Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Põllumajandus

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toiduseadus¹

Vastu võetud 25.02.1999
RT I 1999, 30, 415
jõustunud vastavalt §-le 66.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. Kus asjakohane, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17), artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete suhtes.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 1 lõikes 3 sätestatud oma tarbeks mõeldud toimingute suhtes. Samuti ei kohaldata käesolevat seadust nimetatud määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud toimingute tegemisel haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses sätestatud ravimite suhtes.

  (4) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud muude õigusaktidega.

  (5) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

  (6) Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister võib oma pädevuse piires kehtestada toidualaste meetmete rakendamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 2.  Toit

  Toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 3.  Esmatootmine ja esmatoode

  (1) Esmatootmine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus.

  (2) Esmatoode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 2 lõikes 1 sätestatud toode.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 4–5.  [Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 6.  Käitleja ja toidu käitlemine

  (1) Käitleja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik.

  (2) Toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) käesoleva seaduse tähenduses on tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.

  (3) Jaekaubandus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

2. peatükk ETTEVÕTTEST TEAVITAMINE JA ETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE 
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 7.  Teavitamine

  (1) Käitleja teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttest Veterinaar- ja Toiduametit või Tervisekaitseinspektsiooni vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele enne käitlemise alustamist nimetatud ettevõttes.

  (2) Teavitama ei pea:
  1) ettevõttest, mis peab olema tunnustatud käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
  2) ettevõttest, mille loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala on registreeritud põllumajandusloomade registris loomatauditõrje seaduse alusel;
  3) käitleja, kellel on majandustegevuse registris toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega tegelemise kohta registreering kaubandustegevuse seaduse alusel;
  4) käitleja, kellel on ravimite käitlemise tegevusluba, mis ravimiseaduse alusel on registreeritud ravimite käitlemise tegevuslubade registris;
  5) ettevõttest, mille suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt ei kohaldata nimetatud määrustes kehtestatud nõudeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitab käitleja kirjaliku teavitamise avalduse Veterinaar- ja Toiduametile või Tervisekaitseinspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele. Teavitamise avalduse näidisvorm avalikustatakse nimetatud järelevalveasutuse veebilehel.

  (4) Teavitamise avalduses peavad olema järgmised andmed:
  1) käitleja ja käitleja esindaja nimi, isiku- või registrikood ning sidevahendite numbrid;
  2) käitleja aadress;
  3) ettevõtte asukoht ja aadress (käitleja tegevuskoht);
  4) käitlemisvaldkond.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 8.  Tunnustamisele kuuluvad ettevõtted

  (1) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohaselt tunnustamisele kuuluvatele ettevõtetele kuuluvad tunnustamisele:
  1) ettevõte, kus toimub loomsete esmatoodete selline käitlemine, mille käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud ettevõte, kus toimub nimetatud toodete esmatootmine ja tootja tehtavad sellega seotud toimingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 tähenduses või kus tegeletakse toidu vedamisega;
  2) ettevõte, kus toimub mitteloomsete esmatoodete selline käitlemine, mille käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused;
  3) ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine;
  4) ettevõte, kus toitu, välja arvatud mitteloomseid esmatooteid, üksnes ladustatakse;
  5) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril.

  (2) Tunnustamisele ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted.

  (3) Toidu käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate ettevõtete täpsustatud loetelu ja nende tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 9.  Tunnustamine

  (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse sellise ettevõtte või selle osa, kus toitu käideldakse, vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 8 kohaselt peab ettevõte olema tunnustatud, on toitu lubatud käidelda üksnes tunnustatud ettevõttes.

  (3) Ettevõtte nõuetekohasust hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või kui käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.

  (4) Ettevõte tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidugrupi käitlemiseks ettevõttes tunnustamise ajal valitsenud tingimustel.

  (5) Tunnustamise otsustab käitleja kirjaliku taotluse alusel Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele.

  (6) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja muudest ümberkorraldustest ning käitlemise peatamisest või lõpetamisest peab käitleja teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 10.  Ettevõtte tunnustamise otsustamine

  (1) Järelevalveasutus kontrollib ettevõtte vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 viidatud nõuetele. Kui ettevõte on nõuetekohane, teeb järelevalveasutus ettevõtte tunnustamise otsuse.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 31 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.04.2004, lk 206–319), artiklis 3 sätestatud juhtudel ja tähtajaks võib järelevalveasutus teha tingimusliku tunnustamise otsuse.

