Süstemaatiline liigitus: TÖÖÕIGUS → Töövaidlused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus

Vastu võetud 20.12.1995
RT I 1996, 3, 57
jõustumine 01.09.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus sätestab töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused.

§ 2.   Individuaalse töövaidluse mõiste

  Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 3.   Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse kokkuleppeline lahendamine

  (1) Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust.

  (2) Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel.

  (3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.

  (4) Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.

§ 4.   Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid

  (1) Individuaalseid töövaidlusi lahendavad:
  1) töövaidluskomisjon;
  2) kohus.

  (1¹) Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.

  (3) Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 5.   Välislepingust juhindumine töövaidluse lahendamisel

  Seaduse, haldusakti, tööandja kehtestatud eeskirja, kollektiiv- või töölepingu vastuolu korral Eestile kohustusliku välislepinguga, mis näeb ette välislepingu kohaldamise, sõltumata Eesti õigusakti vastuvõtmisest, juhindub töövaidlusorgan töövaidluse lahendamisel välislepingust.

§ 6.   Nõude esitamise tähtaeg

  (1) Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul.

  (2) Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 7. – § 8. [Kehtetud - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 9.   Riigilõiv tööasjades

  (1) Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.

  (2) Kohtusse hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 9¹.   Töövaidluskomisjoni töövaidluse andmete töötlemine

  Töövaidluskomisjoni töövaidluse andmeid töödeldakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel loodud töökeskkonna andmekogus.
[RT I, 04.06.2014, 2 - jõust. 01.09.2014]

2. peatükk TÖÖVAIDLUSKOMISJONI MOODUSTAMINE JA TÖÖ KORD 

§ 10.   Töövaidluskomisjoni õiguslik seisund

  (1) Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest.

  (2) Töövaidluskomisjon on pädev vaidlust lahendama, kui komisjoni töös osaleb komisjoni juhataja ja vähemalt üks töötajate ning üks tööandjate esindaja. Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub töötajate ja tööandjate esindajaid komisjoni tööst osa võtma võrdsel arvul. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel on töövaidluskomisjoni juhataja pädev vaidlust ainuisikuliselt lahendama.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

§ 11.   Töövaidluskomisjoni moodustamine

  (1) Töövaidluskomisjonid moodustatakse Tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures.

  (2) Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja, töötajate ja tööandjate esindajad.

  (2¹) Töövaidluse võib lahendada töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt, kui pool, kelle vastu nõue on esitatud, tunnustab oma kirjalikus vastuses kõiki avalduses esitatud nõudeid.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister määrab töövaidluskomisjoni juhataja ametisse ja vabastab ametist Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Töövaidluskomisjoni juhatajaks määratakse isik, kel on kõrgem juriidiline haridus.

  (4) Töövaidluskomisjoni juhataja on Tööinspektsiooni kohaliku tööinspektsiooni ametnik, kuid tal on keelatud teostada järelevalvet tööõigusaktide täitmise üle.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (5) Töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste (keskliitude) ja tööandjate keskliitude juhtorganid esitavad Tööinspektsioonile töövaidluskomisjoni koosseisu töötajate ja tööandjate esindajad Tööinspektsiooni poolt määratud arvul.

  (6) Töövaidluskomisjoni moodustamise ning töö kord määratakse põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 12.   Töövaidluskomisjoni töötingimused

  (1) Töövaidluskomisjoni töötingimused (ruumid, tehniline teenindamine) tagab Tööinspektsioon.

  (2) Töövaidluskomisjoni halduskulud ja töövaidluste lahendamisega seotud kulud (sh käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 ettenähtud kulud) kaetakse riigieelarvest Tööinspektsioonile selleks eraldatud raha arvel.

§ 13.   Töötajate ja tööandjate esindajate vabastamine tööülesannete täitmisest

  (1) Töötajate ja tööandjate esindajad vabastatakse tööülesannete täitmisest ajaks, mil nad osalevad töövaidluskomisjoni töös.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest makstakse töötajate ja tööandjate esindajatele töötasu ja hüvitatakse lähetuskulud Tööinspektsiooni eelarvest. Töötasu on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ja kordaja 0,078 korrutis.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Töötasu makstakse töötajate ja tööandjate esindajatele vastavalt istungi kestusele arvestusega 1 tund = 1/8 käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud töötasu alusel arvutatud päevapalgast.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

3. peatükk TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMINE TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS 

§ 14.   Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile

  (1) Töövaidluskomisjon otsustab töövaidlusasja menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (1¹) Avaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (2) Töövaidluskomisjoni võib pöörduda ka töötajaid töövaidluses esindav ühing, seaduses sätestatud juhtudel tööandjat esindav ühing. Ühingut esindav isik esitab töövaidluskomisjonile oma esindamise õiguse kohta volikirja, mis antakse välja põhikirjaga volitatud isiku allkirja ja ühingu pitseriga.

  (2¹) Diskrimineerimisvaidluse lahendamisel võib esindajaks olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.
[RT I 2008, 56, 315 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgitakse järgmised andmed:
  1) töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;
  2) avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
  3) isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
  4) avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma;
  5) nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus;
  6) dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (4) Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mis avalduses lisana on märgitud. Avaldajal on õigus taotleda, et töövaidluskomisjon kuulaks ära tunnistajad ning nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (5) Töövaidluskomisjoni saabunud avaldus registreeritakse.

§ 15.   Avalduse vastuvõtmisest keeldumine ja asja menetluse lõpetamine

  (1) Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui:
  1) nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus,
  2) nõue on esitatud lahendamiseks kohtule,
  3) vaidlevad pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks või
  4) nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui:
  1) avaldaja loobub enne töövaidluskomisjoni istungit või istungi ajal kõikidest esitatud nõuetest, üksikutest nõuetest loobumisel lõpetab töövaidluskomisjon menetluse loobutud nõuetes;
  2) avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.

  (3) Asja menetluse lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel uuendab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

§ 16.   Avalduse läbivaatamise tähtaeg

  (1) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast.

  (2) Asja arutamise edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja uue tähtaja asja arutamiseks, kuid see peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates eelmise istungi toimumise päevast.

  (3) Poole põhjendatud taotlusel võivad käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtajad olla pikemad.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

§ 17.   Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

  (1) Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures.

  (2) Komisjoni juhataja määrab komisjoni istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise vaidlevatele pooltele ning tunnistajatele.

  (2¹) Komisjoni juhataja määrab tähtaja, milleks isik, kelle vastu nõue on esitatud, teatab kirjalikult, kas tunnustab või ei tunnusta avaldaja nõuet ning koos tõenditega põhjendab seda.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (3) Komisjoni istung peetakse üldjuhul töövaidluskomisjoni asukohas, poolte nõusolekul võib see toimuda tööandja asukohas.

§ 18.   Poolte osavõtt töövaidluse läbivaatamisest

  (1) Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul.

  (1¹) Kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, võib töövaidluse poolte kirjalikul nõusolekul selle läbi vaadata nende kohalolekuta.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (1²) Kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse ajaks Eestist lahkunud, lahkub Eestist töövaidluse kestuse ajal või saadetakse töövaidluse kestuse ajal Eestist välja, siis vaadatakse töövaidlus läbi tema kohalolekuta.
[RT I, 30.06.2011, 1 - jõust. 20.07.2011]

  (2) Kui töötaja või tööandja ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel, siis lükatakse vaidluse lahendamine edasi.

  (3) Istungile ilmumist takistavatest asjaoludest on pooled kohustatud teatama komisjonile enne istungi algust ja tõendama ilmumise takistatust.

  (4) Kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse tema kohalolekuta.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 19.   Töövaidluskomisjoni liikme taandamine

  (1) Komisjoni juhataja teeb istungi alguses teatavaks läbivaatamisele tuleva avalduse sisu ja komisjoni koosseisu.

  (2) Töötajal ja tööandjal või nende esindajal on õigus esitada taandust komisjoniliikmete vastu. Taandust peab põhjendama. Komisjoniliikmed kuuluvad taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest, või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Taandust ei saa põhjendada sellega, et komisjoni töös osaleb vastaspoole (töötajate või tööandjate liidu) esindaja.

  (3) Töövaidluskomisjoni juhataja taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed. Kui kas või üks komisjoni liige on juhataja taandamise poolt, siis taandus rahuldatakse. Ainuisikulise töövaidluskomisjoni juhataja taandamise otsustab Tööinspektsiooni peadirektor. Sel juhul saadetakse avaldus lahendamiseks teise tööinspektsiooni juures asuvasse töövaidluskomisjoni või kutsutakse teise piirkonna töövaidluskomisjoni juhataja vaidlust lahendama.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (4) Töötajaid ja tööandjaid esindavate komisjoniliikmete taandamise otsustab komisjoni juhataja. Taanduse rahuldamisel lükatakse asja arutamine edasi ja komisjoni tööst kutsutakse osa võtma teine isik, kelle on esitanud vastav ühing või liit.

