Teksti suurus:

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.11.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 04.11.2010, 10

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 27.07.2010 nr 85
RT I 2010, 53, 347
jõustumine 06.08.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
01.11.2010RT I, 04.11.2010, 507.11.2010

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS 

§ 2.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda:
  1) komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), artikli 2 punkti 7 tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, kellel oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähem kui 750 töötajat ja kelle müügitulu nimetatud majandusaastal oli väiksem kui 3 129 320 tuhat krooni, kes töötleb ja turustab Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud tooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ning nimetatud toodete ja saadustega seotud tooteid ning on nimetatud toodete ja saaduste töötleja ja turustajana tegutsenud taotluse esitamise ajaks vähemalt ühe aasta ning kelle eespool nimetatud toodete ja saaduste töötlemisest ja turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust;
  2) põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määruse nr 25 «Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» alusel ja korras piimaveiste, lehmapiima ja selle töötlemisel saadud toote või mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohta tootjarühmana tunnustatud tulundusühistu, kes on komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti 7 tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja.

  (2) Mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise korral võib toetust taotleda üksnes mikroettevõtja.

  (3) Lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja on kantud äriregistrisse;
  2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa omakapitali summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal väiksem kui 2 või võrdne 2-ga;
  3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1 või võrdne 1-ga;
  4) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
  5) taotleja on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani täitnud turuinfo esitamise, toidu- ja söödaohutuse, looma- ja taimetervise, loomade heaolu, tarbijakaitse ning keskkonnanõudeid;
  6) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
  7) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
  8) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  9) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

  (4) Lõike 3 punktis 2 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 2 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle võlakordaja suurus on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50% taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajaliku tooraine hooajalisest kokkuostmisest.

  (5) Lõikes 4 sätestatud lühiajalised kohustused on taotleja puhul tavapäraselt suured, kui seda kinnitavad taotleja taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud kolme järjestikuse majandusaasta aruanded.

  (6) Lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud näitajate arvutamisel ümardatakse näitaja väärtus täpsuseni kaks kohta pärast koma.

§ 3.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub Eestis:
  1) toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine;
  2) toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku lao- või tootmishoone rekonstrueerimine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras ning renoveerimine (edaspidi põhjalik uuendamine);
  3) toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku lao- või tootmishoone ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
  4) põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku tarkvara ning info- ja sidetehnoloogilise seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine;
  5) puhastusseadme osaks oleva seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine ning puhastusseadme osaks oleva rajatise ehitamine ja rekonstrueerimine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
  6) toiduks või söödaks mittekasutatavate põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine;
  7) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku lao- või tootmishoone ostmine.

  (2) Lõikes 1 nimetatud tegevusi ei toetata tubakatoodete töötlemise ja turustamise korral.

  (3) Lõikes 1 nimetatud tegevusi toetatakse alkoholi töötlemise korral üksnes puuvilja- ja marjaveini ning piirituse puhul.

  (4) Lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks antav toetus on regionaalabi komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 13 tähenduses.

  (5) Suurettevõtja võib toetust taotleda üksnes lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse kohta, kui kavandatava investeeringu tulemusena suureneb kõrgema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud toodete osakaal ettevõtja kogutoodangus ning eksporditavate toodete mahus.

§ 4.   Nõuded toetatavate tegevuste kohta

  (1) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud tegevuste kohta, kui kavandatava investeeringu eesmärk on:
  1) toota kõrge müügi- ja ekspordivõime, kvaliteedi ning lisandväärtusega uusi toiduaineid;
  2) rakendada toidukvaliteedikava;
  3) tõsta toodangu lisandväärtust;
  4) tõsta toodangu kvaliteeti ja tagada kvaliteedi stabiilsus;
  5) tõsta tootmisjõudlust;
  6) viia ettevõte vastavusse mahepõllumajandustoodete töötlemise nõuetega;
  7) kasutada tõhusamalt ära tootmises tekkivaid selliseid tooteid, mis on tehnoloogiliselt seotud põhitoodete tootmisega, ning tootmisprotsessi käigus tekkinud jäätmeid, mis tehnoloogilise protsessi tulemusel või mingil muul põhjusel on kaotanud oma algsed tarbimisomadused.

  (2) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja võib § 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste kohta toetust taotleda, kui tema ettevõte on tunnustatud «Toiduseaduse» alusel või tunnustatud või registreeritud «Söödaseaduse» alusel.

  (3) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kohta, kui kavandatava investeeringu eesmärk on:
  1) parandada kontrolli toodete kvaliteedi üle;
  2) tagada toidu- või söödaohutus;
  3) optimeerida kulusid;
  4) parandada turundust.

  (4) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste kohta, kui kavandatava investeeringu eesmärk on:
  1) toota põllumajandustoodetest ja mittepuidulistest metsasaadustest kõrge müügi- ja ekspordivõime, kvaliteedi ning lisandväärtusega uusi toiduks või söödaks mittekasutatavaid tooteid;
  2) toota põllumajandustoodetest, mittepuidulistest metsasaadustest, põllumajandus- ja mittepuidulisi metsasaadusi töötleva tööstuse tootmisjäätmetest biokütust ning võtta kasutusele taastuvenergia, biokütus ja tootmisprotsessi jääkenergia;
  3) hoida kokku energiat ja säästa keskkonda.

  (5) Investeeringuobjekt ja selle alune maa on taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Ehitis, kuhu seade paigaldatakse või kus seda kasutatakse, peab kuuluma taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (6) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

  (7) Kui taotleja on suurettevõtja, peab toetusel olema komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 8 lõike 3 kohaselt investeeringu tegemisele ergutav mõju.

§ 5.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Paragrahvis 3 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustab investeeringuobjekti maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumuse maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumusest ja nendega kaasnevast tagastamatust käibemaksust.

  (2) Tootmishoone ehitamiseks toetuse taotlemise korral peavad toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest vähemalt 70% moodustama seadme ja tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise kulud.

  (3) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) jaekaubandusega seotud kulud, mis tehakse otseselt jaekaubandust edendava tegevuse elluviimiseks;
  2) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
  3) veovahendi ja selle haagise ostmise kulud, välja arvatud veovahendile paigaldatava sellise seadme ostmise kulud, mille eripära tuleneb taotleja töödeldavast tootest;
  4) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul veovahendi ja selle haagise ostmise kulud, välja arvatud § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud toodete ja saaduste veoks vajaliku sellise veovahendi, lao- või tootmishoones kasutatava veovahendi ning veovahendile paigaldatava seadme ostmise kulud, mille eripära tuleneb taotleja töödeldavast tootest;
  5) sellise seadme ja tehnoloogilise liini ostmise kulud, mida kasutatakse toetusega hõlmamata toodete töötlemiseks;
  6) kulutused selliste toodete töötlemisvõimsuse suurendamisse, mille normaalse turuväljundi olemasolu ei ole võimalik tõendada;
  7) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
  8) kasutatud seadme ostmise kulud juhul, kui taotleja on suurettevõtja või kui nimetatud seade on toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi, selle ostmiseks on saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi ning nimetud seadme hind ületab selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast kõrgem;
  9) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulutused juhul, kui seadme ostmiseks on saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi ning nimetud seadme hind ületab selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast kõrgem;
  10) lihtsa asendusinvesteeringu tegemise kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
  11) lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms seotud kulud;
  12) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
  13) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
  14) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
  15) rendi-, kütuse-, koolitus-, side- ja veo- või sõidukulud, muud üldkulud ning töötasu;
  16) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
  17) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse kulud, kui hoone ehitamiseks või ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi ning nimetud hoone hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse hoone ehitamise hinnast madalam;
  18) õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse ning teostatavusuuringu kulud;
  19) reklaamikulud;
  20) notaritasu;
  21) riigilõiv, trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
  22) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
  23) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
  24) hoone lammutamisega seotud kulud, kui need ei ole kajastatud hinnapakkumuses ja hoone lammutamine ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
  25) kulud, mis on seotud piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete töötlemise ja turustamisega;
  26) muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
  27) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega.

  (5) Lõike 4 punktis 10 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev hoone või selle osa või seade või tehnoloogia uue ajakohastatud hoone või selle osa või seadme või tehnoloogiaga ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse hoone täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega hoone põhjalikku uuendamist, kui tegevuse kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse hoone väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka üle kümne aasta vanuse seadme ja tehnoloogia asendamist uue seadme ja tehnoloogiaga.

  (6) Lõikes 5 nimetatud tootmisvõimsuseks loetakse taotlejale kuuluvate sama liiki seadmete tootmisvõimsus kokku.

§ 6.   Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta

  (1) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumus).

  (2) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse.

  (3) Kui taotleja taotleb toetust hoone põhjalikuks uuendamiseks või § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse kohta, peab investeeringuobjekti hinnapakkumus sisaldama ka uue samaväärse hoone ehitamise hinda.

  (4) Kui taotleja taotleb toetust kasutatud seadme ostmiseks, peab investeeringuobjekti hinnapakkumus sisaldama ka uue samaväärse seadme hinda.

  (5) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama.

  (6) Investeeringuobjekti hinnapakkumusel peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud.

  (7) Kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama.

  (8) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7.   Toetuse määr ja suurus

  (1) Toetust antakse mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50% ja suurettevõtjale kuni 25% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

  (2) Kui taotleja on saanud sama investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus koos tagastatava riigiabi või vähese tähtsusega abiga mikro- ja väikese suurusega ettevõtja puhul ületada 70%, keskmise suurusega ettevõtja puhul 60% ja suurettevõtja puhul 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui taotleja on saanud Tallinnas ja Harjumaal asuva sama investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus koos tagastatava riigiabi või vähese tähtsusega abiga mikro- ja väikese suurusega ettevõtja puhul ületada 60%, keskmise suurusega ettevõtja puhul 50% ja suurettevõtja puhul 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

  (3) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on kogu arengukava programmiperioodi jooksul 20 027 648 krooni.

  (4) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühe aasta jooksul 10 013 824 krooni.

  (5) Samas tegevuskohas ja samal tegevusalal tegutsevad ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks, kes saab taotleda toetust kokku lõigetes 3 ja 4 sätestatud määra ulatuses.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 8.   Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIAle lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). Lisaks esitab taotleja PRIAle lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani elektroonselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus.

  (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 9.   Nõuded taotluse kohta

  (1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–4.

  (2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
  1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
  2) kui äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed on muutunud ning äriregister nimetatud muudatust veel ei kajasta, siis ärakiri asjakohase organi koosoleku protokollist, mille alusel kanne registrisse tehakse, ja ärakiri nimetatud liikmete uuest nimekirjast;
  3) kui taotleja ettevõte on tunnustatud «Toiduseaduse» alusel või tunnustatud või registreeritud «Söödaseaduse» alusel, siis Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) õiend, milles antakse hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgse nõuetekohasuse kohta.

  (3) Taotleja esitab raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad järgmised dokumendid:
  1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab tema vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
  2) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri.

  (4) Taotleja esitab kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
  1) kasutatud seadme ostmise korral seadme hinnapakkuja kinnitus selle kohta, et seade vastab § 5 lõike 4 punktis 8 või 9 sätestatud nõuetele;
  2) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri;
  3) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul lisas 3 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel, kusjuures väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud;
  4) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone ning punktis 5 nimetatud puhastusseadme puhul ehitusloa ärakiri, kui ehitusluba on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
  5) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone ning punktis 5 nimetatud puhastusseadme puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav ehitusloa saamiseks;
  6) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mida kavandatakse ehitada või põhjalikult uuendada, ja selle alune maa kuuluvad taotleja omandisse või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, ning ehitis, kuhu toetuse abil ostetav seade paigaldatakse või kus seda kasutatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  7) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal;
  8) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt;
  9) hoone ostmise korral hoone hinnapakkuja kinnitus selle kohta, et hoone vastab § 5 lõike 4 punktis 17 sätestatud nõuetele.

  (5) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada vaid ühe taotluse.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 10.   Taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 11.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Äriplaanis esitatud kavandatavate majandusaastate kohta käivate prognooside täitmise võimalikkuse hindamiseks on PRIAl õigus kasutada eksperti.

  (3) PRIA esitab Tarbijakaitseametile pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. Tarbijakaitseamet teavitab PRIAt tarbijakaitsenõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest.

  (4) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. Keskkonnainspektsioon teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest.

  (5) PRIA esitab VTAle pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. VTA teavitab PRIAt toidu- ja söödaohutuse, looma- ja taimetervise, loomade heaolu nõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest.

  (6) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
  1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
  2) ei esine «Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
  3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

  (7) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 12.   Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

  (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt.

  (2) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

  (3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

§ 13.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse liigi rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

  (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

  (3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

  (4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.

§ 14.   Muudatustest teavitamine

  (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

  (2) Taotleja või toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest viivitamata PRIAt kirjalikult:
  1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
  2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

  (3) Taotleja või toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
  1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
  2) toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD 

§ 15.   Nõuded toetuse saajale

  (1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
  3) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

  (3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on pärast asjakohase ostutehingu tegemist hoone ja selle alune maa toetuse saaja omandis vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

§ 16.   Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast investeeringu täielikku või osaliselt tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle lisas 5 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
  3) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kui investeeringuobjektiks on ehitis;
  4) hoone ostmise korral ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ostetud hoone ja selle alune maa kuuluvad toetuse saaja omandisse.

  (2) Kapitalirendi (liisingu) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osaliselt tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
  2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
  3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

  (3) Kapitalirendile andja on «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 17.   Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

  (2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

  (3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18.   Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse taotlemisega ja investeeringu tegemisega seotud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 19.   Rakendussätted

  (1) PRIA teeb § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud suurettevõtja taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui § 13 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul on komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 9 lõike 6 alusel heaks kiidetud sellekohane arengukava muudatus.

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json