Teksti suurus:

Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord

Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord - sisukord
Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.11.2020, 72

Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord

Vastu võetud 14.01.2019 nr 1
RT I, 15.01.2019, 13
jõustumine 18.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.10.2020RT I, 04.11.2020, 101.01.2021

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 53 lõike 10 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse sellisesse maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, lisavett juhtiva isiku (edaspidi lisavee juhtija) maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord.

  (2) Kui lisavett juhitakse maaparandussüsteemi sellise maaparandusühistu tegevuspiirkonnas, mis on moodustatud mitme maaparandussüsteemi ühishoiuks, võetakse lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramisel aluseks selle maaparandussüsteemi, millesse lisavesi juhitakse, maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkus.

§ 2.  Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramise alused

  (1) Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramiseks arvutatakse lisavee juhtija osa maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest järgmise valemi järgi:

kus
oilv% – lisavee juhtija osa suurus maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest protsentides;
L – maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kogupikkus kilomeetrites;
F – maaparandussüsteemi maa-ala kogupindala hektarites;
filv – lisavee juhtija arvutuslik maa-ala pindala hektarites;
Flv – lisavee juhtijate arvutuslik maa-ala pindala hektarites kokku.

  (2) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on drenaažkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi:

kus
Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta;
qsüg.keskm.1% – sügisene üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta.

  (3) Lõikes 2 nimetatud sügisese üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses 0,27 liitrit sekundis hektari kohta.

  (4) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on kraavkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi:

kus
Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta;
qveg.p.k.max10% – vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurim päeva keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta.

  (5) Lõikes 4 nimetatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurima päeva keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses üks liiter sekundis hektari kohta.

  (6) Kui lisavett juhitakse maaparandussüsteemi sademevee kogunemisalalt, mille pindala ja pinnakatte iseärasus on teada, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi:

kus
fisv – sademevee kogunemisala pindala hektarites;
T – sademevee kogunemisala pinnakatte iseärasust arvestav tegur, mille väärtus saadakse järgmisest tabelist:

Sademevee kogunemisala kirjeldus
T
Kõvakattega ala nagu asfalt, betoon
4
Tihehoonestusala või tootmisala
3
Väikeelamuala I (krundid alla 0,1 ha) ala
1,25
Väikeelamuala II (krundid üle 0,1 ha) ala
1

  (7) Lõikes 6 nimetatud teguri T väärtus on 1, kui sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vähendamiseks või ühtlustamiseks on rakendatud piisavalt järgmisi abinõusid:
  1) sademevee osaline immutamine ja viibeaja pikendamine sademevee kogunemisalal;
  2) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine tõkestava või viivitava immutussüsteemi abil, nagu kraavid, lohud ja muud immutussüsteemid;
  3) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine toru abil, millele vajaduse korral rajatakse enne vee maaparandussüsteemi juhtimist veevoolu aeglustav rajatis nagu kogumistiik või -mahuti.

  (8) Lõikes 7 nimetatud abinõud loetakse piisavalt rakendatuks, kui sademevee kogunemisalalt eesvoolu väljuva vee vooluhulk jagatuna sademevee kogunemisala pindalaga ei ületa lõikes 5 sätestatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurimat päeva keskmist äravoolumoodulit.

§ 3.  Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramine

  (1) Kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks ei ole vaja rekonstrueerida eesvoolu, kuivenduskraavi või selle rajatist, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet lisavee juhtija osa suuruse maaparandussüsteemi maaparandushoiukuludest 30 päeva jooksul maaparandusseaduse § 53 lõike 1 alusel loa andmisest arvates.
[RT I, 04.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja rekonstrueerida eesvool, kuivenduskraav või selle rajatis, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet lisavee juhtija osa suuruse maaparandussüsteemi maaparandushoiukuludest 30 päeva jooksul maaparandussüsteemi kasutusloa andmisest arvates.
[RT I, 04.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul arvutatakse lisavee juhtija osa suurus maaparandussüsteemi maaparandushoiukuludest selle määruse § 2 alusel ning väljendatakse protsentides.

  (4) Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise eest tasutava summa ja selle tasumise tähtpäeva lepivad kokku maaparandusühistu ja lisavee juhtija, lähtudes maaparandussüsteemi ühishoiuks kavandatud rahaliste vahendite suurusest ja lisavee juhtija osa suurusest maaparandussüsteemi maaparandushoiukuludest.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json