Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.07.2011
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2011, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.06.2011 otsus nr 909

Meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.2011

§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses (RT I, 17.03.2011, 23) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktis 27, § 42 lõikes 6 ja § 57 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „ankrukoht” sõnaga „ankruala” vastavas käändes;

2) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes, mida veetakse:
1) pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega;
2) puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega;
3) vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega;
4) mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või
5) kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega.”;

3) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon (edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon) paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal.”;

4) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Ohtlikku lasti vedav laev, mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast, peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet.”;

5) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

6) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva, reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.”;

7) paragrahvi 42 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 42 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Veeteede Ametit ei pea teavitama kohalikus rannasõidus sõitvas laevas olevast ohtlikust lastist.”;

9) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder, kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Veeteede Ametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Erandid ohtlikust lastist teavitamisel

(1) Veeteede Amet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest, kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused:
1) laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel;
2) laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi;
3) reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Veeteede Ametile;
4) iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Veeteede Ametile kättesaadav ööpäev läbi;
5) sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Veeteede Ametit.

(2) Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama riigi vahel, millest vähemalt üks on Eesti, võib Veeteede Amet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist, kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud tingimused.

(3) Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Veeteede Amet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt.

(4) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.

(5) Veeteede Amet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest.”;

11) seadust täiendatakse peatükiga 122 järgmises sõnastuses:

122. peatükk
LAEVA SAABUMISEST JA LAHKUMISEST TEATAMINE

§ 533. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamine

(1) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Veeteede Ametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.

(2) Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Veeteede Ametile 72 tundi enne laeva saabumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.

(4) Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Veeteede Ametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.

(5) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Veeteede Ametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.

(7) Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 534. Erandid sadamasse saabumise teate esitamisest

(1) Veeteede Amet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 533 lõigete 1–3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 421 sätestatud nõudeid ja korda.

(2) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.”;

12) seadust täiendatakse peatükiga 141 järgmises sõnastuses:

141. peatükk
ELEKTROONILINE MEREINFOSÜSTEEM

§ 751. Elektrooniline mereinfosüsteem

(1) Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist.

(2) Elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja on Veeteede Amet.

(3) Reeder, kapten või laevaagent peab edastama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva sadamasse saabumise teate, laeva sildumise ja sadamast väljumise aja, teabe ohtliku lasti kohta, turvalisuse eelteate ja ülddeklaratsiooni ning jäämurdja tellimuse.

(4) Politseiasutus sisestab elektroonilisse mereinfosüsteemi reostuse teate.

(5) Veeteede Amet sisestab elektroonilisse mereinfosüsteemi laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teate, laevaheitmete üleandmata jätmise teate ning vajaduse korral muud andmed.

(6) Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral tuleb lõigetes 3 ja 4 nimetatud teave esitada muul viisil.

(7) Elektroonilise mereinfosüsteemi andmed ei ole avalikud.

(8) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt viis aastat.

(9) Elektroonilise mereinfosüsteemi pidamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

13) paragrahvi 78 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 78 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust.

(11) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder enne uue kontrolli läbiviimist riigilõivu.”;

15) paragrahvi 791 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui puistlastilaeva või naftatankeri kinnipidamise tingis mittevastavus konstruktsiooni puudutavatele nõuetele või laeva konstruktsiooni puudutavate dokumentide mittevastavus nõuetele, võib Veeteede Amet nõuda, et enne laeva lubamist remondisadamasse tehakse kinnipidamissadamas vajalikud laevakere paksuse mõõtmised.”;

16) paragrahvi 793 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet keelab Eesti sadamasse ja ankrualasse sisenemise (edaspidi sadamasse sisenemise keeld) välisriigi lippu kandval laeval juhul, kui:
1) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral või
2) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud halli nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral.”;

17) paragrahvi 793 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sadamasse sisenemise keeld jõustub pärast laeva kolmandat kinnipidamist hetkest, kui laev lahkub sadamast või ankrualalt, kus laev kinni peeti ning kus tehti sisenemise keelu otsus.”;

18) paragrahvi 793 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui laev on Euroopa Liidus saanud kolm korda sadamasse sisenemise keelu, on laeval pärast järgmist kinnipidamist mõnes Euroopa Liidu sadamas või ankrualas alaliselt keelatud siseneda Eesti sadamasse ja ankrualasse.”;

19) paragrahvi 793 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit ja reederit. Veeteede Amet edastab sadamasse sisenemise keelu otsuse koopia laeva lipuriigi pädevale asutusele, asjaomasele klassifikatsiooniühingule ja turvalisusorganisatsioonile, Paris MOU liikmesriikidele, Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Paris MOU sekretariaadile ning sisestab andmed keelu kohta viivitamata laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi (edaspidi THETIS).”;

20) paragrahv 794 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 794. Laevade sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamine

(1) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Veeteede Ametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.

