Haridus- ja Teadusministeerium

Teksti suurus:

Lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2025
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.06.2025, 3

Lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

Vastu võetud 02.05.2016 nr 16
RT I, 19.05.2016, 12
jõustumine 22.05.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.02.2018RT I, 20.02.2018, 123.02.2018
23.05.2025RT I, 04.06.2025, 101.09.2025

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tegevusnäitajad, mis kirjeldavad lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust, rahulolu ja efektiivsust ning täienduskoolituse läbiviimist täienduskoolitusasutustes.
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

§ 2.   Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised:
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
  1) tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal;
  2) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;
  3) laste ja lapsehoidjate, õpetajate, abiõpetajate ametikohtade suhtarv;
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
  4) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate, abiõpetajate ja lapsehoidjate osakaal;
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
  5) haridusliku erivajadusega lapse toetamist käsitleva koolituse läbinud õpetajate, abiõpetajate ja lapsehoidjate osakaal.
[RT I, 04.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

§ 3.   Põhikooli tegevusnäitajad

  (1) Põhikooli tegevusnäitajad on järgmised:
  1) kooliga rahulolevate õpilaste osakaal 8. klassi õpilastest;
  2) koolis kiusamist mitte kogenud õpilaste osakaal 8. klassi õpilastest;
  3) tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal;
  4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (8. klass);
  5) põhjuseta puudujate osakaal 8. klassi õpilastest;
  6) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;
  7) põhikooli lõpueksamite tulemused;
  8) põhikooli lõpueksamite ja vastavate õppeainete aastahinnete kooskõla;
  9) õppetöö katkestamise osakaal III kooliastmes;
  10) edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetanutest;
  11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;
  12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;
  13) põhikooli pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata õpilasi, kellele on koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel koostatud individuaalne õppekava, millega on vähendatud või asendatud eksamiainetes põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, ning lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivaid põhikoolilõpetajaid.
[RT I, 20.02.2018, 1 - jõust. 23.02.2018]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata toimetuleku- ja hooldusõppel olevaid õpilasi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5–8 ja 13 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi.

  (5) Kooli puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, tehakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3–4 ja 9–12 nimetatud tegevusnäitajate arvestus mittestatsionaarses õppes osalevate õpilaste kohta eraldi. Andmed avalikustatakse tegevusnäitajana juhul kui mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi on sihtgrupi hulgas vähemalt viis.

§ 4.   Gümnaasiumi tegevusnäitajad

  (1) Gümnaasiumi tegevusnäitajad on järgmised:
  1) gümnaasiumi 10. klassi sisse astunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;
  2) kooliga rahulolevate õpilaste osakaal 11. klassi õpilastest;
  3) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;
  4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (11. klass);
  5) riigieksamite tulemused;
  6) riigieksamite ja vastavate õppeainete kooliastmehinnete kooskõla;
  7) gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse;
  8) gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal;
  9) õppetöö katkestajate osakaal 10. klassi õpilastest;
  10) edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest;
  11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;
  12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;
  13) gümnaasiumi pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5–9 ja 13 nimetatud tegevusnäitajaid ei kohaldata gümnaasiumile, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe ning gümnaasiumi puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, ei võeta nimetatud näitaja arvestuses arvesse mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4, 10–12 nimetatud tegevusnäitajate arvestus tehakse gümnaasiumi puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, mittestatsionaarses õppes osalevate õpilaste kohta eraldi. Andmed avalikustatakse tegevusnäitajana juhul, kui mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi on sihtgrupi hulgas vähemalt viis.

§ 5.   Kutseõppeasutuse tegevusnäitajad

  Kutseõppeasutuse tegevusnäitajad on järgmised:
  1) kutsekeskharidusõppesse sisse astunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;
  2) kutsekeskhariduse tasemel õppivate õpilaste rahulolu;
  3) digilahenduste kasutamise sagedus õppetegevuses;
  4) kutseeksami sooritanute osakaal eksamil osalenutest;
  5) õppetöö katkestajate osakaal;
  6) kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal;
  7) lõpetajate hõive aasta pärast lõpetamist;
  8) töökohapõhise õppe lõpetanud õpilaste osakaal.

§ 6.   Täienduskoolitusasutuse tegevusnäitajad

  (1) Täienduskoolitusasutuse tegevusnäitajad õppekavarühmade lõikes on järgmised:
  1) täienduskoolitust alustanud õppijate arv;
  2) väljaantud tunnistuste arv;
  3) läbiviidud kursuste arv kokku;
  4) kursused mahus kuni 8 akadeemilist tundi;
  5) kursused mahus 9–26 akadeemilist tundi;
  6) kursused mahus 27–80 akadeemilist tundi;
  7) kursused mahus 81–240 akadeemilist tundi;
  8) kursused mahus rohkem kui 240 akadeemilist tundi.

  (2) Tegevusnäitajate arvestamisel võetakse aluseks kursused, mis on lõppenud arvestuse aluseks olnud kalendriaastal.

§ 7.   Rakendussätted

  (1) Käesoleva määruse §-s 2, § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 7 ja 8, § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 7 ja 13 ning § 5 punktides 1 -3, 7 ja 8 loetletud tegevusnäitajad tehakse kättesaadavaks hiljemalt 2018. aasta 1. veebruariks.

  (2) Käesoleva määruse §-s 6 loetletud tegevusnäitajad tehakse kättesaadavaks täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikes 5 kehtestatud tähtaegadel ja korras. 2016. aasta tegevusnäitajaid arvestatakse perioodi kohta alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json