HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend - TTKS)

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2012
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2012, 17

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Vastu võetud 09.05.2001
RT I 2001, 50, 284
jõustumine 01.01.2002, osaliselt 01.01.2003. a ja 01.01.2005. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2002RT I 2002, 57, 36009.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 62, 37701.10.2002
18.12.2002RT I 2002, 110, 66101.01.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15701.04.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 16001.11.2003
14.04.2004RT I 2004, 29, 19201.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40001.08.2004 ja 01.01.2005
13.10.2004RT I 2004, 75, 52001.12.2004
16.12.2004RT I 2004, 89, 61231.12.2004
16.12.2004RT I 2005, 2, 401.03.2005
12.10.2005RT I 2005, 57, 45218.11.2005
09.11.2005RT I 2005, 64, 48201.01.2006
22.11.2006RT I 2006, 56, 41601.01.2007
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
22.11.2006RT I 2006, 56, 41601.01.2008
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
22.02.2007RT I 2007, 25, 13401.01.2008
20.12.2007RT I 2008, 3, 2228.01.2008
20.12.2007RT I 2008, 3, 2201.09.2008
04.06.2008RT I 2008, 25, 16301.01.2009
19.06.2008RT I 2008, 30, 19101.07.2008
10.12.2008RT I 2008, 58, 32601.01.2009
17.12.2008RT I 2008, 58, 32901.01.2009
21.05.2009RT I 2009, 29, 17601.07.2009, osaliselt 01.04.2010
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010, osaliselt 01.04.2010 (seaduses asendatud sõna «Tervishoiuamet» sõnaga «Terviseamet» vastavas käändes)
17.12.2009RT I 2009, 67, 46101.01.2010, osaliselt 01.04.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24-26).
05.05.2010RT I 2010, 24, 11501.09.2010
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
16.12.2010RT I, 05.01.2011, 1215.01.2011
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 101.09.2011
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 205.04.2011
17.02.2011RT I, 10.03.2011, 120.03.2011, osaliselt 01.01.2013
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014
06.12.2011RT I, 21.12.2011, 201.06.2012, osaliselt 01.01.2012
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 401.01.2013, osaliselt 09.07.2012 ja 01.09.2012
13.06.2012RT I, 04.07.2012, 214.07.2012
13.06.2012RT I, 04.07.2012, 314.07.2012
13.06.2012RT I, 10.07.2012, 101.04.2013
14.06.2012RT I, 04.07.2012, 101.08.2012

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]

 (21) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.

 (22) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 2.  Tervishoiuteenus

 (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

 (2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

 (3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3.  Tervishoiutöötaja

 (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

 (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.

 (3) Tervishoiutöötaja on kohustatud tasuma registreerimistõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.  Tervishoiuteenuse osutaja

  Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

§ 41.  Isikuandmete töötlemine

 (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid.

 (2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
 1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
 2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

§ 42.  Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik kasutada riigi infosüsteemi klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (11) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt ning luua digitaalarhivaale, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul ning need on korrastatud ja kirjeldatud arhiiviseaduse kohaselt.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (12) Tervishoiuteenuse osutaja võib tervishoiuteenuse osutamist tõendavad paberdokumendid digitaliseerida, kui on tagatud nende terviklikkus ja autentsus vastavalt paberdokumentide suhtes arhiiviseaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad paberdokumendid, mis on digitaliseeritud, võib ennetähtaegselt hävitada avaliku arhiivi hindamisotsuse alusel.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Sotsiaalminister kehtestab määrusega tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja korra.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 43.  Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine tervishoiutöötaja vastutusel

 (1) Tervishoiuteenuse osutamisel võivad osaleda järgmised tervishoiutöötaja registreeringut mitteomavad isikud:
 1) hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, hambaarsti juhendamisel;
 2) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, arsti juhendamisel;
 3) ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud II kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe juhendamisel;
 4) õeõppe üliõpilane, kes on läbinud II kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, õe või ämmaemanda juhendamisel;
 5) arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud III kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, õe juhendamisel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tegevus loetakse selle tervishoiutöötaja tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel isikud tegutsevad.
[RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]

2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS 

1. jagu Vältimatu abi 

§ 5.  Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6.  Vältimatu abi osutamine

 (1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

 (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

 (3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest.

