Teksti suurus:

Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.10.2019, 4

Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

Vastu võetud 03.10.2019 nr 45

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 158 lõike 5, § 161 lõike 11 ja § 167 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse:
  1) veekaitsenõudeid väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla hoidmise nõudeid, väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõudeid;
  2) haritava maa ühe hektari kohta aastas antavaid maksimaalseid lämmastikukoguseid põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest.

§ 2.  Veekaitsenõuded tahke mineraalväetise hoiustamisel

  (1) Tahke mineraalväetise hoidla väetisega kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema lekkekindlad ning nende ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla kasutusaja vältel.

  (2) Tahke mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks sademete või tuule mõjul keskkonda.

  (3) Tahke mineraalväetise hoidla valdaja peab kasutama tavalisi abinõusid kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse sattumise vältimiseks. Tavalisteks abinõudeks loetakse suletud ja lukustatud uksi ning hoidlahoone seisukorda, mis ei võimalda loomadel ja inimestel pääseda hoidlasse abivahendeid kasutamata.

  (4) Väljaspool tahke mineraalväetise hoidlat tohib tahket mineraalväetist hoida väljaspool veekaitsevööndit niiskuskindlates kottides pakendatuna või puistena veekindlal alusel ja kaetuna mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.

§ 3.  Veekaitsenõuded vedela mineraalväetise hoiustamisel

  (1) Lenduva vedela mineraalväetise hoidla peab olema õhukindlalt suletav ja valmistatud rõhku taluvast ning vedela mineraalväetise suhtes vastupidavast materjalist.

  (2) Vedela mineraalväetise hoidla mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis mahuti lekke korral hoiab ära väljavoolava vedela mineraalväetise keskkonda valgumise.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirde rajamine pole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne suurima mahuti mahuga.

  (4) Vedela mineraalväetise hoidla valdaja peab kasutama tavalisi abinõusid kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse sattumise vältimiseks. Tavalisteks abinõudeks loetakse suletud ja lukustatud uksi ning hoidlahoone seisukorda, mis ei võimalda loomadel ja inimestel pääseda hoidlasse abivahendeid kasutamata.

  (5) Väljaspool vedelat mineraalväetise hoidlat tohib vedelat mineraalväetist hoida väljaspool veekaitsevööndit mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.

§ 4.  Sõnniku hoidmine põllul

  (1) Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

  (2) Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta.

  (3) Kui sõnnikut säilitatakse aunas kauem kui kaks nädalat, tuleb ladustamiskoha pinnas enne ladustamist katta lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nagu vähemalt 20 cm paksune turba- või põhukiht. Nõue ei kehti sügavallapanusõnnikule.

  (4) Üle kahe nädala ja kuni kaheksa kuud hoitav sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga.

§ 5.  Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele

  (1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse.

  (2) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla kasutusaja vältel.

  (3) Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. Hoidla loetakse kaetuks, kui hoidlat katab kõva, painduv või ujuv kate, sealhulgas loomulik koorik.

  (4) Virts käesoleva määruse tähenduses on loomade vedelad väljaheited koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega.

  (5) Sõnnikuhoidla valdaja peab võtma kasutusele abinõud tagamaks, et kõrvalised isikud või loomad ei pääseks hoidlasse.

  (6) Loomapidamishoones tekkivat reovett võib juhtida vedelsõnniku- või virtsahoidlasse või käidelda seda muul seadusega ettenähtud viisil.

§ 6.  Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele

  (1) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks silohoidlasse.

  (2) Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad.

  (3) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse, virtsahoidlasse või vedelsõnnikuhoidlasse.

  (4) Silo ladustamisel maa peale silopätsina tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks tuleb pinnas katta põhu või mõne muu vedelikku imava materjali kihiga paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise.

  (5) Kui silo kuivainesisaldus on vähemalt 30%, võib silo ladustamisel maa peale silopätsina alusmaterjalina kasutada põhku või mõnda muud vedelikku imavat materjali paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise.

  (6) Kui silo ladustamine toimub käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, tuleb jälgida, et ladustamine toimub tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Maapealse silo ladustamise korral ei tohi silo ladustada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

  (7) Silo ladustamisel maa peale silopätsina ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal silopätsi paigutada samasse kohta.

  (8) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta.

  (9) Kui silomahla hoidla mahutavus on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, peab silomahla mahutavus olema tagatud virtsahoidla või vedelsõnnikuhoidla mahuga.

  (10) Silomahla hoidlat peab vastavalt vajadusele tühjendama, et oleks välistatud silomahla hoidla ületäitumine ning lekked hoidlast keskkonda.

§ 7.  Rullsilo hoidmine põllul

  (1) Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine.

  (2) Rullsilo ladustamine veekaitsevööndis on keelatud.

§ 8.  Mineraalväetise, sõnniku ja silo vedu

  (1) Mineraalväetise, sõnniku või silo vedamisel peab vedaja vältima väetise või silo keskkonda sattumise.

  (2) Pakendamata mineraalväetise veol peab väetis olema kaitstud sademete ja tuule eest.

§ 9.  Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded

  (1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus ei tohi ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks.

  (2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada:
  1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet käesoleva määruse lisa 1 järgi;
  2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel käesoleva määruse lisa 2 järgi;
  3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 järgi.

  (3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete tagamiseks anda täiendavalt taimedele omastatavat lämmastikku järgmiselt: planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha, 5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha.

  (4) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.

§ 10.  Silomahla ja vadaku laotamine

  (1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas määruses veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses väetisena.

  (2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega vahekorras 1 : 1.

  (3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas.

  (4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla ning vadaku toitainete sisaldust ning pidada vastavat arvestust väetamisplaanis ja põlluraamatus.

  (5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale.

Rene Kokk
Minister

Meelis Münt
Kantsler

Lisa 1 Kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki

Lisa 2 Väetamise planeerimisel eelkultuuri mõju arvestamine

Lisa 3 Väetamise planeerimisel eelnevalt laotatud sõnniku koguste esimese järelmõjuaasta arvestamine

/otsingu_soovitused.json