Teksti suurus:

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine - sisukord
Väljaandja:Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.06.2021, 16

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine

Vastu võetud 29.12.2020 nr 97
RT I, 30.12.2020, 14
jõustumine 02.01.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.05.2021RT I, 04.06.2021, 507.06.2021

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärkide elluviimiseks ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” saavutamisele.

  (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8, ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 või 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetuse andmine on suunatud ettevõtjatele, kellel on tekkinud likviidsusprobleemid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu. COVID-19 raamistiku alusel ei anta abi krediidiasutustele ja muudele finantsasutustele.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

  (1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud rakendusuuringute ja rakendusuuringujärgse tootearenduse mahu kasv, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu.

  (2) COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetuse andmine on suunatud ettevõtjatele, kellel on tekkinud likviidsusprobleemid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu, toetades nende ettevõtjate lõikes 1 toodud eesmärgi saavutamiseks vajalike rakendusuuringute ja tootearenduse projektide elluviimist.

  (3) Toetuse andmise tulemusena:
  1) suureneb TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;
  2) kasvab ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arv;
  3) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus;
  4) soodustatakse teadmussiiret teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) ja ettevõtjate vahel;
  5) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja väärtus intellektuaalomandi kaudu;
  6) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste müügist;
  7) kasvab COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetust saanud ettevõtja likviidsus.

  (4) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgneva meetme väljundnäitaja suurendamisse:
  1) erainvesteeringud koos riigi toetustega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse;
  2) tehnoloogia arenduskeskustesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtete arv;
  3) toetatud ettevõtjad kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust;
  4) toetatud ettevõtjad, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust.

  (5) COVID-19 raamistiku alusel toetust saanud projektid panustavad järgmistesse Covid-näitajatesse:
  1) CV20- VKEde käibekapitali toetuse maht;
  2) CV22- VKEde arv, kes on saanud käibekapitali toetust;
  3) CV33- COVID-19 vastases võitluses osalevate toetust saanud üksuste arv.

§ 3.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

§ 4.   Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks;
  2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
  3) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 määratud kasvuvaldkonnad;
  4) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
  5) projektiplaan on tootearenduse või rakendusuuringu tegevuskava, mis sisaldab projekti läbiviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi koos tulemuste rakendamiskavaga, arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi, turundusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;
  6) rakendusuuring on rakendusuuring üldise grupierandi määruse mõistes, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;
  7) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
  8) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
  9) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määrusele ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi;
  10) teostatavusuuring on projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
  11) tootearendus on uute või oluliselt muudetud toodete, protsesside või teenuste arendamine üldise grupierandi määruse tähenduses;
  12) turutingimused on pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel;
  13) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
  14) väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsev ettevõtja on ettevõtja, kes viib projekti ellu väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

§ 5.   Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted

  (1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist pooltevahelises koostöölepingus.

  (2) Juhul kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes, sätestatakse koostöölepingus partnerile makstava tasu tingimused, kusjuures tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

  (3) Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 sätestatud tingimustest.

  (4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud tingimustest.

  (5) Juhul kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

§ 6.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51 rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetatakse järgmisi §-s 2 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid kasvuvaldkonna projekti tegevusi:
  1) rakendusuuringu läbiviimine;
  2) tootearenduse läbiviimine;
  3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;
  4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
  5) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust partneri töötajate koolitamine.

  (2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse läbiviimisega.

  (3) Lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevust loetakse üldise grupierandi määruse mõistes tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu:
  1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või
  2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused.

  (4) Juhul kui toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) artikli 70 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Toetuse andmisel kindlasummalise makse alusel hüvitatakse kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

  (3) Tegelike kulude alusel toetuse maksmisel peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

  (4) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatule;
  2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
  3) vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
  4) materjali ja tarvikute kulud.

  (5) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

  (6) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) teostatavusuuringut läbiviivate töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatule;
  2) teostatavusuuringu või selle osa teenusena sisse ostmise kulud;
  3) materjali ja tarvikute kulud.