 (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

2. jagu Üldarstiabi 

§ 7.  Üldarstiabi mõiste

 (1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

 (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
 1) perearsti nimistu alusel;
 2) nimistuta eriarstina.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

 (4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel sätestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

§ 8.  Perearsti nimistu

 (1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.

 (2) Igal perearstil on üks nimistu.

 (3) Igal ravikindlustusega hõlmatud Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.

 (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja maavanema poolt nimistu piirsuurust arvestades alalise elukoha alusel määratud isikutest. Nimistu piirsuuruse, moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ning korra kehtestab sotsiaalminister.

 (5) Nimistute piirarvu maakondade kaupa kinnitab sotsiaalminister.

 (6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

 (61) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

 (7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

 (8) Perearsti töölt eemal viibimisel asendab perearsti ajutiselt arst, kellel on perearsti kvalifikatsioon. Perearsti kvalifikatsioon ei ole vajalik, kui ajutine asendamine kestab vähem kui kolm kuud. Perearst teavitab ajutisest asendamisest maavanemat kirjalikult kümne päeva jooksul ajutise asendamise alustamisest alates. Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi ajutisest asendamisest, märkides ära ajutise asendamise kestuse ning ajutise asendaja nime ja kvalifikatsiooni. Ajutine asendamine kestab kuni üks aasta ning lapsehoolduspuhkuse korral kuni puhkuseseaduses sätestatud ajani.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 9.  Perearsti teeninduspiirkond

  Perearsti teeninduspiirkond on maavanema määratud omavalitsusüksuse ala, kus elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst üldarstiabi. Perearsti nimistusse mittekuuluvatele isikutele üldarstiabi eest tasumise korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 10.  Perearsti tegevuskoht

  Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister .

§ 11.  Üldarstiabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

§ 12.  Perearstina tegutsemise õiguslik vorm

  Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada üldarstiabi osutava äriühingu.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 13.  Üldarstiabi osutava äriühingu erisused

 (1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

 (2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.

 (3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.  Tegevusala

 (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutatava õendusabi, iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi, sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.

 (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, iseseisvalt osutatavaid ämmaemandusabi teenuseid, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 15.  Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär

 (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
 1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
 2) kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

3. jagu Kiirabi 

§ 16.  Kiirabi mõiste

 (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

 (2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

§ 17.  Kiirabi osutamine

 (1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.

 (11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korra.

 (3) Sotsiaalminister kehtestab:
 1) riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arvu;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
 2) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
 3) kiirabibrigaadi tööjuhendi;
 4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
 5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega.
 6) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Terviseamet:
 1) korraldab kiirabiteenuse tellimist ja sõlmib kiirabibrigaadi pidajaga kuni viieks aastaks halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Kiirabibrigaadi pidajaga, kellega sõlmitakse leping esmakordselt, sõlmitakse leping kuni kolmeks aastaks;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
 2) kinnitab riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
 3) korraldab kiirabibrigaadide ajutist asendamist.
 4) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (41) Kiirabi osutamise lepingu sõlmimise, lepingu uuendamise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel arvestab Terviseamet järgmiste asjaoludega:
 1) kiirabi osutamiseks nõutava tegevusloa kehtivuse tähtaeg;
 2) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabiteenuse järele;
 3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
 4) kiirabiteenuse kvaliteet ja tingimused;
 5) tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
 6) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (42) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja halduslepingus sätestatud tingimustele, sõlmib Terviseamet uue lepingu. Kiirabibrigaadi pidaja ja Terviseamet võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud asjaolusid arvestades.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (43) Terviseamet ei ole kohustatud sõlmima kiirabi osutamise lepingut kõigi kiirabibrigaadi pidajatega.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (44) Terviseamet korraldab avaliku konkursi kiirabi osutaja valikuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabiteenuse järele endises mahus;
 2) Terviseamet otsustab teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga lepingut mitte sõlmida või lõpetab lepingu seoses kiirabibrigaadi pidaja või tema poolt osutatava teenuse mittevastavusele käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
 3) Terviseamet on kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistanud;
 4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
 5) ajutine asendamine kestab rohkem kui 30 päeva.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

 (45) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 44 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates. Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 09.07.2012]

 (5) Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.

 (6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.