  (3) Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, siis ettevõtet ei tunnustata.

  (4) Järelevalveasutus teeb otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse ning käesoleva seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud tunnustamise korras nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates.

  (5) Kui ettevõtte kohta on tehtud tingimuslik tunnustamise otsus, teeb järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 31 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse. Käitleja võib enne tingimusliku tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu esitada kirjaliku taotluse tunnustamise otsuse tegemiseks.

  (6) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või saadetakse posti teel.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 11.  Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 882/2004 ja nr 854/2004 sätestatud juhtudel teeb tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutus otsuse tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise või osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise kohta.

  (2) Ettevõttes, mille tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks või mille tunnustamise otsuse kehtivus peatatakse, tuleb käitlemine otsuses märgitud ulatuses viivitamata lõpetada või peatada.

  (3) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal on õigus otsusega lubatud tegevust jätkata, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud, esitanud kirjaliku taotluse tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning nimetatud otsus on kehtetuks tunnistatud.

  (4) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsus, tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus ja tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või saadetakse posti teel.”
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

3. peatükk TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

§ 12.  Üldnõuded
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

  (2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

  (3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Vabariigi Valitsus võib kehtestada toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded.

  (4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 13.  Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit

  (1) Uuendtoitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 258/97/EÜ uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 043, 14.02.1997, lk 1–6), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

  (2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1829/2003/EÜ geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

  (3) Hindamisasutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 258/97/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses ning pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829/2003/EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevate ülesannete täitmisel võib Veterinaar- ja Toiduamet pöörduda seisukoha saamiseks põllumajandusministri moodustatud nõuandva õigusega uuendtoidukomisjoni poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
  1) toiduainete tehnoloogia;
  2) toiduainete keemia;
  3) biotehnoloogia;
  4) geenitehnoloogia;
  5) toksikoloogia;
  6) mikrobioloogia;
  7) arstiteadus;
  8) toitumisteadus;
  9) tarbijakaitse, toidualased õigusaktid ning toidujärelevalve.

  (5) Uuendtoidukomisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 14.  Eritoit
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.

  (1¹) Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata, kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid.

  (2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

  (3) –(4)
[Kehtetud – RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded.

  (5¹) Sellise eritoidu esmakordsel turuleviimisel, mis on ette nähtud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks või mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) eritoidu nimetus;
  3) eritoidu turuleviimise kuupäev.

  (5²) Kui sama eritoit on juba viidud Euroopa Liidu muu liikmesriigi turule, peab eritoidu Eestis turuleviija edastama Tervisekaitseinspektsioonile turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud teatisega ning teabe selle järelevalveasutuse kohta, keda teavitati sama eritoidu esmakordsel turuleviimisel.

  (5³) Vajaduse korral võib Tervisekaitseinspektsioon nõuda turuleviijalt teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eriomaduste olemasolu eritoidul. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest vastavale trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.

  (6) –(9)
[Kehtetud – RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 14¹.  Toidulisand

  (1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

  (2) Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) toidulisandi nimetus;
  3) toidulisandi turuleviimise kuupäev.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 15.  Külmutatud toit

  (1) Külmutatud on toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

  (2) Külmutatud toitu käideldes tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 16.  Lisaaine

  (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.

  (2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.

  (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 17.  Tehislik lõhna- ja maitseaine

  (1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine).

  (2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2065/2003/EÜ toidus ja toidul kasutatud või kasutamiseks ettenähtud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 18.  Abiaine

  (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.

  (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19.  Saasteaine

  (1) Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

  (2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toitu ei ole lubatud käidelda.

  (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa . Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete järelevalve reguleerimiseks.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 20.  Toidu võltsimine

  (1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

  (2) Võltsimisena käsitatakse:
  1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
  2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
  3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
  3¹) tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;
  4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

4. peatükk KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED 

§ 21.  Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

  (1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

  (2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

  (3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

  (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidu käitlemisel kasutada. Toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidu käitlemisel kasutada, kehtestab Vabariigi Valitsus käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 22.  Käitleja kohustused käitlemisel
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

  (2) Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.

  (4) Loomset toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.

