Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2017, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 124

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

§ 61. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine

(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsustega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamisel ei kohaldata halduskoostöö seadust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannet täita, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.”;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on moodustanud ülesannete täitmiseks ühisameti, käsitatakse ühisameti haldusakti selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.”;

4) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) valla või linna ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;”;

5) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite, ühisameteid ja ühisasutusi

Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite, ühisameteid ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.”;

6) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 341 järgmises sõnastuses:

„341) ühisameti või -asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ühisameti või -asutuse põhimääruse kinnitamine;”;

7) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„36) valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine;”;

8) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks.”;

9) paragrahvi 35 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud.”;

10) paragrahvi 35 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Kui mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut ja ühinemise korral läheb liikmeõigus üle moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele.”;

11) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;”;

12) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud arengukavad peavad arvestama maakonna arengustrateegiat.”;

13) seadust täiendatakse §-dega 373 ja 374 järgmises sõnastuses:

§ 373. Maakonna arengustrateegia

(1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mis on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel, investeeringuteks toetuse taotlemisel ning käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele antud ühiste ülesannete täitmisel. Maakonna arengustrateegia asemel võivad kohaliku omavalitsuse üksused kokkuleppe alusel koostada mitme maakonna territooriumi kohta piirkondliku arengustrateegia.

(2) Maakonna arengustrateegias ei kavandata arengut, mis on seotud vaid ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumiga ja millel ei ole puutumust teiste kohaliku omavalitsuse üksustega.

(3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
1) majandusliku ja sotsiaalse ning rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) tegevusvaldkondade kaupa hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab iga valdkonna probleemide ja olemasolevate võimaluste analüüsi;
3) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevuste kogumid arengustrateegia perioodi lõpuni;
5) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumiline paiknemine.

(4) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksused võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arengustrateegiale lisaks koostada täiendava arengustrateegia mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud täiendav ja piirkondlik arengustrateegia ning maakonna arengustrateegia (edaspidi koos ka maakonna arengustrateegia) peavad olema kooskõlas.

(6) Maakonna arengustrateegia peab arvestama maakonnaplaneeringut. Maakonna arengustrateegia on üldplaneeringu koostamise alus.

(7) Maakonna arengustrateegia elluviimiseks, sealhulgas strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumilise paiknemise asukohavalikuks, võib koostada mitme valla või linna territooriumi hõlmava üldplaneeringu planeerimisseaduses sätestatud korras.

(8) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on kokku leppinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sellise piirkondliku arengustrateegia koostamises, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea asjaomased omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.

(9) Kui maakonnas on ainult üks kohaliku omavalitsuse üksus, võib jätta maakonna arengustrateegia koostamata, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastab käesolevas paragrahvis maakonna arengustrateegiale esitatud nõuetele.

(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi valdkondlikke arengukavasid ja kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse.

(11) Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel maakonnas võetakse arvesse maakondlikus arengustrateegias kavandatud arengueesmärke ja kajastatud tegevuskogumeid.

§ 374. Maakonna arengustrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Maakonna arengustrateegia kiidetakse heaks hiljemalt 15. jaanuaril ja see hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengustrateegia vaadatakse üle ja seda uuendatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul.

(2) Maakonna arengustrateegial peab olema tegevuskava või valdkondlikud tegevuskavad, mis ei pea hõlmama kogu arengustrateegia kehtivuse perioodi. Maakonna arengustrateegia tegevuskava peab olema kooskõlas maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvestrateegiatega.

(3) Maakonna arengustrateegia eelnõu koostab kohaliku omavalitsuse üksuste määratud käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan ja eelnõu esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele valla- või linnavolikogudele.

(4) Valla- või linnavalitsus korraldab või volitab koostööorganit korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise maakonna arengustrateegia koostamisse.

(5) Valla- või linnavalitsus avalikustab maakonna arengustrateegia eelnõu valla või linna veebilehel või volitab koostööorganit avalikustama maakonna arengustrateegia eelnõu ka koostööorgani veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(6) Maakonna arengustrateegia loetakse vastuvõetuks ja see jõustub pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus, on selle määrusega heaks kiitnud hiljemalt 15. jaanuaril. Maakonnakeskuseks loetakse kohaliku omavalitsuse üksust, mis on maakonnaplaneeringus maakonnakeskusena nimetatud.

(7) Maakonna arengustrateegia koostanud ja menetlenud koostööorgani, volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid ja teave maakonna arengustrateegia menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel seitsme tööpäeva jooksul arengustrateegia vastuvõtmisest arvates.

