Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Põllumajandus

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Veterinaarkorralduse seadus¹

Vastu võetud 16.06.1999
RT I 1999, 58, 608
jõustunud vastavalt § -le 51.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused.

  (2) Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

  (3) Veterinaartegevus jaguneb veterinaarjärelevalveks ja veterinaarpraksiseks.

  (4) Veterinaarteenus on veterinaartegevuse raames osutatav teenus.

  (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Loom ja loomne saadus

  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta.

  (2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom.

  (3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

  (4) Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes.

  (5) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on loomne toore ja sellest valmistatud tooted ning loomade eritised ja nendest valmistatud tooted. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.

  (6) Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades.

  (7) Loomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete jäätmete suhtes. Loomsed jäätmed käesoleva seaduse tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

§ 3.  Veterinaararst ja veterinaartehnik

  (1) Veterinaararst (loomaarst) on isik, kellel on veterinaarmeditsiinialane akadeemiline kõrgharidus.

  (2) Veterinaartehnik (veterinaarvelsker) on isik, kellel on veterinaaria õppekava alusel omandatud kutsekeskharidus.

2. peatükk RIIKLIK VETERINAARJÄRELEVALVE 

§ 4.  Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanded

  Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on:
  1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle;
  2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle;
  3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje loomadel;
  4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ning loomsete saaduste ja loomset päritolu sööda, heina, põhu ja ravimsööda ning joogivee omaduste hindamiseks;
[RT I 2002, 18, 97 - jõust. 01.07.2002]
  5) loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste teistest riikidest sissetoomise vältimiseks abinõude tarvituselevõtmine, samuti sisseveetavate loomade, loomsete saaduste, loomasööda ja võimalike nakkusekandjate veterinaarkontroll;
  6) põllumajandusloomade ja lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise järelevalve, loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontroll;
  7) loomsete saaduste veterinaarkontroll ja nende nõuetekohasuse hindamine;
  8) [kehtetu - RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]
  9) söötade veterinaarkontroll;
  10) loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomsete saaduste käitlemise ettevõtete järelevalve;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  11) loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomsete saaduste käitlemise ettevõtete ehitusprojektide kooskõlastamine;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest;
  13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise kontroll;
  14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste ja toidu sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 5.  Riikliku veterinaarjärelevalve korraldus

  (1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet korraldab ja teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Veterinaarjärelevalve ametnik (edaspidi järelevalveametnik) on Veterinaar- ja Toiduameti veterinaariaalast järelevalvet teostav ametnik. Järelevalveametnikul peab olema veterinaararsti haridus.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Veterinaartehnikutel on lubatud osaleda veterinaarjärelevalve teostamisel järelevalveametniku juhendamisel ja vastutusel.

  (3¹) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus nimetada ametisse järelevalveametniku abiline ja määrata tema pädevus. Järelevalveametniku abilise koolituse korraldab Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473). Järelevalveametniku abilise ülesanded järelevalveametniku poolt lihakäitlemisel tehtava kontrolli korral ning asjakohase koolituse sisunõuded ja koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise korra kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Järelevalveametniku järelevalvealasse kuuluvad:
  1) loomad, loomsed saadused, loomset päritolu sööt, hein, põhk ja ravimsööt;
  2) loomade pidamine ning loomapidamishooned ja -rajatised;
  3) loomsete saaduste käitlemine ja loomsete saaduste käitlemise ettevõtted;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  4) veterinaarpraksis ja ettevõtted, kus sellega tegeletakse (edaspidi järelevalveobjekt).
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Veterinaarjärelevalveks võetud proovide analüüsimisega tegelevad Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, käesoleva seaduse § 6 kohaselt volitatud referentlaboratoorium ja veterinaarlaboratooriumi tegevusluba omav laboratoorium.

  (6) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalveks võetud proove välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.

  (7) Järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti poolt järelevalveobjekti kontrollimise käigus võetud proovide laboratoorse uurimise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 5¹.  Veterinaarjärelevalve koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga

  (1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb veterinaarjärelevalve koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate veterinaarjärelevalve asutuste ja Euroopa Komisjoniga.