  (5) –(7)
[Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 23.  Toidu jälgitavus

  Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 24.  Toidu tehniline kirjeldus

  (1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.

  (2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
  1) nimetus;
  2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
  3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
  4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
  5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;
  6) veo- ja säilitamistingimused.

  (3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 25.  Ettevõtte tingimused

  (1) Ettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama asjaomasele järelevalveasutusele.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 26.  Toiduhügieen

  (1) Toiduhügieen käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused.

  (2) Toiduhügieeninõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004.

  (3) Põllumajandusminister kehtestab toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded . Toiduhügieeninõuetes või muudes asjakohastes nõuetes võib kehtestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ning määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 nimetatud väikesed tootekogused ja määrata kohaliku piirkonna.

  (4) Pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele.

  (5) Toiduhügieeninõuete täitmisel võib käitleja kasutada abivahendina hea hügieenitava juhendit (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate ühendus või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapooltega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeninõuetega hindab vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmise kohta.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 toodud nõuetele vastavaks hinnatud juhendi Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle nimetatud määruses sätestatud juhtudel Euroopa Komisjonile.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 27.  Ettevõtte töötaja

  (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

  (2) Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

  (3) Töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

  (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 28.  Töötaja tööle lubamine

  (1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.

  (2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene tootjale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa I nõudeid, ning tootjale, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 nõudeid, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 29.  Toiduhügieenikoolitus ettevõttes

  (1) Käitleja peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

  (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

  (3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuded ei laiene tootjale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa I nõudeid, ning tootjale, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 nõudeid, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 30.  Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

  (2) [Kehtetu – RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 31.  Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed

  (1) Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

  (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 32.  Kasutatav vesi
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi).

  (2) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 33.  [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

5. peatükk KÄITLEJA ENESEKONTROLL 

§ 34.  Enesekontrollikohustus
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

  (2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuete kohaselt.

  (3) –(4)
[Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (5) Enesekontrolli raames võetud proove analüüsitakse põllumajandusministri kehtestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.

  (6) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 35.  Vastavusdeklaratsioon

  (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

  (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

  (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus. (õ) 14.07.2006 16:15

  (4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 36.  Vastavusdeklaratsiooni sisu

  Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
  1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
  2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
  3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
  4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37.  Sertifitseerimine

  (1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

  (2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

  (3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk TEABE ESITAMINE 

§ 38.  Teabele esitatavad nõuded

  (1) Toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.

  (2) –(4)
[Kehtetud – RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa. 
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 39.  Teabe esitamise piirangud

  (1) Toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, eelkõige järgmisel viisil:
  1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;
  2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;
  3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 39¹.  [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 40.  Märgistuse muutmise piirang

  (1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

  (2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

7. peatükk TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE, IMPORT JA EKSPORT NING JÄRELEVALVE NENDE ÜLE 
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 41.  Toidu Eestisse toimetamine, import ja eksport

  (1) Toidu Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 lõikes 16 sätestatud tegevused.

  (2) Import käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 lõikes 15 sätestatud tegevus.

  (3) Eksport käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artiklis 161 sätestatud tegevus.

  (4) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse üksnes loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse § 8 lõikes 1 nimetamata toidu suhtes.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 42.  Piiripunktid

  (1) Toidu Eestisse toimetamine ning eksport on lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu.

  (2) Sellist toitu, mille suhtes tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 lõike 1 punkti b alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt importimisel järelevalvet teostada piiripunktis, on lubatud importida üksnes Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 43.  Järelevalve korraldamine toidu Eestisse toimetamisel ja ekspordil ning järelevalve teostamise koht

  (1) Toidu Eestisse toimetamise korral teostatakse järelevalvet selle nõuetekohasuse üle ainult imporditava toidu suhtes.

  (2) Toidu importimise korral teostatakse järelevalvet selle nõuetekohasuse üle üldjuhul sihtkohas.

  (3) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud juhul teostatakse toidu järelevalvet piiripunktis.

  (4) Sellise teabe puhul, mis annab alust kahtlustada imporditava toidu mittenõuetekohasust või ohtlikkust, või muu põhjendatud vajaduse korral teostatakse toidu järelevalvet piiripunktis.

