Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 04.05.2017, 1

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 27.04.2017 nr 81

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 13 lõike 5, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, § 47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega.”;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.”;

3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.”;

4) paragrahvi 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „rahastamisvahendist”;

5) paragrahvi 4 punktis 3 asendatakse sõnad „kohtumenetlusega seotud menetluskulud” sõnadega „kohtumenetluse menetluskulud”;

6) paragrahvi 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „mitterahalised kulud” lauseosaga „, sealhulgas vara amortisatsioon”;

7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) organisatsiooni juhtimiskulu;”;

8) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;”;

9) paragrahvi 4 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.”;

10) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:”;

11) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „vaid erinevate toetatava tegevusega seotud” sõnadega „erineva toetatava tegevuse”;

12) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „toimumisega seotud”;

13) paragrahvi 9 lõiked 3–7 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4.

(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavat tegevust ei tehta, või mis suurenevad projekti tõttu, sealhulgas § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

(5) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) maamaks;
8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
9) riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.

(6) Projekti administreerimiseks loetakse järgmised projekti toetatavate tegevuste tegemist abistavad tegevused:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) vara haldamine;
5) infotehnoloogiline tugitegevus;
6) muu abistav töö.

(7) Tehnilise abina toetuse andmisel lõike 6 punkti 3 ei kohaldata.”;

14) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paragrahvi 14 lõike 1 alusel esitatud maksetaotlust ja ettemakse kasutamise aruannet menetletakse mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning § 18 lõike 1 ja § 19 alusel esitatud maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg).”;

15) paragrahvist 17 jäetakse välja lauseosa „ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 41”;

16) paragrahvi 18 lõike 1 punkti 2 lõpus asendatakse punkt sõnaga „või”;

17) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kui ettemakse on üle 90 kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 365 kalendripäeva, ja selline ettemakse on tarnija või teenuse osutaja standardtingimus, garanteerib parima hinna või kindlustab projekti võtmeürituse korraldamiseks parima koha, kuni 100 protsenti selle ettemakse toetuse osast.”;

18) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel võib teha ettemakse toetuse saajale ja § 14 lõike 2 kohaselt töövõtjale või tarnijale, juhul kui § 14 lõikes 3 nimetatud tingimus on täidetav.”;

19) paragrahvi 18 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 18 lõiget 8 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) lõike 1 punkti 3 alusel ettemakse taotlemisel ettemaksearve, leping või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokument.”;

21) paragrahvi 18 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „koos” sõnaga „nõutud”;

22) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Lõike 1 punkti 3 alusel ettemakse saamisel esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt arvel või lepingus esitatud tähtaegadele tööde, kaupade või teenuste üleandmist või ürituse toimumist tõendavad dokumendid, millega tõendatakse ettemakse kasutamine projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimusi ja tähtaegu.”;

23) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõudeid” lauseosaga „olulises ulatuses selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis”;

24) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära rakendamist määrata kindlaks tegevus või tegevuste kogum ja selle maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid.”;

25) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 4‒6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui esineb struktuuritoetuse seaduse §-s 45 nimetatud finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutuse nõusolekul jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendada see muu riikliku finantseeringuga.

(5) Lõiget 4 ei kohaldata, kui mitteabikõlblik kulu on seotud struktuuritoetuse seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo toimepanemisega, mille suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.

(6) Lõikes 4 nimetatud juhul vähendatakse rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks registris projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”.

Jüri Ratas
Peaminister

Sven Sester
Rahandusminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes