TÖÖÕIGUSTööleping

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (lühend - ELTTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.08.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.10.2022, 3

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

Vastu võetud 17.03.2004
RT I 2004, 19, 134
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
23.11.2016RT I, 07.12.2016, 117.12.2016
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 301.01.2018, osaliselt 14.07.2017
13.06.2018RT I, 29.06.2018, 415.07.2018
17.06.2020RT I, 09.07.2020, 130.07.2020
27.10.2021RT I, 12.11.2021, 222.11.2021
09.03.2022RT I, 22.03.2022, 201.04.2022, osaliselt 21.08.2023
20.04.2022RT I, 30.04.2022, 101.08.2022
21.09.2022RT I, 05.10.2022, 115.10.2022

§ 1.   Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist (edaspidi välisriik) Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 2.   Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral järgmistel juhtudel:
  1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eestis tegutseva tellija vahel;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  2) töötamine tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
  3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (11) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestis töötamise korral ka järgmistel juhtudel:
  1) töötamine lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja Eestis tegutseva tellija vahel;
  2) töötamine kasutajaettevõtja filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
  3) kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhtudel loetakse lähetajaks lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata merekaubaveo ettevõtjate laevapere liikme suhtes.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (21) [Kehtetu - RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 21.   Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse autoveosektori töötajale (edaspidi sõidukijuht). Kui sõidukijuhi lähetus vastab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele, kohaldatakse talle käesolevat seadust, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata sõidukijuhile, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale Eestisse lähetatud sõidukijuhile, kes:
  1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga;
  2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil väljuda laskmata;
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]
  3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33), artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga varustatud sõiduk);
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 21.08.2023]
  4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut, tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit;
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 21.08.2023]
  5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 21.08.2023]

  (3) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33 lõike 1 kohane kombineeritud veo maantee etapp.

  (4) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline juhuvedu ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgmise toimingu:
  1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis;
  2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis;
  3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

§ 3.   Mõisted

  (1) Lähetatud töötaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 4.   Kohaldatav õigus

  (1) Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.

  (2) Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele.
[RT I, 12.11.2021, 2 - jõust. 22.11.2021]

  (3) Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad, kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

§ 5.   Kohaldatavad töötingimused

  (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi:
  1) tööaeg;
  2) puhkeaeg;
  3) töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  4) põhipuhkuse kestus;
  5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;
  6) renditöö tingimused;
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]
  7) töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (11) [Kehtetu - RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (12) Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevate sõidukijuhi lähetamise erisuste arvestamisel.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (13) Veose saatja, ekspedeerija ning veoseveo tellimisel osalev pea- ja alltöövõtja tagavad, et tellitud veoteenuse teostamisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 21 ja 51 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (14) Kui töötaja lähetus kestab kauem kui üks kuu, peab tööandja esitama töötajale kirjalikult järgmised andmed:
  1) lähetusperioodi kestus Eestis;
  2) töötasu ja selle maksmise vääring;
  3) lähetusega seotud hüved ning reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord;
  4) riigist tagasipöördumise tingimused;
  5) link Tööinspektsiooni ametlikule veebileheküljele, kus on teave Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste, kohaldatava õiguse, kohaldatavate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta.
[RT I, 30.04.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]

  (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud andmete muudatusest teatatakse lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.
[RT I, 30.04.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (21) Lähetatud töötaja tööandja ja käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijale või punktides 2 ja 3 nimetatud isikule kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vastutuse kohta sätestatut.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa.
[RT I, 12.11.2021, 2 - jõust. 22.11.2021]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

  (61) Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse, või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (62) Kui kasutajaettevõtja lähetab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja teenuse osutamiseks Eestist välisriiki, loetakse töötaja tööandja poolt välisriiki lähetatuks. Kasutajaettevõtja teatab tööandjale sellisest lähetusest mõistliku aja ette.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (63) Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 62 tähenduses loetakse teenuse osutamist:
  1) kasutajaettevõtja ja välisriigis tegutseva tellija vahel sõlmitud lepingu alusel;
  2) kasutajaettevõtja välisriigi filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välisriigi äriühingus;
  3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välisriiki.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (7) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (8) Tööandja ei tohi kohelda lähetatud töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub oma õigustele, sealhulgas on algatanud tööandja suhtes kohtumenetluse või pöördunud haldusorgani poole.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

§ 51.   Andmete ja dokumentide esitamine ning andmete avaldamine
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (1) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:
  1) lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  2) lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  3) lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  4) lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  5) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija ja punktides 2 ja 3 nimetatud isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  6) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijat ja punktides 2 ja 3 nimetatud isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  7) info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), kohase siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu lähetusdeklaratsiooni, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on olemas;
  2) sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed;
  3) sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number;
  4) sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohaldatav õigus;
  5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
  6) mootorsõiduki registreerimisnumber;
  7) kas osutatav transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (12) Tööandja annab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale Eestisse lähetatud sõidukijuhile kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lähetusdeklaratsiooni koopia.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile vastavad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik sisestab vastavad andmed siseturu infosüsteemi enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokumendid kaheksa nädala jooksul nõude saamisest arvates.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendiks võib olla tööleping, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1−42), artikli 19 lõike 2 alusel väljastatud tõend, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta või muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (41) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel nõutavaks dokumendiks võib olla:
  1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist;
  2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1–14), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33);
  3) tööleping;
  4) tööajakava;
  5) andmed sõidukijuhile töötasu maksmise kohta.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Lähetatud töötaja tööandja esitab dokumendid Tööinspektsioonile viivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (6) Tööinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

§ 52.   Lähetatud töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (1) Kui Eestisse lähetatud töötaja teeb käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud töid ning tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (11) Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib oma ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud tööd teiselt isikult.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alltöövõtu tellinud isiku kohustus on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (4) Kui lähetatud töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (5) Alltöövõtu tellinud isik on tegutsenud käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

§ 53.   Pikaajaline lähetus

  (1) Kui töötaja tegelik lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused, välja arvatud:
  1) töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang;
  2) tööandjapensioni skeemid.

  (2) Kui tööandja esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teate Tööinspektsioonile enne 12 kuu täitumist, on võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 18 kuuni. Kokkuleppel tööandjaga võib põhjendatud teate esitada ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

  (3) Kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuste kestused.

  (31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamine lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo käigus Eesti territooriumilt. Sõidukijuhi lähetusperioode ei liideta.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Et välja selgitada, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võetakse muu hulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töö tegemise aadressi.

  (5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 6.   Rakendusasutus ja koostöö
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (IMI määrus) (ELT L 159, 28.05.2014, lk 11–31), rakendusasutuseks on Tööinspektsioon.

  (2) Tööinspektsioon teeb koostööd välisriigi pädevate asutustega. Nimetatud koostöö hõlmab ka dokumentide saatmist ja kättetoimetamist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (3) Tööinspektsioon teeb info kättesaadavaks ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötaja suhtes.

  (4) Tööinspektsioon vastab välisriigi pädevate asutuste põhjendatud infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud infopäringutele vastab Tööinspektsioon 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta esitab Tööinspektsioon põhjendatud taotluse korral kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest.

  (6) Kui välisriigi pädeva asutuse infopäringule vastamisel või järelevalve või uurimise teostamisel esineb takistusi, mis ei võimalda Tööinspektsioonil toimingut teha, teavitab Tööinspektsioon taotluse esitajat sellest.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 7.   Vaidluste lahendamine

  (1) Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud õiguste kaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi töövaidlusorganisse. See ei piira tema õigust pöörduda oma nõudega välisriigi töövaidlusorganisse, kui selline õigus tuleneb välislepingust.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 71.   Rahalisest haldusmeetmest piiriülene teavitamine ja täitmisele esitamine

  (1) Tööinspektsioon on töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel rakendusasutuseks:
  1) välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel piiriülesel teavitamisel;
  2) välisriigi esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest määratud sunnirahast piiriülesel teavitamisel ja selle täitmiseks esitamisel.

  (2) Tööinspektsioon on sissenõudjaks välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise otsuse täitmiseks esitamisel.

  (3) Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ning selle täitmisele esitamisega seotud andmevahetus toimub siseturu infosüsteemi kaudu ühtse vormi alusel.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Tööinspektsioon võib keelduda välisriigi piiriülese teavitamise ja täitmisele esitamise taotluse vastuvõtmisest, kui:
  1) ühtses vormis esitatud andmed on puudulikud;
  2) teavitamise taotluses puudub teavitamise eesmärk ja tähtaeg;
  3) täitmisele esitamise taotluses puudub rahalise haldusmeetme sisu ja summa, otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev ning muud olulised asjaolud, mis omavad tähtsust rahalise haldusmeetme täitmisele esitamisel;
  4) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmed on vastuolus selle aluseks oleva otsusega;
  5) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmete põhjal on ilmne, et rahalise haldusmeetme sissenõudmisega kaasnevad kulud ei ole sissenõutava summaga proportsionaalsed või sissenõudmisega kaasneksid olulised raskused;
  6) täitmisele esitamise taotluses olevate nõuete kogusumma jääb alla 350 euro.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 72.   Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ja Eesti Vabariigile selle täitmisele esitamise taotluse menetlus

  (1) Tööinspektsioon teavitab taotluse esitanud asutust taotlusega seotud menetlusest või selle vastuvõtmisest keeldumisest esimesel võimalusel siseturu infosüsteemi kaudu.

  (2) Tööinspektsioon teavitab isikut rahalise haldusmeetme otsusest ja otsusega seotud dokumentidest, samuti otsuse vaidlustamise võimalikkusest selle tegemise riigis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

  (3) Tööinspektsioon edastab vajalikud dokumendid, mis on seotud vastuvõetud taotlusega rahalise haldusmeetme täitmisele esitamiseks, viivitamata kohtutäiturile. Välisriigi pädeva asutuse otsus töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise kohta, mis on Tööinspektsiooni poolt esitatud kohtutäiturile sissenõudmiseks, loetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 51 alusel täitedokumendiks.

  (4) Kui Tööinspektsioonile esitatakse info rahalise haldusmeetme vaidlustamise kohta selle määramise riigis, esitab Tööinspektsioon esimesel võimalusel kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 73.   Eestis määratud sunnirahast piiriülene teavitamine ja selle täitmisele esitamine välisriigis

  (1) Tööinspektsioon võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse.

  (2) Tööinspektsioon võib esitada sunniraha täitmisele esitamise taotluse pärast otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist.

  (3) Sunniraha täitmisele esitamise taotluse võib välisriigile esitada vaid juhul, kui selle täitmine Eestis ei ole võimalik.

  (4) Kui sunniraha määramise otsus vaidlustatakse, esitab Tööinspektsioon välisriigi pädevale asutusele täitemenetluse peatamise taotluse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 8.   Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

  (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

  (3) Selleks et välja selgitada, kas tegemist on lähetatud töötajaga, hindab Tööinspektsioon juhtumispõhiselt kõiki lähetamisega seotud asjaolusid, milleks võivad eelkõige olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 4 lõigetes 2 ja 3 märgitud asjaolud. Nimetatud loetelust ühe või mitme asjaolu puudumine ei välista olukorra käsitlemist töötaja lähetamisena.

  (4) Kui järelevalve teostamise käigus tuvastab Tööinspektsioon, et võib esineda lähetamisega seotud asjaolude rikkumine, esitab Tööinspektsioon viivitamata vastavale välisriigile temale teadaoleva asjakohase teabe.

  (5) Käesoleva seaduse alusel vastutuse rakendamisel on tõendiks ka välisriigi pädeva asutuse kogutud tõendid.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (6) Kui informatsioon lähetatud töötajatele kohaldatavate töötingimuste kohta ei ole kergesti kättesaadaval viisil avaldatud, võetakse seda menetlemisel arvesse karistuse proportsionaalsuse tagamiseks vajalikul määral.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 81.   Väärtegude menetleja
[Kehtetu - RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 9.   Ettekirjutuse vaidemenetlus
[Kehtetu - RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 91.   Töötingimuste kohaldamata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

§ 92.   Menetlus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]

§ 93.   Andmete esitamata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1–2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]

§ 94.   Veose saatja, ekspedeerija ning pea- ja alltöövõtja kohustuste täitmata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 13 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest veose saatja, ekspedeerija või veoseveo tellimisel osaleva pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli veoseveo tellimise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022]

§ 95.   Menetlus
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022 - muudetud paragrahvi number 9.4 numbriks 9.5]

  Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 96.   Käesoleva seaduse § 53 rakendamine
[RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022 - muudetud paragrahvi number 9.5 numbriks 9.6]

  Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis käesoleva seaduse § 53 jõustumise hetkel, hakatakse § 53 lõigetes 1 ja 3 sätestatud perioodi arvestama käesoleva seaduse jõustumisele järgnevast päevast.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 97.   Lähetatud töötaja teavitamine

  Kui lähetatud töötaja viibib käesoleva seaduse § 5 lõike 14 jõustumise hetkel Eestis, võib ta nõuda § 5 lõikes 14 sätestatud andmete kirjalikku esitamist käesoleva seaduse 2022. aasta 1. augustil jõustunud korras.
[RT I, 30.04.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]

§ 98.   Käesoleva seaduse § 52 rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutust võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana rakendatakse lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.

  (2) Lepingutele, mis on sõlmitud enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kohaldatakse sissenõudmise tähtajana käesoleva seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

§ 10.   Varasemate seaduste muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 11.   Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.


1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6), muudetud direktiiviga (EL) 2018/957 (ELT L 173, 09.07.2018, lk 16–24);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (EÜT L 159, 28.05.2014, lk 11–31);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.07.2020, lk 49–65);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.07.2019, lk 105–121).
[RT I, 30.04.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json