Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” muutmine
Vastu võetud 28.04.2016 nr 5
Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 ja § 14 punkti 5 ning krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 2 alusel.
Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruses nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” (RT I, 12.08.2015, 5) (edaspidi määrus) tehakse järgmised muudatused:
(1) Määruse lisa 1 „TARGET2-Eestis osalemise ühtsed tingimused” muudetakse järgmiselt:
1) artiklis 1 asendatakse mõiste „otsedebiteerimise volitus” järgmisega:
„otsedebiteerimise volitus (direct debit authorisation) – maksja üldvolitus oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka makse saajalt kehtiva otsedebiteerimise korralduse saamisel debiteerima maksja kontot;”;
2) artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„(3) Maksemooduli konto omanik, kes on andnud nõusoleku, et tema maksemooduli konto määratakse lisas 1 A toodud peamiseks maksemooduli kontoks, on kohustatud tasuma asjaomase maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamisega seotud arved kooskõlas käesoleva lisa VI liitega, sõltumata maksemooduli konto omaniku ja eriotstarbelise rahakonto omaniku vaheliste lepingute või muude kokkulepete sisust või nende võimalikust rikkumisest.”;
3) artiklit 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Maksemooduli konto omanik, kellel on ka eriotstarbeline rahakonto, mida kasutatakse automaatseks tagatise seadmiseks, vastutab trahvide maksmise eest, mis määratakse kooskõlas lisa 3 A punkti 9 alapunktiga d.”;
4) artikli 34 lõike 1 lõppu täiendatakse järgmise tekstiga:
„Käesolevas lõikes ei tähenda maksemooduli konto omaniku suhtes võetavad kriisilahenduse meetmed automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, tähenduses.”;
5) artikli 34 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) Kui Eesti Pank peatab või lõpetab maksemooduli konto omaniku osalemise TARGET2-Eestis lõike 1 või 2 alusel, teatab Eesti Pank osalemise peatamisest või lõpetamisest ICMi või T2Si teatega viivitamata sellele maksemooduli konto omanikule, teistele keskpankadele ja teistele maksemooduli konto omanikele ning eriotstarbelise rahakonto omanikele kõikides TARGET2 osasüsteemides. Selle sõnumi saatjaks loetakse sõnumi saanud maksemooduli konto omaniku asukohariigi keskpank.”;
6) artikli 34 lõike 4 punkt b tunnistatakse kehtetuks;
7) artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„(1) Eesti Pank hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe, muu hulgas teabe maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale, ühte ALi või CAI rühma kuuluvatele osalejatele või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teavet avaldada või teabe avaldamine on lubatud või nõutav seaduse alusel.”;
8) II liite „TARGET2 hüvitussüsteem” punkti 3 alapunkti a alajaotis ii asendatakse järgmisega:
„ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, kui maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisel eurosüsteemis arvatakse eurosüsteemilt saadud tasud ja intressid hüvitisesummast maha ning eurosüsteemile makstud tasud ja intressid liidetakse hüvitisesummale, nagu juhtumi asjaolud seda tingivad;”;
9) IV liite „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed” punkt 4 asendatakse järgmisega:
„4. Ühisplatvormi käitamise üleviimine teise kohta
a) Kui toimub mõni punkti 2 alapunktis a nimetatud sündmus, võib ühisplatvormi käitamise üle viia teise asukohta samas või teises piirkonnas.
b) Kui ühisplatvormi või T2Si platvormi käitamine viiakse ühest piirkonnast (piirkond 1) üle teise piirkonda (piirkond 2), kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid, mis neil olid rikke või ebatavalise välissündmuse toimumise hetke seisuga, ning andma Eesti Pangale selle kohta kogu asjakohase teabe.
