Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Eelarve

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hasartmängumaksu seadus

Vastu võetud 13.03.2002
RT I 2002, 28, 158
jõustunud vastavalt §-le 10.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.  Hasartmängumaksu objekt

  Hasartmängumaksuga maksustatakse :
  1) hasartmänguseaduses (RT I 1995, 58, 1005; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1564; 1998, 57, 860; 2000, 86, 545) sätestatud osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa;
  2) hasartmänguseaduses sätestatud õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat;
  3) õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa;
  4) loteriiseaduses (RT I 1994, 50, 845; 1995, 95, 1630; 1997, 1, 6; 2000, 14, 95; 2001, 93, 565) sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.

§ 2.  Hasartmängumaksu maksja

  Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.

§ 3.  Maksustamisperiood

  (1) Õnnemängu, loterii ja osavusmängu korraldamisel on maksustamisperiood üks kalendrikuu.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2006]

  (2) Kihlveo ja totalisaatori korraldamisel ning sellise õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, on maksustamisperiood ühe kihlveo või totalisaatori või õnnemängu korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesest päevast ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimase päevaga.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2007

  (2) Kihlveo ja totalisaatori korraldamisel on maksustamisperiood ühe kihlveo või totalisaatori korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimase päevaga.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.  Hasartmängumaksu deklareerimine ja tasumine

  (1) Hasartmängukorraldaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodi lõppemisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.

  (2) Õnnemängu korraldamiseks kasutatava mängulaua ja mänguautomaadi maksustamine toimub maksumärgi ostmisega õnnemängu korraldaja poolt.

  (3) Hasartmängumaksu deklaratsioon tuleb esitada ka käesoleva seaduse § 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud summa puudumisel.

  (4) Hasartmängumaksu deklaratsiooni vormi ja täitmise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 5.  Maksumärk

  (1) Maksumärk käesoleva seaduse tähenduses on õnnemängu korraldamiseks kasutatavale mängulauale või mänguautomaadile kinnitatav hasartmängumaksu tasumist tõendav kleebis, mis annab õnnemängu korraldajale mängukohta mängulaua või mänguautomaadi paigutamise õiguse. Õnnemängu korraldamine ilma maksumärgita mängulaual või mänguautomaadil on keelatud.

  (2) Maksumärgil peab olema kordumatu kood ja maksustamisperioodi tähistus.

  (3) Õnnemängu korraldaja on kohustatud:
  1) ostma maksuhaldurilt enne maksustamisperioodi algust maksumärgi;
  2) registreerima maksumärgid maksuhalduri juures enda nimele, märkides eraldi iga mängukoha jaoks ostetud mänguautomaatide ja mängulaudade maksumärkide arvu;
  3) kinnitama maksumärgi maksuobjektile hiljemalt maksustamisperioodi esimesel päeval.

  (4) Kui maksumärk on hävinud, kadunud või rikutud, peab õnnemängu korraldaja taotlema uue maksumärgi väljastamist, kui ta soovib õnnemängu korraldamist mängulaual või mänguautomaadil jätkata. Maksumärk on rikutud, kui sellel olev kohustuslik teave on osaliselt või täielikult loetamatu või maksumärk on katki. Rikutud maksumärk tuleb selle asendamiseks uue maksumärgiga tagastada Maksu- ja Tolliametile.

  (5) Õnnemängu korraldaja on kohustatud tasuma varem väljastatud maksumärgi asendamiseks uue maksumärgiga hasartmängumaksu, kui maksumärk on hävinud, kadunud või rikutud, kui rikutud maksumärgi kontrollimisel ei ole võimalik tuvastada maksustamisperioodi, milleks see oli väljastatud.

  (6) Kui Maksu- ja Tolliamet ei ole õnnemängu korraldajast mitteolenevatel põhjustel maksumärke väljastanud, on õnnemängu korraldajal õigus taotleda nende eest tasutud maksusumma tagastamist. Maksusumma tagastatakse ka juhul, kui on tõendatud, et maksumärk hävis õnnetusjuhtumi tagajärjel.

  (7) Maksumärgi kirjelduse ning maksumärgi ostmise, registreerimise, kasutamise ja kadunud, hävinud või rikutud maksumärgi asendamise korra kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 6.  Maksumäär

  (1) Hasartmängumaksu maksumäär õnnemängu korraldamisel on:
  1) 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
  2) 20 000 krooni ühe mängulaua kohta.

