Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordpolitsei

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordpolitseikontrollpiirikontroll

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusisiklik relv

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigusdistsiplinaarmenetlus

12 ÕIGUS1221 õiguskohtumenetluskriminaalkohtumenetlusjälitustegevus

12 ÕIGUS1231 rahvusvaheline õigusrahvusvaheline avalik õigusisikute vaba liikumineSchengeni lepingSchengeni infosüsteem

12 ÕIGUS1231 rahvusvaheline õigusrahvusvaheline eraõiguskodakondsus

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2811 migratsioonmigratsioonmigratsioonipoliitikamigratsioonikontroll

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusisikuandmed

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivetöösuhte lõpetamine

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöökorraldustööaeg

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöötingimusedtööohutuskaitsevahendid

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminepalgapoliitikapalkade kinnitaminepalgaastmestik

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminetöö tasustamine

HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Politsei ja piirivalve seadus (lühend - PPVS)

Politsei ja piirivalve seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2012
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2012, 22

Politsei ja piirivalve seadus

Vastu võetud 06.05.2009
RT I 2009, 26, 159
jõustumine 01.01.2010, osaliselt 01.01.2012. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
23.12.2010RT I, 31.12.2010, 301.07.2011
09.02.2011RT I, 04.03.2011, 101.04.2011
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 201.01.2012Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
23.02.2011RT I, 22.03.2011, 101.04.2011, osaliselt 01.01.2012
08.12.2011RT I, 22.12.2011, 323.12.2011Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.11.2014
06.06.2012RT I, 27.06.2012, 501.09.2012
14.06.2012RT I, 04.07.2012, 101.08.2012

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.

 (2) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

 (5) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse käesolevat seadust. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub politsei eriseaduses sätestatust. Kui eriseaduses ei ole sätestatud meetme kohaldamise korda, lähtutakse meetme kohaldamisel käesolevas seaduses sätestatud korrast. Eriseaduses reguleerimata juhul lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust.

 (6) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2.  [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. peatükk POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS 

§ 3.  Politsei ülesanded
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (1) Politsei ülesanneteks on:
 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita;
 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine;
 4) otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus;
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine;
 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras;
 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine;
 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Siseminister määrab vajaduse korral käskkirjaga kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja ajalise kestuse.

 (4) Politsei poolt valvatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määratud valvatavate objektide valve teostamise viisid määrab siseminister käskkirjaga.
28.11.2013 13:56
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

§ 4.  Politsei- ja Piirivalveamet

 (1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine. Seadusega, määrusega, siseministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga võib Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse määrata Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 5.  Prefektuur

 (1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.

 (2) Prefektuuri juhib prefekt.

 (3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.

§ 6.  Ametikohtade kehtestamine

  Politsei- ja Piirivalveameti ameti- ja abiteenistuskohtade üldarvu ning selle jagunemise politseiametnike ja avaliku teenistuse üldliigi ameti- ja abiteenistuskohtadeks, sealhulgas kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna ametikohtadeks, kinnitab siseminister määrusega.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 61.  Ametnike ametisse nimetamise erisus

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku ametikohale nimetamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 40 punktides 1–7 ja 9 ning §-des 42 ja 43 sätestatud ametisse nimetamise tingimusi, menetlust ja pädevust ka juhul, kui vastav ametikoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid ametikohal teenistusülesannete täitmiseks on vajalik juurdepääs:
 1) andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet;
 2) avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 51 ja 52 sätestatud teabele või
 3) Politsei- ja Piirivalveameti ametnike delikaatsetele isikuandmetele.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti ametikohal, millel töötamine on avaliku teenistuse üldliik, töötav kõrgem ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele.

 (3) Kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 62.  Teenistuse korraldamise pädevus

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust korraldab, nimetab ametisse ja vabastab ametist, viib ühelt ametikohalt üle teisele, peatab tema teenistussuhte ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning Politsei- ja Piirivalveameti töö korraldamiseks võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 63.  Distsiplinaarvõimu teostamise pädevus

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku suhtes, kes ei ole politseiametnik, distsiplinaarvõimu teostamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (2) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise õigus ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus siseministril.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 7.  Politseiametnike ettevalmistus

  Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool).

21. peatükk POLITSEI JÄRELEVALVE 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 71.  Politsei järelevalve

 (1) Politsei järelevalve (edaspidi järelevalve) on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meetme ja erimeetme kohaldamise õigus on politseiametnikul.

 (3) Kui eriseadus sätestab käesolevas seaduses sätestatud meetme ja erimeetme kohaldamiseks pädeva haldusorganina Politsei- ja Piirivalveameti, siis on vastava meetme ja erimeetme kohaldamise pädevus lisaks politseiametnikule ka Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui eriseadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 72.  Avalik kord

 (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus.

 (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma pädeva asutuse sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 73.  Oht avalikule korrale ja korrarikkumine

 (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

 (2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

 (3) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

 (4) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

 (5) Ohu ennetamine on teabe kogumine, vahetamine ja analüüs ning toimingute kavandamine ja elluviimine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 74.  Avaliku korra eest vastutav isik

 (1) Avaliku korra eest vastutav isik on oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik. Avaliku korra eest vastutav isik on kohustatud ohtu tõrjuma ja korrarikkumise lõpetama.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, siis on selle isikuga solidaarselt avaliku korra eest vastutav isik ka tema eestkostja või muu seaduslik esindaja.

 (3) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuva isiku käitumise eest on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 kohaselt vastutav teine isik, siis on see isik ohu tekitanud või korda rikkuva isikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (4) Kui avalikku korda ohustab või rikub loom või asi, siis on selle omanik või mahajäetud looma või asja korral selle viimane omanik kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (5) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on omanikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (6) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on üksi kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise, kui ta on saanud tegeliku võimu looma või asja üle vastu omaniku tahet või ilma omaniku tahteta. Sama kehtib ka siis, kui ta on esitanud koos omanikuga ühisavalduse tegeliku võimu omandamise kohta pädevale asutusele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 75.  Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamise põhimõte

  Isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine järelevalvemenetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb järelevalvemenetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 76.  Politsei selgitamiskohustus

 (1) Politsei annab isiku soovil selgitusi tema poolt isiku suhtes meetme kohaldamise põhjuse, meetme olemuse ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

 (2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

 (3) Politseil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 77.  Koostöö muude isikute ja asutustega

 (1) Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.

 (2) Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 78.  Rahvusvaheline koostöö

 (1) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib kaasata järelevalve teostamisele Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi pädeva asutuse. Teise riigi pädeva asutuse ametniku osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

 (2) Teise riigi pädeva asutuse ametnik võib Eesti territooriumil kohaldada käesoleva seaduse §-des 716, 718, 725, 733, 734 ja 736 sätestatud meetmeid, kui välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 79.  Järelevalve meetme kohaldamise adressaat

 (1) Kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meedet kohaldada ainult avaliku korra eest vastutava isiku suhtes või isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et ta on avaliku korra eest vastutav isik.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 712, 715, 716, 720, 731 ja § 734 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud järelevalve meetmeid võib kohaldada ka isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 710.  Järelevalve meetme kohaldamine politsei poolt ohu väljaselgitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori loa alusel
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (1) Politsei võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori eelneva loa alusel kohaldada ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks, käesoleva seaduse §-des 718, 719, 723, 732, 734, 736 ja 739 nimetatud järelevalve erimeetmeid.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu väljaselgitamiseks või kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kinnipidamiseks või tema põgenemise takistamiseks, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteoga või kuriteoga, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse, võib politsei käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori eelneval loal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele käesoleva seaduse §-des 735 ja 737 nimetatud järelevalve erimeetmeid.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetme kohaldamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes otsustada prefekt ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loata. Kohaldatud erimeetmest on prefekt kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul meetme kohaldamise otsustamisest arvates teavitama Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorit, kes otsustab erimeetme lõpetamise või erimeetme jätkamiseks loa andmise.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud luba vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
 1) erimeetmed, mille kohaldamine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute suhtes lubatud;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamiseks lubatud tähtaeg, mis ei tohi üldjuhul ületada 48 tundi;
 3) maa-ala, millel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamine lubatud.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Edasilükkamatul juhul võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa anda suuliselt, kuid see tuleb vormistada kirjalikult 24 tunni jooksul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet avaldab viivitamata pärast Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori loas märgitud tähtaja saabumist, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, oma kodulehel andmed käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel järelevalve erimeetmete kohaldamise aluse, aja, maa-ala, järelevalve erimeetme kohaldamisele allutatud isikute arvu ja erimeetmete kohaldamise tulemuse kohta.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid hoitakse Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel vähemalt kümme päeva avaldamise päevast arvates.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 711.  Järelevalve meetme kohaldamise dokumenteerimine ja aruandlus

 (1) Järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.

 (2) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse asendustäitmist, protokollitakse asendustäitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse vahetut sundi, märgitakse meetme kohaldamise protokollis lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, loom või asi, kelle või mille suhtes on vahetut sundi kohaldatud. Vahetu sunni kohaldamisel rahvahulga vastu märgitakse isikute nimed, kelle suhtes on vahetut sundi kohaldatud, kui see on võimalik. Võimaluse korral rahvahulga suhtes vahetu sunni kasutamine videosalvestatakse ning salvestis säilitatakse samadel alustel meetme kohaldamise protokolliga.

 (4) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse relva või erivahendit, on meetme protokollimine kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Järelevalve üldmeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 712.  Teavitamine

 (1) Politseil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).

 (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.

 (3) Kui politsei teavitab avalikkust või isikut ohust ning oht ei osutu põhjendatuks, on politsei kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui selleks on kaalukas avalik huvi.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 713.  Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

 (1) Ohu või korrarikkumise korral on politseil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras. Seaduses sätestamata juhul on sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ei ole võimalik või ei anna tulemusi ning ettekirjutuse täitmist on võimalik saavutada vahetu sunniga, võib ettekirjutuse täitmiseks seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Kui asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 12 lõigetes 1–3 või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 või § 31 lõikes 4 sätestatud eeldused on täidetud, võib ohu tõrjuda või korrarikkumise kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust andmata, hoiatust ja täitekorraldust tegemata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 714.  Ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine

 (1) Kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib politsei ise kohaldada meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid.

 (2) Politsei võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset politsei kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese ja kui:
 1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;
 2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;
 3) politsei ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada;
 4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut lubatud kaasata ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vältimatult vajalik.

 (4) Politsei teavitab võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamisest viivitamata avaliku korra eest vastutavat isikut.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jagu Järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Isikuandmete töötlemisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 715.  Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine

 (1) Politsei salvestab riigisisesele hädaabinumbrile «110» edastatud informatsiooni korrarikkumise ja muu sündmuse kohta.