  (5) Taandus esitatakse komisjoni istungil enne asja sisulise läbivaatamise algust. Taanduse hilisem esitamine on lubatud ainult juhul, kui taanduse avaldajale on taandamise alus teatavaks saanud pärast asja läbivaatamise algust.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (6) Töövaidluskomisjoni juhataja ja komisjoniliige on kohustatud ennast taandama enne asja istungile arutamiseks määramist või istungi ajal, kui ta ei saa jääda asja lahendamisel erapooletuks või on huvitatud asja lõpplahendusest. Taandus peab olema põhjendatud. Taandus otsustatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

§ 20.   Töövaidluse läbivaatamine

  (1) Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja. Ta selgitab istungil poolte vaidluse olemust ja vastavaid õigusnorme.

  (2) Avaldaja esitab oma nõuded ja nende põhjendused. Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada ja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult.

  (2¹) Avaldajal on õigus istungil avalduses esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (3) Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu. Tal on õigus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.

  (3¹) Diskrimineerimisvaidluste puhul rakendatakse võrdse kohtlemise seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud jagatud tõendamiskohustust.
[RT I 2008, 56, 315 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine.

  (4¹) Tunnistajad kuulatakse ära üksteisest eraldi. Ärakuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (5) Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama.

§ 21.   Komisjoni istungi protokollimine

  Töövaidluskomisjoni istungit protokollitakse.

4. peatükk TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS JA SELLE TÄITMINE 

§ 22.   Otsuse tegemine

  (1) Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed.

  (2) Töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks.

  (3) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele.

  (3¹) Töövaidlusasjas, milles pool, kelle vastu on nõue esitatud, on nõuet täies ulatuses tunnustanud, teeb otsuse komisjoni juhataja ainuisikuliselt.
[RT I 2003, 15, 83 - jõust. 01.07.2003]

  (4) Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist.

§ 23.   Otsuse teatavakstegemine

  (1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg.

  (2) Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 23¹.   Otsuse kättetoimetamine postkasti panekuga

  (1) Kui otsust ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda otsuse teatavakstegemise päeval või saaja elu- või äriruumis, loetakse otsus kätte toimetatuks otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

  (2) Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui otsust on proovitud saajale üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 23².   Otsuse kättetoimetamine hoiustamisega

  (1) Käesoleva seaduse §-s 23¹ sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle töövaidluskomisjoni kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht.

  (2) Hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi või äriruumi või viibimiskoha uksele. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on töövaidluskomisjoni otsus ning et hoiustamisega loetakse otsus kättetoimetatuks ja sellest hakkab kulgema otsuse vaidlustamise tähtaeg.

  (3) Otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev.

  (4) Kättetoimetamiseks edastatud dokument tagastatakse töövaidluskomisjonile 30 päeva möödumisel kättetoimetatuks lugemisest.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 24.   Otsuse vaidlustamine

  (1) Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

  (2) Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.

  (3) Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

  (4) Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

  (6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

  (7) Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

§ 25.   Otsuse jõustumine

  (1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

  (2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

  (3) Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Puudutatud haldusorgani taotlusel lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke, et teha kanne maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 25¹.   Otsuse kandmine töötamise registrisse

  Jõustunud otsuse alusel teeb Tööinspektsioon kande maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks:
  1) töötaja tööle asumise aeg;
  2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik;
  3) töölepingu lõppemise kuupäev;
  4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 26.   Otsuse täitmine

  (1) Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud viivitamatu täitmine (käesoleva seaduse § 27).

  (2) Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

§ 27.   Otsuse viivitamatu täitmine

  (1) Töövaidluskomisjon võib otsusega kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisuse.

  (2) Töötasu väljamõistmise otsuse tunnistab töövaidluskomisjon viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.

  (3) Viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel on õigus hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

5. peatükk  
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

6. peatükk  
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

7. peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED 

§ 34. – § 35. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 35¹.   Töötajate ja tööandjate esindajatele makstava töötasu indekseerimise erisus

  Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest töötajate ja tööandjate esindajatele makstavale töötasule kohaldatakse indekseerimist alates 2015. aasta 1. aprillist
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 35².  Ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja teenistussuhte jätkamine

  (1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikohale esitatud nõuetele hinnatakse 2017. aasta 30. septembriks.

  (2) Hindamisel ametikohale esitatud nõuetele vastavaks tunnistamise korral jätkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teenistussuhe 2018. aasta 1. jaanuaril jõustuvas töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras.

  (3) Hindamisel ametikohale esitatud nõuete mittevastavaks tunnistamise korral vabastab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ametikohalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

  (4) Hindamisest keeldunud, mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata jäänud või hindamisel lubamatuid abivahendeid kasutanud isik loetakse ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35³.  Hindamiskomisjon

  (1) Hindamise viib läbi valdkonna eest vastutava ministri moodustatud viieliikmeline hindamiskomisjon.

  (2) Hindamiskomisjoni kuuluvad:
  1) üks Sotsiaalministeeriumi ametnik;
  2) üks Justiitsministeeriumi ametnik;
  3) üks Tööinspektsiooni ametnik;
  4) üks Kohtunike Ühingu määratud esindaja;
  5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud.

  (3) Hindamiskomisjoni esimeheks on valdkonna eest vastutava ministri määratud komisjoni liige.

  (4) Komisjoni liikme esitanud isik võib määrata komisjoni liikmele asendusliikme.

  (5) Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Tööinspektsioon.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁴.  Hindamiskomisjoni töökord

  (1) Hindamiskomisjon määrab oma töökorra. Hindamiskomisjoni koosoleku võib pidada elektrooniliselt.

  (2) Esimehe puudumisel asendab teda vanim koosolekul osalev liige.

  (3) Hindamiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli liiget.

  (4) Otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl.

  (5) Koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Hindamiskomisjoni otsused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁵.  Hindamine

  (1) Hindamine koosneb vestlusest ja kaasuse lahendamisest.

  (2) Hindamise vestluse ja kaasuse lahendamise aja ning koha määrab hindamiskomisjon. Hindamise kuupäev, kellaaeg ja koht tehakse töövaidluskomisjoni juhatajale teatavaks vähemalt seitse päeva enne hindamist.

  (3) Vestlusel analüüsitakse töövaidluskomisjoni juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ja tema lahendite kohta esitatud kaebusi ning hinnatakse tema vastavust ametikohale sätestatud nõuetele.

  (4) Vestluse ja kaasuse eest antavad maksimumpunktid kinnitab hindamiskomisjon enne hindamist.

  (5) Kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas.

  (6) Kaasuse lahendamine ja vormistamine toimub elektrooniliselt.

  (7) Hinnatav lahendab kaasuse iseseisvalt. Lahendamisel võib kasutada kommenteerimata õigusakte ning Riigi Teatajat.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁶.  Märgusõna

  (1) Hinnatav märgib enda valitud märgusõna kaasuse lahendusele.

  (2) Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest tähest ja ühest numbrist.

  (3) Hinnatav esitab hindamiskomisjonile kinnises ümbrikus märgusõna koos oma nimega. Hindamiskomisjon avab ümbriku pärast vestluse läbiviimist ja kaasuse lahenduse hindamist.

  (4) Hinnatav salvestab kaasuse lahenduse, kasutades faili nimena märgusõna.

  (5) Hindamistulemuste kinnitamise otsusesse märgitakse hinnatava nime juurde tema märgusõna.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁷.  Hindamine

  (1) Vestlust viivad läbi ning kaasuse lahendust hindavad vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget.

  (2) Vestlust ja kaasuse lahendust hinnatakse eraldi. Vestlus ja kaasuse lahendus hinnatakse arvestatuks või mittearvestatuks. Vestlus ja kaasuse lahendus loetakse arvestatuks, kui mõlema eest eraldi on hindamiskomisjoni liige andnud punkte vähemalt 70 protsenti võimalikust.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁸.  Hindamistulemuste kinnitamine

  (1) Hinnatav loetakse ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, kui vestlus ja kaasuse lahendus on arvestatud.

  (2) Komisjon kinnitab hindamistulemused otsusega 14 päeva jooksul hindamise toimumisest arvates. Komisjoni esimees ja protokollija allkirjastavad otsuse hindamistulemuste kinnitamise kohta digitaalselt või paberil. Otsus saadetakse valdkonna eest vastutavale ministrile, kes teeb hindamistulemused teatavaks kümne tööpäeva jooksul.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 35⁹.  Hindamisele ilmumata jäämine

  (1) Mõjuval põhjusel hindamisele ilmumata jäämise korral määrab uue hindamise toimumise aja ja koha hindamiskomisjon.

  (2) Mõjuvaks põhjuseks loetakse haigestumine, kui selle tõendamiseks esitatakse arstitõend, või muu hindamisele ilmumist takistanud asjaolu hindamiskomisjoni otsusel.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

§ 36.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. septembril.