(8) Maakonna arengustrateegia koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise täpsema korra ning vastuvõtmise tingimused võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

14) paragrahvi 45 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „6‒101” tekstiosaga „6‒9, 101”;

15) seadust täiendatakse §-ga 543 järgmises sõnastuses:

§ 543. Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid

Kui valla või linna ametiasutuses töötava ametniku või töötaja ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega, võib ametnikule või töötajale volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku teenistus- või tööülesannete täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla või linna ametiasutuses ametniku või töötajana kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametniku või töötajana rohkem kui kaheksa aastat.”;

16) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad vallad ja linnad ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.”;

17) seadust täiendatakse §-dega 621‒623 järgmises sõnastuses:

§ 621. Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused

(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel valdade ja linnade koostöös ülesannete täitmiseks ühisameteid valla või linna ühiste ametiasutustena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühiste hallatavate asutustena.

(2) Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Ühisameti ametnikud ja töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet moodustatud.

(4) Ühisasutuse töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse struktuuris ja koosseisus, kelle koosseisus on ühisasutus moodustatud.

(5) Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma.

(6) Valla või linna ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris valla või linna ametiasutusena või ühise ametiasutuse hallatava asutusena selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet või -asutus moodustatud.

§ 622. Ühisameti ja -asutuse moodustamine ning nende tegevuse alused

(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.

(2) Ühisameti ja -asutuse moodustamise halduslepingus määratakse kindlaks:
1) ühisameti või -asutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi lepingupooled);
2) kohaliku omavalitsuse üksus, kelle koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse;
3) ülesanded, mida volitatakse täitma ühisamet või -asutus;
4) halduslepingu sõlmimise ja muutmise kord;
5) lepingupoolte õigused ja kohustused ühisameti või -asutuse juhtimisel, rahastamisel ning ülesande täitmise üle järelevalve korraldamisel;
6) uute lepingupoolte ühisasutusse või -ametisse vastuvõtmise ning liikmesuse lõppemise tingimused ja kord;
7) ühisameti või -asutuse tegevuse lõpetamise alused;
8) seadustest tulenevad haldusülesande täitmise korraldamiseks olulised või lepingupoolte hinnangul muud vajalikud tingimused.

(3) Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste valla- või linnavolikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse, milles sätestatakse ühisameti või -asutuse:
1) nimetus, asukoht, tegevusvaldkond, õiguslik seisund ja teeninduspiirkond ning määratakse pitsat ja asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste sümbolite kasutamise kord;
2) põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
3) ühisameti haldusaktide andmise kord;
4) ametnike ja töötajate õigused ning kohustused;
5) nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe valimise kord ning nõukogu õigused, kohustused ja töökord;
6) juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning juhi õigused ja kohustused;
7) struktuur ning vajaduse korral struktuuriüksuste õigused ja kohustused;
8) finantseerimine ning eelarve koostamise ja kinnitamise kord;
9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja täitmiseks antud ülesande üle järelevalve tegemise kord;
10) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping ja ühisameti või -asutuse tegevuses osalemine lõpetatakse ühepoolselt.

(4) Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 661 sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud korras selle kohaliku omavalitsuse üksuse valitsus, kelle nimel ühisamet või -asutus ja selle ametnik ülesannet täitis.

(5) Ühisameti või -asutuse liikmesuse lõpetamine toimub alates eelarveaasta algusest. Liikmesuse lõpetamise soovist tuleb teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt lepingu lõpetamisele eelneva aasta 1. aprilliks, kui halduslepingus pole ette nähtud pikemat halduslepingu ülesütlemise tähtaega.

(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu, kes on lepingut oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist halduslepingus määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

(7) Ühisametis töötavale ametnikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ning valla- ja linnaametnikule esitatavaid nõudeid.

(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise mahus lepitakse igal aastal eraldi kokku käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu lisaga.

§ 623. Ühisameti ja -asutuse juhtimine

(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Nõukogu liikmed nimetavad valla- või linnavalitsused ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle valla või linna volikogu, kelle koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

(3) Nõukogu pädevuses on:
1) ühisameti või -asutuse eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
2) ühisameti või -asutuse eelarve täitmise aruande kinnitamine;
3) ühisameti või -asutuse halduslepinguga ülesannet täitma volitanud volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.

(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele:
1) ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;
2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
4) ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
5) ühisameti või -asutuse ja selle tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
6) ühisameti või -asutuse tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.