 (2) Salvestise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras.

 (3) Salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast, kuid mitte kauem kui üks aasta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 716.  Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

 (1) Politsei võib isikut küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid.

 (2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks politsei. Kui politsei peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi omakäeliselt.

 (3) Politsei võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid.

 (4) Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine politsei poolt protokollitakse või fikseeritakse politsei üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 717.  Kutse ja sundtoomine

 (1) Politsei võib kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

 (2) Kutsele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 17 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeldus, peab kutse sisaldama hoiatust, et isiku ilmumata jäämise korral võib tema suhtes kohaldada sundtoomist.

 (3) Kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta, võib tema suhtes kohaldada sunniraha.

 (4) Isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (5) Isikule, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, antakse viivitamata võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedasele ja esindajale. Alaealise sundtoomise korral teavitab politsei sellest viivitamata vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

 (6) Riikliku järelevalve meedet, milleks isik sundtuuakse, kohaldatakse viivitamata. Kui isiku sundtoomine vahetult enne meetme kohaldamist ei ole võimalik, võib isikut kinni pidada, kuid mitte kauem kui 12 tundi.

 (7) Sundtoomisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 718.  Isikusamasuse tuvastamine

 (1) Politsei võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

 (2) Politseil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta ja biomeetrilisi andmeid.

 (3) Politsei võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.

 (4) Politsei võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.

 (5) Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (6) Politseil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui isikusamasuse tuvastamine ei ole kohapeal võimalik ning see on vältimatult vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

 (7) Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on politsei kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta, kui tema elu- või ööbimiskoht on samas asustusüksuses või linnaosas.

 (8) Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse ametiruumi alla 14-aastane isik, on politsei kohustatud sellest viivitamata teavitama vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

 (9) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus isikusamasuse hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust.

 (10) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikustada massilisest korratusest osavõtnud isiku isikuandmed, kui see on vajalik isikutuvastamise eesmärgil ning muul isikut vähem koormaval viisil ei olnud võimalik isikusamasust tuvastada.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 719.  Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega

 (1) Politsei võib tuvastada isikusamasuse erilise tuvastusmeetmega, kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks, kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva seaduse § 718 alusel ei ole võimalik või kui see on ebaproportsionaalselt raske.

 (2) Eriline tuvastusmeede on:
 1) isiku daktüloskopeerimine;
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]
 2) isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine;
 3) DNA-proovi võtmine;
 4) muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine, sealhulgas mõõtmine;
 5) hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine;
 6) hääleproovi salvestamine;
 7) käekirjaproovi võtmine;
 8) silmaiirisekujutise kindlakstegemine;
 9) jalatsijälje võtmine ja selle võrdlemine politseil olemasolevate andmetega.

 (3) Politsei võib erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks vajaliku võrdlusmaterjali välja nõuda isikult, kelle puhul on alust arvata, et ta seda valdab.

 (4) Erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (41) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

 (5) Erilise tuvastusmeetme kohaldamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 720.  Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega

 (1) Politsei võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.

 (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte rohkem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Politsei on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama.

 (4) Jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 721.  Isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt

 (1) Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

 (2) Isikut tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisest viivitamata teavitada, kui isiku asukoht on teada.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 722.  Joobeseisund

 (1) Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

 (2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine.

 (3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.

 (4) Joobeseisundi liigid on:
 1) alkoholijoove;
 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

 (5) Alkoholijoovet eeldatakse, kui kontrollitava isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 milligrammi või rohkem või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 milligrammi või rohkem.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 723.  Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

  Politsei võib kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine;
 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
 3) alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 724.  Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

 (1) Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

 (2) Enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
 5) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Kui politseiametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral.

 (5) Isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid kirjeldab politseiametnik juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks.

 (6) Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

 (61) Tõendusliku alkomeetri kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (62) Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (7) Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (8) Isikul esineda võivate alkoholijoobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 725.  Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde

 (1) Kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik, võib isiku toimetada politsei ametiruumi alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui:
 1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga;
 2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri;
 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral;
 4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise võib, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust, üle anda vanemale või seaduslikule esindajale või toimetada tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse. Kui alaealisele on vajalik osutada vältimatut abi, kutsub politsei välja kiirabiteenuse osutaja.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 726.  Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud politsei nõudmisel võtma vereproovi.

 (2) Vereproovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (3) Kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab politsei võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga.

 (4) Politsei tutvustab vereproovi uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel.

 (5) Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga vereproovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus ning tasu suurus ja maksmise kord.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (7) Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 727.  Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

 (1) Politseiametnik võib narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

 (2) Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise kahtluse korral peab politsei kirjeldama isikul esinevaid joobele viitavaid tunnuseid.

 (3) Politsei võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldumist isiku organismis indikaatorvahendi abil.

 (4) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Politsei nõudmisel on:
 1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit ja andma hinnangu isikul joobeseisundi tunnuste olemasolu või puudumise kohta;
 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

 (6) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab Politsei- ja Piirivalveamet võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Isiku poolt politseile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab politsei indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud uuringu tegemiseks.

 (9) Politsei võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamiseks ja asjakohase hinnangu andmiseks ning bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja kohustused ning tasu suurus ja maksmise kord.

 (10) Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed ning sellekohase protokolli vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (11) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise, samuti uuringu tulemusest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (12) Isikul esineda võivate narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (13) Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 728.  Lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamine

  Liiklusseaduse § 20 lõikes 4 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 723–726.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 729.  Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

 (1) Politseiametnik võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks.

 (2) Politseiametnik võib joobeseisundis alaealise isiku toimetada kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui teda ei ole võimalik kinnipidamiskohajärgse prefektuuri piires üle anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kainenema toimetada isiku, kellel avalduvad ilmsed joobetunnused ning:
 1) isik on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri või
 2) isikult on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik.

 (4) Isiku kainenemisele toimetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel kirjeldab politseiametnik isikul esinevaid joobele viitavaid tunnuseid käesoleva seaduse § 724 lõike 8 ja § 727 lõike 12 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses sätestatu kohaselt.

 (5) Kui isikule on vaja osutada vältimatut abi, kutsub politsei välja kiirabiteenuse osutaja.

 (6) Kainenema toimetatud isiku suhtes teostatakse turvakontroll ja asjade läbivaatus. Kainenema toimetatud isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut.

 (7) Kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (8) Isiku kainenema toimetamise kohta koostatakse protokoll, mille vorminõuded kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 730.  Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused

 (1) Kainenema toimetatud isikut hoitakse eraldi muul alusel kinnipeetud isikutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

 (2) Kainenema toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja.

 (3) Kainenema toimetatud isikut peetakse kinni kuni kainenemiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse tervishoiutöötaja tema terviseseisundit kindlaks tegema.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jaotis Muud järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 731.  Viibimiskeeld

 (1) Politsei võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
 1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
 2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
 3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
 4) kaitstava isiku ohutuse tagamiseks;
 5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks.

 (2) Politsei on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

 (4) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni.

 (5) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud alustel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

 (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või prefekt võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

 (7) Enam kui 12 tunniks kehtestatud viibimiskeeldu kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel siseminister.

 (8) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 732.  Sõiduki peatamine

 (1) Politseiametnik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]

 (2) Sõidukit peatav politseiametnik peab kandma vormiriietust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist, peab sõiduk olema värvitud alarmsõidukitele kehtiva korra kohaselt. Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit, liiklusseaduses kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust, kui politseiametniku vormiriietuse kandmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]

 (4) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kahtlustatava või tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 733.  Isiku kinnipidamine

 (1) Politsei võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:
 1) vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
 2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
 3) kohtu poolt kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks;
 4) eriseaduses sätestatud alusel sundtoomiseks;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
 5) vanuse või terviseseisundi tõttu abi vajava isiku toimetamiseks seaduses ettenähtud turvalisse kohta või üleandmiseks pädevale organile vältimatu sotsiaalabi osutamise eesmärgil;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
 6) avalikus kohas seaduses sätestatud liikumispiirangu ajal täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab politsei viivitamata tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale.

 (3) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
 2) õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
 3) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale;
 4) õigus olla ära kuulatud;
 5) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 6) õigus tutvuda kinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.

 (4) Massilise korratuse käigus on protokollimine kohustuslik, kui kinnipidamine kestab enam kui kolm tundi, samuti juhul, kui seda nõuab kinnipeetud isik.

 (5) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku kinnipidamisel väljaspool arestimaja tagatakse isikule inimväärsed tingimused ning võimaluse korral tagatakse ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavus koos salvestamisega.

 (6) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi. Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut.

 (7) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (8) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 734.  Turvakontroll

 (1) Politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
 1) sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
 2) kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses;
 3) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
 4) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse;
 5) kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või
 6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Turvakontrolli teostab kompimise teel politseiametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teostada politseiametnik, kes ei ole isikuga samast soost.

 (3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 735.  Isiku läbivaatus

 (1) Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
 1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
 2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

 (2) Isiku läbivaatust teostab politseiametnik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel tervishoiutöötaja. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata politseiametnik, kes ei ole isikuga samast soost.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Läbivaatuse teostamiseks, mis eeldab meditsiinilist protseduuri, toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde. Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teostada ainult tervishoiutöötaja.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (4) Politsei võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu, milles nähakse ette isiku läbivaatuse teostamise koht ja teostamise viis ning vastutus, tasu suurus ja maksmise kord.

 (5) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 736.  Vallasasja läbivaatus

 (1) Politsei võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
 2) seda kannab kaasas isik, keda võib seaduse alusel läbi vaadata;
 3) on alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis;
 4) on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida;
 5) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises, seadmes või selle vahetus läheduses või
 6) seda kannab kaasas isik, kes siseneb politsei poolt valvatavasse hoonesse või territooriumile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi asja läbivaatuse juures, teostab politsei asja läbivaatuse kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Politsei võib teostada asja läbivaatuse ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest. Kui vallasasja läbivaatuse tagajärjel jääb valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni vallasasja valve.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Asja läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja arvatud lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud juhul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 737.  Valdusesse sisenemine

 (1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud või
 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.

 (3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.

 (4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

 (6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 738.  Valduse läbivaatus

 (1) Politsei võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või
 3) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

 (2) Isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbivaatus on lubatud ainult läbivaadatava kinnisasja või ehitise asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib politsei valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on politsei kohustatud loa taotlema esimesel võimalusel. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa andmisest, on politsei kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.

 (3) Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (4) Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi valduse läbivaatuse juures, vaatab politsei valduse läbi kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.

 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest. Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

 (6) Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 739.  Vallasasja hoiulevõtmine

 (1) Politseil on õigus võtta vallasasi hoiule:
 1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;
 2) asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi;
 3) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub;
 4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks, või
 5) kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.

