Teksti suurus:

Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.10.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.10.2016, 3

Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 29.09.2016 nr 109

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Tikste maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Tikste maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) Tikste ürgoru, paljandite ja neid ümbritseva ala maastikuilme säilitamine ja tutvustamine;
  2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide jõed ja ojad (3260)3 ning vanad loodusmetsad (9010*) kaitse.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Helme vallas Kirikukülas ja Patkülas ning Tõrva linnas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguvööndis, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- või põllumajandustöödel ning õuemaal.

  (3) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkketegemine kinnisasja omaniku või valdaja loal.

  (4) Kaitsealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Pokardi sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitse loodusliku protsessina ja loodusväärtuste tutvustamine.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  2) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
  3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Tikste piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse ning Tikste ürgoru, paljandite, elustiku mitmekesisuse ja seda ümbritseva ala maastikuilme säilitamine.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi;
  2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, veekogus ja veekaitsevööndis;
  3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitiste püstitamine;
  2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  4) lageraie kuni 1 ha suuruse langina ja turberaie kuni 5 ha suuruse langina.

  (3) Uuendusraie on lubatud ainult juhul, kui puistu kaalutud keskmine vanus männikutes ja kuusikutes on suurem kui 90 aastat ning kaasikutes ja haavikutes suurem kui 70 aastat.

  (4) Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks allesjäetavad puud valitakse eri puuliikide suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2005. a määrus nr 194 „Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 16 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 19.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Kaitseala võeti esimest korda kaitse alla Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964. a otsusega nr 67 „Looduse kaitsest Valga rajoonis” kaitse alla võetud Tikste oru ja Tikste järve maastikulise üksikelemendina. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2005. a määrusega nr 194 „Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati maastikulise üksikelemendi põhjal Tikste maastikukaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 434 hõlmab kaitseala Tikste loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuli 2015. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Marko Pomerants
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Tikste maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json