  (2) Veterinaarjärelevalve koostööd tehakse EÜ Nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ kohaselt, millega sätestatakse liikmesriikide valitsusorganite vaheline vastastikune abistamine ning nende ja Komisjoni vaheline koostöö, et tagada veterinaaria ja zootehnilist valdkonda reguleerivate õigusaktide õige rakendamine (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37).
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 6.  Referentlaboratooriumi volitamine

  (1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab loomahaiguste diagnoosimisega tegelevaid laboratooriume ja koordineerib nende tegevust.

  (2) Referentlaboratooriumina volitatakse tegutsema igas valdkonnas üks laboratoorium.

  (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles on kirjeldatud volituse ulatust.

  (4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul volitada tegutsema referentlaboratooriumina ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi. Volituse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul.

  (5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

  (6) Referentlaboratooriumina võib volitada tegutsema üksnes akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks selles valdkonnas on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

  (7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel.

  (8) Nõuded laboratooriumile, kes soovib saada volitust tegutseda referentlaboratooriumina, volituse taotlemise ja volituse andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab põllumajandusminister.

§ 7.  Järelevalveametniku õigused

  Järelevalveametnikul on õigus:
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  1) kontrollida järelevalveobjekte ja võtta järelevalve teostamiseks tasuta proove;
  2) omada juurdepääsu järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;
  3) väljastada veterinaartõendeid ja koostada akte;
  4) kasutada järelevalve teostamisel tehnilisi vahendeid ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
  5) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine ning selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine;
  6) keelata loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine;
  7) peatada osaliselt või täielikult tegevus ettevõttes, kus on rikutud loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõudeid, teha ettekirjutusi järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja ning nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel ning loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete pideva eiramise korral teha kohtule juriidilise isiku sundlõpetamise ettepanek;
  8) teha kohalikule omavalitsusele ettepanek loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuetele mittevastava loomakasvatushoone ja -rajatise või loomseid saadusi töötleva objekti ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks;
  9) suunata loom nakkushaiguse kahtluse korral diagnostilisele tapmisele seadusega ettenähtud korras.
  10) [kehtetu – RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

§ 8.  Järelevalveametniku dokumendi esitamise kohustus

  Järelevalveametnik on kohustatud järelevalve teostamisel esitama oma volitusi tõendava dokumendi.

3. peatükk VOLITATUD VETERINAARARST, TEMA VOLITAMISE KORD, VOLITATUD VETERINAARARSTI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 9.  Volitatud veterinaararst

  (1) Volitatud veterinaararst on tegevusluba omav veterinaararst, kellele on käesoleva seadusega sätestatud korras antud volitus järelevalveobjekti seisundi kontrollimiseks.

  (2) Õigus töötada volitatud veterinaararstina antakse avaliku konkursi korras.

§ 10.  Volitatud veterinaararsti ametikohale korraldatava konkursi väljakuulutamine

  (1) Konkursi volitatud veterinaararsti vakantsele ametikohale (edaspidi konkurss) kuulutab välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

  (2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta.

  (4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.

§ 11.  Nõudmised volitatud veterinaararsti õiguste taotlejale

  Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja peab:
  1) omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba;
  2) omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust ja tehnilist varustust;
  3) olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid.

§ 12.  Volitatud veterinaararsti õiguste taotlemine

  Veterinaarjärelevalvealase volituse saamiseks esitab taotleja konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks:
  1) avalduse volituse saamiseks;
  2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse.
  3) [kehtetu - RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 13.  Taotluste menetlemise kord ja volitatud veterinaararsti õiguste andmine

  (1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, konkursi väljakuulutanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreeritud erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks.

  (2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse § -s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente.

  (3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega.

  (4) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus sõlmib halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552) kohaselt haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (5) [Kehtetu – RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.

