Teksti suurus:

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 04.12.2014, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.11.2014 otsus nr 538

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.11.2014

§ 1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) vajaduspõhine eritoetus – üliõpilasele, välja arvatud doktorandile, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud.”;

2) paragrahvi 5 lõike 21 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;”;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Üliõpilasel, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud tingimusele, on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui:
1) tema ja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, eelkõige kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või töövõime püsiva kaotusega 80–100 protsenti või
2) ta vastab muudele õppeasutuse kehtestatud tingimustele, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega või muu raske majandusliku olukorraga, mis takistab üliõpilasel õpingute jätkamist.

(23) Üliõpilasel ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.”;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 74 järgmises sõnastuses:

„(74) Üliõpilasel on õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas õppeasutusele taotlus vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.”;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel esitab üliõpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse, millele on lisatud dokumendid, mis tõendavad käesoleva seaduse § 5 lõikes 22 sätestatud tingimuste täitmist.”;

6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kümme protsenti õppeasutusele eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.”;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vajaduspõhist eritoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest käesoleva seaduse § 5 lõikes 22 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele õppeasutusele vastavaks õppeaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi piires.”;

8) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „põhitoetuse ja doktoranditoetuse” tekstiosaga „põhitoetuse, doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse”;

9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Vajaduspõhise eritoetuse fondi arvestamise alused ja fondi maht lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppeasutuse vahelises lepingus.”;

10) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Põhitoetuse ja doktoranditoetuse fondid” tekstiosaga „Põhitoetuse, doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse fondid”;

11) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Vajaduspõhist eritoetust on õigus taotleda alates 2013/14. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastel alates 2015. aasta 1. veebruarist.

(15) 2014/15. õppeaastal kehtestab õppeasutus vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra 2015. aasta 1. veebruariks ja teeb selle üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks.”;

12) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase suhtes ei kohaldata vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse taotlemist ja saamist käsitlevaid sätteid kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni.”.

§ 2. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;”.

§ 3. Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse § 3 muutmine

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse (RT I, 03.07.2014, 17) § 3 punktis 6 asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 21 lõikes 9 tekstiosa „§-ga 81” tekstiosaga „§-ga 92”.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees