Teksti suurus:

Ohvriabi seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 04.11.2016, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.11.2016 otsus nr 6

Ohvriabi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.10.2016

§ 1.  Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(1) Käesolev seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuriteo ohvritele riikliku hüvitise (edaspidi hüvitis) maksmise korralduse.”;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa ƒ„ohvriabiteenust,” tekstiosaga ƒ„naiste tugikeskuse teenust,”;

3) paragrahvi 3 lõiked 11–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(11) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo tunnustel või muu samalaadse välisriigis kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel.

(12) Eeldatav inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse tähenduses on isik:
1) kelle on Eestis inimkaubanduse ohvrite abistamisega tegelev organisatsioon eeltuvastanud ja esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate kahtluse kohta, et isik võib olla inimkaubanduse ohver, või
2) kelle kohta on välisriigi pädev asutus esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate inimkaubanduse ohvriks langemise kohta selles riigis.

(13) Käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalselt väärkoheldud alaealine alla 18-aastane isik, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 141–1451, 1751 või 178–179 sätestatud kuriteo tunnustel.”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

ƒ„(14) Kui inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse isikut alaealisena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.”;

5) paragrahvi 3 lõiget 22 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

ƒ„4) Eestis inimkaubanduse ohvrite abistamisega tegelev organisatsioon esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate kahtluse kohta, et isik võib olla eeldatav inimkaubanduse ohver, ja Sotsiaalkindlustusamet on otsustanud isikule ohvriabiteenuse andmise;
5) välisriigi pädev asutus esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate Eesti kodaniku või alalise elaniku inimkaubanduse ohvriks langemise kohta selles riigis;
6) Sotsiaalkindlustusametil põhjendatult alust arvata, et alaealise isiku suhtes on toime pandud karistusseadustiku §-s 141–1451, 1751 või 178–179 sätestatud kuritegu, kuid kuriteoteadet ei ole uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud.”;

6) paragrahvi 3 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(23) Kui käesoleva paragrahvi lõike 22 punktides 1–3 nimetatud juhtudel kriminaalmenetlust ei alustata, osutatakse inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele teenuseid kuni 60 päeva ulatuses alates Sotsiaalkindlustusameti teavitamisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.”;

7) paragrahvi 3 lõige 24 loetakse lõikeks 25 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

ƒ„(24) Käesoleva paragrahvi lõike 22 punktides 4–6 nimetatud juhtudel on isikul õigus teenuseid saada kuni 60 päeva ulatuses alates Sotsiaalkindlustusameti otsusest isikule ohvriabiteenuse andmise kohta.”;

8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

ƒ„(26) Käesoleva paragrahvi lõigetes 23–25 sätestatud teenuste osutamine ei ole välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus ega lükka tema Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi.”;

9) paragrahvi 3 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„Info ohvriabiteenuse kasutamise võimaluste kohta on kättesaadav kohaliku omavalitsuse, politsei-, pääste-, tervishoiu-, hoolekande- ja muudes asjaomastes asutustes ning nende veebilehtedel.”;

10) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna ƒ„isikuomadused” sõnaga ƒ„isiksuseomadused”;

11) paragrahvi 61 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(21) Inimkaubanduse ohvril, naistevastase vägivalla ohvril ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, kellele osutatakse psühholoogilist abi ohvriabiteenuse või naiste tugikeskuse teenuse raames, ei ole õigust saada täiendavat psühholoogilise abi kulu hüvitist käesoleva paragrahvi alusel.”;

12) paragrahvi 61 lõike 3 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 61 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu ƒ„registreeritud isik” sõnadega ƒ„või psühhoterapeut”;

14) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ƒ„seaduse” tekstiosaga ƒ„23. ja”;

15) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse sõna ƒ„vormi” sõnaga ƒ„andmete”;

16) paragrahvi 62 lõikes 5 asendatakse sõnad ƒ„haldusmenetluse seaduses” sõnadega ƒ„sotsiaalseadustiku üldosa seaduses”;

17) paragrahvi 62 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) seadust täiendatakse 23. peatükiga järgmises sõnastuses:

ƒ„23. peatükk
NAISTE TUGIKESKUSE TEENUS

§ 65. Naiste tugikeskuse teenus

(1) Naiste tugikeskuse (edaspidi tugikeskus) teenus käesoleva seaduse tähenduses on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele lastele.

(2) Naistevastase vägivalla ohver on naine, kellele tema suhtes toimepandud soolise vägivalla või sellega ähvardamisega on tekitatud füüsilisi, seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi kas avalikus või eraelus.

(3) Tugikeskuse teenus seisneb:
1) vajaduse korral ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamises;
2) ohvri ja tema laste esmases kriisinõustamises;
3) ohvri juhtumipõhises nõustamises, sealhulgas info jagamises väljaspool tugikeskust kättesaadavate abivõimaluste kohta;
4) vajaduse korral ohvri psühholoogilises nõustamises või psühhoteraapias;
5) vajaduse korral ohvri juriidilises nõustamises;
6) ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamises ja esmases nõustamises.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teenust osutatakse kuni kuus kuud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–6 nimetatud teenuste osutamise vajadust ja mahtu hindab tugikeskuse personal koostöös naistevastase vägivalla ohvriga.

§ 66. Nõuded teenuseosutajale

Tugikeskuse teenuse osutaja peab:
1) tagama ohvrile turvalise ajutise majutuse ja esmase kriisinõustamise ööpäev läbi;
2) tegema ohvri iseseisva toimetuleku saavutamiseks koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning asjaomaste juriidiliste isikutega;
3) tagama, et tugikeskusel on olemas igapäevaeluks vajalikud ruumid ja sisseseade;
4) kehtestama sisekorraeeskirja ja teavitama sellest majutatud ohvrit.