§ 14.  Volituse lõppemine

  (1) Volitus lõpeb:
  1) volitusest loobumise korral;
  2) volituse tähtaja möödumisega;
  3) volitatu surma korral;
  4) volituse tagasivõtmise korral;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  5) veterinaararsti tegevusloast loobumise korral;
  6) veterinaararsti tegevusloa tähtaja lõppemise korral;
  7) veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

  (2) Veterinaar- ja Toiduamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 15.  Volitatud veterinaararsti õigused

  (1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus:
  1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;
  2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte;
  3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
  4) peatada kehtivatele veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine, loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine, samuti niisuguste loomsete saaduste kasutamine inimtoiduks;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  5) teha ettepanek vastava piirkonna järelevalveametnikule peatada järelevalveobjektiks olevas ettevõttes tegevus, kui loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete rikkumine seab ohtu inimeste või loomade elu ja tervise.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest posti teel lihtkirjaga Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette.

  (3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud veterinaararstile makstakse ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral - tema ühe aasta keskmise palga ulatuses;
  2) töövõime täieliku kaotuse korral - tema viie aasta keskmise palga ulatuses.

§ 16.  Volitatud veterinaararsti kohustused

  (1) Volitatud veterinaararst on kohustatud:
  1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid;
  2) kasutama oma õigusi veterinaariaalaste õigusaktide nõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks;
  3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena ning teavitama sellest järelevalveametnikku;
  4) hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud äri- ja ametisaladusi;
  5) säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid järelevalve teostamisega seotud dokumente Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras;
  6) andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid üle tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;
  7) esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse järelevalveks vajalikud dokumendid.

  (2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle.

§ 17.  Volitatud veterinaararsti tegevuse järelevalve

  (1) Järelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

  (2) Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

  (3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.

§ 18.  Volituse peatamine ja tagasivõtmine
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Volitatud veterinaararsti tegevusloa peatamisel peatub ka talle antud volitus.

  (2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 19.  Volitatud veterinaararsti tasu

  (1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust.

  (2) Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu.

  (3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest.

  (4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.

  (5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab põllumajandusminister.

4. peatükk VETERINAARPRAKSIS 

§ 20.  Veterinaarpraksis

  (1) Veterinaarpraksis on tegevus loomahaiguste ravi, haiguste ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal. Veterinaarpraksis ei ole järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide poolt teostatavad järelevalvetoimingud.

  (2) Veterinaarpraksise raames osutatud veterinaarteenus on tasuline.

§ 21.  Veterinaarteenuse osutamise tegevusluba

  (1) Õigus veterinaarpraksiseks on veterinaarteenuse osutamise tegevusluba (veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi tegevusluba) omaval isikul.

  (2) Tegevusloa veterinaararstile või veterinaarlaboratooriumile annab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor (edaspidi tegevusloa andja).

  (3) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks. Kolm kuud enne tegevusloa lõppemist on tegevusloa omanikul õigus esitada taotlus uue tegevusloa saamiseks.

  (4) Tegevusluba kaotab kehtivuse tegevusloal märgitud kehtivusaja möödumisel, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ja tegevuse lõpetamisel.

  (5) Tegevusloa taotluse menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.

5. peatükk VETERINAARARSTI JA VETERINAARTEHNIKU TEGEVUS 

§ 22.  Veterinaararsti tegevusluba

  (1) Veterinaararsti tegevusluba on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 esitatud nõudmistele vastavat ettevalmistust omavale füüsilisele isikule tema taotlusel väljastatud luba tegelda veterinaarpraksisega.

  (2) Tegevusloas märgitakse:
  1) tegevusloa omaniku ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) tegevusalad ja tegevuse tingimused;
  4) väljaandmise kuupäev;
  5) kehtivusaeg;
  6) registreerimisnumber.

§ 23.  Tegevusluba omava veterinaararsti õigused ja kohustused

  (1) Tegevusluba omaval veterinaararstil on õigus:
  1) tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja juures, kellega tal on lepinguline suhe ;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
  2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks;
  3) välja anda oma pädevuse piires tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta;
  4) kasutada isikliku tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Tegevusluba omav veterinaararst on kohustatud:
  1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast;
  2) täiendama ennast erialaselt;
  3) esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;
  4) pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat;
  5) tehtud veterinaarsete toimingute tõendamiseks kasutama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pitsatit.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 24.  Erialane täiendamine

  Veterinaararsti erialaseks täiendamiseks loetakse:
  1) osavõtt ülikooli ja erialaorganisatsioonide poolt korraldatud erialastest õppepäevadest, kursustest, seminaridest ja konverentsidest;
  2) praktiseerimine veterinaarkliinikus, veterinaarõppeasutuses või veterinaararsti juures;
  3) erialase teaduskraadi omandamine.