 (2) Politsei poolt hoiulevõetud asja hoiab Politsei- ja Piirivalveamet. Kui politseil ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida, võib politsei anda asja hoiule muule isikule, kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused. Politsei või muu isik, kellele asi on hoiule antud, peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab politsei viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse asja hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab politsei omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse asi viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.

 (5) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 740.  Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti korralduse alusel müüb hoiulevõetud asja kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras, kui:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 1) tegemist on kiiresti rikneva või muul viisil kiiresti väärtust kaotava asjaga;
 2) asja hoidmine ja korrashoid on ebaproportsionaalselt kulukas või raske;
 3) asja ei ole võimalik hoida viisil, mis tagaks asjast lähtuvate ohtude tõrjumise;
 4) asja ei ole võimalik tagastada selleks õigustatud isikule ühe aasta jooksul hoiulevõtmise päevast arvates, ilma et see tooks samal ajal kaasa uue vajaduse asja hoiulevõtmiseks Politsei- ja Piirivalveameti poolt, või
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 5) selleks õigustatud isik ei ole asja Politsei- ja Piirivalveametilt pärast asja hoiulevõtmise aluse äralangemist vastu võtnud talle kirjalikult teatavaks tehtud tähtpäevaks, kui teade sisaldas hoiatust, et vastuvõtmata jätmise korral asi müüakse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Asja hindab kohtutäitur, lähtudes asja harilikust väärtusest. Kui kohtutäituril ei ole võimalik hinda määrata, laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Asja müügist saadud tulemist arvatakse maha asja hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa makstakse välja asja endisele omanikule. Asja hoidmise kuludeks loetakse nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka kohtutäituri kantud kulud. Kui omanik ei võta summat vastu ühe aasta jooksul asja müümisest arvates, kantakse see riigituludesse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Kui asja müümine avalikul enampakkumisel ei ole võimalik või kui enampakkumise korraldamise kulud ületavad asja väärtuse, võib kohtutäitur asja müüa avaliku enampakkumiseta täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab Politsei- ja Piirivalveamet asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (6) Enne asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist teavitab Politsei- ja Piirivalveamet sellest tuvastatud omanikku või seaduslikku valdajat.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (7) Pärast asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud viivitamata väljastama tuvastatud omanikule või seaduslikule valdajale selle kohta kirjaliku teatise.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Kohtutäituri tasu müügi korraldamise eest sätestatakse kohtutäituri seaduses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik. Vallasasja müümise dokumenteerib kohtutäitur, hävitamise või riigi omandisse pööramise politsei.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 741.  Kinnipeetud isiku saatmine

 (1) Kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all.

 (2) Kinnipeetud isiku suhtes teostatakse enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus.

 (3) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

4. jaotis Piiriülese jälitamisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 742.  Piiriülene jälitamine

 (1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
 1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
 2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on vahistuses viibimise või vangistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

 (3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

 (4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 743.  Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord

 (1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust selle asukohariigi pädeva asutusega, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse.

 (2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
 1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
 2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
 3) sidepidamisvahendid.

 (3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Politsei- ja Piirivalveamet.

 (4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 744.  Piiriülese jälitamise toimetamine

 (1) Jälitatava isiku peavad kinni asukohariigi politseiametnikud. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

 (2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
 1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
 2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
 3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
 4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
 5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
 6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
 7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
 8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
 10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

 (3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse
 1) eesmärgi saavutamisel;
 2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
 3) asukohariigi nõudmisel.

 (4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 745.  Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik

  Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. jaotis Isikuandmete töötlemine 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 746.  Isikuandmete töötlemine

 (1) Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid ja edastada neid välisriiki.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
 2) andmete töötlemise eesmärk;
 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

 (3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 747.  Isikuandmete varjatud töötlemine

 (1) Politseil on õigus välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.

 (2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi;
 2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
 3) isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad;
 4) isiku kasutatava sõiduki andmed;
 5) isikul kaasas olnud esemed.

 (3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

 (4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 748.  Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete kohta ja isikuandmete väljastamine

  Politsei on kohustatud andma andmesubjektile teavet isikuandmete kaitse seaduse tähenduses ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva kolmekümne päeva jooksul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

3. peatükk POLITSEI ANDMEKOGUD 

1. jagu Politsei andmekogu 

§ 8.  Politsei andmekogu

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «infosüsteem POLIS» (edaspidi politsei andmekogu).

§ 9.  Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Politsei andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 10.  Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed

 (1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
 1) ühiste infoobjektide andmestik;
 2) süüteomenetluse andmestik;
 3) politsei ennetava tegevuse andmestik;
 4) politsei reageeriva tegevuse andmestik;
 5) politsei arestimajade tegevuse andmestik;
 6) tagaotsimise andmestik;
 7) jälitusmenetluse andmestik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

 (3) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 11.  Politsei andmekogusse andmete esitamine

 (1) Politsei andmekogusse esitab andmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politsei andmekogusse esitavad andmeid § 8 lõikes 1 sätestatud eesmärgil andmekogu põhimääruses määratud muud asutused kehtestatud ulatuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 12.  Politsei andmekogusse kande tegemine

 (1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.

 (2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud ametnikud määrab andmeid esitav asutus.

 (3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.

 (4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.

§ 13.  Politsei andmekogu pidamise põhimäärus

 (1) Politsei andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

 (2) Politsei andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

2. jagu Piirikontrolli andmekogu 

§ 14.  Piirikontrolli andmekogu

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «piirikontrolli infosüsteem PKIS» (edaspidi piirikontrolli andmekogu).

§ 15.  Piirikontrolli andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Piirikontrolli andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 16.  Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad

 (1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
 1) isiku piiriületus;
 2) maismaasõiduki piiriületus;
 3) veesõiduki piiriületus;
 4) õhusõiduki piiriületus.

 (2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

 (3) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 17.  Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine

  Piirikontrolli andmekogusse esitab andmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 18.  Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine

 (1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed vastavalt toimunud piiriületustele.

 (2) Andmed kantakse piirikontrolli andmekogusse isiku või sõiduki piirikontrolli käigus.

§ 19.  Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus

 (1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

 (2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

3. jagu Schengeni infosüsteemi riiklik register 

§ 20.  Schengeni infosüsteemi riiklik register

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mis on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (edaspidi Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «Schengeni infosüsteemi riiklik register» (edaspidi register).

§ 21.  Registri vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 22.  Registrisse kantavad andmed

 (1) Registrisse kantakse andmed:
 1) Schengeni konventsiooni artikli 95 alusel loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta;
 2) Schengeni konventsiooni artikli 96 alusel välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;
 3) Schengeni konventsiooni artikli 97 alusel isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
 4) Schengeni konventsiooni artikli 98 alusel tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetud isiku kohta;
 5) Schengeni konventsiooni artikli 99 alusel isiku ja sõiduki kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
 6) Schengeni konventsiooni artikli 100 alusel arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.

 (2) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 23.  Registrisse andmete esitamine

 (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiitsministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.

 (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.

 (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.

 (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.

 (6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ning Maanteeamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 24.  Registrisse kande tegemine

 (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale 24 tunni jooksul andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.

§ 25.  Registri pidamise põhimäärus

 (1) Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

 (2) Registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

4. peatükk VAHETU SUND 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 26.  Vahetu sund

  Vahetu sund käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 27.  Erivahendid

  Politsei erivahendid on:
 1) käerauad;
 2) jalarauad;
 3) sidumisvahendid;
 4) rahustussärk või -tool;
 5) teenistusloom;
 6) tehniline tõke;
 7) sõiduki sundpeatamise vahend;
 8) veekahur;
 9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
 10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
 11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;
 12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 28.  Teenistusrelvad

  Politsei teenistusrelvad on:
 1) tulirelv;
 2) gaasirelv;
 3) pneumorelv;
 4) külmrelv;
 5) elektrišokirelv.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 29.  Politsei enesekaitsevahendid

 (1) Politsei enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel politseiametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.

 (2) Politsei enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 30.  Vahetu sunni kohaldamise lubatavus

 (1) Vahetu sunni kohaldamise õigus on politseiametnikul.

 (2) Politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

 (3) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik. Relva kasutamine ilma eelneva kohustava haldusaktita on lubatud ainult juhul, kui haldusakti andmine pole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.

 (4) Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 31.  Vahetu sunni eest hoiatamine

 (1) Enne vahetu sunni kohaldamist on politseiametnik kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

 (2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab politseiametnik hoiatust suuliselt enne vahetu sunni kohaldamist.

 (3) Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulga vastu vahetut sundi kohaldades ei pea isikuid hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.

 (4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik. Relva kasutamine ilma eelneva hoiatuseta on lubatud ainult vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 32.  Käeraudade, jalaraudade või sidumisvahendi kasutamine

 (1) Politsei võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui isikult on seaduse alusel võetud vabadus ning on alust arvata, et ta võib:
 1) rünnata teist isikut, osutada politseiametnikule või abipolitseinikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
 2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada või
 3) ennast vigastada või enese tappa.

 (2) Jalaraudu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kasutada kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt on võetud vabadus seoses:
 1) esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega;
 2) kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või
 3) muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

 (3) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib politseiametnik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 321.  Veekahuri kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks veekahurit rahvahulga vastu, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik ning arvestusega, et veekahuri kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Veekahuri kasutamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 322.  Elektrišokirelva kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Politseiametnik võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
 1) tõrjuda vahetu oht elule või tervisele või kehalisele puutumatusele;
 2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist;
 3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
 4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või temalt on kohtulahendi alusel võetud vabadus.

 (3) Politseiametnik võib kasutada elektrišokirelva looma suhtes ainult looma ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu sunnivahendiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 323.  Tulirelva kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Politseiametnik võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse või
 3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.

 (3) Politseiametnik võib kasutada tulirelva looma suhtes ainult looma ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu sunnivahendiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 324.  Abi andmine vigastatud isikule

  Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on politsei kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. peatükk POLITSEITEENISTUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 33.  Politseiteenistus

 (1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 34.  Politseiametnik

 (1) Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse käesoleva seaduse mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse alusel.

§ 35.  Politseiametniku ametikoht

 (1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus (edaspidi ametikoht).

 (2) Koosseisuvälise politseiametniku võib teenistusse võtta õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei ole alalist iseloomu.

 (3) Koosseisuväline politseiametnik võetakse teenistusse üksnes määratud ajaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 36.  Teenistusaste

 (1) Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.

 (2) Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus).

§ 37.  Kadett

  Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega statsionaarses õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 371.  Vormiriietus ja ametitõend

 (1) Politseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend.