§ 18.  Kiirabi osutamise õiguslik vorm

 (1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]

 (2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

 (4) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Kiirabi rahastamine

 (1) Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

 (2) Kiirabi rahastamise korra kehtestab sotsiaalminister.

4. jagu Eriarstiabi 

§ 20.  Eriarstiabi mõiste

 (1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

 (2) Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister.

§ 21.  Haiglavälise eriarstiabi osutamine

 (1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.

 (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2002, 57, 360 - jõust. 09.07.2002]

§ 22.  Haigla

 (1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

 (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

 (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise.
07.12.2012 11:52
Veaparandus - Teksti lõigu „iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste” ette lisatud koma. Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lg 4.
[RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]

 (4) Haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab sotsiaalminister.

 (41) Piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Sotsiaalminister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 23.  Eriarstiabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

5. jagu Õendusabi 

§ 24.  Õendusabi mõiste

 (1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

 (11) [Kehtetu - RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]

 (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister.

§ 25.  Õendusabi iseseisev osutamine

 (1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 16 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (3) Õendusabi tervishoiuteenuste loetelu, mida lubatakse osutada iseseisvalt, kehtestab sotsiaalminister.

§ 26.  Iseseisva õendusabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.

 (3) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

51. jagu Ämmaemandusabi 
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 261.  Ämmaemandusabi

  Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 262.  Ämmaemandusabi iseseisev osutamine

 (1) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt.

 (3) Ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu, mida lubatakse osutada iseseisvalt, kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (4) Nõuded ämmaemandusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 263.  Iseseisva ämmaemandusabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva ämmaemandusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva ämmaemandusabi eest ise.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 27.  Registreerimise õiguslik tähendus

 (1) Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

 (2) Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 271.  Tervishoiutöötajate riiklik register

 (1) Tervishoiutöötajate registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega tervishoiutöötajate riikliku registri.

 (2) Tervishoiutöötajate riikliku registri eesmärk on registreerida tervishoiutöötajaid, et tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ja nende üle järelevalve ning vajalikud andmed valitsusasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks. Registreering annab tervishoiutöötajatele õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud erialal.

 (3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tervishoiutöötajatel.

 (4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.

 (5) Tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutakse tervishoiutöötajate kohta järgmisi andmeid:
 1) eluloolised andmed;
 2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
 3) töökohta puudutavad andmed;
 4) registreerimisandmed.

 (6) Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 28.  Registreerimismenetlus

 (1) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.

 (11) Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (4) Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 11 ja § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
 1) isik esitas teadvalt valeandmeid või
 2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud erialal.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Kui isikut Terviseametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.

 (7) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (8) Isik on kohustatud esitama Terviseametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreerimistähtaja ületanud isik võib taotleda enda registreerimist Terviseametis, kui ta sooritab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (10) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 29.  Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

 (1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1-2 ning 5 ja 6.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (11) Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

 (3) Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (4) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

§ 30.  Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1-2 ja 5-6.
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

 (11) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (3) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib Terviseamet käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti sooritamist. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.

§ 31.  Tõend

 (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.

 (2) Tõendis esitatakse:
 1) tõendi number;
 2) tervishoiutöötaja isikuandmed;
 3) tervishoiutöötaja eriala;
 4) tõendi väljastamise aeg ja koht.

 (3) Tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister.

§ 311.  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

 (1) Kui tervishoiutöötajana registreeritud isik soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesolevas paragrahvis kehtestatud korras.

 (2) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik esitab Terviseametile taotluse, milles on järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) registreerimisnumber;
 3) ülikooli või meditsiinikooli immatrikuleerimise aasta;
 4) riik, kus tunnustamist kavatsetakse taotleda;
 5) eriala, millel soovitakse tunnustamist.

 (3) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

 (4) Terviseamet väljastab isikule kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (5) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates.

 (6) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule tema taotluse alusel tõendi duplikaat.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 32.  Registrist kustutamine

  Terviseamet kustutab tervishoiutöötaja registrist:
 1) kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud erialal tegutsemise õigus või
 2) pärast isiku surma.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 321.  Registreeringu peatamine

  Käesoleva seaduse § 62 kohaselt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 33.  Tervishoiuteenuste ajutine osutamine

  Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatükis sätestatule. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatüki tähenduses on Terviseamet.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

2. jagu Perearstina tegutsemise õigus 

§ 34.  Nimistu moodustamine

 (1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib maavanem läbi avaliku konkursi sotsiaalministri kehtestatud korras.

