Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetamise tingimused ja kord
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

Vastu võetud 29.05.2008 nr 43
RTL 2008, 45, 623
jõustumine 08.06.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (2) Meede on järg «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osale «Spinno programm» (edaspidi perioodi 2004–2006 Spinno programm).

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (4) Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes, kui järgitakse Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) punktis 3.1.1 toodud tingimusi.

§ 2.   Meetme eesmärk

  (1) Meetme üldeesmärgiks on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde funktsiooni jätkusuutlikkuse tõstmine Eesti teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide strateegilise missioonina võrdsetel alustel õppe- ning teadus- ja arendustööga.

  (2) Lähtudes perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames saavutatust ning tuginedes valdkondlikule rahvusvahelisele praktikale, on meetme alaeesmärkideks:
  1) tõsta Eesti teadus- ja arendusasutustes ning rakenduskõrgkoolides väljatöötatud intellektuaalomandi ärilistel eesmärkidel rakendamise kvaliteeti ja mahtu teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste professionaalse ja tulemusliku osutamise kaudu;
  2) tugevdada Eesti teadus- ja arendusasutustes ning rakenduskõrgkoolides teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste osutamiseks vajaliku inimressursi ja nendevaheliste koostöömehhanismide väljakujundamist ja toimimist.

§ 3.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi teadusasutus) on asutus või juriidiline isik, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on asutatud vastavalt „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” §-le 6;
[RT I, 21.01.2011, 2 - jõust. 24.01.2011]
  2) rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses;
  3) spin-off ettevõte on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimiseks loodud ettevõte;
  4) tehnoloogiasiire on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine tehnoloogia või oskusteabe litsentseerimise või spin-off ettevõtte loomise näol;
  5) teadmiste siire on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine järgmisel kujul: lepinguline teadus- ja arendustöö ettevõtjatele, ettevõtjatele osutatud testimis-, analüüsi-, konsultatsiooni- ja koolitusteenused, teadusasutuse või rakenduskõrgkooli liikmeskonna esindaja ettevõttesse ajutine tööleasumine;
  6) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimine (edaspidi baasfinantseerimine) on teadmiste- ja tehnoloogiasiirdega seotud põhitegevuste finantseerimine teadusasutuse või rakenduskõrgkooli teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks;
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]
  7) [Kehtetu – RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]
  8) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  9) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  10) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik või riigiasutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  11) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Meetme raames toetatavad tegevused

  Meetme raames toetatakse järgmisi teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise raames elluviidavaid põhitegevusi:
  1) teadmiste ja tehnoloogiasiirde valdkonna juhtimine, administreerimine ja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde töötajate erialase kvalifikatsiooni arendamine;
  2) ettevõtluskontaktide loomine ja haldamine;
  3) ettevõtetele suunatud teadus- ja arendusalaste teenuste turustamine;
  4) intellektuaalomandi turustamine ja kaitsmise korraldamine;
  5) teadusasutuse või rakenduskõrgkooli liikmeskonna ettevõtlusalane nõustamine.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

  (2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
  1) projekti elluviivate töötajate personalikulud;
  2) projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt õigusaktides kehtestatud tingimustele ja piirmääradele;
  3) projekti elluviivate töötajate teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkondlikel koolitustel, seminaridel ja infopäevadel osalemise kulud;
  4) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku teavitamise ja selle teabe levitamise kulud;
  5) kulud sisseostetud uuringutele, tehnilisele teabele, kulud projekti elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonidele ja muudele projekti elluviimise seisukohalt olulistele ja põhjendatud teenustele;
  6) paragrahvi 5 punktis 4 nimetatud tegevustega seotud kulud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisele ja selle kaitse hoidmisele;
  7) projekti rakendamisega lisandunud rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud;
  8) paragrahvi 26 punktis 16 nimetatud toetuse saaja teavitamiskohustuste täitmisega seotud kulud;
  9) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (3) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) üldkulud;
  2) esinduskulud ja kingitused;
  3) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
  4) mitterahalised sissemaksed;
  5) kinnisasja soetamise kulud;
  6) mootorsõiduki ostmise, rentimise või liisimise kulud;
  7) kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise kulud;
  8) rendi- ja üürikulud;
  9) seadme ostmise kulud;
  10) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
  11) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

  (7) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

  (8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

  (9) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast, kuid mitte varem käesoleva meetme raames eelnevalt toetatud sama taotleja poolt esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajast, ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2015. a.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on 24 kuud.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil ja mitte hiljem kui 2015. aasta 30. juunil.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 22 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. juuniks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

§ 8.   Toetuse piirmäärad, tingimused ja omafinantseering

  (1) Baasfinantseerimiseks taotletava toetuse määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Erandina on toetuse maht projektidel, mille alguskuupäev on varajasem kui 31. mai 2009. a, mitte vähem kui 80% aastas perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse mahust, mis on arvestuslikult ette nähtud aastateks 2006–2007.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (2) Taotlejatele, kes ei ole varem käesoleva meetme raames toetust saanud, on toetuse maht 45 000 eurot ühe projekti kohta.
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

  (4) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

3. peatükk BAASFINANTSEERIMISE MAHU MÄÄRAMISE TINGIMUSED 

§ 9.   Baasfinantseerimise kogumahu jaotus

  Baasfinantseerimise jaotuse baasfinantseerimise toetuse taotlejatele kinnitab sihtasutuse juhatus oma otsusega, arvestades § 8 lõikes 1 toodud määrasid.

§ 10.   Baasfinantseerimise mahu määramise kriteeriumid

  (1) Kuni 31. detsembrini 2012 esitatud taotluste puhul eraldatakse baasfinantseerimise mahust:
  1) 55% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja viimases kinnitatud majandusaasta aruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega. Nimetatud tekkepõhisteks tuludeks on tulud teadus- ja arendustegevuse lepingutelt, tulud litsentside müügist ja patentidelt, tulud osutatud konsultatsiooniteenustelt (sh katsetus-, testimis-, sertifitseerimis- ja analüüsiteenused) ning tulud ettevõtjatele ja eraõiguslike juriidiliste isikute töötajatele suunatud koolitusest ja täiendusõppest, mille puhul on üheselt tuvastatav tulude seos teadus- ja arendustegevuse ja finantsdokumentidega;
  2) 20% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja teadus- ja arendustöötajate arvuga täistööaja ekvivalendi alusel;
  3) 25% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja poolt viimasel majandusaastal sõlmitud üle 600-eurose kogumahuga (sealhulgas käibemaks) kirjalike teadus- ja arendustegevuse lepingute arvuga.

  (2) Alates 1. jaanuarist 2013. a esitatud taotluste puhul eraldatakse baasfinantseerimise mahust:
  1) 65% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja viimases kahes majandusaasta aruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega. Nimetatud tekkepõhisteks tuludeks on tulud ettevõtjatega ja EASiga sõlmitud teadus- ja arendustegevuse lepingutelt, tulud litsentside müügist ja patentidelt, tulud ettevõtjatele osutatud konsultatsiooniteenustelt (sh katsetus-, testimis-, sertifitseerimis- ja analüüsiteenused) ning tulud ettevõtjatele ja eraõiguslike juriidiliste isikute töötajatele suunatud koolitusest ja täiendusõppest, mille puhul on üheselt tuvastatav tulude seos teadus- ja arendustegevuse ja finantsdokumentidega;
  2) 10% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja poolt viimasel majandusaastal sõlmitud üle 600-eurose kogumahuga (sealhulgas käibemaks) kirjalike teadus- ja arendustegevuse lepingute arvuga;
  3) 25% proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja viimases kahes majandusaasta aruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega avaliku- ja mittetulundussektori esindajatelt (tulud riigi-, kohalike omavalitsuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute sõlmitud teadus- ja arendustegevuse lepingutelt; tulud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidest rakendusuuringute ja arendustegevuse läbiviimiseks; tulud riiklike teadus- ja arendusprogrammide raames rahastatavate rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest).

