Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses alusharidusseaduse rakendamisega

Vastu võetud 23.05.2025 nr 26

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 3², põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4, § 37 lõike 3, § 63 lõike 10 ning kõrgharidusseaduse § 7 lõike 4 alusel.

§ 1.  Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a määruse nr 81 „Koolitusloa vorm” muutmine

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a määruse nr 81 „Koolitusloa vorm” preambulist jäetakse välja tekstiosa „ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 12 lõike 1”.

§ 2.  Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruse nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad” muutmine

Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruses nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „Koolieelsete lasteasutuste” sõnadega „Lastehoidude, lasteaedade,”;

2) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste” sõnadega „lastehoidude, lasteaedade,”;

3) paragrahvi 2 pealkirjas asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse” sõnadega „Lastehoiu ja lasteaia”;

4) paragrahvi 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse” sõnadega „Lastehoiu ja lasteaia”;

5) paragrahvi 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) laste ja lapsehoidjate, õpetajate, abiõpetajate ametikohtade suhtarv;
4) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate, abiõpetajate ja lapsehoidjate osakaal;”;

6) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgimiselt:

„5) haridusliku erivajadusega lapse toetamist käsitleva koolituse läbinud õpetajate, abiõpetajate ja lapsehoidjate osakaal.”.

§ 3.  Haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) lastehoius või lasteaias käiva lapse individuaalne arenduskava või lapse arengu hindamise ja -vestluse tulemused või koolivalmiduskaart;”;

2) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) lasteaias käivale lapsele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks.”;

3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärast seda, kui vanem on andnud lasteaiale alusharidusseaduse § 13 lõikes 8 nimetatud nõusoleku soovituse rakendamiseks, täieliku teovõimega õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud õppeasutusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud nõusoleku soovituse rakendamiseks, kannab nõustamismeeskond soovituse viie tööpäeva jooksul Eesti Hariduse Infosüsteemi.”.

§ 4.  Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määruses nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev määrus sätestab lastehoius, lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis (edaspidi koos õppeasutus) teenust osutavate tugispetsialistide teenuse kirjelduse, sealhulgas tugispetsialistide peamised ülesanded erialasest pädevusest lähtuvalt ning teenuse rakendamise korra.”;

2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tugispetsialistide teenus (edaspidi teenus) on õppe- ja kasvatusprotsessis lapse ja õpilase (edaspidi koos õppija) arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi ning lapse arengu eeldatavate tulemuste või õpilase õpitulemuste saavutamist toetav ja õppimiskohustuse täitmist takistavaid probleeme ennetav logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus.”;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) teeb koostööd õpetajate, abiõpetajate, lapsehoidjate ja teiste tugispetsialistidega õppija abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamiseks ning hindab õppija arengut ja toimetulekut õpi- ja kasvukeskkonnas eriala kompetentsist lähtuvalt;
2) nõustab ja toetab õpetajat, abiõpetajat ja lapsehoidjat õppija õppe- ja arendustegevuste planeerimisel ning läbiviimisel, õpilasele sobiva õppemetoodika ja õppevormi leidmisel, sobilike õppematerjalide, abivahendite valimisel ja kohandamisel ning individuaalse arenduskava või õppekava koostamisel;”;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 3 ja 6 ning paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „õpilane” sõnaga „õppija” vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) koostöös teiste tugispetsialistidega nõustab õppeasutuse juhtkonda, õpetajaid, abiõpetajad, lapsehoidjaid ja teisi õppeasutuse töötajaid haridusliku erivajadusega õppija õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel, õppija vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õppija toetamiseks sobivate meetmete valikul;”;

6) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „lapse” sõnaga „õppija”;

7) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 1–4 sõnastatakse järgmiselt:

„1) eripedagoogi ülesandeks õppija arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning arengu- ja õpivajaduste välja selgitamine; vanemate toetamine ning õpetajate juhendamine ja nõustamine õppija õppe planeerimisel ja läbiviimisel; alarühma, õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses;
2) logopeedi ülesandeks õppija kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega õppija väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine, neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine, vajadusel alternatiivse suhtlusvahendi vajaduse hindamine, sobiva vahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, õpetajate ja vanemate toetamine õppija kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel;
3) koolipsühholoogi ülesandeks õppija psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused) hindamine; õppija ja vanema nõustamine õppija isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel; õppija toetamine ning vanema ja õppeasutuse töötajate nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel;
4) sotsiaalpedagoogi ülesandeks õppija sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õppija suhtlemis- ja enesekohaste oskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; õppeasutuses esilekerkivate sotsiaalsete ja õpilase õppimiskohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine ja läbiviimine.”;

8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Teenust osutatakse klassi- või rühmaruumis, välja arvatud, kui teenuse osutamiseks on vajalik õppija eraldamine oma rühmast või klassist ja eakaaslastest. Kui teenust osutatakse väljaspool rühma- või klassiruumi, peab tugispetsialisti kasutuses olema ruum, kus on tagatud õppija privaatsus ja mille sisustus võimaldab osutada teenust individuaalselt ja grupis.”;

9) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenuse rakendamine, selle maht ja kestus otsustatakse tugispetsialistide, klassi- ja aineõpetajate koostöös, lastehoiu või lasteaia puhul tugispetsialistide ja rühmaõpetajate või lapsehoidjate koostöös.

(2) Õppeasutus võib kaasata teenuse vajaduse hindamisel ja õppijale toe valikul teiste valdkondade spetsialiste väljastpoolt õppeasutust, teavitades sellest vanemat.”;

10) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Direktor või lastehoiu puhul pidaja võtab teenuse osutamiseks õppeasutusse tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil, arvestades seejuures õppija vajadustega.

(5) Õpilase või vanema poolt teenuse saamiseks soovi avaldamisel või teenuse järele vajaduse ilmnemisel korraldab õppeasutus õppijale võimaluse vestelda isiklikult tugispetsialistiga mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õppija enda või teiste õppijate elu või tervis on ohus, tuleb õppijale teenust pakkuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.”;

11) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Teenuseid osutatakse õppeasutuses või vanema nõusolekul muus asukohas. Teenuse osutamisel muus asukohas teeb teenuse osutaja koostööd õppeasutusega ning edastab õppeasutusele vajalikku infot teenuse sisu, mahu ning tulemuslikkuse kohta.”;

12) paragrahvi 3 lõike 7 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Teenuste korraldamisega seotud isikutel on õigus avaldada üksteisele õppija abi ja teenuse korraldamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik õppijale abi ja teenuse korraldamiseks.”;

13) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tugispetsialistide poolt õppijale läbi viidud hindamiste, testimiste ja uuringute järeldused vajalike sekkumiste kohta, spetsialistide antud soovitused, rakendatud teenused ja meetmed ning hinnang nende tulemuslikkusele kantakse ajalises järjekorras õppija individuaalse arengu jälgimise kaardile.”;

14) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „õpilasele” sõnaga „õppijale”.

§ 5.  Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse” sõnadega „lastehoiu, lasteaia”;

2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse õpetaja” sõnadega „lastehoiu ja lasteaia õpetaja (edaspidi alusharidusõpetaja)”;

3) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse õpetaja” sõnaga „Alusharidusõpetaja”;

4) paragrahvi 9 lõikes 2 ja paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse õpetaja” sõnaga „alusharidusõpetaja”.

§ 6.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.