 (2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab maavanemale järgmised dokumendid ja andmed:
 1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
 2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 3) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 35.  Perearstina tegutsemise õiguse andmine

 (1) Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega.

 (2) Perearstina tegutsemise õigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisel.

 (3) Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega, registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise ning tagama andmete edastamise tervise infosüsteemi.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 36.  Andmete edastamise kohustus

 (1) Maavanem on kohustatud teatama Terviseametile perearsti tegevuskoha ja aadressi ning perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisu perearstile tegutsemise õiguse andmisest alates ühe kuu jooksul.

 (2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:
 1) digitaalselt allkirjastatud teate muutustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isikute koosseisus viivitamata alates vastavatest muutustest teadasaamisest, näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva;
[RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]
 2) teate tegevuskoha ja aadressi muutumise kohta 30 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

§ 37.  Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine

 (1) Maavanem annab korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, kui:
 1) seda taotleb perearst ise;
 2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
 3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest alates kahe kuu jooksul viinud oma tegevuskoha ruume, sisseseadet või aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega;
 4) perearsti tegevuskoha ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
 5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
 6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
 7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
 8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
 9) [kehtetu - RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]
 10) perearsti ajutine asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8 lõikes 8 kehtestatud aeg;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 11) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maavanem rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 38.  Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel

 (1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab maavanem perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.

 (2) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle maavanemale sotsiaalministri kehtestatud korras.

§ 39.  Perearsti tegutsemise piirangud

  Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.

3. jagu Tegevusluba 

§ 40.  Tegevusloa nõue
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  Tegevusluba on nõutav:
 1) kiirabi osutamiseks;
 2) eriarstiabi osutamiseks;
 3) iseseisvalt õendusabi osutamiseks;
 4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamiseks.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 401.  Tegevusloa ulatus

 (1) Tegevusluba antakse kas ühe või mitme tervishoiuteenuse osutamiseks.

 (2) Tervishoiuteenuse osutaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks talle on tegevusluba antud.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 41.  Tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
 1) avalduse, milles märgitakse taotleja nimi, äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood ning tegevuskoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 2) asutamisel oleva juriidilise isiku asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi või sünniaja, elukoha ja ärinime;
 4) kiirabi osutamise loa taotlemise korral riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoha, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise numbri, põhimääruse ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
 41) tervishoiuteenuse osutamiseks kaitseväes või kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise korral kaitseväe struktuuriüksuse asukoha ja põhimääruse ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]
 5) tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
 6) tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 7) kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
 8) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral taotletava haigla liigi;
 9) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
 10) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
 101) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
 11) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 12) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 42.  Tegevusloa väljaandmise otsustamine

 (1) Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning taotleja poolt esitatud tervishoiutöötajate registreeritust Terviseametis. Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb tegevusloa väljaandja kahe kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (11) Tegevusloa väljaandmise otsuses märgitakse:
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 1) otsuse tegija;
 2) tegevusloa saaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
 3) tegevusloa number ja otsuse tegemise kuupäev;
 4) otsuse tegemise alused;
 5) eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
 6) kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
 7) haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik ja osutatavate tervishoiuteenuste loetelu;
 8) tegevusloa kehtivuse aeg;
 9) otsuse vaidlustamise kord;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 10) tervishoiuteenuse osutajate nimi, perekonnanimi ja eriala.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

§ 43.  Tegevusloa väljaandmine

 (1) Tegevusloa annab välja Terviseamet.

 (2) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale väljastatakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (5) [Kehtetu - RT I 2008, 3, 22 - jõust. 28.01.2008]

 (6) Terviseamet avalikustab veebilehel kõik § 42 lõike 11 punktides 1-10 loetletud andmed.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]

§ 44.  [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 45.  Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

 (1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
 1) ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
 2) ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
 3) on pankrotis;
 4) esitab teadvalt valeandmeid;
 5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2-5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.

 (2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Tegevusloa kehtivus

 (1) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks.

 (2) Tegevusloa tähtaja üle otsustamisel hindab Terviseamet, kas tegevusloa taotleja täidab tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõudeid.