 (2) Politseiametniku vormiriietuse võib anda järgmistele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 1) arestimaja teenistujad;
 2) klienditeenindajad;
 3) hoone läbipääsurežiimi tagavad teenistujad;
 4) migratsioonijärelevalveametnikud;
 5) orkestri liikmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud teenistujate vormiriietusel kantavad eraldusmärgid sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud määrusega.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohad, millele nimetatud teenistujatele antakse politseiametniku vormiriietus.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Politseiametnik peab esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi. Politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel.

 (6) Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

 (7) Politseiametnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

 (8) Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab siseminister määrusega. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor otsustab ametikohad, millele nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (9) Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Teenistusse võtmine 

§ 38.  Teenistusse võtmise üldnõuded

  Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

§ 39.  Politseiametniku kutsesobivusnõuded

 (1) Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.

 (2) Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

 (3) Politseiametnikele ei rakendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud atesteerimist.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 40.  Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse

  Teenistusse ei võeta isikut:
 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
 5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused;
 7) kes on piiratud teovõimega;
 8) kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 71 alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

§ 41.  Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll

  Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 42.  Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks

 (1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmete kohta.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politseiteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril, Sisekaitseakadeemia rektoril või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
 3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isik on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 43.  Politseiametniku ametisse nimetamine

 (1) Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

 (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on töötanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina, Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.

 (5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, struktuuriüksuse juhina või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.

 (7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametisse siseminister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse siseminister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

 (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või kohaliku täitevvõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (9) Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

 (10) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik.

 (11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametisse Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

 (12) Politseiametniku võib ametisse nimetada avaliku konkursita.

§ 44.  Teenistustähtaeg

 (1) Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
 1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks;
 2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Määratud ajaks võib ametisse nimetada:
 1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks;
 2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks;
 3) koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks.

 (4) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.

§ 45.  Politseiametniku vanne

 (1) Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:

  «Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

 (2) Ametivande võtab vastu siseminister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Ametivanne antakse pidulikult riigilipu juures.

 (4) Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.

 (5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.

 (6) Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat.

§ 451.  Politseiametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA proovi võtmine

 (1) Kuriteo sündmuskohti teenindav politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA proov ekspertiisiobjektidelt politseiametniku jäetud jälgede elimineerimise eesmärgil.

 (2) Ametikohtade loetelu, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA proov, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

 (3) Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Politseiametnikult võetud DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse.

 (4) Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest politseiametniku politseiteenistusest vabastamisel. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

 (5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmete edastamise korra vastavalt riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA-registrile kehtestab siseminister määrusega.
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

§ 46.  Politseiametniku teenistusleht

 (1) Politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) sünniaeg ja -koht;
 4) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 5) haridus ja eriala;
 6) kutsekvalifikatsioon;
 7) ametivande andmise kuupäev ja koht;
 8) politseiteenistuse staaž;
 9) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 10) teenistusastme andmine ja muutmine;
 11) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 12) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 13) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
 14) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine.
 15) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 16) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 17) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiametniku teenistuslehe pidamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 47.  Ametisse nimetamise vormistamine

 (1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirjaga.

 (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi;
 2) asutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse;
 3) ametisse nimetatava isiku või ametikoha teenistusaste;
 4) ametikoha nimetus;
 5) ametisse astumiseks määratud kuupäev;
 6) määratud ajaks ametisse nimetamisel – teenistustähtaeg;
 7) katseaja kohaldamisel – katseaja kestus;
 8) ametipalk ja lisatasud;
 9) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.

3. jagu Ametikohad ja nende teenistusastmed 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 48.  Ametikohad ja teenistusastmed

 (1) Ametikohad on spetsialisti ametikohad ja juhi ametikohad.

 (2) Spetsialisti ametikohad ülenevas järjestuses on:
 1) nooremspetsialisti ametikoht;
 2) vanemspetsialisti ametikoht;
 3) juhtivspetsialisti ametikoht ja
 4) peaspetsialisti ametikoht.

 (3) Teenistusastmed ülenevas järjestuses on:
 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
 2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
 4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
 5) komissar, ülemveebel;
 6) vanemkomissar;
 7) politseileitnant;
 8) politseikapten;
 9) politseimajor;
 10) politseikolonelleitnant;
 11) politseikolonel;
 12) politseikindralinspektor ja
 13) politseikindral.

 (4) Nooremveebli, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste on üksnes laeval spetsialisti ametikoha teenistusaste.

 (5) Nooremassistendi, assistendi, vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste on üksnes Kaitsepolitseiameti spetsialisti ametikoha teenistusaste.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 49.  Spetsialisti ametikoha teenistusastmed

 (1) Nooremspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
 2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel ja
 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel.

 (2) Vanemspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
 1) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
 2) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
 3) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
 4) komissar, ülemveebel ja
 5) vanemkomissar.

 (3) Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
 1) komissar, ülemveebel;
 2) vanemkomissar;
 3) politseileitnant ja
 4) politseikapten.

 (4) Peaspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
 1) vanemkomissar;
 2) politseileitnant;
 3) politseikapten;
 4) politseimajor ja
 5) politseikolonelleitnant.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 50.  Juhi ametikoha teenistusastmed

 (1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata Politsei- ja Piirivalveamet struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 1) vanemkomissar;
 2) politseileitnant;
 3) politseikapten;
 4) politseimajor ja
 5) politseikolonelleitnant.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti büroo struktuuriüksuse juhi (välja arvatud prefektuuri büroo struktuuriüksuse juhi), lennusalga struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 1) politseikapten;
 2) politseimajor ja
 3) politseikolonelleitnant.

 (3) Prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
 1) politseimajor;
 2) politseikolonelleitnant ja
 3) politseikolonel.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed on:
 1) politseikolonelleitnant;
 2) politseikolonel ja
 3) politseikindralinspektor.

 (5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoha teenistusastmed on:
 1) politseikolonel;
 2) politseikindralinspektor ja
 3) politseikindral.

 (6) Juhi asetäitja ametikoha teenistusastmed on samad kui juhi ametikoha teenistusastmed.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

4. jagu Politseiametniku teenistusastmed ning ametikohale nimetamine ja üleviimine 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 51.  Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel teenistusastme andmine

 (1) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel antakse politseiametnikule üldjuhul teenistusaste, mis on kõige madalam vastava ametikoha teenistusastmetest.

 (2) Kui politseiteenistusse võtmisel nimetatakse ametikohale isik, kes on olnud politseiteenistuses ja kellele käesoleva seaduse alusel on antud teenistusaste või tema teenistusastet on ülendatud ning tema politseiametniku teenistusaste on kõrgem kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, siis jätkab ta üldjuhul politseiteenistust senise teenistusastmega.

 (3) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel võib anda politseiametnikule kõrgema teenistusastme kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 52.  Teenistusastme muutmine

  Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 53.  Politseiametniku teenistusastme ülendamine

 (1) Politseiametniku teenistusastme ülendamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine.

 (2) Politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused on järgmised:
 1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme;
 2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded ja
 3) politseiametniku teenistus on laitmatu.

 (3) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
 1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused;
 2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja
 3) tema teenistusastme vanus on täitunud.

 (4) Üldjuhul ülendatakse politseiametniku teenistusastet ühe astme võrra.

 (5) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

 (6) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

 (7) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni.

 (8) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 54.  Teenistusastme vanus

 (1) Teenistusastme vanus on:
 1) nooremkonstaabli, nooremassistendi ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni teenistusastmeni kolm aastat ja
 2) politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni neli aastat.

 (2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirjas määratud kuupäevast.

 (3) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, mil politseiametniku teenistussuhe oli peatunud.

 (4) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, mil politseiametniku teenistusaste oli alandatud.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 55.  Politseiametniku teenistusastme alandamine

 (1) Politseiametniku teenistusastme alandamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

 (2) Politseiametniku teenistusastet saab alandada üksnes distsiplinaarkaristusena.

 (3) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 56.  Politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus

 (1) Siseminister annab ja muudab vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teenistusastmeid annab ja muudab vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (3) Kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 sätestatu kohaselt on isiku politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel põhjendatud anda talle kõrgem teenistusaste kui selle ametikoha kõige madalam teenistusaste, siis annab politseiametnikule selle teenistusastme siseminister.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 või § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga, ülendab politseiametniku selle teenistusastme siseminister.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 57.  Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekuta

 (1) Politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

 (2) Spetsialisti ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia ametikohale, mis ei ole politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus rohkem kui ühe ametikoha võrra madalam.

 (3) Juhi ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.

 (4) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatama.

 (5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem tema senisest palgast.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 58.  Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekul

 (1) Politseiametniku võib üle viia ametikohale, mille teenistusaste ei vasta tema politseiametniku teenistusastmele, üksnes tema nõusolekul.

 (2) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, jääb tema politseiametniku teenistusaste üldjuhul samaks ja seda ülendatakse üldises korras.

 (3) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

 (4) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku teenistusaste, siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata, vaid see jääb samaks.

 (5) Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olnud ametniku võib nimetada või üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 59.  Ametikoha kutsekvalifikatsiooni tase

  Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 60.  Kadeti õiguslik seisund

 (1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 50–52, 55, 59–65 ja 67–78 ning käesoleva seaduse 21. ja 4. peatükk ja §-d 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107.

 (2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 21. ja 4. peatüki, §-de 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

 (3) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3 ja 10 ette nähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku 1. palgaastme palgamäär.

 (4) Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 61.  Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis töötavate ja õppivate politseiametnike politseiametniku tagatised

 (1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema sellel ametikohal töötamise ajaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel jätkab politseiametnik teenistust ametikohal, kus ta töötas enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või viiakse ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleviimiseks ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ei ole vaja politseiametniku nõusolekut.

 (4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 62.  Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

 (3) Politseiametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asendab puuduvat politseiametnikku, makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu, millele asendajal on õigus. Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

41. jagu Teenistusse ja tööle võtmine teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 63.  Politseiametniku nimetamine ning tööle võtmine teisele ametikohale valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

 (1) Politseiametniku võib tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale, sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht (edaspidi käesolevas jaos teine ametikoht). Teine ametikoht käesoleva jao tähenduses on ka valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikoht, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, kui politseiametnik on sellele üle viidud teenistuse või töötamise ajal vastuvõtvas asutuses.

 (2) Asutus, kus politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teenistusse või tööle võtmisega valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud teisele ametikohale, on käesoleva jao tähenduses lähetav asutus (edaspidi käesolevas jaos lähetav asutus).

 (3) Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kus politseiametnik töötab või on teenistuses teisel ametikohal, on käesoleva jao tähenduses vastuvõttev asutus (edaspidi käesolevas jaos vastuvõttev asutus).
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 64.  Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtaeg vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal

 (1) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda tähtaega võib pikendada ühel korral kuni kolme järjestikuse aasta võrra.

 (2) Politseiametniku ühes vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise järel vahetult järgnevast päevast teenistusse või tööle võtmise korral teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, ei tohi teenistuse või töötamise aeg vastuvõtvates asutustes kokku ületada kuut järjestikust aastat.

 (3) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme järjestikuse aasta võrra korraga või võtta ta teenistusse või tööle teise vastuvõtvasse asutusse vahetult teenistusest või töölt vabastamise päevale järgnevast päevast arvates kuni kolmeks aastaks korraga, kui politseiametnik on teenistuses või tööl Siseministeeriumis või selle valitsemisalas olevas asutuses või ta jätkab teenistust või töötamist Siseministeeriumi ja selle valitsemisala piires.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 65.  Politseiametniku politseiteenistussuhte peatamine seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses

 (1) Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema politseiteenistussuhe peatatakse kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni.

 (2) Ametisse nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema teenistussuhte peatamist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale.

 (3) Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistujate koosseisus olev või koosseisu väline politseiametniku ametikoht, millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses.

 (4) Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht, mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht, ning vastavat koosseisuvälist ametikohta ei looda, siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema politseiteenistussuhe tema senisel ametikohal peatatakse.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 66.  Politseiametniku teenistussuhte peatamise korraldamine seoses teisele ametikohale nimetamisega ning tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses

 (1) Politseiametniku lähetamise korral teisele ametikohale nimetab vastuvõttev asutus politseiametniku ametikohale või võtab tööle ja lähetav asutus peatab tema teenistussuhte kuni teisel ametikohal töötamise tähtaja lõppemiseni.

 (2) Lähetaval asutusel on õigus keelduda politseiametniku teenistussuhte peatamisest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on Siseministeerium.

 (4) Teisele ametikohale nimetamise või tööle võtmise ja senisel ametikohal teenistussuhte peatamise korra ja tähtajad kehtestab siseminister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67.  Erisused politseiametniku puhkuse korraldusest

 (1) Kui politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas.

 (2) Kui politseiametniku teenistussuhe on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, ei arvestata teenistussuhte peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest on politseiametnikul õigus saada põhi- ja lisapuhkust.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 671.  Politseiametniku õiguslik seisund teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

 (1) Politseiametnik, kellel politseiteenistussuhe on peatatud seoses ametisse nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, on politseiametnik ja tema suhtes kohaldatakse politseiametniku suhtes kohaldatavat regulatsiooni, arvestades käesolevast seadusest ja politseiteenistussuhte peatamise olemusest tulenevaid erisusi.

 (2) Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d 87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (3) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 74 ja 75 sätestatut.

 (4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 3 sätestatut ja tema poolt teenistuse või töötamise kestel vastuvõtvas asutuses toime pandud vastav distsiplinaarsüütegu loetakse politseiametniku poolt toime pandud distsiplinaarsüüteoks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 672.  Politseiametniku teenistuse ja töö korraldamine vastuvõtvas asutuses

  Politseiametniku teenistuse või töö korraldamise suhtes vastuvõtvas asutuses, sealhulgas tema üleviimise suhtes ühelt ametikohalt teisele, kohaldatakse vastuvõtva asutuse ametniku või töötaja suhtes kohaldatavat regulatsiooni.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 673.  Politseiametniku ametipalk teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

 (1) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, maksab vastuvõttev asutus politseiametniku soovil ametipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on rahvusvaheline organisatsioon, mille palgakorraldus ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 674.  Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva ja töötava politseiametniku teenistusastme muutmine

 (1) Teisele ametikohale ametisse nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (2) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuse või töötamise ajal mõistetakse käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimusena, et ametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme, ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusena, et politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded, vastuvõtvas asutuses sellele ametikohale esitatavad nõuded, millel ametnik on teenistuses või töötab, ja tema suhtes ei kohaldata politseiametniku ametikohal esitatavaid vastavaid nõudeid.

 (3) Teenistusastme ülendamise tingimuseks ei ole käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 2 nimetatud tingimus, et politseiametniku ametikohale lähetavas asutuses või vastuvõtvas asutuses kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist, vaid vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui tema politseiametniku ametikoht, millel tema politseiteenistussuhe on peatatud või millelt ta viidi üle lähetatud politseiametniku ametikohale, ei võimalda ülendamist.

 (4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on siseministril.

 (5) Teenistusastme ülendamiseks esitab siseministrile taotluse vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal olev politseiametnik.

 (6) Siseminister võib käskkirjaga moodustada nõuandva komisjoni vastuvõtvates asutustes teistel ametikohtadel olevate politseiametnike teenistusastmete muutmiseks ja määrata käskkirjaga kindlaks komisjoni koosseisu, pädevuse ja ülesanded.

 (7) Arvestades teenistuse ja ametikohal või töökohal täidetavate teenistusülesannete iseloomu, võib siseminister kehtestada käskkirjaga kõrgeima teenistusastme, milleni saab vastavale ametikohale või töökohale nimetatud politseiametniku teenistusastet ülendada.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 675.  Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistusest ja piirivalveteenistusest vabastatud politseiametniku ning piirivalveametniku teenistusastme muutmine

 (1) Ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos ja §-s 674 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, kui ametnik on jätkuvalt teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati.

 (2) Politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ametniku politseiametniku ametinimetus või piirivalveametniku piirivalveauaste loetakse vastavaks politseiametniku teenistusastmele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku teenistusastme vanust arvestatakse talle politseiteenistuses viimase ametinimetuse andmisest või piirivalveteenistuses viimase piirivalveauastme ülendamise päevast arvates.

 (4) Teenistuse aeg selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ametnik politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, loetakse tema politseiametniku teenistusastme vanuse hulka.

 (5) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale nimetatud ametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui ta on politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ja talle on määratud pension käesoleva seaduse, politseiteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei mõjuta pärast pensioni määramist antud või ülendatud teenistusaste pensioni suurust ja pensioni määramise otsust ümber ei vaadata.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 676.  Teisel ametikohal teenistussuhte ja töösuhte lõpetamine enne tähtaja möödumist

  Vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte või töösuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 677.  Politseiametniku politseiteenistussuhte jätkamine seoses teiselt ametikohalt vabastamisega

 (1) Politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal.

 (2) Kui politseiametnik oli lähetavas asutuses viidud teenistussuhte peatumise ajaks üle lähetatud politseiametniku ametikohale, viib lähetav asutus ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele. Kui üleviimine teisele ametikohale toob kaasa politseiametniku elukohavahetuse, on üleviimiseks vajalik politseiametniku nõusolek.

 (3) Kui lähetavas asutuses puudub ametikoht, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetatud politseiametniku ametikohal kuni sellise ametikoha vabanemiseni või üleviimiseni kõrgemale ametikohale lähetavas asutuses.

 (4) Ametikoha, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, vabanemise korral lähetavas asutuses on politseiametnikul õigus üleviimisele sellele ametikohale, välja arvatud juhi ametikohale.

 (5) Üksnes juhul, kui politseiametniku teenistussuhe peatati juhi ametikohal või ta viidi lähetatud politseiametniku ametikohale üle juhi ametikohalt, on tal õigus sama taseme juhi ametikohale.

 (6) Kui mitmel politseiametnikul on käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel õigus üleviimisele samale ametikohale ja nad soovivad sellele ametikohale asuda, otsustab üleviimise asutus.

 (7) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia teise asutusse politseiametniku ametikohale.

 (8) Politseiametnikul ei ole õigust üleviimisele ega teenistusse võtmisele vabale ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ega kõrgemale või madalamale ametikohale muus asutuses.

 (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabale ametikohale üleviimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatut.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses politseiteenistuse jätkamisega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 678.  Politseiametniku üleviimine ühest vastuvõtvast asutusest teise

 (1) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul käsitletakse asutust, kus politseiametniku politseiteenistussuhe on peatatud, jätkuvalt lähetava asutusena ja asutust, milles politseiametnik teisele ametikohale nimetatakse, vastuvõtva asutusena.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse teenistus või töötamine teisel ametikohal mõlemas vastuvõtvas asutuses katkematuks teenistuseks või töötamiseks vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses ametisse nimetamisega teisele ametikohale muus asutuses.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 679.  Erisus töötamise korral variisiku ja politseiagendina

  Politseiametniku töötamine variisiku või politseiagendina ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 6710.  Teenistusaja arvestamise erisus teenistuse korral Riigikantseleis ja Siseministeeriumis

 (1) Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 6711.  Pädevus

  Käesoleva seaduse §-des 63–67 ja 671–6710 sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute tegemise pädevus on vastavas asutuses sellele ametikohale ametisse nimetamise õigust omaval isikul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

5. jagu Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine 

§ 68.  Teenistusalased piirangud

  Lisaks korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja tegevuspiirangutele ei tohi politseiametnik olla erakonna liige.

§ 69.  Koolituskulude hüvitamine

 (1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või erialase täiendusõppe;
 2) vabastati teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati omal algatusel teenistusest;
 5) arvati sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
 6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
 1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
 2) pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 mainitud erialase täiendusõppe läbimist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
 3) on politseiteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetusega või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega perekonnaliiget;
 4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega Politsei- ja Piirivalveametis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (21) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kadett ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik, kes on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeolekuvaldkonna õppekaval või asunud pärast kooli lõpetamist teenistusse Siseministeeriumisse, Justiitsministeeriumisse või Kaitseministeeriumisse või nende valitsemisala asutusse ja on olnud teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (4) Politseiametnikule, kadetile ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 273.

6. jagu Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised 

§ 70.  Politseiametniku palk

 (1) Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.

 (2) Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga.

 (3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär.

Ametikoht

Palgaaste

1)

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor

16–17

2)

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja

15–16

3)

prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhi, lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht

13–16

4)

Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga koosseisus oleva struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoht

  9–15

5)

käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhi ametikoht

  7–14

6)

peaspetsialist

  9–15

7)

juhtivspetsialist

  7–14

8)

vanemspetsialist

3–9

9)

nooremspetsialist

1–5

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele.

 (5) Politseiametnikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.

 (6) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks järgnevaks kalendriaastaks määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse.

 (7) Politseiametniku palga määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab siseminister.

§ 71.  Politseiametniku tervisekontroll ja arstiabi

 (1) Politseiametniku tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.

 (2) Politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.

 (3) Politseiametniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.

 (4) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 72.  Sõidukulude kompenseerimine

 (1) Politseiametnikule hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politseiametnikule sõidukulude kompenseerimise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 73.  Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale

 (1) Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 74.  Varalise kahju hüvitamine

 (1) Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

 (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 75.  Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega

 (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

 (2) Kui politseiametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

 (3) Kui politseiametnik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
 1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist – kuni tema ühe aasta palga ulatuses;
 2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise – kuni tema kahe aasta palga ulatuses;
 3) töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema seitsme aasta palga ulatuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.

