakiste kulu ning tootenäidiste valmistamiseks vajaliku teenuse kulu maksimaalselt kuni 30% toetuse summast;
  4) sihtturule suunatud tooteid ja ettevõtjat tutvustavate reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud, sealhulgas kujundamine, tootmine, reklaammaterjalide tõlkimine, püsiekspositsiooni eksponeerimisega seotud pinna rent, ekspositsiooni kujunduse ja teostuse kulud, ekspositsiooni sisustuse rendikulu, ekspositsiooni ja tootenäidiste transpordikulud välisriiki ja tagasi (sh kindlustamise, ladustamise, tollikulud);
  5) ettevõtjate sihturgudele suunatud veebilehtede arendamisega, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud, sealhulgas võõrkeelsete veebilehtede koostamise, kujundamise, programmeerimise ja tõlkimisega seotud kulud;
  6) toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud, toodete sihtturgudele suunatud visuaalse identiteedi väljatöötamise kulud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud;
  7) klientide külastamisega seotud kulud välisriigis, sealhulgas ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud Eestist või välisriigist välisriiki ja tagasi, nende majutuse ja lähetusülesannete täitmiseks ja lähetuse ajaks renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud sõiduki rendile andnud ettevõtja arve alusel välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal, kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu, ruumide ja inventari rendikulu;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  8) sihtturgudele suunatud turundusürituste (sealhulgas tooteesitlus, kliendipäev, klientidele korraldatav toote või teenuse kasutamise koolitus, kontaktüritus, äriseminar) korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasu, ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud Eestist või välisriigist välisriigis toimuvale turundusüritusele ja tagasi, nende majutuse ja lähetusülesannete täitmiseks ja lähetuse ajaks renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud sõiduki rendile andnud ettevõtja arve alusel välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal, ettevõtja Eestis korraldatavatel turundusüritustel osalevate külaliste sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  9) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega seotud kulud, sealhulgas näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulud, näituseboksi sisustuse rendikulu, reklaami näituse kataloogis avaldamise kulu, messi registreerimis- ja osalemistasud, messipääsme kulu, messistendi ja tootenäidiste transpordikulud välisriiki ja tagasi (sealhulgas  kindlustamise, ladustamise ja tollikulud), ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud Eestist või välisriigist välisriiki ja tagasi, nende majutuse ja lähetusülesannete täitmiseks ja lähetuse ajaks renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud sõiduki rendile andnud ettevõtja arve alusel välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  10) sihtturgude uuringute tegemise kulud, sealhulgas sihtturgude seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsi ning partnerite kontakt- ja taustainfo hankimise teenuste kulud maksumusega kuni 10 000 eurot projekti kohta;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
  11) projektijuhtimise teenustasu § 4 punktis 13 nimetatud ühisturunduse projekti elluviimisel;
  12) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7–9 sätestatud ettevõtja töötajate ja juhatuse liikmete sõidukulud, majutus- ja autorendikulud ja päevarahad lähetuse ajal on vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

  (3) Meetme raames on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) mitterahalised sissemaksed;
  2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
  3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
  4) kinnisvara soetamise kulud;
  5) kulum;
  6) ettevõtja üldkulud, sealhulgas tööjõukulu;
  7) erisoodustuse andmine ja sellelt „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
  8) esinduskulud ja kingitused;
  9) agenditasud;
  10) reklaami avaldamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud juhul;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  11) kulud sideteenustele;
  12) ettevõtjale, ettevõtja nõukogu liikmele, juhatuse liikmele või töötajale kuuluva sõiduki või nende poolt renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud ja pikaajalise kapitali- või kasutusrendi kulu (välja arvatud lähetuse ajaks renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud sõiduki rendile andnud ettevõtja arve alusel);
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  13) pangagarantiid;
  14) finants- ja pangakulud;
  15) trahvid ja kohtukulud;
  16) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
  17) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  18) ühistranspordi kasutamisega seotud kulud, välja arvatud sõidukulud Eestist või välisriigist välisriiki ja sealt tagasi Eestisse või välisriiki.

  (4) Muud kulude abikõlblikkuse tingimused:
  1) käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
  2) abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega;
  3) abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on „Tulumaksuseaduse” §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud;
  4) kõik abikõlblikud kulud peavad olema eesmärgipärased, põhjendatud ja üheselt mõistetavad;
  5) abikõlblikuks võib lugeda kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et projekti tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil;
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]
  6) kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva;
  7) juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

  (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti hankimisel tohib teenuseosutajaks olla vaid sihtasutuse poolt kinnitatud nimekirjas olev välisriigi teenusepakkuja. Toetust võib kasutada sihtturu nõustamisteenuse hankimiseks, sealhulgas: toodete konkurentsivõime hindamiseks, konkurentsianalüüsi teostamiseks ning konkurentide kaardistamiseks, turu-uuringute teostamiseks või sobiva turu-uuringu leidmiseks, potentsiaalsete kliendikontaktide ning müügiagentide leidmiseks, klientide ning müügiagentide taustauuringu teostamiseks, turundusplaanide väljatöötamise konsulteerimiseks, turundusürituste läbiviimisele kaasa aitamiseks.