(5) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse.

(6) Nõukogul on õigus saada ühisametilt või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt kohaliku omavalitsuse üksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.

(7) Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisameti või -asutuse põhimääruses.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 704 järgmises sõnastuses:

§ 704. Käesoleva seaduse § 61 lõike 3 ja § 374 lõike 1 rakendamise erisus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud peavad käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande andmise otsustama hiljemalt 2018. aasta 1. veebruaril.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksused peavad käesoleva seaduse § 374 lõikes 1 nimetatud maakonna arengustrateegia vastu võtma hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril.

(3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia jõustumiseni kehtib varem maavanema korraldusega kehtestatud maakonna arengustrateegia.”.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) valla või linna ühisamet.”.

§ 3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) õigusaktide kehtivuse kokkuleppimise piiride muutmise käigus üle antud territooriumiosal, kuni see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle koosseisu territooriumiosa arvati, on kehtestanud uued õigusaktid;”;

2) paragrahvi 81 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valla või linna piiride muutmise taotlemise korral kaardi, kuhu on märgitud nii haldusüksuse senine kui ka kavandatav piir koos piirimuudatustega;”;

3) paragrahvi 81 lõike 8 punktis 4 asendatakse sõna „täisealiste” tekstiosaga „vähemalt 16-aastaste”;

4) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaart, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinemise tulemusena moodustuva omavalitsusüksuse piir. Kui omavalitsusüksused ei ühine tervikuna või ühinemisega kaasneb mõne omavalitsusüksuse territooriumiosa ühinemine, siis lisatakse kaardile piirikirjeldus selle piirilõigu kohta, mis ei kattu omavalitsusüksuse seniste piiridega.”;

5) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 46 järgmises sõnastuses:

„(46) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on jõustunud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus, võivad ühinemise aasta 15. oktoobri seisuga kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia hõlmata vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat.”;

6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemused kuulutatakse välja pärast 1. oktoobrit, esitab valla- või linnavalitsus eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt lõppeva eelarveaasta 31. detsembril.”;

7) paragrahvi 141 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates.”;

8) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:

„(111) Kui ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu koostamine, ühendatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlusega.

(112) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel ühendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 111 nimetatud menetlused, ei ole moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlemisel vaja korrata läbiviidud menetlustoiminguid ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala puhul, kui planeeringu põhilahendust ei muudeta.”;

9) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse §-s 4 ja § 6 lõigetes 6‒9 sätestatut kohaldatakse ka Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

§ 142. Maksude ja toetuste ülekandmine pärast ühinemist

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasi antavad maksud ja riigieelarvest antavad toetused kantakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest arvates kuni eelarveaasta lõpuni territooriumiosa oma koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu üle andnud kohaliku omavalitsuse üksusele.”.

§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks.”;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Haldusreformi raames ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud vaatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus üle hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

(12) Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu ülevaatamise kohustuse tähtaja kulgemine algab 2018. aasta 1. juulil.”.

§ 5. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui kohaliku omavalitsuse üksused volitavad haldusülesannet ühiselt täitma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 kohaselt moodustatud ühisameti.”.

§ 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seadus näeb ette maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi ühiselt liit) asutamise ja tegevuse erisused võrreldes mittetulundusühingute seadusega.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

§ 21. Piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit

(1) Mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksused võivad omavahel moodustada piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit). Piirkondlik liit hõlmab kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksusi.

(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu kaasa aidata piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada piirkonna kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huvisid, samuti edendada piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille kohaliku omavalitsuse üksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsusüksuste liit” või „omavalitsuste liit”.”;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Piirkondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole iga osaleva maakonna kohaliku omavalitsuse üksustest.”;

4) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku või piirkondlikku liitu ja ühte üleriigilisse liitu.”;

5) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maakondlik liit esindab maakonna ning piirkondlik liit sellesse kuuluvate maakondade kohaliku omavalitsuse üksuste ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.”;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maakondlik liit võib teise liidu või liitudega moodustada ühise regionaalse esinduse. Sellisel juhul otsustavad liidud vastavalt oma põhikirjale järgmised küsimused:
1) ühise esinduse arvulise koosseisu ja esindatuse põhimõtete kooskõlastamine ja kehtestamine;
2) ühise esinduse tehnilise teenindamise ning raha eraldamise põhimõtete kooskõlastamine ja kehtestamine;
3) liidu esindajate nimetamine ühisesse esindusse ja vajaduse korral ühisest esindusest tagasikutsumine.”.