c) Kui likviidsuse ülekandmise korraldus (maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole) debiteeritakse osaleja piirkonna 1 ühisplatvormi maksemooduli kontolt ja pärast kontode vastavusse viimist ei ole debiteerimist näha piirkonna 2 ühisplatvormi maksemooduli kontol, debiteerib osaleja eest vastutav keskpank osaleja maksemooduli kontot piirkonnas 2, et taastada osaleja maksemooduli konto jääk üleviimisele eelnenud tasemel.”;
10) IV liite „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed” punkti 6 alapunkti d alajaotus iii asendatakse järgmisega:
„iii) eriotstarbeliselt rahakontolt maksemooduli kontole likviidsuse ülekandmise korraldused.”;
11) IV liite „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed” punkti 8 alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) Eesti Pank võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralistes või ühekordsetes katsetamistes, koolitustel või muudes ennetavates meetmetes, mida Eesti Pank peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik kulud, mis nad on kandnud tulenevalt katsetamistest või muudest meetmetest.”;
12) VI liite „Tasud ja arved” punkt 15 asendatakse järgmisega:
„15. Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust Eesti Panga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb järgmistest komponentidest:
a) igakuine püsitasu on 1000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);
b) teine igakuine püsitasu jääb 417 ja 8333 euro vahemikku ning põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularahas arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II):
Järk |
Alates (miljonist eurost päevas) |
Kuni (miljonit eurot päevas) |
Aastatasu |
Kuutasu |
1 |
0 |
vähem kui 1 000 |
5 000 |
417 |
2 |
1 000 |
vähem kui 2 500 |
10 000 |
833 |
3 |
2 500 |
vähem kui 5 000 |
20 000 |
1 667 |
4 |
5 000 |
vähem kui 10 000 |
30 000 |
2 500 |
5 |
10 000 |
vähem kui 50 000 |
40 000 |
3 333 |
6 |
50 000 |
vähem kui 500 000 |
50 000 |
4 167 |
7 |
üle 500 000 |
– |
100 000 |
8 333 |
Eesti Pank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes tehtud sularahas arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kasutatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist. Brutoväärtus ei hõlma eriotstarbelistel rahakontodel tehtud arveldusi;
(c) tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu käesolevas liites maksemooduli konto omanikele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe kahest variandist, kas maksta püsivalt 0,80 eurot krediteerimiskorralduse eest (hinnapakett A) või maksta kahanevat tasu (hinnapakett B), järgmiste erisustega:
(i) hinnapaketi B puhul jagatakse krediteerimiskorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja
(ii) lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu, mis on hinnapaketi A puhul 150 eurot ja hinnapaketi B puhul 1875 eurot.
Krediteerimiskorraldus (credit instruction) on kõrvalsüsteemi esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus ühe kõrvalsüsteemi peetava ja/või hallatava maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga konto või allkonto krediteerimiseks krediteerimiskorralduses näidatud summa võrra.
(d) Lisaks alapunktides a kuni c nimetatud tasudele peab osalejaliidest kasutav kõrvalsüsteem maksma järgmiseid tasusid:
(i) kui kõrvalsüsteem kasutab TARGET2 lisateenuseid T2Si jaoks, on kuutasu nende lisateenuste kasutamise eest 50 eurot süsteemidele, kes on valinud hinnapaketi A, ja 625 eurot süsteemidele, kes on valinud hinnapaketi B. Tasu võetakse teenuseid kasutava kõrvalsüsteemi iga konto kohta;
ii) kui kõrvalsüsteem kasutab maksemooduli kontot, mis on seotud ühe või mitme eriotstarbelise rahakontoga, on kuutasu 250 eurot iga seotud eriotstarbelise rahakonto kohta;
iii) kõrvalsüsteem, mis on peamise maksemooduli konto omanik, maksab ühendatud eriotstarbeliste rahakontodega seotud T2Si teenuste eest järgmist tasu. Kõikide artiklite kohta esitatakse eraldi arve:
Tariifiartikkel |
Tasu |
Selgitus |
Arveldusteenused |
|
|
Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused |
9 |
Ülekande eest |
Bilansisisene liikumine (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms) |
6 |
Tehingu eest |
Infoteenused |
|
|
A2A aruanded |
0,4 |
Iga A2A aruandes esitatud kirje eest |
A2A päringud |
0,7 |
Iga A2A päringu kirje eest |
U2A päringud |
10 |
Iga tehtud otsingutoimingu eest |
U2A päringute allalaadimine |
0,7 |
Iga U2A päringu kirje allalaadimise eest |
Failina esitatud sõnumid |
0,4 |
Iga failis sisalduva sõnumi eest |
Andmeedastused |
1,2 |
Iga andmeedastuse eest |
”.
(2) Määruse lisa 1 A „TARGET2-Eestis eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamise ühtsed tingimused” muudetakse järgmiselt:
1) artiklis 1 asendatakse mõiste „automaatse tagatise seadmine“ järgmisega:
„- automaatne tagatise seadmine (auto-collateralisation) – euroala riigi keskpanga (RKP) pakutav päevasisene laen keskpangarahas, mida antakse juhul, kui eriotstarbelise rahakonto omanikul pole väärtpaberitehingute arveldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, kusjuures päevasisese laenu tagatiseks kasutatakse kas ostetavaid väärtpabereid (collateral on flow) või eriotstarbelise rahakonto omaniku hoitavaid väärtpabereid (collateral on stock). Automaatse tagatise seadmise tehing koosneb kahest tehingust, millest ühega antakse automaatne tagatis ja teisega tehakse makse; vajaduse korral on võimalik teha tagatise ümberpaigutamiseks ka kolmas tehing. Käesoleva lisa artikli 16 tähenduses loetakse kõik kolm tehingut süsteemi sisestatuks ja tagasivõtmatuks automaatse tagatise seadmise tehinguga samal ajal;”;
2) artiklis 1 asendatakse mõiste „peamine maksemooduli konto“ järgmisega:
„- peamine maksemooduli konto (main PM account) – maksemooduli konto, millega on seotud eriotstarbeline rahakonto ning millele eriotstarbelise rahakonto jääk päeva lõpu seisuga automaatselt tagasi kantakse;”;
3) artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„(1) Eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET2-Eestis peatatakse või lõpetatakse viivitamata ja etteteatamiseta, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:
a) eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes alustatakse maksejõuetusmenetlust ja/või
b) eriotstarbelise rahakonto omanik ei vasta enam artiklis 5 sätestatud juurdepääsutingimustele.
Käesolevas lõikes ei tähenda eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes võetavad kriisilahenduse meetmed automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190), tähenduses.”;
4) artikli 24 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) Kui Eesti Pank peatab või lõpetab eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise TARGET2-Eestis lõike 1 või 2 alusel, teatab Eesti Pank osalemise peatamisest või lõpetamisest ICMi või T2Si teatega viivitamata sellele eriotstarbelise rahakonto omanikule, teistele keskpankadele ja teistele eriotstarbelise rahakonto omanikele ning maksemooduli konto omanikele kõikides TARGET2 osasüsteemides. Selle sõnumi saatjaks loetakse sõnumi saanud maksemooduli konto omaniku asukohariigi keskpank.”;
5) II liite „TARGET2 hüvitussüsteem eriotstarbelise rahakonto avamisel ja haldamisel” punkti 3 alapunkti a alajaotis ii asendatakse järgmisega:
„ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, kui maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisel eurosüsteemis arvatakse eurosüsteemilt saadud tasud ja intressid hüvitisesummast maha ning eurosüsteemile makstud tasud ja intressid liidetakse hüvitisesummale, nagu juhtumi asjaolud seda tingivad;”;
6) IV liite „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed” punkti 7 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) Eesti Pank võib nõuda, et eriotstarbelise rahakonto omanikud osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralistes või ühekordsetes katsetustes, koolitustel või muudes ennetavates meetmetes, mida Eesti Pank peab vajalikuks. Eriotstarbelise rahakonto omanikud katavad ise kõik kulud, mis nad on kandnud tulenevalt katsetustest või muudest meetmetest.”;
7) VI liide „Tasud” asendatakse järgmisega:
„VI liide
Tasud T2Si teenuste eest
Peamise maksemooduli konto omanikelt võetakse eriotstarbeliste rahakontodega seotud T2Si teenuste eest tasu järgmiselt:
Tariifiartikkel |
Tasu |
Selgitus |
Arveldusteenused |
|
|
Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused |
9 |
Ülekande eest |
Bilansisisene liikumine (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms) |
6 |
Tehingu eest |
Infoteenused |
|
|
A2A aruanded |
0,4 |
Iga A2A aruandes esitatud kirje eest |
A2A päringud |
0,7 |
Iga A2A päringu kirje eest |
U2A päringud |
10 |
Iga tehtud otsingutoimingu eest |
U2A päringute allalaadimine |
0,7 |
Iga U2A päringu kirje allalaadimise eest |
Failina esitatud sõnumid |
0,4 |
Iga failis sisalduva sõnumi eest |
Andmeedastused |
1,2 |
Iga andmeedastuse eest |
”.
(3) Määruse lisa 2 „Internetipõhiseks juurdepääsuks vajalikud täiendused ja muudatused TARGET2-Eestis osalemise ühtsetes tingimustes” II A liite „Internetipõhise juurdepääsu tasud ja arved” punkt 21 asendatakse järgmisega:
„21. Eesti Pank annab välja ja haldab tasuta kuni viit aktiveeritud sertifikaati iga osaleja iga maksemooduli konto kohta. Kuuenda ja iga sellest järgmise aktiveeritud sertifikaadi väljaandmise eest võtab Eesti Pank tasu 120 eurot. Lisaks väljaandmistasule võtab Eesti Pank kuuenda ja iga sellest järgmise aktiveeritud sertifikaadi eest haldustasu 30 eurot aastas. Aktiveeritud sertifikaat kehtib viis aastat.”.
(4) Määruse lisa 3 „Päevasisese laenu andmine” muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(5) Määruse lisa 3 A „Automaatse tagatise seadmise tingimused” muudetakse järgmiselt:
1) mõistete loetelu pealkiri ja sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Kohaldamine ja mõisted
Lisa kohaldatakse koos muude Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” lisadega ja selles kasutatakse järgmiseid mõisteid:”;
2) mõistete loetelus asendatakse alapunkt 1 „automaatne tagatise seadmine” järgmisega:
„1) automaatne tagatise seadmine (auto-collateralisation) – euroala riigi keskpanga (RKP) pakutav päevasisene laen keskpangarahas, mida antakse juhul, kui eriotstarbelise rahakonto omanikul pole väärtpaberitehingute arveldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, kusjuures päevasisese laenu tagatiseks kasutatakse kas ostetavaid väärtpabereid (collateral on flow) või eriotstarbelise rahakonto omaniku hoitavaid väärtpabereid (collateral on stock). Automaatse tagatise seadmise tehing koosneb kahest tehingust, millest ühega antakse automaatne tagatis ja teisega tehakse makse; vajaduse korral on võimalik teha tagatise ümberpaigutamiseks ka kolmas tehing. Lisa 1 A artikli 16 tähenduses loetakse kõik kolm tehingut süsteemi sisestatuks ja tagasivõtmatuks automaatse tagatise seadmise tehinguga samal ajal;”;
3) mõistete loetelus asendatakse alapunkt 6 „märkimisväärne seos” järgmisega:
„6) märkimisväärne seos (close links) – märkimisväärne seos Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) artikli 138 tähenduses;”;
4) punkt 3 asendatakse järgmisega:
„3. Automaatne tagatise seadmine peab rajanema nõuetekohasel tagatisel. Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks kõlblik, ja selle suhtes tuleb kohaldada samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljandas osas.”;
5) punkt 4 asendatakse järgmisega:
„4. Üksuse või temaga märkimisväärselt seotud üksuse emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib aktsepteerida nõuetekohase tagatisena ainult suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljandas osas nimetatud juhtudel.”;
6) punkti 9 alapunkt d asendatakse järgmisega:
„d) iga tööpäeva eest, kui punktis c kirjeldatud tagatist kantakse üle üks või mitu korda, kohaldab Eesti Pank 1000 euro suurust trahvi. Trahv debiteeritakse eriotstarbelise rahakonto omaniku maksemooduli kontolt kooskõlas alapunktiga c.”;
7) punkt 10 asendatakse järgmisega:
10. Automaatse tagatise seadmise võib peatada või lõpetada või seda võib piirata järgnevatel juhtudel:
a) Eesti Pank peab peatama või lõpetama juurdepääsu automaatse tagatise seadmisele, kui toimub kasvõi üks järgmistest probleemsündmustest:
i) asjaomase üksuse Eesti Panga juures peetav eriotstarbeline rahakonto või maksemooduli konto blokeeritakse või suletakse;
ii) üksus ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud nõuetele;
iii) pädev kohtu- või muu asutus on teinud otsuse algatada üksuse suhtes likvideerimismenetlus või määrata üksusele likvideerija vm sarnastes ülesannetes isik või rakendada muud analoogilist menetlust;
iv) üksuse vahendid on külmutatud ja/või tema suhtes on võetud teisi meetmeid, mille Euroopa Liit on kehtestanud, seades üksusele piirangu tema vahendite kasutamisel;
v) üksuse õigus toimida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapoolena on peatatud või lõpetatud.
b) Eesti Pank võib lõpetada juurdepääsu automaatsele tagatise seadmisele, kui mõni teine RKP peatab või lõpetab eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise TARGET2s ühel või mitmel lisa 1 A artikli 24 lõike 2 punktides b kuni e nimetatutele vastaval alusel või kui toimub üks või mitu probleemsündmust (v.a lisa 1 A artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud sündmused).
c) Eurosüsteem võib otsustada usaldatavusnõuetele viidates või muul suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklist 158 tuleneval alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele. Sellistel juhtudel rakendab Eesti Pank nimetatud otsust juurdepääsu suhtes automaatsele tagatise seadmisele kooskõlas Eesti Panga kohaldatavate lepingute või eeskirjade sätetega.
d) Eesti Pank võib otsustada eriotstarbelise rahakonto omaniku juurdepääsu automaatsele tagatise seadmisele peatada, seda piirata või selle lõpetada, kui leitakse, et eriotstarbelise rahakonto omanik kujutab endast seoses usaldatavusnõuetega ohtu. Sellistel juhtudel peab Eesti Pank sellest EKP-le ja teistele euroala RKPdele ning TARGET2 ühendusega keskpankadele viivitamata kirjalikult teatama. Kohastel juhtudel otsustab EKP nõukogu TARGET2 osasüsteemides tarvitusele võetud meetmete ühetaolise rakendamise üle.”.
Ardo Hansson
president
Lisa Päevasisese laenu andmine
Facebook
Twitter