  (3) Baasfinantseerimise mahu määramisel ei arvestata järgmisi tulusid ega vahendeid:
  1) riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelarvete kaudu sihtfinantseerimiseks, baasfinantseerimiseks ja infrastruktuuri ülalpidamiseks eraldatavad vahendid;
  2) riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu SA Eesti Teadusfondi poolt eraldatavad vahendid;
  3) riigieelarvest riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste investeeringuteks eraldatud vahendid;
  4) uurija-professori toetus;
  5) riigieelarvest teaduse tippkeskustele eraldatud tegevustoetus ja abikõlbmatu käibemaks;
  6) infrastruktuuri arendamiseks ja personali koolitamiseks eraldatavad toetused;
  7) baasfinantseerimise mahu arvestamisel arvesseminevate vahendite osa, mille baasfinantseerimise taotleja on kasutanud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks (sh koordineeriva projekti partneritele edastatud või edastatavad vahendid) või hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult;
  8) Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 3 viidatud vahendid;
  9) tavalise majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus;
  10) Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammide (Tempus, Leonardo, Socrates, Lingua, Minerva, Erasmus jm) vahendid;
  11) hariduse ja koolitusega seotud projektideks, sealhulgas õppekavaarenduseks ja õppematerjalide ettevalmistamiseks eraldatud vahendid.
[RT I, 21.01.2011, 2 - jõust. 24.01.2011]

§ 11.   Baasfinantseerimise mahu määramise alusandmed

  (1) Baasfinantseerimise toetuse taotleja esitab baasfinantseerimise mahu määramise alusandmeid sihtasutusele või tema poolt selleks volitatud juriidilisele isikule või asutusele vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt määratud tähtpäevaks. Toetuse taotlejad toovad koondandmetes eraldi välja andmed baasfinantseerimise subjektideks olevate teadus- ja arendusasutuste kohta.

  (2) Lõikes 1 nimetatud alusandmed esitatakse elektrooniliselt elektroonilist töötlemist võimaldavas vormis vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt kinnitatud vormile.

  (3) Lõikes 1 nimetatud alusandmete kogumist korraldab sihtasutus või tema poolt selleks volitatud juriidiline isik või asutus.

  (4) Sihtasutusel või tema poolt selleks volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus kontrollida esitatavate andmete õigsust. Valeandmete esitamise korral vähendatakse järgmisel kalendriaastal baasfinantseerimise mahtu kahekordselt liigselt määratud baasfinantseerimise ulatuses.

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 12.   Toetuse taotlemine

  (1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (2) [Kehtetu – RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

  (5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

  (6) Meetme eelarvest või selle muutmisest ning eelarve jäägi suurusest annab sihtasutus teada oma veebilehel.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (7) Taotluste vastuvõtmise võib sihtasutus peatada juhul, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks või ületatud menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

§ 13.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetuse taotlejaks võib olla:
  1) teadusasutus (välja arvatud ülikooli struktuuriüksus) või
  2) rakenduskõrgkool.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  2) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

  (3) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad taotluse esitamise ajaks olema tagasimaksed tehtud nõutud summas.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

§ 14.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) teavitama viivitamata sihtasutust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  5) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta, mis ei ole väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 15.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud maksimaalset toetusmäära ega toetuse piirsummat;
  4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  5) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

  (3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) projekti tegevused lõpetatakse projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2015. aastal;
  2) projekti eelarve sisaldab nõutavat omafinantseeringut.

  (4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) andmed taotleja teadus- ja arendusstrateegiast teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonda puudutavate sätete kohta;
  3) andmed projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju kohta, projekti raames elluviidavad tegevused koos mõõdetavate tulemustega, andmed projekti raames asetleidva koostöö, selle eesmärkide ja sisu kohta;
  4) andmed projekti juhtimise ja administratiivse korralduse ning projekti tulemuste hindamise ja riskide maandamise viiside kohta;
  5) andmed projekti jätkusuutlikkuse kohta;
  6) andmed taotletava toetuse suuruse kohta;
  7) andmed taotleja tulu kohta taotleja loodud intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest ja lepingulistest töödest ettevõtetele ning taotleja spin-off ettevõtete arv;
  8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

  (5) Lisaks taotlusele peab taotleja esitama taotluse lisadena:
  1) kulude arvestuspõhimõtted;
  2) projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;
  3) taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegia või sellega võrdväärne dokument;
  4) taotleja teadus- ja arendusstrateegia või sellega võrdväärne dokument;
  5) ettevõtete poolt tellitud teadus- ja arendustööst saadava lepingulise tulu jaotuse põhimõtted;
  6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 16.   Taotluse menetlemine

  (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

  (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

  (4) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1327 - jõust. 05.12.2008]

  (5) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1327 - jõust. 05.12.2008]

§ 17.   Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

  (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 15 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 18.   Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlejale esitatud nõuded.

