Teksti suurus:

Raudteeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.07.2011
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2011, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.06.2011 otsus nr 910

Raudteeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.2011

§ 1. Raudteeseaduses (RT I, 31.12.2010, 21) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkti 8 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

„Raudteeveerem koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või talitluslikust allsüsteemist või allsüsteemide komponentidest;”;

2) paragrahvi 3 punktist 28 jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.04.2001, lk 1–27) lisas I kirjeldatud”;

3) paragrahvi 3 punktist 29 jäetakse välja tekstiosa „EL Nõukogu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 6–24) lisas I kirjeldatud”;

4) paragrahvi 3 punkti 31 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Allsüsteem jaguneb struktuurseks ja talitluslikuks allsüsteemiks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ lisa II kirjeldusele;”;

5) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus- ja muudele nõuetele” sõnadega „raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele”;

6) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Tehnilise Järelevalve Amet edastab ohutustaseme võimaliku või tõenäolise halvenemise puhul teabe Euroopa Komisjonile, võttes aluseks nõuded, mis on kehtestatud komisjoni otsuses 2009/460/EÜ, milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6 (ELT L 150, 13.06.2009, lk 11–19).”;

7) paragrahvi 34 lõikes 13 asendatakse sõnad „arengust ja ohutustunnistuste menetlemise kohta,” sõnadega „arengust, ohutustunnistuste menetlemise ja raudteeveeremi hoolduse sertifitseerimise korra kohta,”;

8) paragrahvi 40 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, mis põhjustab inimese surma või vähemalt viiele inimesele tervisekahjustuse või ulatusliku tulekahju või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi või mis põhjustab olulise raudteeliikluse katkemise.

(3) Teise astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, mille tagajärjeks on raudteeveeremi kokkupõrge raudtee ehitusgabariidis paikneva esemega või mootorsõidukiga või raudteeveeremi kokkupõrge teise raudteeveeremiga või sellise kokkupõrke ohu loomine või kuni nelja inimese tervisekahjustus.

(4) Raudteeavarii on raudteeveeremi kasutamisega seotud sündmus, mis mõjutab raudteeohutust, kuid ei ole esimese või teise astme raudteeõnnetus.

(5) Raudteeintsident on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada raudteeohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda esimese või teise astme raudteeõnnetusena või -avariina.”;

9) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide täpsema jaotuse, ohutusnäitajad ja ohutusnäitajatest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

10) paragrahvi 41 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate andmed 1. juuniks.”;

12) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Vedurijuhina võib töötada isik, kellel on Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba) ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud piiritletud veduriliigil ja sõidupiirkonnas juhtimisõigust andev lisasertifikaat (edaspidi sertifikaat).”;

13) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud.”;

14) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Raudteeveo-ettevõtja võib nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada, teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat, juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel, et teda juhendab teine vedurijuht, kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat, järgmistel erijuhtudel:
1) kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vajalik kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid;
2) sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel veoteenuse osutamiseks ajaloolise väärtusega veeremil;
3) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel kaubaveoteenuse osutamiseks;
4) uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel;
5) vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel;
6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral.”;

15) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 32–35 järgmises sõnastuses:

„(32) Vedurijuhieksamile lubatakse isik, kes on keskhariduse baasil läbinud raudteeveeremi juhtimiseks vajaliku koolituse või saanud vastava väljaõppe raudtee-ettevõtja juures.

(33) Esmakordselt veduriliigi juhtimisõigust taotleval isikul peab olema vedurijuhiloa taotlemisele eelnevat vedurijuhiabi tööstaaži veduriliigil, mille juhtimisõigust ta taotleb:
1) vähemalt viisteist kuud;
2) vähemalt kuus kuud, kui isikul on raudteeveeremi (elektri)mehaanika erialal kutsekeskharidus, või
3) vähemalt kolm kuud, kui isikul on raudteeveeremi (elektri)mehaanika erialal kõrgharidus.

(34) Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust, peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaaži vähemalt kaks kuud ning eelnevat vedurijuhi tööstaaži vähemalt kuus kuud.

(35) Veduriliigi juhtimisõiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada vedurijuhiluba, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab õppe eesmärgil tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu, soovitavalt ühe kuu jooksul enne vedurijuhiloa taotlemist.”;

16) paragrahvi 44 lõikes 35 asendatakse sõna „vedurijuhiluba” sõnaga „sertifikaat” vastavas käändes;

17) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vedurijuhiluba väljastatakse isikule, kes on:
1) vähemalt 20-aastane;
2) läbinud keskhariduse baasil raudteeveeremi juhtimiseks vajaliku koolituse või saanud vastava väljaõppe raudtee-ettevõtja juures;
3) esitanud tõendi käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;
4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami.”;

18) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Maanteeametis vedurijuhtimise teooriaeksami (edaspidi vedurijuhieksam).”;

19) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 45 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat.”;

21) paragrahvi 45 lõikes 4, § 48 lõike 5 punktis 3, §-s 49 ja §-s 721 asendatakse sõna „teooriaeksam” sõnaga „vedurijuhieksam” vastavas käändes;

22) paragrahvi 45 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit;”;

23) paragrahvi 45 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli;”;

24) seadust täiendatakse §-dega 451 ja 452 järgmises sõnastuses:

§ 451. Sertifikaadi taotlemine ja selle kehtivuse pikendamine

(1) Sertifikaadi annab välja ja selle kehtivust pikendab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja. Sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni määruses nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27).