§ 7. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) omavalitsusüksuse ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ümberkorraldamine ning hüvitiste ja volikogude algatatud ühinemise korral preemiate maksmine;”.

§ 8. Maamaksuseaduse muutmine

Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui maksumaksjale kuulub mitu maatükki või ta kasutab mitut ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuvat maatükki, summeeritakse maatükkide eest tasumisele kuuluvad maksusummad, arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.”;

2) paragrahvi 11 lõiked 1‒32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud maa kasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kuni 0,15 ha ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

(2) Maamaksu tasumisest on vabastatud hooneühistu elamumaa selliste füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksude proportsiooni arvestades, kelle elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele on sellel maal asuvas hoones, 0,15 ha ulatuses linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, ja 2,0 ha ulatuses mujal iga nimetatud tunnustele vastava hooneühistu liikme kohta.

(3) Kui maa on ühis- või kaasomandis, on ühis- või kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kokku 0,15 ha ja mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata korteriomandite omanike suhtes.

(31) Kui katastriüksust läbib kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusega ala piir, kui kehtiv üldplaneering puudub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksusoodustust elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest järgmiselt:
1) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub tiheasustusega alal;
2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub väljaspool tiheasustusega ala.

(32) Kui katastriüksust läbib asustusüksuse lahkmejoon, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksusoodustust elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest järgmiselt:
1) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub linnas asustusüksusena, alevis, alevikus või tiheasustusega alal;
2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub väljaspool linna asustusüksusena, alevit, alevikku või tiheasustusega ala.”;

3) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja või isiku, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kuni 0,15 ha ulatuses.”.

§ 9. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Üldplaneeringu võib koostada kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta muu hulgas maakonna arengustrateegia elluviimiseks.”;

2) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta koostatud üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse muu hulgas maakonna arengustrateegia ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.”;

3) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel võib mitme valla või linna territooriumi kohta koostatava üldplaneeringu maakonna arengustrateegia elluviimiseks koostada teemaplaneeringuna.”;

4) paragrahvi 93 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 2” tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21”;

5) paragrahvi 93 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Üldplaneeringu muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringuala osa hõlmava planeeringuga või lõigetes 2 ja 21 nimetatud teemaplaneeringuga peab olema tagatud üldplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast üldplaneeringu muutmist.”.

§ 10. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 lõige 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(91) Üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis ei ole linn. Üldapteegi haruapteek võib asuda linnas asustusüksusena, kui seal on vähem kui 4000 elanikku.”;

2) paragrahvi 31 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud määruses võib üldapteekide ruumidele ja tehnilisele varustusele esitada erinevad nõuded tulenevalt nende asumisest linnas või sellises asustusüksuses, mis ei ole linn.”;

3) paragrahvi 311 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) samale isikule on üle antud 20 000 elanikuga asustusüksuses kokku vähemalt kümme üldapteegiteenuse osutamise tegevusluba;”;

4) paragrahvi 32 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „linnas” sõnaga „asustusüksusena”;

5) paragrahvi 45 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„41) tagama 4000 ja enama elanikuga linnas asustusüksusena asuvas üldapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 40 tundi nädalas;”;

6) paragrahvi 451 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Apteegibussis võib apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses, mis ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 sätestatud juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas.”;

7) paragrahvi 53 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) isik osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ole linn.”;

8) paragrahvi 621 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) asub esimese proviisori või farmatseudina tööle või tegutsema üldapteegis või haruapteegis, mis asub linnas asustusüksusena, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses, mis on linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel;”;

9) paragrahv 1162 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1162. Üleminekuperiood haruapteekide tegevuse lõpetamiseks

(1) 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, võib linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2019. aasta 9. juunini.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse ümberkorraldamise tulemusena ei vasta haruapteek enam käesoleva seaduse § 30 lõikes 91 nimetatud kriteeriumile, võib haruapteek tegutsemiskohta muutmata tegutseda kuni viis aastat mittevastavuse tekkimisest arvates.”.

§ 11. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse muutmine

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (RT I, 06.06.2014, 14) § 1 punktis 7 asendatakse sõnad „linnas või vallasiseses linnas” sõnadega „linnas asustusüksusena”.