  (5) Järelevalvetoiminguid toidu sihtkohas teostavad Veterinaar- ja Toiduameti ning Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud pädevusele.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kontrollivad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud piiripunktis toiduga kaasasolevaid dokumente ja toidu vastavust nendes dokumentides esitatud kirjeldusele ning teostavad vajaduse korral toidu füüsilist kontrolli.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kontrollivad piiripunktis toiduga kaasasolevaid dokumente Maksu- ja Tolliameti järelevalveametnikud. Maksu- ja Tolliamet teavitab kontrolli tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

  (8) Eesti päritolu toidu ekspordi korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 44.  Toidu impordist teavitamine

  Käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud juhul tuleb toidu importimisest teavitada vähemalt 24 tundi ette selle piiripunkti järelevalveametnikku, mille kaudu toitu kavatsetakse importida. Teavitamise avalduse näidisvorm avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 45–46.    (õ) 22.09.2006 12:25
[Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

8. peatükk JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS 

§ 47.  Järelevalveasutused

  (1) Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Tervisekaitseinspektsioon teostab järelevalvet jaekaubandusettevõtte üle, välja arvatud ettevõtte üle, kus tegeletakse hulgikaubandusega. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punkti b kohaselt kohaldatakse jaekaubandusettevõtte osa suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõudeid, teostab järelevalvet jaekaubandusettevõtte selle osa üle Veterinaar- ja Toiduamet.

  (3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubanduse, välja arvatud toitlustamise etapis.

  (4) Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervisekaitseinspektsioon teostavad järelevalvet vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud pädevusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle. Ettevõtte üle, kus üksnes valmistatakse, töödeldakse või turustatakse nimetatud materjale ja esemeid, teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon.

  (5) Järelevalve käigus hindavad käesolevas paragrahvis nimetatud järelevalveasutused vastavalt oma pädevusele toidu, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning ettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul isikut eelnevalt hoiatamata.

  (6) Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervisekaitseinspektsioon teevad valla- või linnavalitsusega koostööd teabe edastamisel valla või linna territooriumil toimuva avaliku ürituse kohta, kus käideldakse toitu.

  (7) Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 882/2004 ja nr 854/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.

  (8) Põllumajandusminister nimetab kooskõlastatult asjaomaste ministritega Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavad pädevad asutused, kontaktasutused liikmesriikidega järelevalvekoostöö koordineerimiseks või muud sellised asutused ja teatab nendest Euroopa Komisjonile juhul, kui selliste asutuste nimetamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 48.  Järelevalveametnikud ja järelevalve
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt järelevalveasutuse pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, kaasa arvatud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle, kontrollides valdkonda või etappi, mis antud oludes on kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toit või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.

  (2) Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
  1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
  2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
  3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
  4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
  5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
  6) käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
  7) märgistust ja muul viisil teabe esitamist.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas:
  1) kontrollida, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
  2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
  3) kasutada isiku või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda isikult seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda ettevõtte töötajaid;
  4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;
  5) võtta vastavalt käesoleva seaduse §-s 49 sätestatule proove käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu nõuetekohasuse kontrollimiseks.

  (3¹) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (4) Isik on kohustatud abistama järelevalveametnikku käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Sellise ettevõtte puhul, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided.

  (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 13 nimetatud situatsioonplaani ning artiklis 41 nimetatud mitmeaastase kontrollikava koostamist koordineeriv asutus on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruses sätestatud korra kohaselt.

  (5¹) Vabariigi Valitsus võib kehtestada järelevalveasutuste vahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud situatsioonplaani ning mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks.

  (6) –(7)
[Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 49.  Järelevalve käigus proovide võtmine ja analüüsimine

  (1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale isiku kulul vajalikus koguses proove laboratoorsete analüüside tegemiseks.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (4) Proovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

  (5) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud isik.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 50.  Järelevalveametniku ettekirjutus

  (1) Õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
  2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
  3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

  (2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama.

  (3) Isiku taotlusel annab järelevalveametnik nõusoleku jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevust, kui tegevuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 51.  Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

  Kui isik ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide asjaomase järelevalveasutuse peadirektorile.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 51¹.  Toidu käitlemise keeld

  (1) Kui on põhjust arvata, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase järelevalveasutuse juht sellise toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.

  (2) Järelevalveasutuse juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks järelevalveasutuse juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, järelevalveasutuste ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.

  (3) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud järelevalveasutuse juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 51².  Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega

  (1) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Kui järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toit on avastatud kauba importimisel teavitavad käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud järelevalveasutused ohust Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.

