Teksti suurus:

Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Eesti Haigekassale

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.08.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.08.2022, 16

Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Eesti Haigekassale

Vastu võetud 22.07.2022 nr 62

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) edastamise tingimused ning kord.

§ 2.  Töövõimetuslehe andmekoosseis

  (1) Töövõimetuslehe andmekoosseis on:
  1) dokumendi number (omistab haigekassa);
  2) liik (haigusleht või hooldusleht);
  3) järgneva töövõimetuslehe korral esmase töövõimetuslehe number (esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks);
  4) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
  5) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp;
  6) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni järgi;
  7) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine ja olmevigastus; 2. kutsehaigus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamine; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal; 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus);
  8) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
  9) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine, hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa);
  10) töövõimetuslehe lõpetamise kuupäev;
  11) töövõimetuslehe avanud või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood, registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi;
  12) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistri kood.

  (2) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud juhul. Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab kajastuma lõike 1 andmekoosseis.

§ 3.  Töövõimetuslehe liigid

  Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht.

§ 4.  Töövõimetuslehe väljastamise õigus

  (1) Töövõimetuslehe väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud tervishoiutöötajal (edaspidi tervishoiutöötaja), kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust.

  (2) Õel on haiguse või vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku hooldamise korral töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigus.

§ 5.  Töövõimetuslehe avamine

  (1) Töövõimetusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel.

  (2) Töövõimetuslehe avamisel peab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerima vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrale.

  (3) Avamisel märgitakse töövõimetuslehele töövabastuse prognoositav lõppemise kuupäev või tulevase vastuvõtu kuupäev.

  (4) Tervishoiutöötaja avab ja lõpetab töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise päeval ning edastab andmed samal päeval elektroonselt haigekassa andmekogusse.

  (5) Tagasiulatuvalt võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatud isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi.

§ 6.  Järgneva töövõimetuslehe väljastamine

  (1) Töövõimetusleht väljastatakse eelmisele töövõimetuslehele järgnevana vähemalt iga 30 kalendripäeva järel.

  (2) Töövõimetusleht avatakse järgnevana, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub Eestis tervishoiutöötaja poole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul välisriigi arsti tõendil märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva. Järgnev haigusleht avatakse välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast.

§ 7.  Töövõimetuslehe avamise erijuhud

  (1) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel väljastatakse haigusleht 30 päeva kaupa paranemiseni või emapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni.

  (2) Raseduse katkestamisel meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 22. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. Enne raseduse 22. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 22. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval.

  (3) Mitme isiku samaaegseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse üks hooldusleht. Samas hooldusjuhtumis põetajate vahetumisel avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana.

  (4) Mitme isiku järjestikuseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse uus esmane hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale.

§ 8.  Töövõimetuslehe lõpetamine

  (1) Töövõimetusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise päeval või hooldus- või põetusvajaduse lõppemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

  (2) Kui kindlustatud isik ei ilmu kokku lepitud ajal vastuvõtule või ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevaga.

  (3) Tervishoiutöötajal on õigus lõpetada teise tervishoiutöötaja poolt välja kirjutatud töövõimetusleht. Toimingu õigsuse eest vastutab töövõimetuslehe lõpetaja.

  (4) Tervishoiutöötaja võib töövõimetuslehe lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksa kalendripäeva kindlustatut, hooldatavat või põetatavat korduvalt läbi vaatamata.

§ 9.  Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kanne töövõimetuslehel

  (1) Kui kindlustatud isik põhjustas liiklusõnnetuse ja joove on tuvastatud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras ekspertiisiga, teeb arst töövõimetuslehele sellekohase kande.

  (2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja töövõimetuslehele sellekohase kande.

§ 10.  Tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamine

  Tööandja edastab haigekassale elektroonselt järgmised andmed:
  1) äriregistri kood või füüsilisest isikust tööandja isikukood;
  2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;
  3) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
  4) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes;
  5) periood, millal kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa);
  6) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2.

§ 11.  Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed

  (1) Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib haigekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist töökeskkonna andmekogust X-tee kaudu tööõnnetuse või kutsehaigestumise raporti olemasolu.

  (2) Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või kutsehaigestumise kuupäeva ja raporti numbri.

§ 12.  Töövõimetuslehe andmete muutmine

  (1) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused esitatakse haigekassale elektrooniliselt.

  (2) Haigekassa teavitab tööandjat parandustest, mis mõjutavad tööandja poolset hüvitise maksmist.

  (3) Kui kindlustatud isik loobub tervishoiutöötaja lõpetatud töövõimetuslehest, võib tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kehtetuks tunnistada. Kui avatud staatuses töövõimetusleht on jõudnud tööandjani, siis märgib tööandja töövõimetuslehele andmed kindlustatud isiku töötamise kohta töövõimetuslehe perioodil.

  (4) Pärast töövõimetuslehe lõpetamise andmete edastamist haigekassale saab tervishoiutöötaja taotleda töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamist õiendi alusel.

§ 13.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a.

Peep Peterson
Tervise- ja tööminister

Maarjo Mändmaa
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json