 (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

 (6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

 (7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

 (8) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

 (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

 (10) Politseiametnikule, kes seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses.

 (11) Politseiametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

 (12) Kui politseiametnik on saanud viga või haigestunud seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

 (13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

 (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui politseiametnik on asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse saamisel:
 1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga või politseiametniku suhtes vägivalla kasutamisega või seoses teenistusega politseis;
 2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
 3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

 (16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.

7. jagu Politseiametniku töö- ja puhkeaeg 

§ 76.  Politseiametniku tööaeg

 (1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Politseiametnikule soodsamad töö- ja puhkeajaga seotud tingimused võib kokku leppida kollektiivlepingus.

 (2) Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.

 (3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

 (4) Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.

 (5) Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.

 (6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.

§ 77.  Politseiametniku ületunnitöö

 (1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
 1) riigi julgeoleku tagamiseks;
 2) riigikaitse vajadusel;
 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

 (2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik kaasati riigi julgeoleku tagamisse. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas, mis ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel.

§ 78.  Valveaeg

 (1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.

 (2) Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus.

 (3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.

 (4) Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.

 (5) Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.

§ 79.  Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.

§ 80.  Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.

§ 81.  Politseiametniku puhkus

 (1) Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

 (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

 (3) Vähemalt kolmeaastase politseiteenistuse staaži korral antakse politseiametnikule kolmanda ja iga sellele järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui politseiametnik kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui politseiametnik on ajateenistuses või asendusteenistuses või kui tema politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (4) Politseiametnikule politseiteenistuse staaži eest antavat puhkust ei pea liitma põhipuhkusega.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud lisapuhkuse andmisel ei anta lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel.

§ 82.  Politseiametniku puhkuse katkestamine ja edasilükkamine

 (1) Politseiametniku puhkuse, välja arvatud rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse, võib katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.

 (2) Puhkuse katkestab või lükkab edasi politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest.

 (3) Puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga:
 1) liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või
 2) antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

8. jagu Distsiplinaarvõim 

§ 83.  Distsiplinaarvõim

 (1) Distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.

 (3) Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.

§ 84.  Ergutused

 (1) Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi:
 1) tänukirja andmine;
 2) rahalise preemia andmine;
 21) aukirja andmine;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
 3) hinnalise kingituse andmine;
 4) nimelise relva andmine;
 5) autasustamine politsei teenetemärgiga.

 (2) Politsei teenetemärkide liigid, kirjelduse ja andmise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti teenistujatele, kes ei ole politseiametnikud.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 85.  Ergutuse kohaldamise õigus

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutust politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule.

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhil on õigus kohaldada ergutust käesoleva seaduse alusel üksnes politseiametnikule.

 (3) Siseministril on õigus kohaldada ergutust igale politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule.

 (4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 4 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on üksnes siseministril.

 (5) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus sätestatakse käesoleva seaduse § 84 lõike 2 alusel antava siseministri määrusega.

 (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võib volitada käskkirjaga ameti struktuuriüksuse juhti kohaldama ergutust politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule, määrates käskkirjas ära ergutuse kohaldamise ulatuse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 86.  Politseiametniku distsiplinaarsüüteod

  Politseiametniku distsiplinaarsüütegudeks on:
 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
 3) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 87.  Politseiametniku distsiplinaarvastutus

 (1) Politseiametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

 (2) Politseiametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

 (3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 88.  Distsiplinaarkaristused

  Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses;
 3) ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
 4) teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks;
 5) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 89.  Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

 (1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

 (2) Käesoleva seaduse § 88 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud isikul.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Siseministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile politseiametnikele.

§ 90.  Distsiplinaarmenetluse eesmärk

 (1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on esimene dokument, milles süüteo tunnustega tegu kirjeldatakse.

 (3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatut.

§ 91.  Distsiplinaarmenetluse algatamine

 (1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui:
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
 1) on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu;
 2) on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
 1) siseministril;
 2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhil.

 (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike suhtes on Kaitsepolitseiameti peadirektoril või tema määratud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal.

§ 92.  Distsiplinaarmenetlus

 (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

 (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

 (3) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning teenistusaste;
 2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
 3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
 4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

 (4) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarmenetluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud juhile ja seda tutvustatakse politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

9. jagu Politseiteenistusest vabastamine 

§ 93.  Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 94–97 sätestatud korras.

§ 94.  Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu

 (1) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

 (2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi teenistujaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistujate koosseisus.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

 (4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti Politsei- ja Piirivalveameti või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad on koondatava politseiametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 95.  Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

  Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik vabastatakse ametikohalt teenistustähtaja möödumise tõttu ning käesoleva seaduse §-s 43 toodud ametniku poolt:
 1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale;
 2) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul muule ametikohale;
 3) vabastatakse politseiteenistusest.

§ 96.  Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega

 (1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
 1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni;
 2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni.

 (2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

 (3) Politsei- ja Piivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 97.  Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis

 (1) Politseiteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või politseiametniku koondamise tõttu makstakse politseiametnikule hüvitist vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt:
 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
 2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
 3) viis kuni kümme aastat – viie kuu ametipalk;
 4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.

 (2) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse Politsei- ja Piirivalveametis või Kaitsepolitseiametis enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse Politsei- ja Piirivalveametis või Kaitsepolitseiametis politseiametniku ametikohale.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Politseiametnikule, kellel on õigus saada politseiteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.

§ 98.  Teenistusest vabastamise vormistamine

 (1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga.

 (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) asutuse nimetus;
 2) vabastatava ees- ja perekonnanimi;
 3) teenistusaste;
 4) ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
 5) teenistusest vabastamise kuupäev;
 6) vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 7) politseiametnikule makstava hüvitise suurus, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
 8) väljateenitud politseiteenistuse staaž.

 (3) Teenistusest vabastamise käskkirja koopia antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule. Kui teenistusest vabastamise käskkiri sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet, väljastatakse politseiametnikule käskkirja mittesalajasest osast väljavõte.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (4) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise käskkirja ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lõikes 2 loetletud andmed.

10. jagu Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus 

§ 99.  Pensioni liigid

 (1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid on:
 1) väljateenitud aastate pension;
 2) töövõimetuspension;
 3) toitjakaotuspension.

 (2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (3) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.

 (4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

§ 100.  Pensioni suuruse arvutamise alus

 (1) Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on:
 1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja
 2) teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt valitud ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne käesoleva seaduse jõustumist, arvutatakse pension vastavalt politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kui ametnik, kes vabastati piirivalveteenistusest seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati, ja tema piirivalveametniku piirivalveauastet ei ole vastavusse viidud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema piirivalveametniku piirivalveauaste vastavaks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud vastava politseiametniku teenistusastmega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (4) Kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest seoses ametisse nimetamisega valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati, ja tema politseiametniku ametinimetust ei ole vastavusse viidud käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema politseiametniku ametinimetus vastavaks käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastava politseiametniku teenistusastmega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel loetakse ametniku politseipensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga komponendiks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu asemel tema politseiametniku ametinimetusele või piirivalveametniku piirivalveauastmele vastava politseiametniku teenistusastme teenistusastmetasu.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 101.  Väljateenitud aastate pension

 (1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

 (2) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
 1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) distsiplinaarsüüteo eest.

 (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

 (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

 (8) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

§ 102.  Töövõimetuspension

 (1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

 (2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

 (3) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

 (5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav politseiteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

 (6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaeg.

§ 103.  Politseiametniku toitjakaotuspension

 (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

 (2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
 1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
 3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
 4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

 (3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

 (4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tunnistanud politseiametnikust toitja surnuks.

 (5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral lõpetatakse temale abikaasa surma või surnuks kuulutamise korral määratud toitjakaotuspensioni maksmine uuesti abiellumise kuule järgnevast kuust.

 (6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.

§ 104.  Pensioni määramine

 (1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
 1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev;
 2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või politseiteenistusest vabastamise päev;
 3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – politseiametniku surma päev.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

 (3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.

§ 105.  Pensioni määramise tähtaeg

 (1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

 (2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal politseiametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

 (3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustele.

§ 106.  Pensioni ümberarvutamine

 (1) Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes 7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiametniku pensioni makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni arvutamise aluseks oleva palgamäära, teenistusastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

 (3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgset pensioniametit teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (4) Pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutusest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit pensioni saavalt isikult sellekohast avaldust nõudmata.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 107.  Pensioni maksmine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

 (2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

 (3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

§ 108.  Politseiteenistuse staaži arvestamise alused

 (1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
 1) teenistuse aeg politseiametniku ametikohal;
 2) teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
 3) teenistuse aeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel;
 4) teenistuse aeg, mis oli korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel;
 5) teenistuse aeg käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel ja alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 6) õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
 7) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.

 (2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel arvestatud piirivalveteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

 (5) Käesoleva seaduse alusel politseiametnikuna ametisse nimetatud isikul, kes oli vabastatud piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne 2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse tema piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel või politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.

 (6) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistuse aeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

 (7) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates ja kuudes. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

51. peatükk VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE 
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

1. jagu Üldsätted 

§ 1081.  Vabatahtlik merepäästja ja tema osalemine politsei tegevuses

 (1) Vabatahtlik merepäästja käesoleva seaduse tähenduses on isik:
 1) kes on selle mittetulundusühingu liige, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu;
 2) keda Politsei- ja Piirivalveamet on tunnustanud vabatahtliku merepäästjana ja
 3) kes vabatahtlikult osaleb Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses käesolevas seaduses sätestatud alustel ja tingimustel.

 (2) Vabatahtliku merepäästja osalemine politsei tegevuses käesoleva seaduse kohaselt on vabatahtliku merepäästja poolt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.

 (3) Politsei tegevuses osalemise ajal on vabatahtlik merepäästja riigivõimu esindaja, kelle seaduslik korraldus merepäästetöö tegemisel on päästetavale isikule ja muule asjassepuutuvale isikule täitmiseks kohustuslik.

§ 1082.  Merepäästetöö

  Merepäästetöö käesoleva peatüki tähenduses on otsingu- ja päästetöö tegemine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsinguks ja päästmiseks.

§ 1083.  Ennetustöö

  Ennetustöö käesoleva peatüki tähenduses on mittetulundusühingu liikme tegevus merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil, kui Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud mittetulundusühinguga lepingu sellekohase ennetustöö tegemiseks.