§ 12. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 12 ja § 80 lõikest 1 jäetakse välja sõna „maavalitsus,”;

2) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades sõiduplaanide koostamise nõudeid ja võimaluse korral Maanteeameti või piirkondliku ühistranspordikeskuse ettepanekuid ning maakonna ja üleriigilist liinivõrku;”;

3) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „oma asukoha järgsele maavalitsusele” tekstiosaga „Maanteeametile või piirkondlikule ühistranspordikeskusele, kui teda on volitatud täitma Maanteeameti ülesandeid,”;

4) paragrahvi 13 lõikes 2 ja § 30 lõikes 2 asendatakse sõna „maavalitsuste” sõnaga „Maanteeameti”;

5) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõnad „asukohajärgse maavalitsusega” sõnaga „Maanteeametiga”;

6) paragrahvi 13 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kokkuleppel Maanteeametiga võib omavalitsusorgan toetada ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud kaugliine.”;

7) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad omavalitsusüksused ja riik piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma asjakohaseid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ülesandeid ning võivad volitada täitma §-s 13 nimetatud ülesandeid ja §-s 14 nimetatud ülesandeid laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses ning anda ühistranspordikeskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja muu vara.”;

9) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse arv „14” arvuga „16”;

10) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maanteeamet:
1) koordineerib maakondade ja üleriigilise ühistranspordi arengut;
2) korraldab maakondade ning üleriigilisi liikumisvajaduse ja ühistranspordiuuringuid ning kujundab maakondades valla- ja linnaliinide ning kaugliinide võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu;
3) annab liinilubasid ning kinnitab sõiduplaanid bussiveoks maakonnaliinil, riigisisesel kaugliinil ja rahvusvahelisel liinil, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid;
4) korraldab maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
5) sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepinguid ja korraldab riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole;
6) korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;
7) kehtestab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna või piletihinnad;
8) korraldab järelevalvet bussiliikluses tema antud liiniloa nõuete täitmise üle, rahvusvahelise liiniloa, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi antud rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid, samuti järelevalvet kaug-, maakonna-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest, ning järelevalvet tema sõlmitud halduslepingu täitmise üle;
9) nõustab valla- ja linnavalitsust ning piirkondlikku ühistranspordikeskust ühistranspordi avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise teemal.

(2) Maanteeamet võib omavalitsusüksusega kokku leppida omavalitsusüksuse eelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava kaugliini toetamise ulatuses ja tingimustes.”;

11) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Maanteeamet bussi-, laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses sõitjateveol maakonnaliinil ning kaugliinil, veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol, bussiliikluses rahvusvahelisel liiniveol, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid, ning lennuliikluses sõitjateveol rahvusvahelisel liinil;”;

13) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse arv „4” arvuga „3”;

15) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 19 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või linnaliini Maanteeamet, piirkondlik ühistranspordikeskus või ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksus Maanteeametiga sõlmitud halduslepingu alusel seni avaliku teenindamise lepingu kohaselt teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära ulatuses.”;

17) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 22 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „maavalitsus ja”;

19) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) sõidukilomeetri kõrgeima hinna või kõrgeima piletihinna kehtestab sõitjateveol bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil valdkonna eest vastutav minister määrusega;”;

21) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaugliinil ja maakonnaliinil valdkonna eest vastutav minister määrusega;”;

22) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohase kõrgeima hinna piires kehtestab sõidukilomeetri hinna või piletihinna sõitjateveol bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnaliinidel ja kaugliinidel piirkondliku ühistranspordikeskuse ettepanekul Maanteeameti peadirektor käskkirjaga, arvestades seaduses sätestatud nõudeid ja riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu.”;

24) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliinile ning valdkonna eest vastutav minister määrusega maakonnaliinile;”;

25) paragrahvi 36 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaugliinil ja maakonnaliinil valdkonna eest vastutav minister määrusega;”;

26) paragrahvi 36 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Maakonna- või kaugliinil valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.”;

28) paragrahvi 36 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning maavanem korraldusega”;

29) paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Liiniloa annab ja sõiduplaani, sealhulgas eriotstarbelise kommertsliini sõiduplaani kinnitab:
1) valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või linnaliinil;
2) Maanteeamet bussiveoks maakonnaliinil, riigisisesel ja rahvusvahelisel kaugliinil, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne seda teha;
3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiveoks rahvusvahelisel kaugliinil;
4) piirkondlik ühistranspordikeskus valla- või linnaliinil ja maakonnaliinil, kui teda on selleks käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud korras volitatud.