  (2) Hasartmängumaksu maksumäär käesoleva seaduse § 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud maksuobjektidelt on:
  1) 5 protsenti kihlveo korraldamisel;
  2) 5 protsenti totalisaatori korraldamisel;
  3) 18 protsenti osavusmängu korraldamisel;
  4) 18 protsenti õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil;
  5) 18 protsenti klassikalise loterii korraldamisel;
  6) 18 protsenti kiirloterii korraldamisel;
  7) 10 protsenti arvloterii korraldamisel.
[RT I 2004, 84, 571 - jõust. 01.01.2005]

§ 7.  Hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine

  (1) Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse.

  (2) Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast:
  1) 46 protsenti kantakse laekumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
  2) 3,9 protsenti eraldatakse Eesti Punasele Ristile;

[Punkti 3 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2004 – RT I 2004, 52, 362, sõnastus kuni 31. 12. 2006]

  3) 12,7 protsenti eraldatakse laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks. Nimetatud summast eraldatakse 99,5 protsenti projektide toetamiseks ja 0,5 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud komisjoni teenindamisega seotud kulude katteks. Komisjoni teenindamisega seotud kuludeks eraldatud aasta lõpuks kasutamata jäänud summa lisatakse laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks;[Punkti 3 sõnastus alates 1. 01. 2007]
  3) 12,7 protsenti eraldatakse Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ja 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud komisjoni teenindamisega seotud kulude katteks. Programmi vahenditest eelarveaastaks arvestatud 0,5 protsendi summast kasutamata jäänud vahendid lisatakse järgmisel aastal programmi vahendite 99,5 protsendi summale investeeringute toetamiseks.

[Punkti 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2004 – RT I 2004, 52, 362]

  4) 37,4 protsenti eraldatakse spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks. Nimetatud summast eraldatakse 31,8 protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7 protsenti pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks, 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks. Nõukogu teenindamisega seotud kuludeks eraldatud aasta lõpuks kasutamata jäänud summa lisatakse pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud laekumistest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . Toetuste andmise otsused teeb Siseministeeriumi juurde moodustatud alaline regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon. Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest toetuste saamiseks esitatud taotlused vaatab läbi ja toetuse andmise ning selle suuruse otsustab Riigikogu moodustatud nõukogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Nõukogu teenindamise tagab Vabariigi Valitsus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ministeeriumi kaudu. Ministeerium kontrollib taotluse ja sellega koos esitatud dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja edastab materjalid nõukogule koos oma kirjaliku arvamusega kümne tööpäeva jooksul, arvates materjalide saamisest. Otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul, arvates ministeeriumile taotluse esitamise päevast. Nõukogu otsusest teatab taotlejale ministeerium.

  (6) Nõukogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool nõukogu liikmetest. Nõukogu teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

  (7) Riigikogu liikme volituste lõppemisel täidab nõukogu liige oma ülesandeid kuni Riigikogu poolt uue liikme nimetamiseni.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006; 1. 01. 2007]

§ 8.  Hasartmängumaksu seaduse kehtetuks tunnistamine

  Hasartmängumaksu seadus (RT I 1995, 95, 1630; 1997, 1, 6; 11, 95; 81, 1364; 1999, 27, 392) tunnistatakse kehtetuks.

§ 9.  Seaduse rakendamine

  (1) Maksu- ja Tolliamet väljastab käesoleva seaduse jõustumisest algava maksustamisperioodi maksumärke pärast käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamist, kui hasartmängumaks on tasutud käesolevas seaduses sätestatud määras.

  (2) Õnnemängu korraldaja, kes on ostnud maksumärke käesoleva seaduse jõustumisest algavaks maksustamisperioodiks, tasub lisaks varem kehtinud määras tasutud maksusummale puudujääva osa käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud summast. Eelnimetatud maksumärgi asendamise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 5, arvestades käesolevas lõikes sätestatut.

  (3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud ministeeriumid teatavad hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisest arvates Riigikogule nende poolt nõukogu koosseisu nimetatud isikud. Kuni uue nõukogu moodustamiseni täidab nõukogu ülesandeid käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud hasartmängumaksu seaduse alusel moodustatud nõukogu.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 9¹.  Seaduse rakendamine Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks.

  (2) Kui Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamist rahastatakse muu hulgas Eesti Vabariigi poolt riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 40¹ alusel Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusele antava laenuga, kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks ettenähtud vahendid laenulepingu sõlmimisele järgnevast kuust kuni 2005. aasta 31. detsembrini Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusele. Alates 2006. aasta 1. jaanuarist jäetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks ettenähtud vahendid riigieelarvesse laenu tagasimaksete katteks kuni Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmiseni.
[RT I 2004, 52, 362 - jõust. 01.07.2004]

§ 10.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. aprillil.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.