2. jagu Vabatahtliku merepäästja pädevus, rakendatavad riikliku järelevalve meetmed ning vahetu sund 

§ 1084.  Vabatahtliku merepäästja pädevus

 (1) Vabatahtliku merepäästja pädevuses on käesoleva seaduse kohaselt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.

 (2) Politsei ülesandel võib koos politseiametnikuga merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.

 (3) Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud teise astme õppe.

 (4) Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

 (5) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kohaldada merepäästetööl käesoleva seaduse §-des 716 ja 737 sätestatud järelevalve erimeetmeid §-des 716 ja 737 ettenähtud alustel ja korras.

 (6) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kasutada merepäästetöö käigus vahetut sundi, kasutades isiku, looma või asja mõjutamiseks füüsilist jõudu käesoleva seaduse §-des 30, 31 ja 324 sätestatud alustel ja korras.

 (7) Politsei- ja Piirivalveamet annab vabatahtlikule merepäästjale ülesande merepäästetöö tegemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

§ 1085.  Vabatahtliku merepäästja pädevuse tõendamine

 (1) Vabatahtlik merepäästja tõendab oma pädevust vabatahtliku merepäästja tunnistusega.

 (2) Vabatahtlik merepäästja ei pea merepäästetöö tegemisel esitama isikule isiku nõudmisel vabatahtliku merepäästja tunnistust. Kui isik nõuab vabatahtlikult merepäästjalt vabatahtliku merepäästja tunnistuse esitamist, esitab vabatahtlik merepäästja selle pärast merepäästetöö lõpetamist

 (3) Vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik merepäästja üldjuhul riietusel eritunnust, mis võimaldab aru saada, et tegemist on vabatahtliku merepäästjaga.

3. jagu Vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded 

§ 1086.  Vabatahtliku merepäästjana tunnustamiseks esitatavad nõuded

 (1) Vabatahtliku merepäästjana võib tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esimese astme õppe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud arvestuse ning kelle tervislik seisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

 (2) Esimese astme õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ennetustööks merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega.

 (3) Teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe läbimine. Teise astme õppes omandatakse süvendatud teadmised vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ja oskused vabatahtlike merepäästjate üksuste juhtimiseks ning nende otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimiseks. Teise astme õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.

 (4) Vabatahtlik merepäästja peab vähemalt iga kolme aasta järel läbima täiendusõppe ja sooritama arvestuse.

 (5) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet võib läbi viia Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud koolitaja või õppeasutus.

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnustada vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitajana eraõiguslikku või avalik-õiguslikku isikut või asutust, kes pakub käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud tingimustele vastavat õpet.

 (7) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitaja tunnustamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjana või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena.

 (8) Vabatahtliku merepäästja väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (9) Vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab siseminister määrusega.

§ 1087.  Isik, keda on keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana

 (1) Vabatahtliku merepäästjana on keelatud tunnustada isikut:
 1) kes on piiratud teovõimega;
 2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest;
 3) kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;
 4) kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega või
 5) kes on füüsilise puudega, mis takistab tal vabatahtliku merepäästja ülesande täitmist.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib keelduda vabatahtliku merepäästjana tunnustamast isikut, kes oma käitumise või enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu täitma vabatahtliku merepäästja ülesannet.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku vabatahtliku merepäästjana tunnustamisest keeldumise aluste üle teostab kontrolli Politsei- ja Piirivalveamet mittetulundusühingu sellekohase taotluse alusel.
09.08.2012 14:50
Veaparandus. Parandatud tähevead sõnas „Käesoleva”. Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3.

§ 1088.  Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja tervisekontroll

 (1) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija peab enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Vabatahtlik merepäästja peab tervisekontrollist viie aasta möödumisel läbima uue tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

 (2) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtlik merepäästja tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi.

 (3) Tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja kulul.

4. jagu Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine 

§ 1089.  Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine

 (1) Isikut tunnustab vabatahtliku merepäästjana Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Isiku tunnustamine vabatahtliku merepäästjana vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjana või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena.

 (3) Politsei- ja Piirivalveamet peab vabatahtlike merepäästjate üle arvestust.

§ 10810.  Vabatahtliku merepäästja tunnistus

 (1) Isikule, keda Politsei- ja Piirivalveamet tunnustab vabatahtliku merepäästjana, annab Politsei- ja Piirivalveamet vabatahtliku merepäästja tunnistuse.

 (2) Vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete esitamise loetelu ja tunnistuse kirjelduse kehtestab siseminister määrusega.

5. jagu Vabatahtliku merepäästja töökorraldus ja ennetustöö 

§ 10811.  Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine merepäästetöö tegemiseks

 (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks.

 (2) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajadusest kaasata merepäästetööle vabatahtlikke merepäästjaid, vastavas piirkonnas merepäästetöö tegemisel vajalikust vabatahtlike merepäästjate arvust ja nende pakutavatest võimalustest merepäästetöö tegemisel, merepäästetöö korraldamiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

 (3) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul.

§ 10812.  Vabatahtliku merepäästja töökorraldus

 (1) Vabatahtliku merepäästja töökorraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel merepäästetöö korraldamiseks sõlmitavas lepingus.

 (2) Vabatahtlikul merepäästjal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega merepäästetöö tegemiseks.

§ 10813.  Vabatahtliku merepäästja eritunnuse kandmine

  Siseminister kehtestab määrusega merepäästetöö tegemisel käesoleva seaduse § 1085 lõikes 3 nimetatud eritunnuse kirjelduse ja kandmise korra.

§ 10814.  Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ennetustöö tegemiseks

 (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu ennetustöö tegemiseks.

 (2) Mittetulundusühingul, kellega Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, peab olema võimekus tagada, et ennetustööd tegevatel liikmetel oleksid ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised, kuid sel ei pea olema merepäästetöö tegemise võimekust ega Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõiguslikku lepingut merepäästetöö tegemiseks.

 (3) Ennetustöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajaliku ennetustöö ulatusest, ennetustöö tegemiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

 (4) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul.

 (5) Mittetulundusühing võib kasutada Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu raames ennetustöö tegemiseks üksnes mittetulundusühingu liiget, kellel on ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised.

6. jagu Vabatahtliku merepäästja ning mittetulundusühingu hüvitised ja tagatised 

§ 10815.  Hüvitis merepäästetöö tegemise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise ja töövõimetuks muutumise korral ning varalise kahju hüvitamine

  Merepäästetöö tegemise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise või töövõimetuks muutumise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.

§ 10816.  Kulutuste hüvitamine

 (1) Vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise lepingus ettenähtud ja vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses kulutuse teinud vabatahtlikule merepäästjale või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud.

 (2) Ennetustöö tegemise transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ja ennetustöö tegemisel vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses kulutuse teinud mittetulundusühingu liikmele või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 10817.  Vabatahtliku merepäästja ergutamine

  Silmapaistva teene eest võib ergutuse kohaldamiseks pädev isik ergutada vabatahtlikku merepäästjat käesoleva seaduse 5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.

7. jagu Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine 

§ 10818.  Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine

  Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega:
 1) vabatahtliku merepäästja algatusel;
 2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 1086 lõigetes 1 ja 4 ning §-s 1088 sätestatud tingimustele;
 3) vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 1087 sätestatud tingimustele või
 4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 109.  Politseiametniku vande andmine

  Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.

§ 110.  Politseiametnike ametikohtade loomine

 (1) Politseiametnike ametikohad, mis ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 48–50 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja nende teenistusastmetega, määratakse kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus, lähtudes §-des 48–50 sätestatust.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab siseminister.

§ 111.  [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

§ 112.  Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega

 (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt:

Piirivalveauaste

Teenistusaste

Laevadel ametikohale nimetatud
politseiametniku teenistusaste

  1) piirivalvereamees

nooremkonstaabel

 

  2) piirivalvekapral, vanemmadrus

nooremkonstaabel

 

  3) piirivalvenooremseersant

konstaabel

vanemmadrus

  4) piirivalveseersant

konstaabel

vanemmadrus

  5) piirivalvevanemseersant

vanemkonstaabel

veebel

  6) piirivalvenooremveebel

vanemkonstaabel

veebel

  7) piirivalveveebel

vanemkonstaabel

veebel

  8) piirivalvevanemveebel

ülemkonstaabel

vanemveebel

  9) piirivalvestaabiveebel, ülemveebel

ülemkonstaabel

ülemveebel

10) piirivalvelipnik

komissar

 

11) piirivalvenooremleitnant

politseileitnant

 

12) piirivalveleitnant

politseileitnant

 

13) piirivalvekapten

politseikapten

 

14) piirivalvemajor

politseimajor

 

15) piirivalvekolonelleitnant

politseikolonelleitnant

 

16) piirivalvekolonel

politseikolonel

 

17) piirivalvebrigaadikindral

politseikindralinspektor

 

18) piirivalvekindralmajor

politseikindral

 

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel piirivalveauastmete vastavusse viimise teenistusastmetega korraldab siseminister.

 (3) Kuni 2015. aasta 1. septembrini kasutatakse piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni omavate politseiametnike teenistusastmete eesliitena «piirivalve» ja eesliitega teenistusastmete puhul eesliite «politsei» asemel eesliidet «piirivalve».

§ 1121.  Vanemmadruse teenistusastme ümbernimetamine nooremveebli teenistusastmeks

  Teenistuses oleva politseiametniku vanemmadruse teenistusaste nimetatakse ümber nooremveebli teenistusastmeks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 113.  Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses politseiametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2015. aasta 1. septembrist.

 (2) Kutsehariduse nõue ei laiene enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele, kellel on keskharidus ning kes omavad ametikohal nõutavat kutsekvalifikatsiooni või omandavad selle 2015. aasta 1. septembriks.

 (3) Politseiametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse politseiteenistusest.

§ 114.  Käesoleva seaduse §-de 100, 101 ja 106 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (2) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui tal on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (4) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud ning ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast, kui tema pensionistaaži arvutuse aluseks on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

 (7) Piirivalveametniku pension, mis on määratud piirivalveteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud piirivalveametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

 (8) Isikule, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud piirivalveteenistuse seaduse alusel õigus piirivalveametniku pensionile, kuid kellele pension on veel määramata, määratakse piirivalveametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 115.  Teenistusastme vanuse arvestamine

  Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametnikul arvestatakse teenistusastme vanust alates viimase sõjaväelise auastme või piirivalveauastme andmise käskkirja kuupäevast.