(4) Maakonnaliini liinilube andma ja sõiduplaane kinnitama võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel volitada piirkondliku ühistranspordikeskuse. Sellekohase halduslepingu sõlmib Maanteeamet. Piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta liiniloa taotluse läbivaatamise ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.”;

30) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kirjalik seisukoht käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sõiduplaani kohta maakonnaliinil igalt asjaomaselt valla- või linnavalitsuselt ja riigisisesel kaugliinil igalt asjaomaselt ühistranspordikeskuselt või käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuselt ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomaselt linnavalitsuselt;”;

31) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kirjalik seisukoht käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sõiduplaani kohta maakonnaliinil igalt asjaomaselt valla- või linnavalitsuselt ja riigisisesel kaugliinil igalt asjaomaselt ühistranspordikeskuselt või käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuselt ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomaselt linnavalitsuselt;”;

32) paragrahvi 49 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maakonna- ja kaugliiniveol on vedaja kohustatud veo alustamisest või sõiduplaanis muudatuse tegemisest teavitama kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt kümme päeva ette.”;

34) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1‒3” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 3”;

35) paragrahvi 52 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kahe” sõnaga „ühe”;

36) paragrahvi 52 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Liiniloa andja ja vedaja kokkuleppel võib riigisisese kommertsliiniveo liiniloale ning rahvusvahelisele liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hilisemaks kui 270 päeva liiniloa saamise päevast arvates ja rahvusvahelise liiniveo korral kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.”;

37) paragrahvi 53 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks peab vedaja kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa kehtetuks tunnistamise taotlemise korral teavitama asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 90 päeva ette.”;

38) paragrahvi 75 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 75 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigisisese kaugliini liiniloa ja sõiduplaani, maakonnaliini, avaliku teenindamise lepingu, selle alusel teenindatavate liinide sõiduplaanide ning ühissõidukipeatuste kohta Maanteeamet või piirkondlik ühistranspordikeskus, kui teda on volitatud täitma Maanteeameti ülesandeid;”;

40) paragrahvi 75 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate liinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kohta asjaomane pädev asutus, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingu;”;

41) paragrahvi 80 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 80 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maanteeamet teostab järelevalvet maakonna- ja kaugliiniloa ning rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle ning maakonna-, kaug-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Maanteeamet teostab järelevalvet ka sõitja sõiduõiguse olemasolu üle bussi-, laeva-, lennu- ja raudteeliikluses ning vajalike dokumentide olemasolu üle sõitjate juhuveol ja eriotstarbelisel liiniveol.”;

43) paragrahvi 81 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 81 lõikest 8 jäetakse välja sõna „maavanem,”;

45) paragrahvi 95 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 95 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 96 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „maakonnaliini puhul maavalitsus ning kaugliini puhul Maanteeamet” sõnadega „maakonnaliini ning kaugliini puhul Maanteeamet”;

48) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 14‒16 järgmises sõnastuses:

„(14) Hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril asutavad omavalitsusüksused, kes ei ole seni ühegi piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmed, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt piirkondlikud ühistranspordikeskused ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas või esitavad avalduse mõne olemasoleva piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmeks astumiseks.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele tuleb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel sõlmitava halduslepinguga anda asjakohased pädeva asutuse ülesanded, välja arvatud § 19 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ülesanded ja § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses, täitmiseks hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuaril.

(16) Hiiu ja Saare Maavalitsused võivad hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril sõlmitava halduslepinguga volitada Hiiumaa ja Saaremaa maakonnakeskuseks olevaid omavalitsusüksusi halduslepingu alusel täitma maakonna omavalitsusüksuste nimel asjakohaseid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ülesandeid, välja arvatud § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses.”;

49) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„(17) Kui omavalitsusüksus ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt ühistranspordikeskust asutanud või olemasoleva ühistranspordikeskuse liikmeks astunud, siis määrab ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt Maanteeameti peadirektor käskkirjaga mõne olemasoleva ühistranspordikeskuse asjaomase piirkonna §-s 16 nimetatud asjakohaseid ühistranspordi korraldamise ülesandeid täitma halduslepingu alusel.

(18) Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametiga või maavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Kui halduslepingut sõlmitud ei ole, siis lähevad pädeva asutuse ülesanded üle Maanteeametile. Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi § 19 lõike 1 punkti 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametile.”.

§ 13. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 14 ja 15, § 3, § 7 punkt 2, § 8 ning § 12 punktid 8 ja 48 jõustuvad järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

 (3) Käesoleva seaduse §-d 10 ja 11 jõustuvad 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json