 (3) Kui tegevusloa taotleja taotleb tegevusluba esmakordselt, antakse talle tegevusluba üheks kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 47.  Andmete edastamise kohustus

 (1) Tegevusloa omaja on kohustatud teatama Terviseametile:
 1) muutustest tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isikute koosseisus viivitamata alates vastavatest muutustest teadasaamisest, näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva;
[RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]
 2) suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris kümne päeva jooksul rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest alates, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teated tuleb esitada elektrooniliselt ja digitaalallkirjaga.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

 (3) Kaitsevägi esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või maavanemale.
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]

§ 48.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
 1) seda taotleb tegevusloa omaja;
 2) eriarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 21) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur või töövahendid ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
 22) iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid või ravimid ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 3) kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
 4) muudatused tervishoiutöötajate koosseisus ei võimalda osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tegevusluba on antud;
 5) tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
 6) tegevusloa omaja ei ole alustanud tervishoiuteenuste, mille osutamiseks talle luba on antud, osutamist ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest alates;
 7) tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks tal tegevusluba puudub;
 8) eriarstiabi osutav isik, kellel on nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid;
 81) tervishoiuteenuse osutaja või tema töötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
 9) tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2-4 sätestatud alus.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (11) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-5 ja 7-9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Terviseamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
 1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
 2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
 3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
 4) otsuse tegemise kuupäev;
 5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 49.  Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

 (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõne osutatava tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada kehtetuks osaliselt.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.

 (3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 50.  Uue tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist:
 1) vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist;
 2) kui ta soovib osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tal luba puudub;
 3) kui ta soovib teha muudatusi tervishoiuteenuse osutamise asukohas.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41-45 sätestatud korras.

 (3) Uue tegevusloa taotlemisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 esitab loa taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 501.  Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register

 (1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri.

 (2) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust kiirabi, eriarstiabi, iseseisvalt õendusabi osutamise ning iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele, Eesti Haigekassale ja maavalitsustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

 (3) Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tegevusloa väljaandjal ja registrisse kantud andmete muutmise korral tegevusloa omajal.

 (4) Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.

 (5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikusse registrisse kogutakse järgmised andmed:
 1) tegevusloa omaja kontaktandmed;
 2) tegevusloa andmed;
 3) organisatsioonilised andmed.

 (6) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 502.  Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon

 (1) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi käesolevas paragrahvis komisjon) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.

 (2) Komisjoni pädevuses on:
 1) anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
 2) teha ettepanekuid Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
 3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
 4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
 5) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
 6) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
 7) teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.

 (3) Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta, kui:
 1) tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat,
 11) komisjon on sama juhtumi kohta hinnangu andnud, välja arvatud uute asjaolude ilmsikstulekul,
[RT I, 04.07.2012, 2 - jõust. 14.07.2012]
 2) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või
 3) samas asjas toimub kohtumenetlus.

 (4) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid ja selgitusi. Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
[RT I, 04.07.2012, 2 - jõust. 14.07.2012]

 (41) Sotsiaalministeerium tagab komisjonile hinnangu andmiseks vajaliku korraldusliku toe. Vajaduse korral võib komisjon kaasata psühholoogi või sotsiaalvaldkonna spetsialisti, kes korraldab suhtlemist hinnangu saamiseks komisjoni poole pöördunud isiku ja komisjoni vahel.
[RT I, 04.07.2012, 2 - jõust. 14.07.2012]

 (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud ülesannete täitmiseks on Sotsiaalministeeriumi esindajal ja psühholoogil või sotsiaalvaldkonna spetsialistil juurdepääs patsiendi isikuandmetele ning õigus viibida komisjoni koosolekul. Sotsiaalministeeriumi esindaja ja psühholoog või sotsiaalvaldkonna spetsialist ei tohi avaldada oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
[RT I, 04.07.2012, 2 - jõust. 14.07.2012]

 (5) Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks sotsiaalministrile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest.
[RT I, 04.07.2012, 2 - jõust. 14.07.2012]

 (6) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab sotsiaalminister.

 (7) Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE 

§ 51.  Tervishoiu rahastamise allikad

  Tervishoidu rahastatakse:
 1) riigieelarvest;
 2) valla- ja linnaeelarvest;
 3) patsiendi poolt;
 4) muudest allikatest.