§ 25.  Veterinaararsti tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusluba taotlev veterinaararst esitab tegevusloa andjale:
  1) avalduse, mis on kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, mille järelevalvealasel territooriumil ta avalduse esitamise hetkel tegutseb või soovib tegutsema asuda;
  2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;
  3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  4) erialast täiendamist tõendavate dokumentide koopiad.
  5) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav.

  (3) Enne taotluse esitamist peab tegevusluba taotlev veterinaararst tasuma riigilõivu.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 25¹.  Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis

  (1) Tegevusluba taotlev isik, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi liikmesriik) või Šveitsis, esitab tegevusloa andjale käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (2) Liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust vastavas liikmesriigis või Šveitsis.

  (3) Tegevusloa andmise aluseks olevate liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku suhtes, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25² sätestatut.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 25².  Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus välisriigis

  (1) Käesoleva seaduse §-s 25¹ nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab tegevusloa saamiseks tegevusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse veterinaararsti õppekava. Tegevusloa andja hindab taotleja läbitud õppekava vastavust Eesti asjakohasele õppekavale ning võtab arvesse isiku töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi.

  (2) Kui taotleja läbitud õppekava ei erine oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

  (3) Kui taotleja läbitud õppekava erineb oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, on taotlejal võimalik kvalifikatsiooni tõendamiseks sooritada sobivustest, millega kontrollitakse ja hinnatakse tegevusloa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra kehtestab põllumajandusminister. Sobivustesti tulemust hinnatakse koos tegevusloa taotleja veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 25¹ nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isikule tegevusloa andmisel võtab Veterinaar- ja Toiduamet arvesse asjaolu, et isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud liikmesriik või Šveits. Tegevusloa taotleja esitab lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab isiku õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 25³.  Veterinaarteenuse ajutise osutamise õigus

  (1) Liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse § -s 22 sätestatud tegevusloata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt. Asjaolu, kas tegemist on veterinaarteenuse ajutise osutamisega, hindab Veterinaar- ja Toiduamet, lähtudes veterinaarteenuse osutamise kestusest ja korrapärast.

  (2) Eestis ajutiselt veterinaarteenust osutada sooviv isik on kohustatud hiljemalt 15 kalendripäeva enne ajutise veterinaarteenuse osutamise algust esitama Veterinaar- ja Toiduametile järgmised dokumendid:
  1) teatis, milles märgitakse veterinaarteenuse osutamise ajavahemik, koht ning isiku sideandmed;
  2) päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, pädeva asutuse välja antud dokument, mis tõendab isiku kvalifikatsiooni;
  3) päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, pädeva asutuse välja antud dokument, mis kinnitab isiku õigust osutada veterinaarteenust selles riigis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid loetakse kehtivaks 12 kuu jooksul alates nende väljastamise kuupäevast, kui neis ei ole märgitud lühemat kehtivusaega.

  (4) Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide ehtsust ja vajaduse korral informeerib ajutiselt veterinaarteenust osutada soovivat isikut puudustest nimetatud dokumentides dokumentide esitamisest alates viie tööpäeva jooksul.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude rikkumise korral on Veterinaar- ja Toiduametil õigus peatada veterinaarteenuse ajutine osutamine ning teavitada sellest ajutiselt veterinaarteenust osutanud isiku päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, pädevat asutust.

  (6) Isik, kellel puudub käesoleva seaduse § -s 22 sätestatud tegevusluba ning kes ei ole teavitanud veterinaarteenuse ajutisest osutamisest, on kohustatud vältimatu abi osutamisest informeerima Veterinaar- ja Toiduametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15. kalendripäeval vältimatu abi osutamisest arvates.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 26.  Veterinaararsti tegevusloa andmine ja tegevusloa andmisest keeldumine

  (1) Tegevusloa andmise otsuse tegemisel arvestab tegevusloa andja erialaorganisatsiooni arvamusega, samuti taotleja tegevusega järgmistes valdkondades:
  1) ülikooli veterinaaria eriala üliõpilaste õppe- ja menetluspraktika juhendamine;
  2) teaduslik-praktiliste tööde ja erialaste artiklite avaldamine Eesti või välisriigi erialastes väljaannetes, erialase õppe- ja teaduskirjanduse avaldamine;
  3) erialase ettekandega esinemine õppepäevadel, kursustel, konverentsidel ja seminaridel.

  (2) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
  1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) tegevusluba taotlev veterinaararst ei ole viimase kolme aasta jooksul töötanud erialasel tööl ega ole nimetatud perioodil osa võtnud ka erialasest täiendusõppest;
  3) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas erialases tegevuses täitnud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on selle tõttu kehtetuks tunnistatud;
  4) erialaorganisatsiooni andmetel ei ole taotleja oma varasemas erialases tegevuses kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;
  5) tegevusloa taotleja ei läbinud käesoleva seaduse § 25² lõikes 3 nimetatud sobivustesti.

  (3) Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates. Kui tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamiseks on vajalik läbi viia käesoleva seaduse § 25² lõikes 3 nimetatud sobivustest, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kahe kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks:
  1) kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) kui tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid;
  3) kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omanik kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;
  4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa andja:
  1) teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse;
  2) peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;
  3) lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks.

  (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja posti teel või elektrooniliselt tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 28.  Veterinaartehniku tegevus

  (1) Käesoleva seaduse § 3 lõikele 2 vastavat ettevalmistust omav veterinaartehnik osaleb veterinaarpraksises tegevusluba omava veterinaararsti juhendamisel ja vastutusel.

  (2) Veterinaartehnikul on veterinaarteenuse osutamisel keelatud:
  1) panna iseseisvalt loomale diagnoosi, määrata ravi ja diagnostilisi protseduure;
  2) teostada oma algatusel ravi ja diagnostilisi protseduure;
  3) kirjutada retsepte ja anda välja ravimeid;
  4) teostada iseseisvalt veterinaarkontrolli;
  5) kirjutada välja looma terviseseisundit ja loomsete saaduste ohutust tõendavaid dokumente.

6. peatükk VETERINAARLABORATOORIUMI TEGEVUSLUBA, SELLE TAOTLEMINE JA ANDMINE 

§ 29.  Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba

  (1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba on laboratooriumile tema taotlusel väljastatav luba tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega.

  (2) Tegevusluba antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud analüüsimetoodikaid kasutavale laboratooriumile.

  (3) Tegevusloas märgitakse:
  1) tegevusloa omanik;
  2) äriregistri kood;
  3) tegevusvaldkond;
  4) väljaandmise kuupäev;
  5) kehtivusaeg;
  6) registreerimisnumber.

  (4) Tegevusluba kehtib ainult tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses ja koos tunnustamist tõendava dokumendiga.

§ 30.  Veterinaarlaboratooriumi õigused ja kohustused

  (1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloaga laboratooriumil (edaspidi veterinaarlaboratoorium) on õigus:
  1) tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega tegevusloale märgitud valdkonnas ja tunnustamist tõendavale dokumendile märgitud analüüsimetoodikate ulatuses ja tingimustel;
  2) kasutada veterinaarlaboratooriumi tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.

  (2) Veterinaarlaboratoorium on kohustatud:
  1) osalema tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses valdkonna referentlaboratooriumi poolt korraldatavates kontrolltestides;
  2) esitama Veterinaar- ja Toiduametile veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;
  3) loomataudi kahtluse või puhkemise korral osalema vastavalt järelevalveametniku korraldusele loomataudi laboratoorsel diagnoosimisel tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses.

  (3) Veterinaarlaboratooriumi tegevust loomahaiguste diagnoosimise alal peab juhtima veterinaararst.

  (4) Tunnustatud analüüsimetoodikate ning muude tunnustamise aluseks olnud tingimuste muutmisest peab veterinaarlaboratoorium posti teel lihtkirjaga teavitama tunnustamise läbiviinud referentlaboratooriumi.

  (5) Nõuded veterinaarlaboratooriumi poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

§ 31.  Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale:
  1) avalduse tegevusloa saamiseks;
  2) kasutatavate analüüsimetoodikate loetelu ja kirjelduse.
  3) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Enne taotluse esitamist peab tegevusloa taotleja tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 32.  Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest keeldumine

  Tegevusloa andja võib keelduda veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest, kui:
  1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) referentlaboratoorium ei tunnusta ühtegi taotleja esitatud analüüsimetoodikat;
  3) tegevusluba taotlev veterinaarlaboratoorium ei ole vastavalt õigusaktides sätestatud sagedusele ja korrale osalenud valdkonna referentlaboratooriumi poolt korraldatud kontrolltestides tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses;
  4) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas tegevuses järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on seetõttu kehtetuks tunnistatud.

§ 33.  Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa võib tunnistada kehtetuks, kui:
  1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) loomahaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatav analüüsimetoodika ei ole tunnustatud ega märgitud tunnustamist tõendavale dokumendile;
  3) tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses teostatud kontrolltestid ei anna nõutud tulemusi;
  4) tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib:
  1) teha tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile ettekirjutuse;
  2) peatada tegevusloa kehtivuse kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;
  3) anda tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile tähtaeg veterinaarpraksise lõpetamiseks.

  (3) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 34.  Analüüsimetoodika tunnustamine

  (1) Analüüsimetoodika tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse laboratooriumis kasutatava analüüsimetoodika vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (2) Analüüsimetoodikat tunnustab selle analüüsimetoodika referentlaboratoorium.

  (3) Tunnustamine toimub loomahaiguste ja nende diagnoosimise analüüsimetoodikate kaupa, võttes arvesse laboratooriumi seadmete ja ruumide sobivust ning personali kvalifikatsiooni vastavust antud metoodikate rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks.

  (4) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium tunnustamist tõendava dokumendi.

  (5) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika ei vasta osaliselt või täielikult käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium taotlejale kirjaliku otsuse tunnustamisest keeldumise kohta, näidates ära keeldumise põhjused.

  (6) Tunnustamist tõendav dokument või tunnustamisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (7) Analüüsimetoodika tunnustamise taotluse vormi, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra ning tunnustamist tõendava dokumendi vormi kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

7. peatükk JURIIDILISTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTE KOHUSTUSED 

§ 35.  Isiku kohustused

  Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud:
  1) võimaldama järelevalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult teostada järelevalvetoiminguid nende pädevuse piires;
  2) võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;
  3) tagama veterinaarteenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinaararstile ohutud töötingimused;
  4) tagama vajaduse korral järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile abi järelevalvetoimingute teostamisel, vastasel juhul on järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil õigus kasutada palgalist tööjõudu, kusjuures töö eest tasub järelevalveobjekti valdaja;
  5) tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.

7¹. peatükk VETERINAARJÄRELEVALVE TASU 
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35¹.  Veterinaarjärelevalve tasu

  Veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise, asjakohaste avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest, mis katab Veterinaar- ja Toiduameti kulud loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingutele. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise kulude hulka kuuluvad tehaslaevale järelevalve teostamiseks järelevalveametniku lähetamise kulud.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35².  Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik

  (1) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud veterinaarjärelevalve toimingu.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

  (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.

§ 35³.  Järelevalvetasu määramise põhimõtted

  (1) Järelevalvetasu määra arvutamisel võetakse aluseks Veterinaar- ja Toiduameti poolt loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise kulud, mis koosnevad majandus- ja personalikuludest, sealhulgas koolituskuludest.

  (2) Järelevalvetasu võetakse EL Nõukogu direktiivis 85/73/EMÜ värske liha ja kodulinnuliha veterinaarjärelevalve rahastamise kohta (EÜT L 032, 05.02.1985, lk 14–15) loetletud loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute eest järgnevalt:
  1) tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu eest maksab loomade tapmisega tegelev käitleja järelevalvetasu looma liigi järgi;
  2) loomset päritolu toidu käitleja maksab veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna järgi;
  3) loomade ja loomsete saaduste käitleja maksab saasteainete määramise eest järelevalvetasu käitlemisvaldkonna järgi;
  4) põllumajandusloomi vahendav isik loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 15 lõike 1 tähenduses maksab järelevalvetasu loomade ja loomsete saaduste lähtekoha kontrolli eest;
  5) loomset päritolu toidu toimetamisel ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks maksab järelevalvetasu kaubasaadetise eest vastutav isik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetava järelevalvetasu määrad kehtestab põllumajandusminister, arvestades EL Nõukogu direktiivis 85/73/EMÜ toodud standardmäärasid ja vähendades neid kuni 55% võrra.

  (4) Järelevalvetasu määr on 80 krooni järelevalvetoimingu kohta järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute eest:
  1) loomade ja loomsete saaduste kontrollimine lähtekohas;
  2) loomset päritolu toidu ladustamise veterinaarkontroll;
  3) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1760/2000/EÜ veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) artikli 16 kohase vabatahtliku märgistamissüsteemi kontrollimine;
  4) veterinaarkontroll toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste või toodete toimetamisel ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks;
  5) veterinaarkontroll loomade ja loomsete saaduste ühendusevälisest riigist vabatsooni, vabalattu või tollilattu toimetamisel või ühendusevälisest riigist samasse või teise ühendusevälisesse riiki läbi Euroopa Liidu territooriumi ning Euroopa Liidu päritolu loomade ja loomsete saaduste ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu tagasi toimetamisel.

  (5) Loomade toimetamisel ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks maksab järelevalvetasu kaubasaadetise eest vastutav isik 78,2 krooni eluskaalu tonni kohta.

  (6) Munatoodete tootja, kes müüb otse tarbijale või pakendajale, maksab järelevalvetasu saasteainete määramise eest 7 krooni toodangu või pakendatud munade tonni kohta.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasule maksab kohustatud isik tunnitasu, mille arvutamisel võetakse aluseks järelevalveametniku töötasu. Tunnitasu arvutamise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 35⁴.  Loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve rahastamine

  Veterinaar- ja Toiduameti kulud loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalvele kaetakse kohustatud isikute poolt tasutavast käesoleva seadusega sätestatud järelevalvetasust.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35⁵.  Teavitamine

  Veterinaar- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile regulaarselt aruandeid, milles märgitakse:
  1) andmed järelevalvetasust laekunud raha kasutamise kohta, lisades vajaduse korral järelevalvetasu määrade arvestusmeetodite põhjendused;
  2) Eesti krooni vahetuskurss, mida kasutati käesoleva seaduse § 35³ lõike 3 alusel kehtestatud järelevalvetasu määrade arvutamisel;
  3) millises käitlemisetapis järelevalvetasu makstakse, koos vajalike selgitustega.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35⁶.  Järelevalvetasu selgitamine

  Järelevalveametnik peab kohustatud isikule selgitama järelevalvetasu määra ja tunnitasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35⁷.  Järelevalvetasu maksmine

  (1) Järelevalveametnik teeb otsuse eelneva kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise kohta iga kalendrikuu 5. kuupäevaks.

  (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või posti teel otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.

  (3) Kohustatud isik peab 10 kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates kandma järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole. Kohustatud isikul on õigus esitada järelevalveametniku otsuse peale vaie käesoleva seaduse § -s 36 sätestatud korras.

  (4) Loomade ja loomsete saaduste ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile toimetamisel peab kohustatud isik maksma järelevalvetasu enne tollikäitlusviisi määramist järelevalveametniku poolt esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas.

  (5) Loomade ja loomsete saaduste ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile toimetamisel võib Veterinaar- ja Toiduamet küllaldase garantii korral ja juhul, kui kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigeaegselt, vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne tollikäitlusviisi määramist.

  (6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35⁸.  Tagastatav järelevalvetasu

  Makstud järelevalvetasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35⁹.  Järelevalvetasu tagastamine

  (1) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist tasumise päevast alates kahe aasta jooksul.

  (2) Järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik Veterinaar- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.

  (3) Veterinaar- ja Toiduamet tagastab järelevalvetasu taotluse saamisest arvates 20 kalendripäeva jooksul.

  (4) Järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35¹⁰.  Ettekirjutus

  (1) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus teha ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks kohustatud isikult.

  (2) Kohustatud isik peab ettekirjutuses määratud järelevalvetasu summa maksma ettekirjutuse saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 35¹¹.  Järelevalvetasu sissenõudmine

  Kui kohustatud isik ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul makset sooritanud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

8. peatükk ETTEKIRJUTUSE, OTSUSE VÕI TOIMINGU VAIDLUSTAMINE 
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 36.  Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toimingu vaidlustamine

  (1) Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on isikul, kellele ettekirjutus, otsus või toiming on suunatud, õigus esitada kirjalik vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või toimingust teadasaamise päevast arvates või vaidlustada ettekirjutus, otsus või toiming halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vaide esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest.

  (3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (4) Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 37.  Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine

  (1) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 38.  Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine

  (1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 39.  Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon

  (1) Käesoleva seaduse § -dest 36-38 tuleneva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus, vaie või järelepärimine põllumajandusministrile, kes edastab kaebuse, vaide või järelepärimise veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjonile.

  (2) Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on põllumajandusministri poolt moodustatav komisjon, kuhu kuuluvad üks Veterinaar- ja Toiduameti esindaja, üks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja, üks Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna esindaja ja kaks erialaorganisatsioonide esindajat.

  (3) Ekspertkomisjoni isikkoosseis määratakse viieks aastaks.

  (4) Ekspertkomisjonil on õigus:
  1) saada kõiki veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid;
  2) kaasata oma töösse eksperte;
  3) teha Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile ettepanek riikliku sunni rakendamiseks mittekvaliteetse veterinaarteenuse osutaja suhtes ja tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
  4) teha põllumajandusministrile ettepanekuid veterinaarkorraldust ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks.

  (5) Ekspertkomisjon annab veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse, vaide või järelepärimise kohta kirjaliku eksperthinnangu või korraldab sellise hinnangu andmise 30 tööpäeva jooksul kaebuse, vaide või järelepärimise laekumisest.

  (6) Veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava vaide menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 39¹.  Veterinaararsti ja veterinaarlaboratooriumi kohustuste täitmata jätmine

  (1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi töötaja poolt kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud veterinaarpraksisega tegelev juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

§ 39².  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 39¹ sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 39¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 40. – § 42. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

10. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 43. – § 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50.  Kehtivate tegevuslubade ümbervormistamine

  (1) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud veterinaariaalane riiklik tegevuslitsents, peab ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse § -s 22 või 29 nimetatud tegevusloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad senised veterinaariaalased riiklikud tegevuslitsentsid kehtivuse.

  (2) Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt.

  (3) Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel.

§ 50¹.  Volituse kehtivus

  Enne 2004. aasta 1. maid tegutsevale volitatud veterinaararstile Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi käskkirjaga antud volitus kehtib kuni käskkirjas märgitud volituse lõppemiseni või kuni käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud halduslepingu sõlmimiseni.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 51.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud:
  1) volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal;
  2) paragrahvid 45 ja 48, mis jõustuvad 2000. aasta 1. aprillil;
  3) paragrahvi 5 lõige 5 ning § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil;
  4) paragrahvid 29-34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril;
  5) paragrahvi 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;
  6) paragrahvi 21 lõige 1 veterinaarlaboratooriumi tegevusloa osas, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;
  7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud § -s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 78/1026/EMÜ, mis käsitleb veterinaariaalaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 362, 23.12.1978, lk 1–6), muudetud direktiividega 89/594/EMÜ (EÜT L 341, 23.11.1989, lk 19–29), 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73–76) ja 2001/19/EÜ (EÜT L 206, 31.07.2001, lk 1–51);
EÜ Nõukogu direktiiv 85/73/EMÜ värske liha ja kodulinnuliha veterinaarjärelevalve rahastamise kohta (EÜT L 032, 05.02.1985, lk 14–15), muudetud direktiividega 88/409/EMÜ (EÜT L 194, 22.07.1988, lk 28–29), 96/43/EÜ (EÜT L 162, 01.07.1996, lk 1–13) ja 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32);
EÜ Nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide valitsusorganite vahelise vastastikuse abistamise ning nende ja Komisjoni vahelise koostöö kohta, et tagada veterinaaria ja zootehnilist valdkonda reguleerivate õigusaktide õige rakendamine (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37).