(2) Sertifikaadi väljastab raudtee-ettevõtja pärast vedurijuhi pädevuse kindlakstegemist eksamineerija poolt. Vedurijuhile sertifikaadi väljastamisel peab raudtee-ettevõtja võtma arvesse vedurijuhi varasema sertifikaadi andmeid. Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigile ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema:
1) vedurijuhiluba;
2) läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus;
3) selle veduriliigi juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse;
4) põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse;
5) raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus.

(3) Vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad kategooriad:
1) kategooria A – manöövervedur, töörong, raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks;
2) kategooria B – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem.

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omaniku kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita.

(5) Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli raudtee-ettevõtja poolt raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhile kehtestatud kutsealaste teadmiste ja nõuetega.

(6) Raudtee-ettevõtja sisestab viivitamata sertifikaadi väljastamisel või muutmisel sertifikaadis sisalduvad andmed raudteeliiklusregistrisse ja sertifikaadi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel teeb raudteeliiklusregistrisse sellekohase märkme.

(7) Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui:
1) vedurijuht ei ilmu mõjuva põhjuseta täiendusõppele;
2) vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse § 452 lõikes 5 nimetatud vahekontrolli;
3) vedurijuht on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud;
4) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping.

(8) Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.

§ 452. Vedurijuhi koolitus ja teadmiste hindamine

(1) Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest. Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks.

(2) Koolitust võib läbi viia täiskasvanute koolituse seaduse nõuete alusel pädev isik, kellel on kehtiv vedurijuhiluba ja vähemalt kolmeaastane vedurijuhi töökogemus. Koolituse õppekava peab olema kooskõlastatud Tehnilise Järelevalve Ametiga.

(3) Vedurijuhi täiendusõpe peab toimuma vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks.

(4) Vedurijuhi teadmisi hinnatakse väljaõppe käigus eksamil, veduriliigi juhtimisõiguse saamiseks või sõidupiirkonnas sõitmise õiguse saamiseks katsesõidul või olemasolevate oskuste ja teadmiste kontrollimiseks perioodilisel vahekontrollil. Teadmiste hindamise viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija.

(5) Perioodiline vahekontroll peab toimuma kord kolme aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav vahekontroll peab toimuma ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem.

(6) Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust.

(7) Eksamineerija või perioodilise vahekontrolli korraldaja peab teatama teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist.

(8) Koolituse läbimist tõendab koolitaja ja teadmiste hindamist eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend.

(9) Teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui vedurijuht ei ole pärast teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

§ 461. Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine

(1) Eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba, eksami läbiviimise kord ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud eksamineerija tunnistus. Eksamineerijal peab olema vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjakohasel raudteeveeremil.

(2) Eksamineerija tunnustamise korra ja nõuded eksamineerimise korrale kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

26) paragrahvi 51 lõike 11 teises lauses ning § 63 lõigetes 5 ja 7 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor” sõnadega „Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik” vastavas käändes;

27) paragrahvi 67 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „registreerimismärgi või”;

28) paragrahvi 68 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) hoolduse eest vastutava isiku andmed;”;

29) paragrahvi 68 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:

„3) andmed vedurijuhi tervisekontrolli läbimise kohta;
4) vedurijuhile väljastatud sertifikaadi andmed;
5) andmed vedurijuhi perioodilise vahekontrolli läbimise kohta;
6) vedurijuhile väljastatud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise, peatamise ja taastamise andmed.”;

30) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) vedurijuhile, raudtee-ettevõtjale, koolitajale, eksamineerimise või vahekontrolli korraldajale käesolevas seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine;”;

31) seadust täiendatakse §-ga 1102 järgmises sõnastuses:

§ 1102. Raudtee-ettevõtjapoolne sertifikaadi tingimuste rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud sertifikaadi väljastamise ja kehtivuse tagamise tingimuste rikkumise eest raudtee-ettevõtja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

32) paragrahvi 111 lõikes 1 asendatakse number „110” numbriga „1101”;

33) paragrahvi 111 lõigetes 1 ja 3 asendatakse number „1101” numbriga „1102”;

34) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Enne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiluba jääb kehtima vedurijuhiloale märgitud kuupäevani ja vedurijuhiloa kehtivust pikendatakse uue vedurijuhiloa väljastamisega käesoleva seaduse §-s 45 ja sertifikaadi väljastamisega käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras. Enne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiloal märgitud veduriliigi juhtimisõigus kantakse uue vedurijuhiloa saamisel vahetult sertifikaadile üle.”;

35) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 25–28), viimati muudetud direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 03.12.2007, lk 44–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudtee ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.04.2004, lk 44–113), viimati muudetud direktiividega 2007/58/EÜ (ELT L 315, 03.12.2007, lk 44–50) ja 2008/110/EÜ (ELT L 345, 16.12.2008, lk 62–67); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.09.2008, lk 13–59); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78); komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ seoses ühiste ohutusnäitajate ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega (ELT L 313, 28.11.2009, lk 65–74).”

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 12–14, 16–25, 29–31 ja 33–34 jõustuvad 2013. aasta 1. juulil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees