Teksti suurus:

Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2012
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.06.2012 otsus nr 142

Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2012

§ 1. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Kohtuekspertiisi infosüsteem

(1) Kohtuekspertiisi infosüsteem on justiitsministri asutatav andmekogu, mida peetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Andmekogu volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(3) Kohtuekspertiisi infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.

(4) Kohtuekspertiisi Infosüsteemi kantakse järgmised andmed:
1) andmed ekspertiiside ja uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed;
2) andmed ekspertiisiks ja uuringuks esitatud materjalide ja asitõendite kohta;
3) andmed menetlusasjadega mitteseotud tasuliste uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed;
4) andmed võrdlusmaterjali kohta.

(5) Infosüsteemi põhimääruse kehtestab justiitsminister määrusega.”;

2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

3. jagu
Riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register

§ 94. Riiklik sõrmejälgede register

(1) Riikliku sõrmejälgede registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute daktüloskopeerimisel saadud andmete ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine.

(2) Isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi töödeldakse ja säilitatakse riiklikus sõrmejälgede registris.

(3) Riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus.

(4) Riikliku sõrmejälgede registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 95. Riiklik DNA-register

(1) Riikliku DNA-registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine.

(2) Isikult ja sündmuskohalt kogutud DNA-proovide analüüsil saadud andmeid töödeldakse ja säilitatakse riiklikus DNA-registris.

(3) Riikliku DNA-registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus.

(4) Riikliku DNA-registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 96. Juurdepääs riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA-registrile

(1) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele.

(2) Juurdepääs registritesse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal.

(3) Volitatud töötleja kasutab andmeid kooskõlas seadusega talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(4) Riiklikesse registritesse kantud andmed väljastatakse:
1) uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
2) jälitus- ja julgeolekuasutusele neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
3) kohtuvälisele menetlejale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
4) välisriigi pädevale asutusele seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel;
5) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel.

§ 97. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse andmete kandmine ja nende andmete töötlemine

(1) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantakse andmed üksnes seaduse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registritesse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registrisse kantud andmeid võib edastada välisriiki seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui andmeid kasutatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatuga.

(4) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud:
1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas;
2) biomeetrilised andmed;
3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta;
4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta.

(5) Riiklikusse DNA-registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud:
1) DNA-proovi andmed;
2) viide DNA-proovi võtmise alusdokumentidele;
3) informatsioon DNA-proovi andmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta.

§ 98. Nõusolek daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse

(1) Isik võib taotleda tema daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse. Taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud.

(2) Taotlusega annab isik nõusoleku tema daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete töötlemiseks ning määrab andmete kasutamise eesmärgi.

(3) Isik, kelle andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist nimetatud registritest, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse.

§ 99. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete säilitamine, arhiveerimine ja kustutamine

(1) Isiku daktüloskopeerimisel ja isiku DNA-proovi analüüsil saadud andmed säilitatakse vastavalt riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris andmete registritesse kandmisest 40 aastat, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed suletakse ja arhiveeritakse.

(2) Isiku õigeksmõistmisel, kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 200 alusel või väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist kohtuotsuse, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 lõike 11 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA-registrisse või kustutatakse nimetatud registritest kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist.

(4) Kriminaalmenetluse seadustiku § 99 lõike 2 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi ja DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse 75 aastat või kuni isikuga seostamiseni.

(5) Isiku DNA-proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti või uuringu edastamist menetlejale või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist riiklikusse DNA-registrisse. Erandkorras on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA-proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni.

(6) Käesoleva seaduse § 251 lõike 3 ning politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja ning politseiametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 251 lõike 4 ning politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 4 kohaselt.

§ 910. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele

(1) Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri arhiivis säilitatakse vastavalt isikute daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmeid 35 aastat pärast registris andmete sulgemist.

(2) Süütegude avastamiseks kasutatakse ja vajaduse korral väljastatakse menetleja põhjendatud taotluse või ekspertiisimääruse alusel riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri arhiivis olevaid süütegude avastamise või ärahoidmise eesmärgil kogutud andmeid, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.”;

3) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov eesmärgiga välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed.

(2) Loetelu ametikohtadest, millel töötav riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga.

(3) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse.

(4) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavast registrist isiku ja riikliku ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisel.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise korra kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga.”;

4) paragrahvis 273 asendatakse sõna „ekspertiisiobjekti” sõnaga „analüüsiobjekti”;

5) paragrahv 275 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 275. Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis ja kohtupsühholoogiaekspertiis

Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja kohtupsühholoogiaekspertiiside hinnad on järgmised:
1) kohtupsühhiaatriaekspertiis – 255 eurot, millele lisandub statsionaarse ekspertiisi korral voodipäevatasu 59 eurot iga voodipäeva kohta;
2) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis – 380 eurot;
3) komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis – 380 eurot;
4) kohtupsühholoogiaekspertiis – 125 eurot.”;

6) paragrahvi 277 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) dokumendiekspertiis ühele dokumendile – 77 eurot;”;

7) paragrahvi 277 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kiuekspertiis ühele objektile – 100 eurot;”;

8) paragrahvi 277 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) käekirjaekspertiis ühe isiku kohta – 282 eurot;”;

9) paragrahvi 277 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) lasujäägiekspertiis ühele objektile – 45 eurot;”;

10) paragrahvi 277 punktid 16–18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) metalliekspertiis ühele objektile – 50 eurot;
17) paberrahaekspertiis ühele rahatähele – 77 eurot;
18) raamatupidamisekspertiis ühe ettevõtte, organisatsiooni või juriidilise isiku kohta – 1585 eurot;”;

11) paragrahvi 277 punkt 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„23) värvkatteekspertiis ühele objektile – 40 eurot;”;

12) paragrahvi 277 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses:

„24) hõõglambiekspertiis ühele objektile – 35 eurot.”;

13) paragrahvi 2710 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektomeetriga – 70 eurot;”;

14) paragrahvi 2710 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) teiste ainete määramine gaasikromatograafi-massispektomeetri, spektraalanalüüsi või kõrgsurvevedelikkromatograafiga – 70 eurot.”;

15) seaduse 5. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate uuringute hinnad
”;

16) paragrahvi 2711 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2711. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavad uuringud”;

17) paragrahvi 2711 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektomeetriga – 60 eurot;”;

18) paragrahvi 2711 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Surnu kohtuarstlike radioloogiauuringute hinnad on järgmised:
1) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring – 284 eurot;
2) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos peennõelbiopsiaga proovi võtmiseks toksikoloogiauuringuks – 308 eurot;
3) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos jämenõelbiopsia ja histoloogilise uuringuga – 495 eurot;
4) surnu kogu keha magnetresonantstomograafiauuring – 1057 eurot;
5) muu kohturadioloogiauuring – Eesti Haigekassa hinnakirja järgi.”;

19) paragrahvi 2711 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–12 järgmises sõnastuses:

„7) isiku kohtuarstlik uuring töövõimekaotuse protsendi määramiseks – 61 eurot;
8) elementaaranalüüs ühele objektile – 35 eurot;
9) infrapunaspektromeetriauuring ühele objektile – 40 eurot;
10) kohtupsühhiaatriauuring – 125 eurot;
11) kohtupsühholoogiauuring – 73 eurot;
12) bioloogilise materjali eeluuring – 70 eurot.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 304 järgmises sõnastuses:

§ 304. Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri üleminekusätted

(1) Enne 2012. aasta 1. augustit riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmeid, mille kogumise eesmärki ei ole võimalik kindlaks teha, võib kasutada ainult isikusamasuse tuvastamise eesmärgil.

(2) Enne 2012. aasta 1. augustit vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud sõrmejäljed ja DNA-proovide analüüsil saadud andmed kustutatakse 40 aasta möödumisel nende registrisse kandmisest.

(3) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 2 rakendatakse riiklikust DNA-registrist andmete kustutamise kohta 2013. aasta 1. detsembrist.

(4) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ei kustutata riiklikust DNA-registrist, vaid ligipääs nimetatud andmetele suletakse ning neid andmeid ei ole pärast sulgemist lubatud kasutada ühelgi juhul. Käesoleva lõike alusel suletud andmed kustutatakse riiklikust DNA-registrist 2013. aasta 1. detsembrist.”

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 95 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku.”;

2) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 99. Ekspertiisi ja uuringu tagamine

(1) Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks või uuringuks ekspertiisi- või uuringumaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi või võrdlusuuringu tegemiseks matmiskohast välja.

(2) Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja DNA-proovide analüüsil saadud andmed kantakse vajaduse korral vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse.

(3) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seadusest ei tulene teisiti. Uurimisasutus võib säilitada uurimistoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jäljed ja DNA-proovid üksnes juhul, kui neid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA-registrisse.”;

3) seadustikku täiendatakse §-dega 991 ja 992 järgmises sõnastuses:

§ 991. Isiku daktüloskopeerimine ja isikult DNA-proovi võtmine

(1) Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil.

(2) Süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil võib daktüloskopeerida ja võtta DNA-proovi ka isikult, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kuriteos, kuid mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes võib kohaldada sundi, kui isik keeldub daktüloskopeerimisest või DNA-proovi andmisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse.

§ 992. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kasutamine süütegude avastamisel

(1) Kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks on lubatud kasutada muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmeid, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada ainult juhul, kui kriminaalmenetluses on vajadus koguda teavet sellise esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingut võib teha ainult prokuratuuri kirjalikul loal, mis sisaldab ka põhjendusi andmete kasutamise vajalikkuse kohta.”;

4) paragrahvi 100 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 100. Võrdlusmaterjali kogumine

(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks või uuringuks vajalikke võrdlusjälgi ja -proove.”;

5) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sündmuskohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt DNA-proovi.”;

6) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil kogutud võrdlusmaterjali, kui seadusest ei tulene teisiti.”;

7) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku daktüloskopeerimisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Riiklik ekspertiisiasutus tagastab võrdlusmaterjali menetlejale koos ekspertiisi- või uuringuaktiga. Käesoleva paragrahvi alusel kogutud võrdlusmaterjal hävitatakse kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse jõustumisel. Võrdlusmaterjali hävitab menetleja, kelle valduses on võrdlusmaterjal hävitamise ajal. Hävitamine fikseeritakse kirjalikult ning hävitamist kinnitav dokument lisatakse toimikusse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ei kanta riiklikusse DNA-registrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Kogutud DNA-proovid hävitatakse kahe kuu jooksul ekspertiisi või võrdlusuuringu valmimisest arvates. DNA-proovi hävitab riiklik ekspertiisiasutus, tehes vastava märke ekspertiisi- või uuringuakti.”;

8) paragrahvi 106 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) vajadus korraldada ekspertiis;”;

9) paragrahvi 107 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ekspertiisiks esitatud asitõendi, võrdlusmaterjali, ekspertiisimaterjali või -objekti suhtes võetavad meetmed.”;

10) paragrahvi 107 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 107 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ekspertiisiakt allkirjastatakse ekspertiisi teinud eksperdi või ekspertide poolt.”;

12) paragrahvi 153 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu.”;

13) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu.”;

14) paragrahvi 206 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kriminaalmenetluse lõpetamisel käesoleva seadustiku § 200 alusel kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist;”;

15) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.”;

16) paragrahvi 314 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine;”.

§ 3. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Kinnipeetava fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik fotografeeritakse, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov isikusamasuse tuvastamise, süütegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus.

(2) Kinnipeetava signaleetilisi fotosid hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud uurimisasutusele kriminaalasjale lisamiseks.

(3) Kinnipeetava sõrmejäljed võetakse kahele sõrmejälgede kaardile, millest ühte hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus ning teine edastatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kinnipeetava daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.

(4) Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(5) Kinnipeetavalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.

(6) Vanglas DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(7) Kinnipeetava suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest või DNA-proovi andmisest, võib kohaldada sundi.”;

2) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Arestialune daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov isikusamasuse tuvastamise eesmärgil.”

§ 4. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

Menetlusalust isikut, keda kahtlustatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-des 151 ja 152 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud süütegude toimepanemises, võib süüteo menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil daktüloskopeerida ja võtta temalt DNA-proovi. Isiku daktüloskopeerimisel ja temalt DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse.”;

2) paragrahvi 75 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist;”;

3) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui väärteoasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.”

§ 5. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 719 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isiku daktüloskopeerimine;”;

2) paragrahvi 719 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.”;

3) paragrahvi 451 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmete edastamise korra vastavalt riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA-registrile kehtestab siseminister määrusega.”

§ 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 522 lõikest 1 jäetakse välja viimane lause;

2) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohus määrab ekspertiisi tegemise ülesandeks ühele eksperdile, välja arvatud komisjoni- või kompleksekspertiisi korral. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater. Komisjoni- ja kompleksekspertiisi tegemisel võib eksperdina osaleda ka muu eriteadmistega isik.”;

3) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui kohus menetleb sama isiku suhtes tema kinnisesse asutusse paigutamist käesoleva seadustiku § 533 lõike 1 punkti 1 alusel ja eestkostja määramist käesoleva seadustiku § 520 lõike 1 alusel, võib kohus määrata ühise ekspertiisi eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta.”;

4) paragrahvi 528 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui:
1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või
2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat.”;

5) paragrahvi 528 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.”;

6) paragrahvi 534 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.”;

7) paragrahvi 537 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Kohus määrab ekspertiisi tegemise ülesandeks ühele eksperdile, välja arvatud komisjoni- või kompleksekspertiisi korral. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater, nakkushaige puhul pädev arst. Komisjoni- ja kompleksekspertiisi tegemisel võib eksperdina osaleda ka muu eriteadmistega isik. Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdiarvamusena arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti esialgse õiguskaitse rakendamisel.”;

8) paragrahvi 537 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kohus menetleb sama isiku suhtes tema kinnisesse asutusse paigutamist käesoleva seadustiku § 533 lõike 1 punkti 1 alusel ja eestkostja määramist käesoleva seadustiku § 520 lõike 1 alusel, võib kohus määrata ühise ekspertiisi eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta.

(12) Isikule, kelle suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset käesoleva seadustiku § 534 lõike 5 kohaselt, ei määrata ekspertiisi enne, kui kohtule on esitatud käesoleva seadustiku § 533 lõikes 1 või 2 nimetatud avaldus.”

§ 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamist ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;”.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. augustil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees