Väljaandja: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.06.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2021 Avaldamismärge: RT I, 04.06.2021, 14 Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord Vastu võetud 12.06.2018 nr 32 RT I, 15.06.2018, 7 jõustumine 18.06.2018 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 26.06.2018 - RT I, 03.07.2018, 12 - 06.07.2018 07.05.2020 - RT I, 12.05.2020, 1 - 15.05.2020 15.05.2020 - RT I, 21.05.2020, 1 - 24.05.2020 28.05.2021 - RT I, 04.06.2021, 5 - 07.06.2021 Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused” eesmärkide elluviimiseks. (2) Määrus on suunatud arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „VKE-d on orienteeritud kasvule ja ekspordile” saavutamisele. (3) Määrust kohaldatakse ettevõtjale: 1) kelle tegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) koodile mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B); 2) kelle tegevus vastab EMTAK koodile töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12); 3) kelle tegevus vastab EMTAK koodile elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D); 4) kelle tegevus vastab EMTAK koodile veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E) või 5) kelle põhitegevus panustab nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse. (4) Määruse alusel antav toetus on VKE-dele messidel osalemiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 19 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34^2 sätestatut, või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), mõistes ja sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Üldise grupierandi määruse kohaselt ei toetata käesoleva määruse alusel raskustes olevat ettevõtjat üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. [RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021] (6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus () Toetuse andmise eesmärk on aidata Eesti ettevõtjatel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti. Toetuse andmise tulemusel on kasvanud ja tugevnenud ettevõtjate kontaktvõrgustik ning suureneb meetme tegevuse tulemusnäitaja, milleks on eksportivate ettevõtete arv ning meetme tegevuse väljundnäitaja, milleks on ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. § 4. Terminid () Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) VKE on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 2 mõistes; 2) välismess on majanduslike eesmärkidega üritus, mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit ja regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus üht või mitut majandus- või tegevusharu esindavad ettevõtjad on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses haruspetsiifilise publiku ja erialaspetsialistidega, edendamaks toodete ja teenuste müüki (edaspidi mess); 3) messikorraldaja on juriidiline isik, kes annab üürile stendipinda ning müüb ise või oma koostööpartnerite kaudu muid messiteenuseid; 4) messistend on messiorganisatsiooni või messikorraldaja poolt ettevõtja ekspositsiooni esitlemiseks eraldatud pind; 5) ekspositsioon on eksponendi pakutava toote, näidise või teenuse väljapanek messistendil; 6) eksponent on juriidiline isik, kes osaleb messil; 7) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavad rakendusüksuse e-teeninduse portaalis; 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas VKE-le sätestatud kriteeriumitele; 9) partner on taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 10) nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt teiste sektorite kaudu, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. § 5. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused () Toetust antakse VKE-le messil eksponendina osalemiseks. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2, üldise grupierandi määruse artikli 19 lõikes 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Abikõlblikud on järgmised §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele, osakaaludele abikõlblikes kuludes ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) messile registreerimise kulu, milleks on messikorraldaja fikseeritud tasu eksponendi registreerimiseks messil; 2) messikorraldajale makstav messistendi pinna üürikulu; 3) messikorraldajale makstav kindlustuse kulu; 4) messikorraldajale makstav messipääsme kulu ja messile akrediteerimise kulu; 5) messikorraldajale makstav eksponendi messi ametlikku kataloogi ja elektroonilisse andmebaasi kandmise kulu; 6) messikorraldajalt või tema koostööpartnerilt ostetud haldusteenuse, messistendi koristamise ja valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulu; 7) ekspositsiooni, messistendi ja toote näidiste transpordikulu ning sellega seotud kindlustus- ja tollikulu sisseostetud teenusena. (4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud. (6) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu. (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, sisult arusaadavad ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning kulude eest peab olema tasutud pangaülekandega. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse perioodi pikkus võib olla kuni 24 kuud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul, või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni kuus kuud hilisemast kuupäevast, ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, võib projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte rohkem kui kuus kuud varem taotluse esitamisest. Enne taotluse registreerimist on lubatud messile registreeruda ja teha § 7 lõikes 3 sätestatud kulusid juhul, kui messi toimumisaeg on hilisem kui rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäev. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (4) Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi taotlemisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega registreerida messile ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse rakendusüksusele esitamist. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. [RT I, 12.05.2020, 1 - jõust. 15.05.2020] (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus rahuldatakse, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev, kuid mitte hiljem kui 31. august 2023. a. (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. § 9. Toetuse piirmäär, tingimused ja omafinantseering (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot, minimaalne 3000 eurot. (2) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 7 nimetatud kulude maksimaalne toetuse summa on 5000 eurot ning minimaalne 500 eurot. (3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes kuni 80 protsenti. Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes kuni 50 protsenti. (4) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teist riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi antud tagastatavat või tagastamatut toetust. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa saab võrdseks rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (5) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevus kuulub § 1 lõikes 3 nimetatud valdkonda, ning kelle käive taotlemisele eelnenud majandusaastal oli vähemalt 200 000 eurot. (2) Toetust ei saa taotleda suurettevõtja. (3) Taotleja ja partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ning § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. (4) Taotleja ja partner peab lisaks lõigetes 2 ning 3 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja ja partner on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust; 2) taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 3) juhul, kui taotletakse vähese tähtsusega abi, siis taotlejale ja partnerile vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot; 4) juhul, kui taotletakse vähese tähtsusega abi, siis maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot; 5) vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 6) juhul kui taotleja või partner on rakendusüksuselt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas; 7) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. § 12. Taotleja kohustused () Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite või dokumentide olemasolu; 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele; 3) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ja projekt vastab §-s 2 sätestatud eesmärgile ja tulemusele; 2) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 9 sätestatud maksimaalset toetuse summat ega toetuse osakaalu. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, tegevusala ning selle lühikirjeldus; 2) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid, projekti maksumus, taotletava toetuse summa, messi toimumise koht; 3) taotleja finantsaruanded (bilanss ja kasumiaruanne) taotlemisele eelnenud majandusaasta kohta, kui andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 5) taotleja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse nõudmisel; 6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 7) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 8) partnerite kaasamisel partnerite andmed ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele. (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, esitab taotleja sellekohase teabe. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, projektide hindamisest vastavalt §-le 17 ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada. § 15. Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse esmase läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos kõigi nõutavate lisadega. (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja tuvastatud asjaolust. (3) Kui taotluses avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 13 sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele; 2) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja või partner ei võimalda teha taotleja ja partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli; 4) esinevad § 1 lõigetes 5–7 sätestatud asjaolud. (4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. § 17. Projektide valikukriteeriumid ja kord () Taotluses kirjeldatud projektide rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele, ning taotlus loetakse lävendi ületanuks, kui esinevad kõik järgnevad tingimused: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele; 2) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia on tõendatud kooskõlas § 11 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisega; 3) valitud mess on põhjendatud ja taotleja tegevusalaga otseselt seotud. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus kuulub rahuldamisele kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad §-s 17 sätestatud valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 2) toetuse maksmise tingimused. (4) Kui selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid, või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule on taotluse osaline rahuldamine põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) toetust on osaliselt taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või ei vasta turutingimustele või ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised, vajalikud või põhjendatud. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksele enne, kui rakendusüksus on vormistanud teabe kõrvaltingimuse saabumise või täitmise kohta taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse § 18 lõikest 3 lähtudes. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja e-teeninduse kaudu esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgnevatel juhtudel: 1) kui toetuse saaja soovib muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke; 2) kui toetuse saaja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 5. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alus või: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. a 31. augustiks. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 21. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele e-teeninduse kaudu projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadeks. (2) Aruannete vormid ja esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma e-teeninduses. (3) Projekti aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) andmed projekti elluviimise, tulemuste ja teostatud tegevuste kohta; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta. (4) Rakendusüksus kiidab aruande heaks või lükkab tagasi hiljemalt 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel 12 kuud pärast projekti abikõlbliku perioodi lõppemist rakendusüksusele projektijärgse aruande. Rakendusüksus kehtestab aruandes esitatavate andmete koosseisu ja teavitab sellest toetuse saajat. § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. [RT I, 21.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020] (2^1) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel. [RT I, 21.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020] (2^2) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras. [RT I, 21.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020] (3) Toetuse maksmise eeldus on: 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine, nende tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses ja projekti aruande kinnitamine rakendusüksuse poolt; [RT I, 21.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020] 2) maksetaotluse ja projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine; 3) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 7 loetletud kulude puhul peab toetuse saaja esitama koos maksetaotlusega pakkumise lähteülesande ja vähemalt kolm võrreldavat sõltumatut hinnapakkumist, kui teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem, aga juhul, kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus. [RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021] (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul. (5) Makse teostamiseks esitab toetuse saaja e-teeninduse kaudu maksetaotluse, millele peavad olema lisatud koopiad kuludokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest. (6) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid. (7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi kuni 20 tööpäeva alates maksetaotluse esitamisest. (8) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse summa. (9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (10) Rakendusüksus võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 3) annab tagasisidet messil osalemise tulemuslikkuse kohta; 4) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt; 5) teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, nime, aadressi, seaduslike või volitatud esindajate ja omandisuhte muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse, alustamisest ja muudatusest toetuse saaja käibemaksu tasumise kohustuse osas projekti perioodil ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 6) informeerib viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 7) näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja koos struktuurifondide rahastamisest teavitamisega teavitab toetuse saaja avalikkust ka sellest, et toetus on saadud rakendusüksuse kaudu, kasutades teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui struktuurifondide logo; 8) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. (2) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja käesoleva määrusega toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (3) Toetuse saajal ja partneril on õigus: 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-teeninduses; 2) teavitab toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 3) teavitab toetuse saajat viivitamatult kahe tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest; 4) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 5) kontrollib projekti elluviimist; 6) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 7) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 8) vaatab läbi ja kiidab heaks või lükkab tagasi projekti aruanded hiljemalt 20 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja esitab aruanded struktuuritoetuse registrisse; 9) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 10) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaateid; 11) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 12) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 13) teostab kanded riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) kontrollida kulude abikõlblikkust; 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. § 25. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.