  (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 19.   Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) taotleja ei ole § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 20.   Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

  (2) Taotluste hindamisjuhend ja valiku- või hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

  (3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja mille hindamisel ei ole ühtegi hindamiskriteeriumitest hinnatud hindega 0.

  (4) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
  1) taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegilise planeerimise kvaliteet (15% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide põhjendatust ning nende kvaliteeti;
  2) projekti kvaliteet (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti eesmärgipüstituse kvaliteeti ning vastavust taotleja tehnoloogia- ja teadmistesiirde alastele strateegilistele eesmärkidele, projekti raames kavandatud tegevuste põhjendatust, sidusust eesmärkidega, läbimõeldust ja vastavust taotleja potentsiaalile ning senistele saavutustele teadmiste- ja tehnoloogiasiirde vallas;
  3) projekti mõju (35% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti prognoositavate tulemuste ulatust ja kvaliteeti, efektiivsust, projekti otsest ja kaudset mõju taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste kvaliteedile, mahule, professionaalsusele ja tulususele, taotleja teadus- ja arendustegevusele, õppetööle ning teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkondlikule arengule Eesti majanduses ja ühiskonnas tervikuna;
  4) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti elluviivate töötajate erialast kogemust ja staaži projekti tegevusvaldkonnas, teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonna töökorralduse optimaalsust ning projekti mõju antud valdkonna töötajate pädevuse tõstmisele;
  5) projekti jätkusuutlikkus (10% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti kuluefektiivsust, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste ja mõju vastavust toetuse mahule ning kulude põhjendatust ja realistlikkust.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

§ 21.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
  1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) meetme jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid;
  3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
  4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) omafinantseeringu määr;
  4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
  5) projekti elluviimise tingimused;
  6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused.

  (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult taotluses näidatud e-posti aadressile.
[RTL 2009, 27, 341 - jõust. 22.03.2009]

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
  1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20% või 7000 eurot;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
  2) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikes 5 sätestatud juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2015. a;
  3) muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

  (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. juuniks;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 23.   Vaidemenetlus

  Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 24.   Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

  (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks tasutud kuludokumentide koopiate alusel on projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) ning toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3) Vastavalt väljamaksete korrale on toetuse väljamakse taotlejale lubatud ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või riigiasutusele riigihanke raames sõlmitud lepingu alusel väljamaksena töövõtjale. Väljamakse teostatakse sellisel juhul toetuse saaja poolt esitatud väljamakse taotluse, hankelepingu ja nõutud tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiate alusel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3¹) Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale.
[RTL 2009, 80, 1165 - jõust. 26.10.2009]

  (3²) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumentide koopiad ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates ning mitte hilisem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (4) Väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide alusel esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamakse taotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

  (5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalselt omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

  (6) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavate dokumentide koopiad seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad sihtasutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (7) Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 6 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse välja maksmisest.

  (8) Toetuse väljamakseid teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

  (9) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.

  (10) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

  (11) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

  (12) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
  3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
  4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.

§ 25.   Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

  (4) Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

7. peatükk TOETUSE SAAJA JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 26.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule;
  6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  8) tagama, et toetuse saaja ning projekti toetava partneri või partnerite raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
  10) säilitama toetust saanud asutuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse printsiipi. Eelpool sätestatud reegel lubab nimetatud viie aasta ja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul asendada aparaate või seadmeid, mis on amortiseerunud või kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud, tingimusel, et toetust saanud asutuses säilib projekti teostamine miinimumperioodi jooksul;
  11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
  12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes. Kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, siis järgima «Riigihangete seaduse» sätestatud põhimõtteid;
  16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
  17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti menetluse alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 27.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata kuid sihtasutus eelnevalt neist muudatustest teavitades, juhul, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 20% või vähem kui 7000 eurot ja projektiga ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
  2) saada sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 28.   Sihtasutuse kohustused

  Sihtasutus on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul. Väljamaksete muudatuse taotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
  4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 25 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 25 nimetatud aruannete ja §-s 24 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;
  6) mitte avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
  7) säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 29.   Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
  5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.