§ 52.  Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

 (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) kiirabi osutamist;
 2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
 3) tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevust;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 4) riiklikke tervishoiuprogramme;
 5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
 6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
 7) valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras;
 71) valmisolekut mürgistuste raviks antidootidega;
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]
 8) ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist;
 9) [kehtetu - RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]
 10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit;
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]
 11) tervise infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

 (11) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hulgas.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
 2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamist ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]
 3) kohtuarstlikku ekspertiisi;
 4) vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust sõltuvusravi.
[RT I, 23.02.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

 (21) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
 2) kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme määramist kaitseväeteenistuse seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikes komisjonides;
 3) rahuaja ja sõjaaja tervishoiukorralduse toimimiseks vajalike kaitseväe meditsiinivarude, sealhulgas ravimite, moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
 4) kaitseväelastele, eruväelastele, kaitseliitlastele, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 ja § 4 lõikes 1 nimetatud isikutele ning kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelaste perekonnaliikmetele taastusravi osutamist;
 5) investeeringuid kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 4 nimetatud taastusravi osutamise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kui süüdimõistetu on nõustunud sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 692, kannab riik süüdimõistetu üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.
[RT I, 23.02.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

§ 53.  Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest

  Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 54.  Patsient tervishoiu rahastajana

  Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.

41. peatükk ERIARSTI LÄHTETOETUS  
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

§ 541.  Eriarsti lähtetoetus

 (1) Eriarsti lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda eriarstina tööle asuvale arstile makstav toetus.

 (2) Lähtetoetust võib taotleda arst, kes:
 1) on lõpetanud residentuuri ning omandanud anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia eriarstiabi eriala;
 2) asub 12 kuu jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal esmakordselt tööle või tegutsema eriarstina ja
 3) töötab või tegutseb eriarstina või nimistuga perearstina töökoormusega vähemalt 40 tundi nädalas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eriala, välja arvatud peremeditsiini eriala, omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud koormusega eriarstina tööle käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud kohalikus või üldhaiglas.

 (4) Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

§ 542.  Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine

 (1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt residentuuri lõpetamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks. Eriarstiabi eriala omandamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.

 (2) Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuste andmise hiljemalt kalendriaasta 1. detsembriks. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.

 (3) Lähtetoetuse suurus arvestatakse riigieelarves lähtetoetuseks ettenähtud eelarvevahendite kogusumma ja kalendriaastal lähtetoetuse saajate koguarvu jagatisena. Lähtetoetuse maksimaalseks suuruseks on lähtetoetuse ülemmäärale vastav summa.

 (4) Lähtetoetuse ülemmäär sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

 (5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõigetes 2-4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 541 lõigetes 2-4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.

 (6) Lähtetoetust saanud arst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.

 (7) Sotsiaalminister kehtestab määrusega lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE 

§ 55.  Haiglavõrgu arengukava

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu arengukava, milles määratakse:
 1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
 2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

 (3) Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.

 (4) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta sotsiaalministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Eesti Haigekassaga.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (7) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (9) Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 56.  Sotsiaalministri ülesanded

 (1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
 1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ning esitamise korra;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 2) [kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
 3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ning haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise korra;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 4) tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded;
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
 5) [kehtetu - RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
 6) tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate haiglate, üldarstiabi ja eriarstiabi osutavate ettevõtjate loetelu ja õppebaasina tegutsemise korra;
 7) tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded.
 8) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 9) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 10) [kehtetu - RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

 (2) Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartalis trükitud väljaandena.

§ 57.  Terviseamet

 (1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Terviseamet.

 (2) Terviseamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe seadusega tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registreid, olles nimetatud riiklike registrite vastutavaks töötlejaks.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

§ 571.  Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded

 (1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse ülesanne.

 (2) Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 572.  Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine

 (1) Riigi antidootide varu (edaspidi antidootide varu) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.

 (2) Antidootide varu moodustab Terviseamet, kes määrab varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.

 (3) Terviseamet tagab varu ja selle kasutamiseks andmise, kasutamise ja mahakandmise dokumenteerimise.

 (4) Antidoodid antakse tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Terviseametilt tasuta antidoote saanud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist tervishoiuteenuse eest maksjalt.
07.12.2012 12:10
Veaparandus - Kustutatud korduv sõna "eest". Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lõige 4.

 (5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni kättesaadavuse antidootide varu kohta.

 (6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Terviseameti poolt talle kasutamiseks antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.

 (7) Antidootide varu moodustamist ja uuendamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud jaotusele rahastatakse riigieelarvest käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 71 alusel.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

§ 58.  Maavanema ülesanded

 (1) Maavanema ülesanded käesoleva seaduse alusel on:
 1) koguda maakonnast tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid, koostada koondaruanne ning edastada need käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt sotsiaalministrile;
 2) korraldada maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist.

 (2) Maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmine.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 59.  Tervishoiukorraldus hädaolukorras

 (1) Tervishoiukorraldus hädaolukorras ning elutähtsate tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamise korraldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, milles määratakse:
 1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Terviseameti ja tervishoiuvaldkonnas teenust osutava isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmistumise korraldamisel;
 2) tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tervishoiuvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning riigi tervishoiuvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
 3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.

 (2) Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras ning teenuse toimepidevuse tagamisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

51. peatükk TERVISE INFOSÜSTEEM 
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 591.  Tervise infosüsteem

 (1) Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks.

 (2) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.

 (3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 592.  Andmete edastamine tervise infosüsteemi

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed:
 1) ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule;
 2) meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatule;
 3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatule.

 (11) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi andmeid surma põhjuse kohta, kui kohtuekspertiisi käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Sotsiaalminister kehtestab määrusega:
 1) tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud;
 2) tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide säilitamise tingimused ja korra.

 (3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 593.  Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

 (1) Patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.

 (2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.

 (3) Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.

 (4) Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele.

 (5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku vigastuse tunnuste selgitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 88 lõike 1 punkti 2 alusel ja surnu kohtuarstliku lahangu tegemiseks.

 (6) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 594.  Tervise infosüsteemi eetikakomitee

 (1) Tervise infosüsteemi eetikakomitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust ning töötab välja hea tava juhised. Eetikakomitee hinnang ei ole õiguslikult siduv.

 (2) Eetikakomitee lähtub oma tegevuses üldtunnustatud meditsiinieetika ja isikuandmete kaitse põhimõtetest ning rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest.

 (3) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale.

 (4) Sotsiaalminister kehtestab määrusega eetikakomitee töökorra, komitee liikmete arvu ja määramise korra.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 60.  Tervishoiu järelevalve

 (1) Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Terviseameti selleks volitatud ametnikud.

 (2) Maavanem teostab järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle.

 (3) Terviseameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet üldarstiabi osutajate, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate, iseseisvalt õendusabi osutajate ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutajate tegevuse üle.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.04.2010]

§ 61.  Järelevalve teostaja õigused

  Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
 1) siseneda kontrollitava isiku tegevuskohta;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
 2) tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
 3) saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
 4) teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.

§ 62.  Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.

 (2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
 2) andmed nõutud toimingu kohta;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
 5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

 (3) Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.

 (4) Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja:
 1) rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras,
 2) teha maavanemale ettepaneku perearstilt perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks,
 3) peatada tervishoiutöötaja registreeringu käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris või
 4) tunnistada tegevusluba kehtetuks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.

§ 621.  Vaide esitamine

  Isik, kes leiab, et Terviseameti aktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada sotsiaalministrile vaide.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 63.  [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 64.  Tegevusloa väljaandmine

 (1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1-4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

§ 65.  Perearstina tegutsemine

 (1) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.

 (2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 66.  Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine

 (1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses sätestatud korras.

 (2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

§ 661.  Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus

  Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 42 ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 662.  Seaduse rakendamine

  Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 271 ja 501 sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 663.  Tervise infosüsteemi kasutuselevõtmise korraldamine

 (1) Tervise infosüsteemile ülemineku ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa kehtestab sotsiaalminister.

 (2) Tervise infosüsteem tervikuna võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 664.  Lähtetoetuse taotlemine 2012. aastal

  Lähtetoetust võivad 2012. kalendriaastal taotleda arstid, kes omandavad käesoleva seaduse § 541 lõike 2 punktis 1 nimetatud eriarstiabi eriala ning lõpetavad residentuuri 2012. kalendriaastal.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

§ 67. - § 72. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 73.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõige 2 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril ja §-d 12-15 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

 (3) Käesoleva seaduse § 592 lõige 11 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]