  (7) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.

  (8) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele ning koolitajate ja koolitatavate otseselt koolitusega seotud lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele ja §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.

  (9) Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele:
  1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel;
  2) käibemaks;
  3) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ja ei kahjusta teiste projekti partnerite huvisid;
  4) projektiga seotud tegevus ega võetud kohustus enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (10) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käesoleva määruse ja projekti eesmärkide elluviimisega.

  (11) Abikõlblikud on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud lõike 4 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kulud.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

  (3) Juhul kui toetust taotletakse üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevusele, on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt kuus kuud.

  (4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (5) Taotleja ei tohi võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel.

§ 10.   Toetuse piirsummad ja määrad

  (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on 2 miljonit eurot ühe projekti kohta.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks taotletava toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot ühe projekti kohta kindlasummalise makse alusel.

  (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal:
  1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

  (4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal:
  1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

  (5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks on toetuse maksimaalne osakaal:
  1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

  (6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks, mis hõlmab § 7 lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal:
  1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

  (7) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal:
  1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

  (8) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (9) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevusteks COVID-19 raamistiku alusel või vähese tähtsusega abina toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (10) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevusteks COVID-19 raamistiku alusel või vähese tähtsusega abina toetuse taotlemisel on Eestis väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutseva ettevõtja toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (11) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

  (12) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 11.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (21) Voorulise taotlemise puhul teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

  (4) Juhul kui projekt hõlmab § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tegevusi, tuleb toetuse taotlemisele eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang.

  (5) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

  (6) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja § 2 lõikes 3 sätestatud tulemusele.

  (7) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

  (8) Väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve on 11 600 000 eurot.

  (9) Kuue kuu möödumisel alates määruse jõustumisest võib rakendusüksus väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve vabajääki kasutada ka Tallinnas ja Harjumaal tegutsevate ettevõtjate projektide rahastamiseks.

  (10) Lõikeid 7, 8 ja 9 kohaldatakse jooksva taotlemise korral.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

§ 12.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka muu eraõiguslik juriidiline isik või TA asutus.

  (3) Toetuse taotleja ja partner peavad lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja või partner ei ole ettevõtja, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata;
  2) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja või partner raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
  3) COVID-19 raamistiku alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja või partner seisuga 31. detsember 2019. a raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, tingimusel, et tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta ei ole saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi;
  4) taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot;
  5) juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
  6) COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel saab toetust taotleda taotleja või partner, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu ning taotlejale ja partnerile COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest antud abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 1 800 000 eurot;
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]
  7) COVID-19 raamistiku osa 3.6 alusel saab toetust taotleda COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus-arendustegevuseks juhul, kui abisaaja võtab kohustuse anda mittediskrimineerivatel turutingimustel lihtlitsentse kolmandatele isikutele Euroopa Majanduspiirkonnas;
  8) juhul kui taotleja või partner on varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses või struktuuritoetuse seaduses sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas;
  9) vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.

§ 13.   Taotleja kohustused

  Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
  1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  2) täitma struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 14.   Nõuded taotlusele

  Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:
  1) taotluses kirjeldatud tegevused panustavad §-s 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisesse;
  2) toetuse taotleja ja ettevõtjatest partnerite järgnevate majandusnäitajate andmeid taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul peale projekti rakendamise lõppu: ettevõtja TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja TA töötajate arv;
  3) toetust taotletakse § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
  4) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 10 sätestatud toetuse piirsummasid ja määrasid;
  5) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut;
  6) projekti läbiviimise koht;
  7) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan juhul, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud projekti tegevuseks;
  8) projekti kirjeldus, mis on kooskõlas projektiplaaniga ja sisaldab muu hulgas tegevuskava, eesmärke, mõõdetavaid tulemusi ning eelarvet toetatavate tegevuste ning abikõlblike kulude lõikes;
  9) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;
  10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  12) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
  13) taotleja ja partneri bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui kuus kuud;
  14) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt;
  15) inglisekeelne projektiplaan koos lisadega juhul, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;
  16) toetuse taotlemisel kindlasummalise makse alusel väljundindikaator koos alg- ja lõpptasemega, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused;
  17) tõendid ja selgitused, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui toetust taotletakse kindlasummalise makse alusel;
  18) teavet, kas toetus on suunatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse vastu võitlemiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks;
  19) teavet toetuse saaja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse majanduslike mõjude kohta, juhul kui projekt viiakse ellu COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel.

4. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) registreerimisest;
  2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
  3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist;
  4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest;
  5) nõuetele vastavate taotluste hindamisest;
  6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas;
  7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

  (31) Voorulise taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg 60 tööpäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (4) Juhul kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul andnud selgitusi, esitanud lisadokumente ega täiendanud või muutnud taotlust.

§ 16.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 12 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 14 sätestatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja või partner ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli taotleja või partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas;
  3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.

  (4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluste hindamine

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni.

  (2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

  (3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

  (4) Rakendusüksus kaasab taotluste hindamisel eksperte.

  (5) Hindamiskomisjon ülesanneteks on:
  1) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
  2) teha rakendusüksusele ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks;
  3) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks.

§ 18.   Taotluste hindamise valikukriteeriumid ja kord

  (1) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti seotust ja mõju Eesti majandusele tervikuna, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele, projekti mõju kasvuvaldkondade eesmärkide täitmisesse – 25 protsenti koondhindes;
  2) projekti majanduslik mõju ja efektiivsus, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist – 40 protsenti koondhindest;
  3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – 35 protsenti koondhindest;
  4) projekti mõju läbivatele teemadele, mille raames hinnatakse projekti seotus ja mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele – 10 protsenti koondhindest.

  (2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti.

  (3) Juhul kui vähemalt ühe lõike 1 punktides 1−3 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku.

  (4) Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel antud hindeid.

  (5) Hindamiskomisjon teeb lõike 1 kohaselt kujunenud koondhinde alusel rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamise kohta, kui koondhinne on vähemalt 2,50 punkti.

  (51) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksus taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (6) Hindamiskomisjon võib projekti eesmärkide edukamaks saavutamiseks teha rakendusüksusele motiveeritud ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks toetuse taotlejale toetuse suuruse ja taotluse sisu muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.

  (7) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

§ 19.   Teostatavusuuringu taotluste valikukriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevust sisaldavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslik mõju, mille raames hinnatakse ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslikku olulisust taotlejale ja partneritele, taotleja ja projekti valdkondadele ning Eesti majandusele tervikuna – 40 protsenti koondhindest;
  2) projekti põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse teostatavusuuringu seotust kavandatava rakendusuuringu ja tootearenduse projektiga, uuritava probleemi mõju ja olulisust rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimisele ja tulemuste rakendamisele, teostatavusuuringu tegevuskava ja ajakava põhjendatust ja realistlikkust, projekti meeskonna teadmisi, oskusi ja kogemusi sarnaste tegevuste elluviimisel, projekti eelarve põhjendatust – 60 protsenti koondhindest.

  (2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti.

  (3) Juhul kui lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel hinnatud taotluse hinnete kaalutud keskmise alusel kujunenud koondhinne on alla 2,50 punkti teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse.

  (31) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksuse taotlused hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal ühtsesse § 18 lõikes 51 sätestatud pingeritta § 18 alusel hinnatud taotlustega.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (4) Üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevust sisaldavate projektide hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

  (5) Rakendusüksusel on õigus moodustada lõikes 1 nimetatud projekte sisaldavate taotluste hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluste hindamisse eksperte.

  (6) Hindamiskomisjoni moodustamisel kooskõlastatakse hindamiskomisjoni koosseis eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

§ 20.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Hindamiskomisjoni ettepaneku või §-s 19 kirjeldatud hindamise tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
  2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses:
  1) aruannete esitamise tähtajad;
  2) väljamaksetaotluste esitamise tingimused;
  3) kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makse suurus ja § 25 lõikes 5 toodud rakendamise tingimused;
  4) toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende saavutamise tõendamise alused.

  (21) Voorulise taotlemise korral lähtub rakendusüksus lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel § 18 lõike 51 ja § 19 lõike 31 kohaselt koostatud ühtsest pingereast.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (6) COVID-19 raamistiku ja riigiabi loa alusel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuseid Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni riigiabi loas sätestatud tähtajani või kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53, sealhulgas on õigus sätestada projekti iga järgneva etapi rahastamiseks kõrvaltingimusena eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ning tulemuste saavutamine.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel juhul, kui toetuse saaja ei vii tegevusi ellu taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud tingimustel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel.

  (3) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse e-Toetuse keskkonna kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

  (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide summad ei muutu, ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Eelarve muutmisel ilma taotluse rahuldamise otsust muutmata ei tohi suureneda projekti abikõlblike kulude summa ega toetuse summa.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 4 nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (6) Kindlasummalise makse alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused.

  (7) Projektile kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat ei suurendata.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse saamisest arvates.

  (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (10) Kui projekti maksumus suureneb, on toetuse saaja kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus täiendavateks tegevusteks, projekti suurenemine on põhjendatud ning kooskõlas §-s 10 toodud sätestatud piirmääradega, riigiabi reeglitest tuleneva ergutava mõju nõudega ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

§ 23.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

  (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluste menetlemise määruse § 12 lõikes 1 sätestatud otsuse kohaselt.

6. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
  1) vahearuanne;
  2) lõpparuanne.

  (2) Aruannete vormid kinnitab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-Toetuse keskkonna kaudu.

  (3) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotlusega koos saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta. Vahearuande esitamise kuupäevad ja perioodid sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (4) Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise kohta.

  (5) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

  (6) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

  (7) Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 25.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15, 19 ja 20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse kindlasummaliste maksetena, kui projekti raames taotletakse toetust § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele ja tegelike kulude alusel, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 4 või 5 nimetatud tegevustele.

  (3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 90% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.

  (4) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

  (5) Kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel, tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel ei maksa rakendusüksus toetust välja.

  (6) Ettemakseid toetuse saajale võib teha põhjendatud juhtudel ühendmääruse §-des 19 ja 20 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (7) Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.

  (8) Juhul kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni lõikes 9 nimetatud kohustuse täitmiseni.

  (10) Kui makse tehakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.

  (11) Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele.

  (12) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 50 eurot.

§ 26.   Toetuse maksmine arve väljastajale

  (1) Rakendusüksus võib ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.

  (2) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.

  (3) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset toetuse saajale ajal, kui tal on ühendmääruse §-de 18 või 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 27.   Toetuse saaja ja partneri kohustused ja õigused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi:
  1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
  2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
  4) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt;
  5) täitma Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud teavitamiskohustusi;
  6) teavitama rakendusüksust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja aktsionär, osanik või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;
  7) esitama rakendusüksusele TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus;
  8) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  9) juhul kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel tõendama kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet § 28 lõike punktis 12 sätestatud dokumentide säilitamistähtpäevani.

  (2) Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses peab järgima riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud piirmääraga summaga või suurem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus.

  (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

  (4) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (5) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 28.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsused kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, lähtudes dokumentide kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest;
  2) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) kontrollima projekti elluviimist;
  4) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate;
  5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimasest toetuse otsusest;
  6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele;
  7) koguma ja esitama rakendusasutusele toetusmeetme mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajaminevaid andmeid ja teavet;
  8) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded;
  9) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmeid;
  10) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
  11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
  12) teavitama taotluse rahuldamise otsuses toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 17 toodud dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud;
  5) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist struktuuritoetuse seaduse § 45 alusel, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

/otsingu_soovitused.json