§ 67. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

(1) Teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal on vajalikud isiksuseomadused tööks naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega;
2) tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara;
3) tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest.

(2) Teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud naistevastase vägivalla teemal täienduskoolituse või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täienduskoolituse kava, mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud nõuetele peab teenust vahetult osutav isik vastama ühele järgmistest nõuetest:
1) psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kõrgharidus psühholoogias;
2) psühhoteraapia teenust osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja ta peab olema läbinud psühhoteraapia väljaõppe;
3) juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kõrgharidus õigusteaduses;
4) teistel tugikeskuse töötajatel peab olema vähemalt keskharidus.

(5) Vabatahtlikuna tugikeskuse teenuse osutamises osalev isik, kes osutab juriidilise nõustamise, psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia teenust ja kellel ei ole kõrgharidust õigusteaduses või psühholoogias või kes ei ole läbinud psühhoteraapia väljaõpet, võib teenust osutada ainult käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud isiku juhendamisel.

(6) Välisriigis omandatud kutse vastavust käesoleva seaduse nõuetele hindab ja tõendab pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.

§ 68. Tugikeskuse teenuse osutamine ja ülesande üleandmine

(1) Tugikeskuse teenuse maakondliku kättesaadavuse tagab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Tugikeskuse teenuse osutamist finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.

(3) Sotsiaalkindlustusamet võib anda tugikeskuse teenuse osutamise halduskoostöö seaduses sätestatud halduslepinguga üle juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse asutusele.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab tugikeskuse teenuse osutajal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasist täitmist Sotsiaalkindlustusamet.

(5) Sotsiaalkindlustusamet ja tugikeskuse teenuse osutaja teevad info tugikeskuse teenuse kohta teatavaks oma veebilehel ning teavitavad tugikeskuse teenusest kohalikku omavalitsust, politsei-, pääste-, tervishoiu-, hoolekande- ja muid asjaomaseid asutusi. Avalikustamisele ei kuulu teenuse osutamise koht ja töötajate kontaktandmed.

(6) Haldusjärelevalvet tugikeskuse teenuse osutaja üle teeb Sotsiaalkindlustusamet.”;

19) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(4) Õigus saada hüvitist ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulude ja matusekulude eest on füüsilisel isikul, kes need kulud kannab.”;

20) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„2) ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud;”;

21) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida kahju kannatanud isik (edaspidi hüvitise taotleja) on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sealhulgas ohvrile makstud töövõimetoetus.”;

22) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(4) Hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

23) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„(1) Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel ohvril on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.”;

24) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

ƒ„(13) Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju vanaduspensioniealisel ohvril, kes tema suhtes toimepandud vägivallakuriteo ajal töötas, on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse või funktsiooni kõrvalekalde tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

(14) Töövõimetusest tulenev kahju isikul, kes hoolduslehe alusel ohvrit põetab, on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.”;

25) paragrahvi 11 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele või töötule isikule makstakse hüvitist ainult osalise või puuduva töövõime korral.”;

26) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

ƒ„(8) Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal töötanud vanaduspensioniealisele isikule makstakse käesoleva paragrahvi alusel hüvitist, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud tal vägivallateost tingitud funktsiooni kõrvalekalde kestusega neli kuud kuni viis aastat või tähtajatult.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

ƒ„§ 111. Vägivallakuriteost tingitud tervisekahjustuse tuvastamine

(1) Vägivallakuriteost tingitud tervisekahjustuse tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isikuid.

(2) Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isik tuvastab:
1) seose vägivallakuriteo ja tervisekahjustuse vahel;
2) töötaval vanaduspensioniealisel vägivallakuriteost tingitud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse.

(3) Sotsiaalkindlustusametil on isiku nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud seose ning punktis 2 nimetatud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse tuvastamiseks juurdepääs tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele.

(4) Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud seose ning punktis 2 nimetatud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse tuvastamiseks õigus saada tervise infosüsteemist andmeid:
1) andmete esitaja kohta;
2) ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) ravimite kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud seose ning punktis 2 nimetatud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse tuvastamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad, edastab isiku pere- või eriarst puuduvad andmed tervise infosüsteemi ja teavitab sellest Sotsiaalkindlustusametit või edastab terviseseisundit kirjeldavad andmed Sotsiaalkindlustusametile 15 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest arvates.”;

28) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„§ 12. Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud

Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud on tema ravimise, rehabilitatsiooni, ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise, traumajärgsete füüsiliste ja vaimsete tüsistuste kergendamise ning terviseseisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud.”;

29) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ƒ„Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühe ohvri kohta ei või olla suurem kui 9590 eurot.”;

30) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ƒ„§ 12 lõikes 2” tekstiosaga ƒ„§-s 12”;

31) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõna ƒ„vormi” sõnaga ƒ„andmete”;

32) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad ƒ„maa- või linnakohtus” sõnaga ƒ„maakohtus”;

33) seadust täiendatakse §-ga 346 järgmises sõnastuses:

ƒ„§ 346. Teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse nõude erisus

Täienduskoolituse nõuet ei kohaldata isikule, kes 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on läbinud vähemalt 40 tunni ulatuses naistevastast vägivalda käsitleva koolituse.”.

§ 2.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json