Teksti suurus:

Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri” muutmine

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.11.2016
Avaldamismärge:RT I, 04.11.2016, 7

Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri” muutmine

Vastu võetud 01.11.2016 nr 62

Määrus kehtestatakse loomatauditõrje seaduse § 43 lõike 2 alusel.

Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määrust nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” muudetakse järgmiselt:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõnad „sigade aafrika katk” sõnadega „sigade Aafrika katk” vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „sigala” sõnaga „loomakasvatushoone” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „Iridoviridae perekonna Iridovirus” sõnadega „Asfarviridae perekonna Asfvirus”;

4) paragrahv 71 sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku ohu korral ettevõttes rakendatavad täiendavad bioohutusmeetmed ning bioohutuskava koostamine

(1) Ettevõttes, kus peetakse sigu, rakendab loomapidaja sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku ohu korral loomatauditõrje seaduse § 321 lõike 3 kohasest loomataudi ohust teavitamisest arvates lisaks loomatauditõrje seaduse §-s 71 sätestatud bioohutusmeetmetele järgmisi bioohutusmeetmeid:
1) peab sigu loomakasvatushoones viisil, mis välistab sigade väljas pidamise ja kokkupuute muude loomadega;
2) korraldab isikute ja veovahendite sissepääsu ettevõtte territooriumile üksnes desobarjääri kaudu;
3) tagab, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid;
4) tagab, et isik, kelle puhul ei saa välistada vahetut kokkupuudet metsseaga, sealhulgas metssea korjusega, või sellelt pärit loomsete kõrvalsaadustega, ei sisene loomakasvatushoonesse 48 tunni jooksul pärast kokkupuudet nendega;
5) korraldab loomapidamise viisil, mis välistab inventari, sööda ja allapanu viimise ühelt loomakasvatushoone territooriumilt teisele;
6) välistab kütitud metssea ning surnult leitud metssea korjuse ja selle osade toomise ettevõtte territooriumile;
7) välistab haljassööda toomise ettevõtte territooriumile;
8) kasutab sigade söötmiseks sööta, mida on viimase 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku viirust edasikandvate isikute juurdepääs sellele, või mida on kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumit viiruse hävitamiseks piisaval meetodil;
9) kasutab allapanuks üksnes materjali, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku viirust edasikandvate isikute juurdepääs sellele;
10) selgitab ettevõttes rakendatavaid bioohutusmeetmeid sigade pidamises osalevale isikule, sealhulgas nõuab temalt pärast metsas viibimist punktis 3 sätestatud bioohutusmeetmete rakendamist;
11) tarastab loomakasvatushoone territooriumi selliselt, et aluspinnasega ühendatud tara kaudu oleks välistatud muude loomade sissepääs loomakasvatushoone territooriumile, sealhulgas juurdepääs kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele, sõnniku ja läga ladestuskohale ning loomakasvatushoonesse.

(2) Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku ohu korral koostab loomapidaja kahe päeva jooksul loomatauditõrje seaduse § 321 lõike 3 kohasest loomataudi ohust teavitamisest arvates ettevõttes bioohutusmeetmete rakendamise kohta bioohutuskava.

(3) Loomapidaja peab lõikes 2 nimetatud bioohutuskavas ette nähtud bioohutusmeetmete rakendamise üle jooksvalt arvestust kuni taudistunud alal kitsenduste lõpetamiseni § 46 kohaselt.”;

5) paragrahvi 10 lõike 1 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium saadab haiguse esmakordsel diagnoosimisel isoleeritud viiruse isolaadi edasiseks genotüübi määramiseks Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse.”;

7) paragrahvi 12 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „või -rajatises (edaspidi sigala)”;

8) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „Lõikes 1”;

10) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sead hukatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–29) sätestatud nõuete kohaselt ja korjused kahjutustatakse või kõrvaldatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), sätestatud nõuete kohaselt;”;

11) paragrahvi 31 lõike 3 punkti 5 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Loomsed kõrvalsaadused kahjutustatakse või kõrvaldatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt.”;

12) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse arv „32” arvuga „31”;

13) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis korraldab seroloogilise uurimise Veterinaar- ja Toiduamet.”;

14) paragrahvi 40 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veterinaar- ja Toiduamet rakendab taudistunud alal järgmisi abinõusid:
1) koostab taudistunud alal asuvate ettevõtete loetelu;
2) määrab veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid, kes teevad taudistunud alal asuvate ettevõtete üle kohapealset kontrolli ning kontrollivad ettevõttes §-s 71 sätestatud bioohutusmeetmete rakendamist;
3) korraldab kütitud või surnult leitud metssea epidemioloogilise uurimise sigade katku suhtes koostöös jahipidamisõigust omavate isikutega;
4) korraldab surnult leitud metssea korjuse ja selle osade kogumise, kahjutustamise ja kõrvaldamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt koostöös jahipidamisõigust omavate isikutega;
5) korraldab kütitud metssealt proovide võtmise ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse saatmise koostöös jahipidamisõigust omavate isikutega.”;

15) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne sigade katku suhtes uurimistulemuste selgumist on taudistunud alal kütitud metssea rümba käitlemine keelatud.

(5) Sigade katku suhtes positiivse uurimistulemuse korral kahjutustatakse ja kõrvaldatakse lõikes 4 nimetatud metssea rümp ja rümbast pärinevad loomsed saadused veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt.

(6) Veterinaarjärelevalveametnik või volitatud veterinaararst teeb taudistunud alal asuva ettevõtte üle kohapealse kontrolli ja:
1) kontrollib järjepidevalt ettevõtet võimaliku nakkuse avastamiseks;
2) uurib kõiki ettevõtte sigade katku sümptomitega haigeid või surnud sigu sigade katku suhtes.”;

16) paragrahv 42 sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Taudistunud ala suhtes rakendatavad kitsendused

(1) Taudistunud alal asuva ettevõtte suhtes rakendatakse järgmisi kitsendusi:
1) ettevõttest on keelatud sigu välja viia ja sinna tuua, samuti sigu ühest loomakasvatushoonest teise ümber paigutada Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loata;
2) ettevõttest pärit sealiha, loomseid saadusi, embrüoid, munarakke ja spermat eksportida ning nendega kaubelda võib komisjoni otsuse 2014/709/EL kohaselt.

(2) Taudistunud ala suhtes rakendatakse järgmisi kitsendusi:
1) taudistunud alalt kütitud sellise metssea liha, kelle uurimistulemus on sigade katku suhtes negatiivne, on lubatud turustada üksnes Eestis;
2) sigade katku diagnoosiga metssea liha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud ese, seade ja veovahend desinfitseeritakse veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt;
3) taudistunud alal metsseaga, sealhulgas metssea korjusega, või sellelt pärit loomsete kõrvalsaadustega vahetult kokku puutunud isik võtab sigade katku viiruse leviku riski vähendamiseks kasutusele asjakohased bioohutusmeetmed, nagu riiete, jalanõude, veovahendite ning muu materjali puhastamine ja pesemine;
4) taudistunud alalt leitud metssea korjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol tuleb tagada lekkekindlus.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teeb pärast ekspertgrupiga konsulteerimist kooskõlas loomatauditõrje seaduse § 47 lõikega 11 Keskkonnaametile ettepaneku korraldada jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahiseaduses sätestatud korras.

(4) Mootorsõiduki kasutaja laseb pesta taudistunud alal metsa maapinna ettevalmistamiseks kasutatud mootorsõiduki veermiku ja selle mootorsõiduki veoks kasutatava haagise Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel avaldatud kohas enne nende viimist väljapoole sigade katku esinemise tõttu Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonda.

(5) Mootorsõiduki kasutaja teavitab lõike 4 kohase pesemise ajast ja kohast eelnevalt Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust tuleb teavitada võimalusel vähemalt 24 tundi enne pesemist.

(6) Lõikes 4 sätestatud kitsendust rakendatakse Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonna suhtes kuni kaubanduspiirangute lõpetamiseni.”.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Illar Lemetti
Kantsler

/otsingu_soovitused.json