  (3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate teistele käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud järelevalveasutustele. Järelevalveasutused viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

  (4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 35 tähenduses.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

9. peatükk LABORATOORIUMID 

§ 52.  Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks

  (1) Proove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumis.

  (2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

  (2¹) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes isikust sõltumatut laboratooriumi.

  (3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium, võib analüüsi teha laboratooriumis, millel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

  (5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53.  Referentlaboratooriumi volitamine

  (1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 33 sätestatud laboratoorium.

  (2) Referentlaboratooriumina volitatakse igas valdkonnas tegutsema üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium.

  (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.

  (4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus volitada referentlaboratooriumina tegutsema ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi.

  (5) Referentlaboratoorium tegutseb põllumajandusministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.

  (6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

  (7) Nõuded referentlaboratooriumile, referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise ja andmise korra ning volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 53¹.  Toidu käitlemine tunnustamata ettevõttes või ettevõttes, millest ei ole teavitatud

  (1) Tunnustamata ettevõttes toidu käitlemise, samuti tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

  (3) Toidu käitlemise eest ettevõttes, millest ei ole teavitatud,
– karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
– karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53².  Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine

  (1) Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53³.  Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine

  (1) Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53⁴.  Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine

  (1) Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53⁵.  Teabe esitamise nõuete rikkumine

  (1) Toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53⁶.  Toidu kohta valeandmete esitamine

  (1) Toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 53⁷.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 53¹–53⁶ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Tervisekaitseinspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada § 53² lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 53¹–53⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Veterinaar- ja Toiduamet;
  2) Tervisekaitseinspektsioon;
  3) Tarbijakaitseamet.
[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 54–56.  [Kehtetud – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57–62.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 63.  Tegutsevate ettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseva ja tunnustamisele kuuluva ettevõtte tunnustamise taotlus peab olema esitatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (1¹) Ettevõttes, mille tunnustamiseks on taotlus esitatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võib käitlemist jätkata kuni ettevõtte tunnustamise kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. Kui ettevõtte kohta tehti tunnustamisest keeldumise otsus, tuleb selles ettevõttes käitlemine viivitamata lõpetada.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta sätestatut.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 63¹.    Sellisest ettevõttest teavitamine ja sellise ettevõtte tunnustamine, kus käideldakse toitu 2006. aasta 1. juulil

  (1) Sellisest ettevõttest, kus käideldakse toitu 2006. aasta 1. juulil ja mis sellest kuupäevast alates kuulub teavitamisele ja mida ei ole tunnustatud, tuleb käesoleva seaduse § 7 kohaselt teavitada pädevat järelevalveasutust hiljemalt 2006. aasta 1. novembriks.

  (2) 2006. aasta 1. juulist teavitamisele kuuluv ettevõte, mis on tunnustatud enne nimetatud kuupäeva, loetakse teavitatuks käesoleva seaduse § 7 kohaselt.

  (3) 2006. aasta 1. juulist tunnustamisele kuuluv ettevõte, mis on tunnustatud 2006. aasta 1. jaanuarini kehtinud õigusaktide alusel ja korras, loetakse tunnustatuks alates 2006. aasta 1. jaanuarist kehtivate õigusaktide alusel ja korras.

  (4) Enne 2006. aasta 1. juulit tehtud tähtajaline tunnustamise otsus loetakse tingimuslikuks tunnustamise otsuseks käesoleva seaduse § 10 lõike 2 tähenduses.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 64.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 65.  Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 65¹.    Teavitamine enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest

  Enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest tuleb Tervisekaitseinspektsiooni teavitada käesoleva seaduse § 14¹ lõike 2 kohaselt 2005. aasta 1. maiks.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 66.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

  (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.

  ¹ Nõukogu direktiiv 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27–32), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 091, 07.04.1999, lk 29–36); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.07.2002, lk 51–57), muudetud komisjoni direktiiviga 2006/37/EÜ (ELT L 94, 01.04.2006, lk 32–33); nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 27–33), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21–22), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 92/11/EMÜ (ELT L 65, 11.03.1992, lk 32); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 06.05.2000, lk 29–42), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15–18).

  Õiend

  Lisatud § 35 lõikes 3 puudu olnud kolmas lause. Märgitud kehtetuks paragrahvid 45 ja 46.