3. jagu Politseiteenistuse seaduse alusel teenivate politseiametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

§ 116.  Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetega

 (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusaste

  1)

nooremkonstaabel

nooremkonstaabel, konstaabel, vanemkonstaabel

  2)

konstaabel

konstaabel, vanemkonstaabel, ülemkonstaabel

  3)

politseiinspektor

inspektor, vaneminspektor, üleminspektor

  4)

vanemkonstaabel

vanemkonstaabel, ülemkonstaabel, komissar

  5)

politseivaneminspektor

vaneminspektor, üleminspektor, komissar

  6)

juhtivkonstaabel

ülemkonstaabel, komissar, vanemkomissar

  7)

politseijuhtivinspektor

üleminspektor, komissar, vanemkomissar

  8)

komissar

komissar, vanemkomissar, politseileitnant

  9)

vanemkomissar

vanemkomissar, politseileitnant, politseikapten

10)

ülemkomissar

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

11)

politseinõunik

politseikapten, politseimajor

12)

politseidirektor

politseimajor, politseikolonelleitnant

13)

politseiprefekt, keskkriminaalpolitsei direktor, julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitja, Politseikolledži direktor

politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel

14)

politseipeadirektor

politseikolonel

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Käesoleva seaduse alusel Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse Kaitsepolitseiameti politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud
Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud
Kaitsepolitsei politseiametniku teenistusaste

  1)

nooremassistent

nooremassistent, assistent, vanemassistent

  2)

assistent

assistent, vanemassistent, ülemassistent

  3)

vanemassistent

vanemassistent, ülemassistent, komissar

  4)

juhtivassistent

ülemassistent, komissar, vanemkomissar

  5)

komissar

komissar, vanemkomissar, politseileitnant

  6)

politseinõunik

politseileitnant, politseikapten

  7)

ülemkomissar

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

  8)

politseiasedirektor

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

  9)

politseidirektor

politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel

10)

kaitsepolitsei peadirektori asetäitja

politseikolonelleitnant, politseikolonel

11)

kaitsepolitsei peadirektor

politseikolonel

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetused viiakse hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks vastavusse teenistusastmetega, mis erinevad 2010. aasta 1. jaanuaril jõustunud eelnimetatud sätetes nimetatud teenistusastmetest. Politseiametniku ametinimetused viiakse teenistusastmetega vastavusse tagasiulatuvalt 2010. aasta 1. jaanuarist arvates.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1161.  Kutsekvalifikatsiooninõuete rakendamine

  Käesoleva seaduse §-s 59 ning sellest tulenevaid politseiametniku kutsekvalifikatsiooni nõudeid rakendatakse alates 2015. aasta 1. septembrist, välja arvatud 6. peatüki 2. jaos sätestatut, mida rakendatakse alates seaduse jõustumisest.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 117.  Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž.

 (2) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna;
 3) kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ja
 4) kes on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kellel on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud.

 (4) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui:
 1) ta vabastatakse teenistusest vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu;
 2) ta on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja tal on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud ja
 3) ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (7) Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

 (8) Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.

 (10) Käesoleva seaduse § 107 lõike 3 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata nende kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olevate isikute suhtes, kes on politseiteenistuse seaduse alusel omandanud õiguse politseiametniku pensionile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 118.  Teenistusastme vanuse arvestamine

  Politseiametnike ametikohtade vastavusse viimisel teenistusastmetega käesoleva seaduse § 116 alusel arvestatakse politseiametniku teenistusastme vanust alates tema viimasele ametikohale vastava ametiastmega ametikohale nimetamise varaseimast kuupäevast.

4. jagu Üleminekusätted. Muudatused teistes seadustes. Seaduse jõustumine 

§ 119.  Üleminekusätted käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel

 (1) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus. Prefektuur on kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni politseiasutus.

 (2) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politsei juhtimine ja arendamine ning politseile pandud ülesannete täitmine põhimääruses sätestatud ulatuses
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril täidab prefektuur oma tööpiirkonnas neid politseile pandud ülesandeid, mis ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse.

 (31) Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid võib täita prefektuur kui politseiasutus seadusega, määrusega, siseministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhtudel ja korras kuni 2012. aasta 1. jaanuarini. Prefektuuril on ülesannete täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti õigused ja kohustused.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (32) Vabariigi Valitsus võib anda määruse, siseminister võib anda määruse ja käskkirja ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib anda käskkirja seadusest tulenevate Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse andmiseks prefektuurile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kogub käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 nimetatud andmeid isiku elukoha järgne politseiasutus.

 (6) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril nimetab prefektuuri büroo juhi ja prefektuuri jaoskonna juhi ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Prefektuuri teised juhid ja spetsialistid nimetab ametisse prefekt.

§ 1191.  Käesoleva seaduse § 81 rakendamine

 (1) Politseiametnikule, kellele käesoleva seaduse alusel antavate lisapuhkuse päevade arv osutub väiksemaks avaliku teenistuse seaduse alusel antavate lisapuhkuse päevade arvust, antakse lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse alusel ning temale ei kohaldata käesoleva seaduse § 81.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (2) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle teenistusaasta lõppemisest arvates, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui politseiametnik kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui politseiametnik on ajateenistuses või asendusteenistuses või kui tema politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1192.  Ametisse nimetamise erisused

 (1) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest politseiasutuses politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (2) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest Kaitsepolitseiametis politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (3) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (4) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 18 alusel üle viidud või nimetatud Politseikolledži politseiametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul vastavalt politseiasutuses või Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne Politseikolledži politseiametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (5) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse § 34 alusel üle viidud või nimetatud piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 1193.  Teenistustähtaja pikendamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel, piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel tähtaegselt teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametisse nimetatud ametniku teenistustähtaega võib pärast esialgse teenistustähtaja lõppemist pikendada korraga kuni kolme aasta võrra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 1194.  Endise politseiametniku ametiastme ja piirivalveametniku piirivalveauastme arvamine teenistusastmeks

 (1) Kui politseiteenistusse võetakse isik, kes on olnud enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuses või piirivalveteenistuses, arvatakse tema viimane politseiametniku ametinimetus või piirivalveauaste teenistusastmeks samadel tingimustel ja korras, mis vastavalt oli ette nähtud käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud politseiametnikele ja §-s 112 nimetatud piirivalveametnikele, kuid mitte kõrgemaks teenistusastmeks, kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste.

 (2) Politseiteenistusse võetaval endisel piirivalveametnikul, kellel puudub piirivalveauaste, kuid on sõjaväeline auaste, võib tema sõjaväelise auastme arvata piirivalveauastmeks varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse § 84 alusel ning seejärel piirivalveauastme teenistusastmeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kes nimetatakse juhtivspetsialisti ametikohale, võib arvata tema teenistusastme vanemkomissari või politseileitnandi teenistusastmeks, kuid mitte kõrgemaks kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste, kui isikul on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe ning tema eelnev töö- või teenistuskogemus tuleb oluliselt kasuks tööl uuel ametikohal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1195.  Käesoleva seaduse § 81 lõike 31 ja § 1191 lõike 2 rakendamine

  Enne 2011. aasta 1. jaanuari välja teenitud ja kasutamata lisapuhkuse nõue, mida on nimetatud käesoleva seaduse § 81 lõikes 31 ja § 1191 lõikes 2, aegub 2013. aasta 31. detsembril.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1196.  Politseiametniku teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkuse aegumine

  Politseiametniku, kelle politseiteenistussuhe on enne 2011. aasta 1. jaanuari peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, väljateenitud põhi- ja lisapuhkuste aegumine peatub tema teenistussuhte peatumise ajaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1197.  Politseiametniku teenistusastmete tagasiulatuvalt vastavusse viimise korraldamine

 (1) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametniku ametinimetuse vastavusse viimise korral teenistusastmega, mis on kõrgem kui kõige madalam sellele politseiametniku ametinimetusele vastav teenistusaste, ja kui tema politseiametniku ametinimetus on teenistusastmega vastavusse viidud tagasiulatuvalt, ei maksta selle teenistusastme eest teenistusastmetasu ega selle teenistusastme alusel makstavaid muid tasusid tagasiulatuvalt, vaid alates ametinimetuse kõrgema teenistusastmega vastavusse viimise päevast arvates.

 (2) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimisel teenistusastmetega tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist arvutatakse juba määratud politseiametnike pensionid ümber alates käesoleva sätte jõustumisest. Pensioni ei arvutata ümber ajavahemiku eest 2010. aasta 1. jaanuar kuni käesoleva sätte jõustumiseni. Asjassepuutuvad asutused esitavad kolme kuu jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates Sotsiaalkindlustusametile andmed nende pensioni saajate kohta, kelle teenistusastmed muutusid tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1198.  Teenistusastmete ja ametikohtade muudatuste rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks vajalikud toimingud teostab ja haldusaktid annab vastavalt seaduses sätestatud pädevusele siseminister, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor alates 2011. aasta 1. aprillist.

 (2) Politseiametniku ühest politseiasutusest teise üleviimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril.

 (3) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel õigus muuta politseiametniku ametikoha ametinimetust ja paiknemist struktuuris ning ametikoha paiknemist ametikohtade grupis, kui politseiametniku senise ametikoha teenistusaste vastab ühele uue ametikoha teenistusastmetest ja uus ametikoht on politseiametniku senise ametikohaga käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus võrdne või ühe võrra madalam. Nimetatud muudatused ei tohi tingida olulisi muutusi ametikoha eesmärgis ega põhiülesannetes ega tuua kaasa politseiametnikule makstava palga või temale määratud palgaastme vähendamist.

 (4) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 671–6711, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul õigus viia politseiametnik tema nõusolekuta üle sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kuid mitte madalamale kui politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus ühe ametikoha võrra madalamale ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muudatus toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.

 (6) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil nõusolekuta üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toimunud muudatuse või lõike 4 alusel toimunud nõusolekuta üleviimise tagajärjel muutuvad ametikohale esitatavad nõuded, mille tagajärjel politseiametnik ei vasta uutele ametikohale esitatavatele nõuetele, siis ei rakendata neid politseiametniku suhtes, kes enne lõikes 3 nimetatud muudatust või lõikes 4 sätestatud viisil toimunud nõusolekuta üleviimist vastas tema ametikohale esitatavale nõuetele.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 1199.  Vabatahtliku merepääste ülemineku säte

  Kui vabatahtlik merepäästja on enne käesoleva seaduse 51. peatüki jõustumist läbinud Politsei- ja Piirivalveameti tunnustatud koolitaja või õppeasutuse korraldatud õppe, mis vastab käesoleva seaduse § 1086 lõigetes 2 ja 3 nimetatud õppe sisule ja mahule, loetakse seaduses vabatahtliku merepäästjana tunnustamise eeldusena sätestatud esimese astme õppe ja teise astme õppe läbimise nõue täidetuks.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

§ 120.  Töölepingu seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 121.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse rakenduskord sätestatakse rakendamise seaduses.

 (3) Käesoleva seaduse § 120 jõustub 2009. aasta 1. juulil.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõige 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.