(2) Veeteede Amet võib sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistada kolme kuu möödudes selle kehtestamisest, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

(3) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Veeteede Ameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras teine keeld, siis võib Veeteede Amet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 12 kuu möödudes, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

(4) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Veeteede Ameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras kolmas keeld, siis võib Veeteede Amet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 24 kuu möödudes tingimusel, et:
1) laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja ega halli nimekirja;
2) laeva seadusjärgsed tunnistused ja klassifikatsioonitunnistused on väljastanud lipuriik või klassifikatsiooniühing, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 11–23), alusel;
3) reederil on head tegevusnäitajad, mis on kindlaks määratud tema laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel Euroopa Liidus ja Paris MOU liikmesriikides;
4) laev läbib kokkulepitud sadamas käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

(5) Kui pärast 24 kuu möödumist kolmanda sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest ei vasta laev käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab Veeteede Amet laevale alalise sadamasse sisenemise keelu.

(6) Veeteede Amet tunnistab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks, kui laiendatud kontrolli tulemusel on Veeteede Amet veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Veeteede Amet teavitab kirjalikult sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamisest viivitamata reederit, laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Paris MOU sekretariaati ning sisestab andmed keelu kehtetuks tunnistamise kohta THETIS-esse.

(7) Kui reeder taotleb sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks laiendatud kontrolli läbiviimist välisriigis, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametniku lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(8) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

21) paragrahvi 795 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui reederi esitatud vaide tulemusena tunnistatakse kehtetuks laeva kinnipidamise ettekirjutus või sadamasse sisenemise keelu otsus või muudetakse seda, siis teeb Veeteede Amet viivitamata asjakohase muudatuse THETIS-es ja teavitab sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni.”;

22) seaduse § 903 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 903. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmine

(1) Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmise ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

23) paragrahvi 9426 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „94,”;

24) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) rahvusvaheline konventsioon ohututest konteineritest.”;

25) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekst „nõukogu direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20–27), muudetud direktiividega 97/58/EÜ (EÜT L 274, 07.10.1997, lk 8), 2001/105/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 9–16) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);” tekstiga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 47–56);”;

26) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekst „nõukogu direktiiv 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (EÜT L 157, 07.07.1995, lk 1–19), muudetud direktiividega 98/25/EÜ (EÜT L 133, 07.05.1998, lk 19–20), 98/42/EÜ (EÜT L 184, 27.06.1998, lk 40–46), 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67–70), 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 17–31) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);” tekstiga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.05.2009, lk 57–100);”;

27) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekst „nõukogu direktiiv 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (EÜT L 144, 15.05.1998, lk 1–115), muudetud direktiividega 2002/25/EÜ (EÜT L 98, 15.04.2002, lk 1–126), 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58), 2003/24/EÜ (ELT L 123, 17.05.2003, lk 18–21) ja 2003/75/EÜ (ELT L 190, 30.07.2003, lk 6–9);” tekstiga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.06.2009, lk 1–140), muudetud direktiiviga 2010/36/EL (ELT L 162, 29.06.2010, lk 1–135);”;

28) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiga:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 132–135).”

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I, 23.03.2011, 6) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 178 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1–21 sätestatud määras.”;

2) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, lõike 11 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud määras.

(5) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud määras.”

§ 3. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses (RT I, 23.12.2010, 35) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Sadamakapten peab teavitama Veeteede Ametit laevast:
1) mida ei lubata sadamasse;
2) mis on sadamast välja saadetud turvalisusega seotud põhjustel;
3) mis on sadamas ja millel on ilmseid nõuetest kõrvalekaldeid, mis võivad ohustada laeva ohutut juhtimist või mis on põhjendamatu oht merekeskkonnale.”;

2) paragrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Keskkonnainspektsioon edastab asjaomase teabe Veeteede Ametile.”;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.05.2009, lk 57–100).”

Ene Ergma
Riigikogu esimees