  (6) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2–9 nimetatud tegevustega seotud kulude puhul (välja arvatud paragrahvi 6 lõike 1 punktis 9 nimetatud välismessidel osalemisega seotud kulud), mille korral taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 6400 eurot käibemaksuta, hanke lähteülesande kirjelduse, vähemalt kolm omavahel võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja hankija valiku põhjenduse. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise päevast (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).

  (3) Meetme raames toetatavate projektide abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud.

  (4) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti jooksul maksimaalselt 6 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 24 kuud ja projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.

  (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

  (7) Toetuse saaja võib taotleda sihtasutuselt projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise põhjendamatuks.

  (8) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist sihtasutuse poolt ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8.   Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 3000 eurot ja maksimaalne summa 160 000 eurot projekti kohta.
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]

  (1¹) Taotletava toetuse minimaalne summa ainult paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti korral on 1 000 eurot projekti kohta.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

  (2) Paragrahvi 5 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral on taotletava toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot projekti kohta.
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on:
  1) taotlejate poolt ühistaotluse alusel elluviidava projekti korral kuni 70% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 30%;
  2) ühe taotleja poolt ekspordiplaani alusel elluviidava projekti korral kuni 50% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 50%;
  3) ühe taotleja poolt üksiktegevusena elluviidava, § 5 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava, projekti korral kuni 50% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 50%;
  4) ühe taotleja poolt üksiktegevusena elluviidava, § 5 lõikes 1 punktis 8 nimetatud tegevust sisaldava, projekti korral kuni 30% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 70%.

  (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

  (2) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. Eelnõustamise käigus hindab sihtasutus ettevõtja ekspordiga seonduvaid arenguvajadusi ning abistab taotlejat meetme raames koos taotlusega esitatavate dokumentide ettevalmistamisel. Sihtasutus annab eelnõustamise käigus hinnangu ettevõtja poolt planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes ettevõtja võimekusest ja tegevuste vastavusest meetme eesmärkidele.

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

  (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

  (5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

  (6) Taotleja saab taotleda toetust samaaegselt elluviidavatele ühele § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldavale projektile, ühele § 5 lõikes 1 nimetatud tegevust või tegevusi sisaldavale projektile ja ühele koos partneri või partneritega elluviidavale ühisturunduse projektile. Toetust järgmisele analoogsele projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõppenuks lugemist § 7 lõikes 8 toodud tingimustel.

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejaks ühistaotluse esitamise korral võib olla ka Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud „Maksukorralduse seaduses” sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotimäärust;
  3) äriühingust taotleja omakapital vastab „Äriseadustiku” nõuetele;
  4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

  (3) Taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot, välja arvatud veondusega tegeleva taotleja puhul, kellele eelnimetatud perioodi jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 eurot.
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]

  (4) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (4¹) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (5) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (6) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse” või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

  (7) Taotleja peab olema läbinud eelnõustamise § 9 lõikes 2 sätestatud korras.

  (8) Ühistaotluse korral peab partner vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 6 toodud tingimustele.

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  5) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses sisalduv projekt peab olema suunatud meetme eesmärkide saavutamisele.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 nimetatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletud toetuse suurus on vastavuses §-s 8 sätestatuga;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal;
  5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
  6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

  (3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotlus, mis sisaldab üldandmeid taotleja ja partneri(te) kohta (sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus), andmeid projekti kohta (sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus, eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa), taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele, taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta, taotleja teatist vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 „Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormile ning kinnitust eelnõustamisel käimise kohta;
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]
  2) taotleja ja partneri(te) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  3) taotleja ja partneri(te) projekti elluviimisega seotud töötajate elulookirjeldused;
  4) teenuseosutajale esitatud lähteülesanne (inglise keeles või eesti keeles);
  5) teenuseosutaja esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega;
  6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 kuni 9 nimetatud tegevusi sisaldava projekti toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) üldandmed taotleja ja partneri(te) kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
  2) andmed taotleja ja partneri(te) tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist (sealhulgas turgude lõikes), ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulu, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
  3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, eksporditavate toodete loetelu sihtturgude lõikes, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa, partneri(te) panus projekti;
  4) andmed taotleja ja partneri(te) majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist projekti sihtturgude ja toodete lõikes, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulu ja töötajate keskmine arv;
  5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta;
  6) esitatud lisadokumentide loetelu;
  7) taotleja ja partneri(te) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  8) taotleja kinnitus eelnõustamisel käimise kohta;
  9) taotleja ja partneri(te) teatised vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 „Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormile;
  10) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 kuni 9 nimetatud tegevusi sisaldava projekti toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
  1) ekspordiplaan, mis sisaldab sihtturgude analüüsi (sealhulgas konkurentsi- ja riskianalüüsi, hinnakujundust), toote ja ressursside analüüsi, turundustegevuste elluviimise kava (sealhulgas ajakava, elluviijad, tähtajad ja oodatavad tulemused), projekti eelarvet, tootenäidise valmistamise vajaduse korral selle eskiisi või joonist ja hinnakalkulatsiooni, taotleja rahavoogude- ja kasumiprognoosi ning projekti tasuvusanalüüsi;
  2) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris;
  3) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  4) projektijuhi ja projekti elluviiva meeskonna liikmete elulookirjeldused;
  5) teenuseosutajale esitatud lähteülesanne (inglise keeles või eesti keeles) sihtturu nõustamisteenuse hankimisel;
  6) teenuseosutaja esitatud hinnapakkumine koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega sihtturu nõustamisteenuse hankimisel;
  7) teenuseosutajale esitatav lähteülesanne sihtturu uuringute läbiviimiseks;
  8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud andmete ja lõike 5 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei laiene alustavale ettevõtjale, kel vastavad andmed puuduvad.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

  (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava, üksiktegevusena elluviidava projekti toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 10 tööpäeva taotluse registreerimisest.

  (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 kuni 9 nimetatud tegevusi sisaldava projekti toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest.

  (6) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

  (7) Sihtasutusel on õigus peatada taotluste vastuvõtmine, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14.   Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

  (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 6 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 6 nimetatud asjaolust 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.   Taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja ja partneri nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja ja partner vastavad §-s 10 esitatud nõuetele.

  (3) Taotleja või partneri nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.   Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (4) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

  (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

  (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele 55% maksimaalsest koondhindest;
  2) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks 30% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti ettevalmistuse kvaliteet 15% maksimaalsest koondhindest.

  (4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 3 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski lõike 3 punktides 1–3 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 1,50.

§ 18.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

  (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
  1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) meetme rahastamise eelarves avaneb vabasid vahendeid;
  3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
  4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

  (5) Taotluse võib jätta rahuldamata:
  1) kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
  2) kui taotleja andmeid kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta;
  3) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada;
  4) kui taotleja ei täida §-s 11 sätestatud kohustusi.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) omafinantseeringu määr;
  4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
  5) projekti elluviimise tingimused;
  6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused;
  8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 1998/2006 mõistes;
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga, taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Toetuse saaja on järgmistel juhtudel kohustatud enne muudatuste elluviimist taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist:
  1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel projekti ühe või mitme eelarverea maksumus suureneb kokku rohkem kui 15% võrreldes taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvega;
  2) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel projekti ühe või mitme eelarverea maksumus suureneb kokku rohkem kui 13 000 eurot võrreldes taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvega;
  3) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 5, kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2015. a;
  4) soovitakse muuta projektis märgitud sihtturge.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

  (2¹) Paragrahvis 19 lõikes 2 nimetatud juhtudest erinevatel juhtudel, võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust.
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]

  (3) Toetuse saaja avalduse alusel võib taotluse rahuldamise otsust muuta kaks korda iga mööduva 12 kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest.

  (4) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20.   Vaidemenetlus

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

5. peatükk Toetuse väljamaksmise tingimused 

§ 21.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

  (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
  1) projekti tegevuste elluviimine ja vastavate kulude tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]
  3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.

  (3) Põhjendatud juhtudel võib „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 9 sätestatud korrale.

  (4) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.

  (5) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tootenäidiste fotod ja hinnakalkulatsioonid, fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

  (6) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

  (7) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise toimingu juhul, kui:
  1) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
  3) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele.

§ 22.   Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (4) Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

6. peatükk Toetuse saaja kohustused 

§ 23.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 28;
  6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
  10) tagama tootenäidiste või muu vara, mis on hangitud toetuse abil projekti eesmärkide saavutamiseks, säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni või eelnimetatud vara kasutusaja lõpuni juhul, kui vara kasutusaeg on lühem kui projekti abikõlblikkuse periood;
[RT I, 19.07.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
  11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” sätetele;
  12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  15) näitama toetuse kasutamisel vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
  16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest, ajutise pankrotihalduri nimetamisest ja muudest sarnastest asjaoludest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  19) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24.   Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevusplaanis planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
  5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 25.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. novembril 2010. aastal.